Vaba eestlane , December 12, 1985

              neljapäev. 12. detsembril 1985 — Thursday, December 12, 1985 Nr. 93
: :TIEOEVT0IMErAJA: Hannes
TOIMETAM: Olaf
lELBFÖNID; toimetus 4 4 ^
4444832
ja veerandbötas $17.-—^
aastas $42.--ja veeri«idaafltas$^^
I Idassi posti ja lemüjtodi hiMiad i e l i i f i^
A a ä f ^ muudatus $1.—- —
Rahuliikumine iÖÖtab N.^^ Raudeesriide tagant Teise maaiil»
masõja lõppfaasis Kanadasse saa-
Kolnmpäeyal, 4r det^^^ CoaMtion^The Cosbfld bunud rahvusgruppideie ou see suu-
CMP j ä l d i l im reks üUatiiseks kui Kanad^
, _ , _^ -1^ i l -V . \ /, _ . vatuvide valitsus varsti parast voi-nadas
ja Eestlaste Keslmöiikogu Kanadas ohtu Arkadi Shevchenkoga (Shevtshenko) muie tulekut käiku rakendas eriii-
Roya! York hotelB suures Ganadian^^^ra^ miUest üle tuhande osa Totsid. Enamus se natsisõjakurjategijatejäutm^^
oBd utoauflašed,^^!^^^^^ rahvaste Hikmed, 40 ^^tS^^^^
eestlastto^-;^: V
õhtusöögile järgnevas kõnes A.Jnesed usuvad seda, sest pole ole- sest Kanadas, kas need on N. Liidu
Jules Dešchenes. Imestati, et eel­mine
liberaalide valitsus oli loobu­nud
sellise uurimisasutuse ellu kut-
Shevchenko, kes on kõrgeima pc^ mas muud informatsiooni, kui neile poolt mõjutatud, vastas ta, et kind- sügisest kuna Ottawa ei pidanud
lk. 3
tt)rRtVmimhri MnA 70 C
te toUiihst veerul: $5.00^
M>lishcdbyFree Estonian Publisher Ltd.
1955 I ^ l i e Š t D o a Mills, 0^^
sitsiooniga Läände hüpanud N. Lii- antakse. Aga samuti nad. usuvad
du a m e t n i k e n d i n e saadik ka seda^ mis meile räägitakse Lää-t3^
R0's, käsitles desinformab^^
Shevchenko pidas vajalikuks,, et
inimesed loeksid rohkem N. Liidust
miks ta ära hiippäs, olles l<õrgel
kohal Gromõko usaldusalusena,
kellele polnid mingeid saladusi
N.^IMus.;v:. .::':••
Rahvuselt on ta ukrainlane. ^
Shevchenko ütles, et Toronto on
ta sündamele kallis, kuna
esimese loengu, siin
lasti teatud määral. seda vajalikuks ^konservatiivide
On inimesi, kes ön kommunistide peaminister aga leidis, et Juudi or-sümpatiseerijad
Ja saavad inst- ganisatsioonide poolt esitatud süü-ruktsioone
Moskvast. Siin igho- distusi tuleb hakata selgitama,
reeiitakse seda fakti.
kui vaid pealkirjades. Peame vaa- Liikumisi finantseeritakse N. Liidu Nüüd on selgunud suures laastus
tarna paljudele asjadele mitmest saatkondade poolt, kel on arved selle komisjoni ametisse nimetami-eranimedeaUsünseis
pankades, set^lgitagused. õhu p^
kuid nad ei kirjuta mitte kuidagi toimus Deschnesi komisjoni avali-
Me ei tohi uskuda N. Mtu, seal tshekke. kui uurimistungil, kus Kanada õi-tõed
ei eksisteeri. Puudutades Deschenese'i komis- gusmmisteeriumi advokaadid üle
Peame parandama N. Liidu ja joni Venemaale minekut andmeid I^ulasid Simon Wiesenthal Centrte'
USA suhteid, mis on vajalikud koguma sdjakurjategijatekohtu,^^^
tuumarelvade ajal. Küsimus seis- ütles ta, et keegi ei saa kontrollida,, tegijate jälitamise asutuse Kanada
neb olukordades, mida mõlemal kas saadud andmed on õiged, sest esindaja Sol Littmani, pärides te-siin
ta pool mõistetakse, et seUist kokku- KGB võib teha mida tahab; eriti mait seletusi, miks ta kirjutas 1984.
tehti Põrget ei saa olla. N. Liidu juhid kasutades neid nende vastu, keda aasta detsembris Kanada peaminis-
Läänes. Itesinformatsioon on ter­min,
mis algselt on pärit N. Liidust
aastaist enne 1960 mõjutamäks ini­meste
arvamisi teiste maade vastu.
P. Worthington oma tutvustuses aspektist ja mitte uskuma, mis ala
ütles, et Shevchenko räägib täna, ti on kirjutatud.;
: . Meie vabadusvõitluse proMee-. v^^
jõid on olnud viimase! a|al Kana-üles tõstetakse, siis saab see kaht
das arutusel Eesäaste Kesknõisko- lemata kahes tüsimust otsustavaid uinutavad läänemaailma kui seda
go Que kooseisu esimešerköošok- liiüa ^ jalgeõiekonõu- nii sageli meediast kuuldakse
samuti teiste organisatsioonide ^ogus panevad venelased peale sel- kuidas mees, kes kogu 6ma
kokkutulekutel kus on esitaMlele oma veto ning peaassamblee
mõtteid ja ideesid meie rahvale koosolekud on Balti rahvaste §ob-tehtudiilekohtu
esile tõstmiseks ja rad vene blokiga kokku põrgates
Eestile iseseisvuse taastamiseks tunduvaS; vähemuses,
tlheks viimasel ajal populaarseks
esimene ähvardus tema vastu, lu- ei mõtle, et nad võiksid kasutada nad ei taha näha. ter Mulroney'le kirja, milles ta väi-bades
ka kudajad õhku lasta. Kuid tuumarelvi, k Rääkides rahvuslusest N. Liidus, tis, et Teise maailmasõja ajal
tema oli tahtnud näidata, et ka üks gida ähvardustega. N .Lüdu juhid ütles ta, et etniline tagapõhi on Auschwitzi kontsentratsioonilaagris
isik võib osutada N. Liidule vastu- ei tea isegi kas nende tuumarelvad takistuseks karjäärile. tegutsenud arst Joseph Mengele,
pahu. võiks töötada, kuna nende lift var- Käimas on tu^ev opositsioon ve- ^eda peetakse, natsi-sõjakuijategi-
N. Lüdu propaganda võib veenda jendisse ei funktsioneeri. nestamisele, aga nad ei ole mitte jaks, on varjunime all taotlenud
iäänemaaüma; väljendused nägu kokkuvarisemise ääreL Kaiiada Buenos Au-esi saatkonnas
„Gorbätshov on kena mees",„Tal gahdat teha rahuliikumise gruppi- Etnilised ühiskonnad on mõnes emigratsioohiviisat Kanadasse,
on hea väljanägemine", j,Mõistab dega, kes saavad neüt raha, et kri- osas esiplaanil majanduselus. Oma kirjale suurema kaalu andmi-hästi
end A^äljendada'* on need, mis tiseeriksid lääneriike sõjakuses. Küsimusele, mis mõju on N. Lü- seks informerisLittman viisa taot-
See on üks desinformatsiooni dül^^I^^^
vorm -grupid, kes töötavad va- ta, et väga suur. Peame mõistma, ma ajalehe re-bas
maailmas on abiks N. Liidu et vene örtodoks-kir& porterit Ralph Blumenthali, kes
eesmärkide teenimesele. allutatud kommunistliku partei pror avaldas Littmani informatsiooni,
N. Liidu süsteem ei ole kooskõlas pagandale. andes sellega Mengele- k)ole vaja-inim-
iseloomuga. Gorbatshov ei ole Kas venelased võiksid tulla välja likku seljataguse ja kaalu,
valitud süsteemi muutma, vaid se- Afganistaahista arvas ta,
et nad tahavad kontrollida seda
elu on parteilises töös olnud,
saaks olla erisugune N. Liidu
juhtkonnas?
N. Liidu informatsioon Läänes. . ,
Teiseks -—Iräš on välja uuritud; seüe tegemiseks on mitmeid teid. da tugevamaks tegenia. See tähen-kujunenud
ettepanekuks näib- ole- Ja selgusele jõutud, kui suured vöii isegi raamatuid Lää- dab mõne rahvuse, nagu Balti rü- piiriäärset maa-alä, nagu kõiki
vat Eesti Vabamgüe ja teistele väikesed on sem pimmäid,
Balti riikidele Ühfluenud Rahvaste, piirid tegutsemis^^^ ei aga afgaanidele on kommunistlik
Organisatsioonis Taatleja koha jselhseväatlejai ametlik sta^^^ Probleem vabas usu, et nad kaotanuksid oma vaba- rezhüm vastuvõtmatu,
ftaottemme, millise eelilse osaliseks ;võrd^^ Mis plaanid on N. Ludul Kanada-on
saanud Palestimä Vabastamise gutsemisyõmialused väga kokkusu- nad võivad levitada oma materjali Liidule), vaid vabale maailmale, ga^ arvas ta, et ülevõtmine oleks
Organišatšion. : ^^^^^^^ - ri^^ pool vabas maailmas. Kuid^^B^^
Ideeeioleparis väitke ega uud-maatife^ Igale laudkonnale oli antud või­me,
kuid hüvitaval kombel om see nisatsiooni kuluaarides. Selline te- mandril ega saadeta N. Liitu. maius küsimuste esitamiseks, mil-just
nüüd eriti akuutselt esile ker- gutsemine võiks anda amult sel j u - Avalik arvamine küjundatajjse lest mõni vastamiseks valiti. Nen- alalv Põhiliselt on N; Liit ikkagi im-neil
iUusioorne Kanada osas^ kes on
ÜSA naaber ja liitlane, kellega ta-
Oma kubjas peaminister Mulro-neyle
nõudis Sol Littman Mengele
loo uurimist. Sol Littmani kahtlus
tused tõid pikalt ja laialt ära Ka­nada
ajalehed nmg Wiesenthali or-ganis;
atsioon oli saavutanud oma
eesmärgi — kanada oU kerkinud
ajakirjanduse tulipunkti sobiva var-jupaigamaana
tagaaetud natsidele.
Mnud, kui Ühmenud Rahvaste; Orv M positiivseid tulema kui Bait! Läähes mitmesugustes asutustes, des Shevchenko nimetas häbiväär-, perialistlik jõud.
ganlsatsiooiiii prestiizh ön madalsei-; sõprade rlnääl on t)RO OB^ koolides ja instituutides, eriti neis, seks, et USA saatis tagasi N. Lii- Mis puutub emigrantidesse,> siis
su!s hing see institutsioon on ma- ganites tugevam kui nende vastas- mis on asutatud N. Lüdu poolt^ää- meremehe. on nõukogude sUmiš igaüks, kes on
nööverdatudN. Liidu ja temakiili- te hääl. Paraku on aga olukordi nes ÜSA/Känada inimeste ihfor- Jurtshenko küsimuses ütles ta, sealt emigreerunud reetur ja nad
vees ujuvate riikide kontrolli aUa. praegu hoopis y propaganda otstar- et see jääb alatiseks küsimusmärgi püüavad teha kõike, mis võimalik
Kuid kuna sellel ettepanekul on võim maailmaorganisatsiooiiils on
siiski teatud silmatorkav annus kül- kandunud demokraatlike lääneriiki-getõmbejõudu,
siis peame seda la- de vastaste kätte,
liemalt kaaluma ja vaatama, eriti Kuid — võidakse küsida — kui
veel kui meil leidub inimesi, kes kõik meie senised pingutused va­banevad
ÜRO-sse esindaja saatmi-badusvõitluse alal ei ole loodetud
sele suuri lootuisi, kaaludes sealjuur vilja kandnud ja kui meil pole väi- üles, raadiojaamad on hakanud
ires pealiskaudselt oma esmdajat tniine'' saatma rohkem programme, kus
satsiooni pääsemise võimalusi ; ja nud Rahvaste Organisatsiooni vila selgitatakse inimeste teadmatust.
üleMnnates vaatleja volitustega Isi- mida peaksime siis tegema ja Siin mandril on vähe usutavaid
iku tegutsemise väljavaateldL Sa- kust abi ot!^ Me ei ole terroris- teadmisi N. Liidust, isegi ukrain-nrrtiti
ei ole selge, niis seUe aktsioo- tid,k^^^^^ lastest jt. rahvaist;
ui teolstamlne maksab ja kui suuri endale õigust nõudma vaid õigust Kuidas N. Liit saab kasutada
summasid tuleb selleks investeeri- armastavad ja seadusi austavad Ini- Lääne üMskondade inimesi? Seda
da, et New Yorgis korraliku palga- mesed, kes nõuavad amult eesti tehakse kohalike kommunistlike
ga ühte vastavat ettevalmistust saa- rahvale t^ põhiliste õiguste taasta- parteide või nende sümpatiseerija-
Mud ja vajalike v^etega Isikut mist^ mida aga kiiulda ei võ . te kaudu, kes tegutsevad tasuta,
üleval pidada. Siin peitubki tõenäoliselt kogu^^^^^^^^^^^M^^ ei tohiks mitte omada ülu-
Seniseid kogemusi ja ÜRO-s va- probleemi tuum. Äleie peame mi- sloone N. Liidu kohta, et seal mi-liteevaid
olukordi arvesse võttes on dagi ette võtma, et meid hakatakse dagi põhilist võiks muutuda,
meie väljavaated Eesti Vabariigi tähele panema ning avatakse sil- Nende informatsiooni usutavus
elsindaja viimiseks maailmaorgani- mad ja korvad meie hädadele ja õnnestub N. Liidus, aga ka väljas-satsiooni
kahjuks minimaalsed, kaebu!$tele. Meil OE juba' ammu pool, kus inimesed näiteks usuvad,
kui mitte isegi absoluutselt võima- selge, et balti rahvaste küsimus on et N. Liidu agressioon Afganistanis
ind. Seda küsimust võib kahtlema- mii venelastele kui ka läänemaail- on sšalseile immestele abiks. Ini-ta
pikalt-Iaialt ja edasi-tagasi teo- ima juhtkonnale tülikaks problee- .. . V- '
leetUiselt arutada» laud fakt jääb miksj mida tahetakse nii kaua vaik-
™ ^^^^
te^lms^^^^^^^ jule- too nm^ mõningates tähtsamates ja
tud^40.e aasta jooksul maadmao^ idast laan^^ vämise^öj^gj^^tes ajalehtedes lähe-ganj
«,l^oonis^ p a ^ v a k ^ maksma võibolla mõnisadatu-
- kmdas^oleks^^^ tolmuks. Venelased ^kate^^ ,eUise summa
akki nn kaugele jouda, et need seda protsessi kiirustada laande suu- kokkupanek eriakfcsiöonide korras
unustatad ja jpooleldl m ^
rahvad saavad enddemaadmaorga- simistega, mida laanes sageh puh-^ g^^^^ aastapäeval
msatsioonis^^^^
va esindaja? V o i o ^ kogum viimane aeg seda^b^^^^^ maaümas elavale
planeenmjseL pikaajalme projekt, hu uputamist lähemalt valgustada i^aitij^g^^^
mille tagajärjel me koondame oma ja kogu maailma pilkude ette tuua, raskusi,
(tähelepanu ja jõureservld vabadus- mida ei s^^
võitiuse alal t)RO esindaja küsimi-- oma Iseisukohtades edasi-tagasi koi-
Sele ja jätame teiste oluliste küsi- kuvate lääne poliitikute abil, vaid
musteja probleemide laheidami§e spnsete massimeediumide kaudu,
ttähäplaanile? Me teame, et meie; probleemide-
Idee kaitsjad toovad esile Pales- le ei taheta anda vaba maailma aja-tilna
Vabastamise Organisatsioonile kirjanduses ruumi, kuid meil jääb
vaatiejä koha andmise ÜRO-s, siiski võimalus osta raha eest vaja-mainides,
et kui Palestiina araab- likke lehekiilgi ja tuua omal vali-iastel
õnnestus maaiJmaorganisatsi- kui esile kõik Vajalikud ajaloolised dalastel, ameeriklastel ja teistel va-
, , , , 1,4. - J J Oletatakse, et selle kampaania sur-rl"^^^^^^^
vii iegi peaminister Mulroaey I«.
puks otsuse Mengele viisa loo
uurimiseks, kuid laiendas loodud
uurimiskomisjoni tegevust ka kõi­gile
juutide poolt kahtlustatud nat­si
sõjakurjategijate mineviku selgi­tamisele.
Kui kohtunik! Dešchenes asus Sol
beks; alla. Võis olla ehtne ärahüppamine, nende määrimiseks, L
JÜrjastades raamatuid, pidades aga selle võis põhjustada ka ära/ Mitmesuguseid küsimusi oli veel
loenguid N. Lüdu elust, kistakse hüppaja liigselt kaua FBI eralda- teisigi kitsamal äial. Tegelikult poi- Littmani Mengele loo uurimisele,
inimesed erinevasse desinformat- tuses kinni hoidmine, mis valmis- nud tal ennekuulmatut kõneleda, siis kutsuti uurimiskomisjoni ette
šiooni ringi. tas vabadust soovijale esimese ras- küll näitas koosvübimine koostöö-Äsja
on ameeriklased ärganud ke pettumuse. võimalusi Ida-Euroopa rahvaste
Küsimusele rahugruppide tegevu- vahel.
Ja olukorrad sunnivad meid
midagi tegema praeguse letargia lõ­petamiseks.
Vaba maailma rahva­masside
ette ilmumine faktidega,
mida senini on sihilikkusest või
ükskõiksusest katsutud Varjata ja
vene propagandaga muuta, OE
üheks iselliseks võimaluseks. Kana-ka
Sol Littman, kellelt kohtunik ja
õigusministeeriuihi advokaadid pä­risid
aru, milliste andmetega ta
opereeris kui ta peammister Mul-roneyie
oma kirja kirjutas. Nüüd
selgus, et Littmani „tõendite** port-'
fell oli väga kerge, peaaegu tühi,
ning natsikütt oli kasutanud peami-nlstri
mõjutamiseks bluffimise teh­nikat.
Littmani dokumendiks oli
ainult üks ühendriikide arhiivist
saadud kirja ärakiri. Selles kirjas
üks Kölnis asunud Kanada vüsa-kontroUi
ametnik oli pööranud
ühendriikide võimude poole Men­gele
isiku kohta lähemate andmete
saamiseks, kahtlustades, et Kana­das
elav Joseph Menke nimeline
mees võib olla Joseph Mengele.
Littman tegi kohe sellest järeldu­sed,
et sõjäkurjategija Mengele on
võibolla tulnud Kanadasse ning te­ma
arvates oli see küllaldaseks
põhjuseks peaminister Mulroney'le
kirja kirjutamiseks. Deschenesi ko­misjoni
uurimisistungil vübiv-õi-gusmmisteeriumi
advokaat White-hall
oli aga hoopis teisel arvamisel
ning mauiis külmalt, et ükski
mõistlik inimene ei oleks tulnud
ühendriikidest saadud kirja põhjal
sellisele järeldusele nagu seda tuli
Littman> keda Whitehall nimetas
„vigilanteks" — organisatsiooni
lükmeks, kes võtab seaduse ja kor­ra
eest hooütsemise enda kätte.
Uurimiskomisjoni istung muutus
väga palavaks, kui juudi organisat­sioonide
advokaadid hakkasid Whi-tehall'i
ründama. Advokaatide vi-havalangud
jätkusid veel pärast
seda kui kohtunik oli istungi lõpeta­nud.
Viha oli mõistetav, kuna Sol
Littman, kes pidevalt on alla kriip­ooni
oma vaatiejatviiajÄpeaksi- faktid ja ^^^^ sutanud N. Lüdu ,,tõendite" täht-me
meie sama spodustiiise osaliseks balti rahvastele tehtud ülekohut, sooja ega külma kui balti rahvastel 'jgyu pOolt korraldatud EeSti VabaduSSÕja algUSC 67. sust Kanadas asuvate sõjakurjate-saama.
Kuid kahjuks ei saa meie nende õiguste jalgade alla t^la- on ÜRO-s oma vaatlejad, kuid nad ^ i ix i +• • • i ^ i ..... gijate paljastamiseks, sattus ka
endid palestiiniastega võrrelda, ku- mist ning nende plaanikindlaid hä- tunnevad endid tõenäoliselt kaas- aastapäeva tamstavalaktusel austatimeie VaheseKS jaa- ^^^^ ,,toendit«ga'^ väga naer uväär-na
paleštiinlastele kuuluvad maa- vitamisoperatšioone. Meil avaneks süüdlastena ja hakkavad aru päri- nild SÕj aveterarie. Pildil esireas vasakult Johannes Säägi, seisse olukorda, jättes kanadalas-alad
ei kuulu N . Oidu vaid lisrae- ka võimalus lääneriikidele ette hei- ma kui me anname neile võimalu- ü^^ic T PPtrian ÄrxrpH juudi organisatsioo-
M okupatsiooni alla ning palestiin-ta^n 'l; ^^^'^'^^^^'^^'^^nide poolt m
laste Selja taga on peale Araabia balti küsimuse käsitam kirjeldavad balti rahvaste reet- aktusekõnele ja Endel Ruberg,TEV^ esimees Ulö Tanii;e,jakurjategijate jälitamise aktsiooni
riikide N. Liit oma satelliitidega nõuda ÜRO põhikirja, M mist ja nende Äemaatiliselt hävi- kinnitaia Evi Moks ja TEVÜ äbiesimees võib pidada kusagUtpoolt sUunatud
Euig nõukogude sõiduvees ujuvate kokkulepete ja teiste^^r j • T> ^ei?. T V v ^ ^ ^ ^ ^ 1^ TT i w
Nr. 93
14.)»
dr.
21. ja2|
dr.
DIt
ja juhi
riikides
vustai
seerubl
Lääni
du koi
mardaj
ning ai
sUmi
hoopis I
käesoW
na aiu
iniseks
arstid(
on vei
ja am^
kes 01
teks.
Juhi
„Vabj
rides,.!
tee on!
na Tsl
ne jul
ole ml
tegelal
keskkJ
vishoil
ja lõi
üles ai
levita^
Auh
ris t<d
ler
le saj
et Tsl
te all)
tas ai
nÕuli<
ma
1973.
auhini
mist
hinnal
maai
eluga|
võith
Al
nuud
mecsl
d^gi
mukil
ga vi
hinnj
ole
andal
liseitl