Vaba eestlane , December 12, 1985

              lk, <^ — Thursday, December 12, 1985
' Oiitario, aga ka Eaiiadla MC!IO£'M mlmlaistoi
taiie lia Puhm äratanud oma heade saavutustega tähele-pan]
K, 9^Swimm Canada(aug^^ jdrjutab W
mest itoorest edasijõud^ üks on eestlane
Eia Pul^ EtoMcoke Swinmiing Ghib liik
peskonda, milline
; mitmeid tipju^
Oubi büUetäänis EOMAC
:01ym-;
pium Mastefs Aquatic Club) :sep-tembri
nüpibris, kus aga liiiane
kohta aastased tulemused on loet­letud,
on kokku võetud <ka Kia saa-
./vutused:::^ /^-V--
„IIo Puhmi tütar K i ^
{tegevusrohke suvi; Montrealis pee­tud
Kanada meistrivõistiustel ujus
4a lOOm semi ajaga iaO,03 ja jäi
17-ks 200 m seliliujumises ajaga
2.26,30, Järgmiseks olid võistlused
Edmontonis Kanada noorte meist­rivõistlustel,
saades seal kaks esi-
•Nr. 93
Nr. 93
RISTSÕNA NR. 1266
te oma tagajärgi rahvuslikel ja
noortevQistlnstel. See annab
mulle pdjn isaldisst f Fogramml
naest kc^ta 100 m j a^OOm selili^
ujumises aegadega 1.07,92 ja
2y25,92, heljas 40Om individuaal­ses
ikompleksujumises 5.22,01. Sel­lele
järgnes sõit Prantsusmaale,
Dunkirkis peetavaile Prantsuse uju-misvõistlusile,
võisteldes kaasa Ka­nada
noortevõistkonnas. Oma hea­de
tulemuste tõttu oli 13-aasknetü-tarlaps
välitiid Kanada esindajaks^
Icuid Icogü 'Kanada iiaitond oli
noorim võistlusil.
Kia lisas Isaks fantastilist tuile-
Miisty Iljades m seM ajaga
1.09,15 ja jäi sellega neljandale
lkoliaI|ej 200 m fl>!i tagajärg
2.27,55, mis andis vi|enda koha.
Tema treener Chiis Givens ütles,
et möMunud suvi on ohiiid lüale
läbimuijdeks ja tä loodab eriti; pal­ju
temast eelbleva aaštä võistlusil.
Äsjaseil Põhja-AmeerM Balti uju-misvõistlusil
ta oli parim, ujudes
neli uut võistluste rekordi ja saar
des Robert Reimani mälestuströfee.;
„Swimm Ganadä" Jitieb, et 13-
aastane Kia Puhm võrvät olla pika
distantsi (50 m basseinis) avastu­seks,
tuna tema kaks võitu 100 m
Ja 200 in olid ujutud just sellises
basseicus. Ta oli viimsetel nädalatel
enda tulemusi parandanud neil ala­del
üle kahe sekundi võrra.
Kia; on ujunud Chris Givensi
juhtimisel viimased neli aastat, kes
oma õpilast hindab tõsiselt tööta­jaks
ja naudib praktiseerimist. See
on noorele ujujale küllaltki pingu­tusi
jä aega nõudvaks, et ta vara­hommikul
enne kooli mitu tundi
ujumisele kasutab ja pärast kooli-aega
uiiesti end treeningule pühen­dab,
sest ta teab, et vaid harjutu­sed
teevad ta meistriks, on seda ju­ba
teinud tänavu suvel Kanada
ujumistel, aga veelgi rohkem peaks
andma meistritunnustusi järgmistel
aastately ikuna tema tulevik olevat
väga lootusrikas, ütles ujumisaja-kiri.;;.
Gmäseliliujumise kõrval
Kia end parandada ka individuaal­ses
kompleksujumises, millega ole­vat
eelduseks see,
• et'ka -teised;teama Ä:Iharrasta-'
vad, mis annab võistlusmoment®
: • ka.tree^
Praegu 13-^14-aastaste vanuse­grupis
on ^ a kolmandal kohal
Kanadas 100 m jä 200 m s^hiju-mises
ja 19-ndal icõhal 400 m in­dividuaalses
kompleksujunaises, mii­le
jimrde võib märkida, et Käncy
GarapidL'ul976-ndal aastal o l & -
piaädil saavutatud selili rekordeid
põle üheksa aasta jooksul suudetud
purustada.
Põhja-Ameerika Balti ujumisvõistlustel oli parimaks uju­jaks
Kia Puhm, kes saavutas neli rekordit. Pildil aunab
võistluste peakorraldaja Mai Puhm talle üle Robert Rei-mani
mälestuströfee. Paremalt Mai Kreem ja Kia Puhm.,.
_Foto: Vaba Eestlane
Austinis,T^xases peetud ujumis­võistlusel,
millest osa võttis häid
saksa ja kähadä ujujaid, võttis osa
ka eestlane Cindy õunpuu, kes tuli
200 m naiste rinnuliujumises, kus
uue ÜSA lahtise rekordi ujus ida-sakšlanna
i^ilke Hoemer ajaga
2.29,78i teiseks ajaga 2.29,92. •
Kanada naisujujaist oli neljas
m vabaujumises Debbi Wurz-burger
ajaga 8.45,88, 200 m rin­nuliujumises
kuues Guylaine Mont-ma^
ny 2.38,09, 200 m liblikujumi-ses
kõhnas ;Donna MeGinnis
2.12,44. 400 m vabaujumises viies
Kanada naiskond ajaga 3.54,02.
400 m kompleksujumises olid Ka­nada
naisujujad neljandad ajaga
•42p,57.;;:-:;\ •v;:;^;.;:';:^ ;.. ;:.v>
Kanada meesüjujaist Torn Pon-ting
saavutas uue basseini rekordi
2Ö0 m Ubllküjuitiises ajaga 1,58,69,
200 m rinnuliujumises oli teine
EtienneDagon 2.18,81 i meeste 400
m teäteväbaujumises- oli Kanada
meeskond seitsmes, 100 m seliliuju­mises
oli teine Mark Tewksbury
56,51,100 mlibhkujumises oliesi-mene
Tom Pönting 53,93-ga.
A
iesttased yiigistasecS
Möödunud pühapäeval toimis
Eesti Maleklubil võistlus Austria
Maleklubiga 12 laual 2x75 min.
Võistlus kujunes väga tasavägiseks
ja lõppesM viigiga 6 punkti <5 vas-
Eestlasist mängisid Martin Yelt-man
(võitis), Jaak Triefeldt(0,5
p.), Hans Jürman(©), Olev Rand­oja
(0), Alfred Kuus (0,5), Georg
Orgusaar (0,5), Valdeko Pikkand
(i)), Toivo Kõhelik (0^5), Boris
Bockfeldt (0), Jaak Riga (1), Max
Pentre (1) ja An^reS Loorits (1).
Võistluste kohtunikuks oM Lembit
Joselin. •
•: 12. Jaanuaril :keU^.X^^
toimub Eesti Majas Paul Kerese
sünnipäeva tähistav mälevõisdus
kahes klassis. Üle 14?aastastele ja
nooremaile 2 x 30 min. neljas voo-ms,
Alek^nder Praks on pannud
nooremaile välja auhinnad.
iPõikread: 1. Kaksikkonsonant, 3,
Sik-... 6. Järv — vene keeles, 10.
Vaba, 11. Kreeka šõjajumal, 12.
Aiatööriist, 13. Mitte järgmise ega
praeguse, 15. Lahti, 17. Mitte mi­dagi
— inglise keeles, 18. Linn
Eestis, 19. Aadlitiitel, 21. Ettejõud­nud
olek, 24. Kuju Vanas Testa­mendis,
25. Mitte sileda pinnaga,
27. Asutan, alustan, 29. tj^ks Joo­sepi
vendadest, 31. Tülitama, 33.
Osa saamine, 36. Suur merekala,
37. Kuulus vihilikunstnik, 39. H.
Ibseni teos, 41. Eitav sõna ühes
võõrkeeles, 42. Mehenimi, 44. Kü­simus,
46. Avameehie, 48. Jookide
lisand, 50. Mõnikord, 52. Oletuse,
teatud tingimuse, 54. Kiht, 55.
Vastses, 56. Kuskü olev.
Püstread: 1. Eesti paremaid mas-ter-
sportlasi Kanadas, 2. Saksa fil-midiiva,
4. Haljasala, 5. Riik Eu­roopas,
6. Oskab hästi, 7. Tsivül,
8. Sõjariistaga, 9. USA osariik, 10.
Endisaegne pikkusemõõt, 14. Doo­nau
lisajõgi, 16. Pühalüc tõotus, 20.
Seda on näiteks kesknädal võl ree­de,
22. Näitav sõna mitmuses, 23.
Teatud karistus, 26. Linn Rootsis
ja Venemaal, 28. Poos, hoiak, 30.
Rooma armastusjumal, 32. Naise­nimi,
34, Ainukesed, 35. Truu,. 38.
Lülitusmehhanism, 40. Raske töö,
vilets p^õli, 43. Tüdruk ameeri­ka
kõnekeeles, 45. Himu, 47. Lind,
51. Noot, 53. Asesõna saksa kee­les.
. .
LAHENDUS
Põikreadj 1, Väljak, 6. Varvas,
10. Lapik, 11. Saabas, 12. Verner,
13. %aleer, 14, Eger, 16. Prii, 18.
Ruhr, 19. Nirvaana, 22. Orel, 24.
Hülevi, 25. TsikÜd, 27. Emak, 29.
Kahnistu, 32. Eros, 35. ASEA, 36.
Turu, 37. Pasteet, 39. Topelt, 40.
Tinunan, 41. Rivis, 42. Saatan, 43,
Dorval.
Püstreadj 1. Vestel, 2. Laager, 3.
Alas, 4. Kasparov, 5. Villane, 7.
Ader, 8. Vändra, 9. Sarnia, 12.
Veer, 15. Rulluna, 16. Pankrot,
17. India, 20. Uta, 21. Kikas, .23.
Riet, 26. Skeletid, 28. Muutlik, 29.
Kartus, 30. Leepra, 31. Skat, 33.
Surmav, 34. Tunnel, 37. Plea, 38.
Tiso.
kuid ;Kia kise.: 9,meie
Tänavu maaihna kõigj ae
kolmanda kohnikhüppe tulemuse
17.86 hüpanud Charles Sunpkms
on eshnene, kel ühel võistlusel on
6 korda õnnestunud hüpata 17
meetri joonest kaugemale. Sellega
tuli ta toime USA meistrivõistlus­tel,
ku$ 17.52 andis talle kolmanda sai 19. oktoobril 22-aastasekš. Kd-koha.
Simpkinsi hüpete, keskmine mikut hüppab ta 1982. aastast, mil
oli 17.37. Varem on Viktor Sane- parun tulemus oli 15.23. 1983. a.
jev 1972. aastal hüpanud 5 korda juba 16.64, 1984. a. 16.76 (tagant-
17ineetrist kaugemale. Simpkins tuulega koguni 17.18).
ILMUS TEINE TRÜKS INGUSEEELSEST KOKARAAMATUST
9f
Hifja Treumutb ja Viivi Piinisiid
430 retsepti ^ Hind koos saatekuluga Can. $15.-
felliinisi võtab vastu„Vaba Eesttese" taUtOfi.
lUaniatud saadetelose v ä ^ Los Mgetesist.
iiiipisiiissipniBiPH
Piret oli lahkunud nii kiirestii et
ii jätnud oma koolikoti Barbara
Juurde. Roosna oÜ oodanud trepil.
Nad olid lämud kops korterisse,
ta oli kohal lapsehoidja A. Nad
olid läinud magamistuppa vestle­ma.
Hetk hiljem oli korterisse he­listanud
Lepajõe ja rääkinud Roos-
Mgai Puret-d dnud Icuuh^
lest mehed rääkisid, Ka hiljem ei
ole Pu-et kunagi kuulnud, millest
mehed telefonil- vÕi muul viisil rää­kisid,
kuigi kõigi emakeeleks oli
eesti keel.
Lepajõe oli tulnud veidi aja pä­rast
korterisse. Roosna ja Lepajõe
(Düd rääklnudi omavahel esiteks elu­ruumis
}a siis
olidkinni. Selle järel oli Piret saat-.
nud lapsehoidja koju, mis ema
Reet Kosose meelest oli ebatavali­ne.
Piret oli siis helistanud oma
emale, aga oli kogemata võtnud
Barbara H. telefoninumbri. Selle
järel Oli H. käinud Piretil järel Jä
nad olid-läinud koos Reet Kosose
äri kaudu ; moej oonistamise kursu­sele.
Mehed olid jäänud korteris^^^^
last hoidma, ^^^^r^^^^
Piret oh hiljem tulnud kursuselt
ja lugenud oma^iilesandeid. Mehed
olid sel ajal tulnud korterisse ilma
midagi kandmata. Reet Kosonen
ütlek: et •^Pi^et heitis,, meestele
med rõdult. Roosna ja Lepajõe
kohaselt neil olid korterisse tulles
kaasas relvad, kullad ja riided.
Piret oli Mjem läinud Thomas
B. juurde ööks ja tulnud sealt ta­gasi;
kella 03,00 ajal.
. Neljapäeva hommikul oli korte­ris
käinud Rein T. ja rääkinud mi­dagi
üldiselt Tillanderi kalliskiviäri
röövimisest. Pireti ütluse kohaselt
Rein ei viinud midagi korterist väl­ja.
Rein T. ja Reet Kosonen ütle­vad,
et korterist viidi kasukas „su-vehoidlasse".
V : ž .
Mehed olid läinud korterist enne
Pireti kooliminekut; Päeval kell
11.30 ajal oli Roosna tulnud Pireti
juurde kooli ja küsinud Kosose
korteri võtit. Minnes koolist koju,
räägib Piret, olid korteris Roosna
ja Lepajõe. Umbes kell 14.30 ajal
Rein T. oli helistanud ja küsinud,
kas oli korteris ka teisi. Piret oli
vastanud eitavalt. Umbes poole
tünni pärast Rein oli tulnud. Ta oli
rääkinud meestega umbes; 15 mi­nutit,
aga Piret polnud midagi
kuulnud millest räägiti.
Pireti arvates Rein oli küsinud
Kosost kuigi ta ise teadis, et oli vii­nud
Kosose kella 12.00 ajal Auror
ra haiglasse lapse operatsioonile.
Kella 15.00—16.00 ajal Roosna ja
Piret läksid Monica L. töökohale,
kus Roosna laenas 200 marka.
Roosna OÜ Msinud: temalt k^^
võtmeid ja nad olid koos läinud
SAAK JA BMW KAOVAB y
kui Monica tüli töölt olid Roos­na
ja Piret läinud Tukholmankatu
korterisse tagasi, kus nad pidid rii­deid
vahetama. Korterisse tuli min­na
taksoga. Selle järel nad jaluta­sid
Tullipuomi taksojaama ja sõit­sid
Vallilasse. Pireti teada Roosna
autol oli mingi viga ja see tuli sealt
ära tuua. Autot ei ohud enam ko­hal
kuhu see oli jäetud, Rein T.
korteri lähedde.
Roosna oli öehiud, et Aleks on
viinud selle juba varem ära. Selle
järel nad olid koos sõitnud Kosose
korterisse ja ohiud seal umbes kella
20.30 ajal. Lepajõe oli helistanud
korterisse. Jälle polnud Piret kuul­nud
millest mehed rääkisid. Korte­rist
lahkumisel Monica korterisse
Piret ei mälesta et neil ohiuks kaa­sas
midagi kantavat. Roosna ütles,
et kaasas oli Pireti must kpolikoh-ver.
Samuti ütleb Monica, et neÜ
oli olnud kaasas korterisse tulles
kohver.
'SHMUlS TÕMBUB
;KdOMALE;:v ."-/^
Reedel, 19. aprillil Lepajõe üt­luse
kohaselt ei käidud palju kor­terist
väljas, vaid osteti toitu ja
ajalehti. Püet oli hommikul samas­se
korterisse tuhud ja maganud
peagu kogu päeva. L. oli läinud
pärast tööd Porvoosse, aga oli and­nud
seltskonnale loa jääda nädala­lõpuks
korterisse.
Reedel ja laupäeval olid kõik
kaalutlenud kuidas pääseks korte­rist
välja. Piret oli ajanud meeste
asju, käinud muuhulgas raudteejaa­mas
L-nimelise isikuga kohtumas.
Enne oli Pket katsunud Patrik
Kari R'lt ja Barbara H'lt au­tot
saada. Reede ja laupäeva vahe­lisel
ööl nad olid kohnekesi maga­nud
korteris.
Lepajõe väidab, et tä nägi kulda
viimati siis, kui need kokkuarves-tamise
järel paigutati Roosna kohv­risse.
Tema arvates võis need kor­terist
ära viia vaid Rein T., Reet
Kosonen või siis Roosna ja Pket
koos. Ta peab üsna kindlaks, et
kullad viidi Roosna poolt korterist
ära just neljapäeval pärast kella
20.30, kui Roosnale oli selgunud,
et politsei oli nende jälil. Roosna
oli Lepajõele öelnud, et. see ei
peaks muretsenaa, kullad on kind­las
kohas. Oma ütluse kohaselt
Lepajõe ei tea, kus kullad on. •
VASTUKÄIVAID
KÕNMAJSI^' j ; ^
Raivo Roosna tunnistas samuti
omaks osa kahes relvastatud röö^
vimises. Ta rääkis loodavast orga­nisatsioonist,
mille käsuks varandu­sed
tuleksid. Ta rääkis end olevat
veelgi Rootsis poliitilise asüüli alu­sel.
Ta ei nõustunud, et Soome tu­leku
mõte olnuks just röövimiste
tegemiseks, aga sellinegi võimalus
oli ohud mõttes.
Alguses Roosna rääkis, et ta oli
hankinud relvad Stokholmist ja et
need toodi Roosnale kuuluvas
BMW DCZ 668's. Hiljem ta väitis,
et oli tutvunud kellegi isikuga
Rocktail diskos ja ostnud need hil­jem
disko esisel. Lõpuks ta siiski
nõustus, et on saanud Matti Savi-kari
telefoninumbri Jarmo J. abi­kaasalt.
Savikari oli müünud siis
relvad 11. aprillü Roosnale ja Le­pajõele.
J. äga vaidleb vastu, et
ta andis neile telefoninumbri.
Tillanderi röövimise osas Roos­na
tunnistas Lepajõe jutustusest
kinni pidades, aga. ta vaidles vastu,
et kuritegu oleks plaanitsetud juba
nädal ette, nagu Lepajõe oli öel­nud.
Ta nõustus küll, et äri leiti
eehnisel päeval ja reit oli osalt läbi
sõidetud samaaegselt diskosse sõi­duga.
Äris Roosna oli tegutsenud
vahma, ütlemata kogu ürituse
jooksul ainsatki sõna,
Kui naine kohale ilmus oli Roos­na
tulistanud kindluse mõttes nai­sest
paremale poole seha. See ei
pea süski paika, sest tabamused
olid naisest vasakul poolel olevas
seinas. Roosna ütleb, et ta tulista­nud
puusalt. Tema mõte ei olnud
kedagi kahjustada. Padrunikestast
ja hiljem HOP'i röövimise järel lei­tud
kestadest KRI* tõdes kriminaal-laboratooriumis,
et need olid tulis­tatud
sama Roosna autost leitud
konepüstoliga.
SILMITU M G M N E •
Alul Roosna ütles, et pagemi­seks
ettenähtud auto pidi jäetama
garaazhi, mille all mõeldi Leppä-suo
ESSO't. Edasi ta rääkis, et
saak _ jäeti ühte prügikasti, mida
hiljem ei leitud. Ta muutis pidevalt
oma jutustust. Lõpuks Roosna süs­ki
nõustus, et auto sõideti Malmin-katu
34 parkimisgaraazhi ettenäge­matult.
Garaazhi esimesel korrusel
nad vahetasid riided; Selle järel Le­pajõe
oli lahkunud, Roosna oli
sõitnud auto teisele korrusele ja
tõstnud saagi nmg relva BMWst
pakiruumi. Samas ta oli peitnud
garaazhi õhusüsteemi peale auto
Rootsi numbriplaadid. i Hiljem
Roosna näitas koha, kusi nimeta­tud
plaadid olidki. j
Teisipäeva, 16. aprilli õhtul
Roosna oli võtnud Meilahti parki-mispaigalt
valgelt BMW autolt
Soome registreerimisplaadid ARS
316 ja paigutanud need Kalevatiel
oma auto külge 17. aprilU hommi-
AiK>PAR
BKTHERINGTO
PARI
AdTokMilidH
Biy St,Siite
<^tuti 7824)485 T<H
Ttea Toome,
TOOME
Adrokaadlc
T«8l;däe PUce, 1
Šnfte
Tmato, Ont.{
Te!eftm7i
kodug 1%\
mmm\
ELE
Haffing
LitBeotf
ffliHimuiinuattniBiHiii
KATU!
Soomel
YeUSali
Mctro li(
muminiiiiNiiiniiil
VAIPADI
VABA
TOIMETUJ
avatud
reedeni
Telefonid: t(
lal
KUULJ
\VABA
on tasuv aj
; I(ivil
KuulntI
üks toll üh(
csiktiljd :
Kuukttusi
aädala esim<
csmasp. hori
nädala teise
map. hoii)|
V tel.
Väljasj
Leida Maril
Postiaadres
9 ParravanI
WiUowdale