Vaba eestlane , December 12, 1985

              Nr. n
assJD
laarid
|de tagant Teise maai°
[aasis Kanadasse saa-sgruppidele
oli see suis-fclcs
kui Kanada konser-fitsus
varsti pärast võS°
käiku rakendas ^rilf-
[kurjategijäte jälitamj»
se komisjoni, mille esi-bti
Quebeci kohtunik
"nes, imestati, et eel-lUide
valitsus oli loobu-lirimisasutuse
ellu kut-la
Ottawa ci pidanud
|iks --konservatiivide
Iga leidis, ct juudi or-lic
poolt esitatud sm-hakata
selgitama.
tlgui^ud suures laastus
m afniMissc nimetam!-
Id. Ohu puhastamine
luiesi komisjoni avall-
|ingil, kus Kanada õi-advx^
kaadld üle
|m Wi^^jienUiai Centr©'
^israheU^c n atsi^kurja^
[wxkc; a sutiisö Kanada
j tuumani, pärides t6-
miksia Mv jutas 1984.
>ris Kaw^ifa pcaminis-
|?e kirja, t i i i f e ta Ä
luäailmašrtJÄ ajal
bnt«entrÄtsfiH>tiilaagris
trst ji\§c>^^h Mengele,
natsUõjakurjategii.
unime all taotlenud
tt>s Airesi saatkonnas
rüsat Kanadasse.
Inurema kaalu andmi-
U Uttman viisa taot
phendrükide võimsa-
?ew York Timesi" re-
Ih Blumenthali, kes
lani informatsiooni,
[Mengele- loole vaja-se
ja kaalu.
peaminister kulro-
?ol Littman Mengele
5oI Littmani kahtlus
3lt ja laialt ära K a -
ning Wiesenthali or-m
saavutanud oma
[anadä oli kerkinud
üpunkti sobiva var-
Itagaaetüd natsidel©,
elle kampaania snr-lister
Mulroney lõ-
Mengele viisa loo
üd laiendas loodud
|)ni tegevust ka kõ5-
9lt kahtlustatud nat-
|ijate mineviku selgl-
Deschenes asus Sol
lele loo uurimisele,
lurlmiskomisjoni ette
), kellelt kohtunik ja
advokaadid pä­iste
andmetega ta
la peaminister Mul-rja
kirjutas. Nüüd
lani „tõendite" port-'
^erge, peaaegu tühi,
>li käsutanud peami-liseks
bluffimise teh-dokumendiks
oli
[hendriikide arhiivist
kraMri. Selles kirjas
junud Kanada viisa-itnik
oli pööranud
[oimude poole Men-
\a lähemate andmete
itlustades, et kana-jph
Menke nimelino
Joseph Mengele.
kohe sellest järeldin-jrjategija
Mengele ©n
fi Kanadasse ning te-
[>li see küllaldaseks
jirainister Mubroney'le
liseks. Beschenesi ko-nisistungil
vübiv- õi-imi
advokaat White-jopis
teisel arvamisel
külmalt, et ükski
Eine ei oleks tulnud
saadud kirja põhjal
lusele nagu seda tull
WhitehalB nimetas
— organisatsioon!
I /õtab seaduse ja kõr­bemise
enda kätte.
Jiisjoni istung muutus
|;, kui juudi organisat-
^Jaadid hakkasid Whi-lina.
Ädvokaatidevi-ptkusid
veel pärast
jnik oli istungi lõpeta-moistetav,
küna Sol
|pidevalt on alla kriip-
^üdu „toendite" täht-asuvate
sõjakurjäte-
(tämiseks, sattus ka
?ga" väga naeruväär-la,
jättes kanadalas-
It juudi organisatsioo-
]s piitsutatud natsi-sõ-jälitamise
aktsiooni
isagilt poolt suunatud
VAEA mmJM aeljapäev, 12. detsembrü 1985 Thursday, Becember 12, 1985
I
t
i
¥ÄL¥iARST
HXDAULÕPUL
i. ja 15.
dr.. J , Mailey, td, 311-1111
21. ja 22. dets.
KEBEED
LATER & GO.
Ltd.
MSURANCE BR0KEBS
(BÄtfaiHilh-TSt Clair)
Toronto M tlhispank
f 58 Brttadview Ave. TorontOg
OnlM4K2R6
Ühenduses on
KINNISVARÄUENUi3>
ISIKLIKUD LAENUD «^tea 10.50%
Dnferimeitsioenifcs helistadd:
465.46Sf
®ssBa8p.-reedeiil 10—-3,
leirfp. Ja neUap. 5!sti29fi 5.3^.00 p.il.
«Põhjala Tütarde^' tegevad .dnEä:gmdid.Väs^^^
iIMelJll^
WL. S. EROGOWSH
WT6METRIST (©TH^
Tel 531-4251
east koni Tanemgaidi eani. Kuigi sihid ja töömeetodid on samad, on koonduste
asnkohad erinevad, võimaldades seega lastevanematel teha valikut transpördiolude so-
Mvuse seisukohalt. Paljudel juhtudel alustavad aga tütred g^dlteed lipkönnas, kus
nende emad on kunagi tegutsenud. Vanem kahest üksusest onPõhjala Tüt£U'de^U^^^^^
kond. Viimase juhiks on jälle pärast lühemat vaheaega Margot Norteašij, kellele esita-:
me mõningaid
RATAS OPTICAL
219 BANFORIH
lOiUKVlX),^^^^ M41K INS
timas^jfmik^^^ $12«—knl$20«^
ISläfltte la toidWHtty^ ja MOfftotral sssdaiM i n .
•
412 RÖNCESVALLSS A m
AT l»WAM> PARS
Margot, Sina oled teistkordselt kui keUa 9.30 li.30. Gaidid pea- Kuidas Mädad lasteyaiaemat© abi
lipkonna juht. Kas oH kutsunius ta- vad koondusi samal päeval kella lipkonna töös?
gasi tulla galdtööjmirde? 1^.(K^-12.(M) Vana Andrese kirikus. ,... ^ , ^ ti^i
Mina ei ole seUest tööst kunagi VanemgäiÄk(K)ndused toimuvad^^^^^^^^.^
eemalolnud. Olin lipkomia juM ebakorrapäraselt, faud vähemalt ^
197^1982. Süs võttis juhtimise üle iiks kord kuus Eesti Maja no^^^^^ suumritusi. Maü on
Silvia B i i M e r t s . Mina jäin lipkon- ruumis või e r a k o d u d e s ^ V Ä - J " ^ ^^
na vanemaks. Käesoleval sügisel gaide on ka rakendatud heUakeste ^^^.^^^^^^P^^^
Süviapidi loobuma juhikohast aja- ja gaidide töö juures. " Jarvetare oli ehitatud vanemskau-
BOCTOR : 0 F CeiROPRACTEC puudusel. Astusin süs tagasi oma
7 lOVmmw GABDEMS, TORO^
DAAMt&ELE {a HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄR©I '
. D.C.
212 Disaikfe Or.
TeS;
endistesseülesannetesse. Olen va­rem
olnud hellakeste vanem Ja
gaidrühma juht.
,,P5hjala Tiitarde** Mpkond pü­hitses
mõni aeg tagasi 35'iiidat aas­tapäeva.
OMd Sina
Mida t i i d r uM teevät^^v^^^^^
Šisekoondustel Õpitakse katsejärT
kudes nõutud t<Badmisi, need on:
gaidi seadused ja põhimõtted, met-satarkused;
perenaise oskusedj kä­sitöö,
Eesti maateadus ja ajalugu,
meie kirjandus, kunst ja luule.
Ei olnud. Lipkond asutati mai- Kõik oh kohandatud erinevatele va
kuus 1949 esimese gaidüksusena niisegruppidele. •
_ _ Kanadas. Olin süs Rootsis. Alusta- Võiks märkida ka välistegevust..
5ldd^s?päi-itTahvuTgiippid^^^^^ singaidlust seal 1947.a. Borasi See haarab kanüumatku, laskmist,
. , 1 . J_ „Taaratütarde" lipkonnas. r ujumist, talipäevi,limiamänge. On
proovitud isegi talvekuudel kala-p
juhitud Ida-Euroopasi ja Balti
vustamise kampaaniaks, mis
seenil) kokkusoperdatud tõenditele. Palju ©n Mpkonnal praeg«! lük- pü^^ki^j^^^
\ meid Ja kuidas need jagunevad oktoobrikuus toimus Eesti Majas
gaidiastmete jargi? Jõululaat, mis paistis olevat tulvil
Läänemaaümas mmnakse Ml- * VT ii mc«nW i^ii S P A iii«?n*. «rituie rmfl.
du kommunistliku rezMimi knm- , Meü on praegu 101 l u p t . M a . see j » ^ ^ ^
mardamisega sageli väga kaugele " Pl«=^ ^ juliti, ga.de 16 ja»du likuK edukas.
ning asjaosalised ei tea pärast kas f^^l^. ^"^..T^^^^^^J* ? ,r t'' " " M ! , " ^ f . * / ^ " -
sU±i häbi pärast maha lüüa või * J>**'- Y^jT"'^ mamida et oleme endid ise
hoopis kim^ katta. NU ou ka lood „mutt.de" peresse. Mutid" püüdnud majandada niipalju km
käesoleva aasta Nobeli rahuauhin- ° ° vanemad tüdrukud ja juhid, kes võimalik. Km sa ei aita end ise,
na andmisega tuumasõja ärahoifi- hoiavad alal omavahelist gaidlikku süs on väga raske küsida ühlskon-miseks
loodud rahvusvaheUsete f P ' " f ^^^^
=arstide ühingule, k«s esimeesteks konna too e. Peale selle on meü
on venelane dr. Jevgeni Tsha.ov veel mmetarjas mitmesu^^^^^^
ja ameeriklane dr. Bemard Uwns, ^"^f * f ^ i f ^ L ' . !
kes onkategeüknlt auhiima saaja- J« ^^^^^m, kelle valdkonda
teks.
tide poolt. Omandasime selle hoone
1973. a. Jarvetare ehitati ümber lip­konna
isade ja emade poolt. Sellest
tehti väga mugav ja üus kodu tüd­rukuile,
mille uksed on alati lahtt"
sisseastumiseks.
Loomulikult on osavoetud pal|u°
õest laagritest. On mõned meist
jätnud ©rilisl.elaMWsi?-
„Põhjalä Tütred" on olnud igas
Kanadas ja ka väljaspool Kanadat
toimunud laagris, millest meie ma­lev
on osa võtnud. Iga laager jätab
mingisuguse erineva mälestuse. E i
oska süskl ühtegi laagrit praegu
esile tõsta, v
makstSu Kanadass Väljaspool Katioidats
Aqstas $57
$32.
$17.
$77
$42.
$22^
imJMINE l ELASSl POSTIGA Teie lipkomnal on ködii Kotkajär­vel,
millest oli juba juttu. Kas seda EANADAS;
kasutakkše IdiUaldaseK^^^^^^^ J62;-- piiBS irotdtaAi $45^, kokku $107
Kasutamine võiks oUaintensiiv- poob»^ $23.—, kokke $57,
sem. Eriti kehtib see talvekuude . ^ ^ ^ ^ ^ ptew saatekuln
kohta. Kuna :saime omale kodu üm- uSA-s:
berehitüse teel vanemast hoonest,
kok&n $29.5e
siis põranda isoleerimine ei olnud
võimalik, mis annab end tunda tal-
Kas lipkond on enne korraldanind vekülmades. Kotkajärvele on ker-suuremaid
üMskondlikke üritusi? kinud uusi tälvekindlaid' hooneid,
sellepärast majutamine pole kunagi
aastafl $62.— j^sias saatekida
ptif» saatdadn $25
kokkB $111
feolikn $59.
kuulub lipkonnale kuuluvate Kotka-l
u b a auhinna andmisel mainis J^rve varade hooldamine,
„Vaba Eestlane** oma kommentaa- EUS ja miUal toimuvad koondsa-rides,
et Nobeli rahuauhinna komi- sed?
tee on märgist möödl^ lasknud, ku- . ,
ma Tshazov ei ole idealist, vaid ve- Hellakeste koondused toimuvad nud autosid sissetulekute hankimi
ne juhtiva k l i k i . hüpiknukk, kes ei Eesti Majas iga laupäeva hommi- seks gaidlikuks tööks. .
ole mitte ainult Kremli juhtivate
Oleme seda teinud. Tulevad
meelde meie peod, maskeraad,
pannkoogiõhtud, moenäitus. Oleme
teinud ja müünud jõuluvorste,
müünud Karavanil käsitöid, levita­nud
jõulukaarte. Oleme isegi pes-probleemiks
talvelaagrite ajal.
Oi Sinul midagi öelda tuleviku^
kohta?
^Miaiidaastas $18.— ^ l u s saatekidii $13.—/^^^^^
^^^^^
Aästaa $136.—^ i^Ististas $72<>— |a TcerandaaBtas $38.^
imiudatus $1.—-. tJluiiüiuinbri hind 70 ©öaži
Pangalldatkk 70! rs^kaart kii^^
tegelaste ihuarst, vaid ka partei
keskkomitee liige ja N . Liidu ter­vishoiuministri
asetäitja. Seega läbi
Jä lõhki poliitiline tegelane, kelle
ülesandeks on Kremli propaganda
levitamine..
AuhmnakomisJ®ni otsust kritisee­ris
teravalt Lääne-Salksamaa kants­ler
Helmut Kohi, kes tõi komisjoni­le
saadetud kirjas avalikkuse ett®,
et Tshazov on ka ttmtM inimõigus­te
allasurujaN. Liidus, kes kirju­tas
alla deklaratsioonile, millega
nõukogude võimud hakkasid ründa­ma
dissident Andrei Sahharovit
1973. aastal. Kirjas nõuti Tshazovüe
auhinna andmis© otsuse tühista­mist
ning t<M)nitatl, et Nobeli au-
Mnnakomitee naeruvääristab kogi
maailma ees neid inimesi, kes oma
©luga riskides dik|taat©rite vastra
võitlevad. \
Auhinnakomisjoni silmad m
nüüd häbi täis Ja komisjoni esi­mees
mainib, et ta ei teadnud mi­dagi
Sahharovi vastu suunatud lat-muMrjast.
Kuid see teadmatuse ta­ga
varju otj^imine ei vabanda a i -
hinnakomisjoni, kelle ülesandeks ei
ole poliitikat teha, vaid rahuauhfaid
^^^^^^^^
Palun miille saata VABA EESTLANE aastaks / foolaastaks /
veerandaaetaiks—- tavaline / kJWpoatiga alates ....>.....^
katteks lisan $............ simju«p«
srahas / t^ddga / rahakaardiga. ( I R i^ saata aimdi
Järgmisel suvel võtame, osa
Ühendriikide gaidide/skautide juu­beli
laagrist Kanada esindusüksuse
koosseisus Järvemetsai.Hellakestel
toimub nädalalõpu laager Jõekää­rul.
Esto'88 Austraalias on küsi­märgi
all. Kui seal toimub. skautli­ke
noorte rhaailmalaäger, võtame
loomulikult osa. Oleme selleks alus­tanud
juba rahakogumisega.
Mida Siiiul 011 öelda üldiselt eesti
noorte tegevuse kohta Torontos
vaatamata organisatsioonilisele
kuuluvusele vÕi mittekuuluyusele?
Aktiivseid eesti noored, gaidid või
mittegaidid, on iilekoõrmatüd riiit-.
, mesuguste ülesannetega nii eesti
kui ka kanada ühiskonnas. Tihti
. nõuame neilt liiga palju ja oleme
solvunud kui noorte huvi kaob. Ta­sakaalu
leidmine selles kiisimuses
on noortejuhi raskemaid problee­me.'
OH väga hüvitav Sinuga kõnelda.
Soovid midagi lisada enne kui pa- -' ' • ;' ; ' •', • • ' ' '' : • • -
neme vestlusele punkti. Tuleb meelde veel kaks südame- sas piparkoogikotikie igale elamku-
Ja, soovin künr Meie tüdrukute lähedast^^
põhimõte on olla eesti gaid, vaata^ ajal Saksamaal ühte suurt eesti Lõpuks võiks öelda, etmeie tüd-mata
Üpkonna kuuluvusele. Meil on perekondä,^^k^^ mõlemad vanemad rükud ei ole mitte ainult arukad Ja
ka kolm liiget, kes on olnud aktiiv- olid haiged ja valmistame igal aas- töökad, vaid nad on ka kaunid. Esi­sed
üksuse asutamisest peale, see- tal jõulurõõmu Torontos üksikult mene Miss ESTO'72 ja kaks järg-
- ga 36 aastat. Need ori Asta Piü, elavatele vanadele eestlastele. Vii- neyat Miss Tallinn'at kuulusid
anda sellisele isikule, kes seda tõ«- Gaidliükomia Põhtäla Tütred" lullt nedr MarffOt Nort- ^^^•'^ ^^^^"^^ -^^^ aastatel on see jõulurõõmu „PõhJala Tütarde^' Upkonda.
Biselt väariÜJ. maa» Foto: Ervin
nai on olnud nende aegade jooksul viimine sündinud „Ehatares", kuhu
12 j u M . ; ' läheme ka sellel Jõuluperioodil kaa- Kirjutanud Ervin Aleve