Vaba eestlane , September 26, 1985

              Nr. J2
E" T Ä L I T Ü S SS
Hind Saat»-
$ kiihi0
3.— .5%
IS.— ,71
M
M
M
M
M
^0
a) 6.
2.7 S
lU» M
.5$ .70
IS.-^ .7*
lA 4.— J0
IKÜD 47 —
$1^0, moiale $3^
mA §JS .50
7;— .70
14— Iw-^
8^ 1.—
S.— : .70
ALL.
7— .70
10.— $1.75
2J5 .70
12.— $1—
t) 12—.. $1.50
J . — .50
5.—
25.—
.70
.— 1.
$22.—" —,70
US$2.00
- $1.50
).— $1.50
id toiduliigid on tüüpiij-
Mastele.
istel on oma keel, misi ori
)me keelele. Karjala keelt ;
N. Liidus asuvad: karja-
[osa Soomes asuvaist kar-inamus
soome karjalastest
siiski soome keele ida-cCarjala
keeles on säilinud ,
fesoome vanim keelemä-
(arjala pikseloits 13. sajan-levas
tohtkirjas.
keeli läänemeresoome;
3hirühma kuuluv keel ja-kimeks
murderühmaks: pä-
|iv aunuse ja lüüdi murde-
Esimesed karjalakeelsed
ümusid 19. sajandi alul.
[alla kuuluvas Karjalas il-lamatud
1930. aastate' ai-
•a, 1938—40 vene tähes- -
Iiiüd on karjalastel oma
itusel iiksnes kõnekeelena, '
|eks on karjalastel kas ve-soome
keel. Viimase osa» :
|)ngi väike, kuna 1959. a.
oli Karjala Autonoomses :
is vaid 13,1% karjalasi,
>mlasi, 1,1% vepsalasi,
h venelaste arv oli 63,4%,
jelasi 11,0%, ukrainlasi
fstasajal nii Soomes kui ka ,
iš elavad karjalased on ko-iima
suuri muudatusi kui
tööstusmaade elanikud,
lisaks üle pooled ;Soome
elanikest pidid II maaihna-smusena.
jätma kodukohad.
m. n VABA EESTLANE neljapäeval, 26. se 1985— Thursday, September 26, 1X1
Ä D O F M K . 9.e»
«TMEMl^GTON, FAULIS
MS Bay St., Smte 4(8)1. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
teffiü Toome, B.A.Sc.JiL.Bo Andres Raudsepp ja Peeter Sõrra esinemas Kuusalu ki-
TOOME & PEASi h^ltoima lauritsapäeva aktusel. Foto: Vaba Eestlane
Adyokaadid-notarid
FlWe, 1 YoHf&dsEe Roaid,
SoitelO?
TproBto, Oisi. M6A 3Ai
Telefon 785-5551»
, kodus 762-2367
sm
KUUSKNE
B.M» LL.B.
363-9073
IGAL ALAL
TOOMAS ÕUNAPUy
BJL, B.PJL, LUX
ADVOKAAT—MOTAE
129 John Sitred,
Toronto, Ont. M5y 2ES ,
Telefon 597-1714
ANDRES OLVET„ LLB»
AdvoEcaat-notar
ISgeSow,. Hendy, Shirer & VTMM
Tel. 429-311®
Colteetioü Kleinbyrgis
Eesti rahvusest kunstisõpradele,
eriti neile, kes • hindavad looduse
elamustele põhinevat loomingut on
kindlasti huvitav tutvuneda „Mc-
Miphael Ganadian CoUection"
muuseumiga Kleinburgisj See suu­rejooneline,
põllukividest ja seed-ripalkidest.
konstrueeritud, juba vä­liselt
imponeeriv ehitus, mis asub
avaravaatelisel Humberi jõe nõl­vakul
100-aakrilisel männimetsa­ga
pargis, sisaldab 14 erigaleriid
18.000-ruutjalase seinapinnaga.
Oma nime on muuseum saanud
Robert McMichaerilt, kes koos
6ma abikaasa Signega olid kogu­nud
„Group of Seven" ja teiste
kanada kunstnike maalisid. 1965.
aastal kinkisid nad oma 177 maa­list
koosneva kogu koos oma ma­ja
ja maaga Ontario provintsile,
pannes sellega aluse praegusele
muuseumile, mille kunstiteoste arv
on nüüd kasvanud enam kui 3000-
le. N.eed on kõik kanada kunstnike
looming rõhuga aga Just ,,Group
of Seven" kuulunud kunstnikel.
Hiljem on lisandunud palju teisi
nn. kanada rahvuslike kunstnike
töid, nagu näit. naiskunstnik Emi-ly
Garr Briti Kolumbiast, J. W.
Morris Quebecist, David Mike jpt.
Eriharudega on rikkalik valik in­diaanlaste
ja eskimode kunstist nii
maalis, graafikas kui ka skulptuu­ris.
Viimane originaalse „Grpup of
Seven" liige ja üks tugevam ka­nada
varase kunsti meister veetis
oma viimased eluaastad galerii
juures McMichaeride kodus, kus
ta suri 5. aprillil 1974. aastal 91-
aastasena. Ta pn maetud galerii lä­hedale
parki koos mõne teise sa­masse
kunstnike gruppi kuuluvaga.
McMichaeFi Ganadian GoUec-tion
ei ole mitte staatiline, ainult
muuseumiline, vaid lisaks perma­nentsele
kogule toimuvad seal pi­devalt.
mitmesuunalised näitused
kanada kunstnike loomingust Ka­nada
ainestikul. ÜKoUektsioon on ka
pidevalt kasvav ja arenev, täiene­des
nii annetuste (üle 50% ko­gust
on annetatud) ning ostude lä-,
bi Ontario valitsuse majandamisel
ja. kontrolli all.
Kleinburgi suhteline lähedus To-rontole
ning galeriid ümbritseva
pargi ilu ja rahu teeb ta meeldi­vaks
väljasõidukohaks looduse- ja
kunstisõpradele. Kleinburg asub
Islington avenüüd pidi välja sõi­tes
umbes 5 km põhja pool maan^
teed nr. 7.
Jcaapani b@ciys@°
maalija Kortright
Unda Troost'
Linda Troost, Süv©r Springist, Neeme Järvi nimi oti särava tä-'
Marylandist, sooritas U. of Penn- hena tõusnud Suurbritannia muusi-sylvanias
doktori eksamid ja kait- kataevasse. Shoti Rahvuslik Süm-s
®s väitekirja: „Comic Opera in fooniäofkester, kes sooritab ulatus-
18-th Century England". Selle alu- likke ringreise, saab; kõikjal aina
sel tmmistati ta doktori kraadi küta. Orkestri taseme märgatavat
(PhD) vääriliseks. ^ tõusu ja kohtserdipubüku arvu
Ta on töötanud seni samas iiü- suurenemist pannakse ainuiiksidi-koolis
lektorina ja valiti hiljuti ing- rigendi arvele, kes on ühe aasta
lise keele ja Mrjanduse assistant jooksul pannud muusikarm
professoriks 91 kandidaadi hulgast enesest ja sellest, seni mitte-just^
Washingtoni—Jefferson kolledzhis- tippkuulšusega orkestrist kqnele-se,
Pittsburgi lähedal. Samuti sai ma. Ka rõhutatakse oivalist koos-döktorikraadi
ta abikaasa S. Nel- tööd juhi ja mängijate vahel. Rõõ-son
Greenfield. musõnuminä levis seetõttu teade,
^rof. dr. linda Troostil on küm- et maestro on pikendanud oma le-mekpnd
trükis avaldatud või kon- pingut SNO-ga kuni 1988. aastani,
verentsidel esitatud teaduslikku Kuna ta on aga väga mitmel rin-tööd.
Taort Smith KoUedzhi 1978 del hõivatud, ja küna peaaegu k^^^
lõpetanu ja õppinud suveti Ameeri- kuud käesolevast sügisest nõuab te-ka
Akadeemias. Parüsis ja Oxfor- mait Metropolitan Ooper, süs valis
di ülikoolis Inglismaal. orkester enesele peakülalisdirigen-
Varemalt on ta; esinenud Was- djks Matthias Bamerti Shveits^
hingtonis balletiga „Pähklipureja" Neeme Järvi positsiooni iselöo-ja
New York City balletiga kaks mustab kõige paremini seik, et ta
??ff?" fJ- ^^^^ k u ^ e : « s e ; W kaasmaalasi, siis amiame siin-em
on ta esmenud Gübert 3a Sul- aiapeole Holyrood palees Edinburg-^ohal olulisemaid kavapunkte tema
vani ooperites kas koons sohstma his, müles ta osales l « ) O S . : ^ a š a , -
voi tantsude koreograaf ma. ga; Ka on Londonis ümuv tuntud
VES ajakiri„Music and Musiciahs*' pü-
TQim@tuseie saadetud
gemas tulevikus. 7.- sept. avas ta
galakontserdiga Glasgow uue Exhi-bition
Centre'i, 12. skp juhatas ta
Soomes „Kaievalä*l juubeli puhul
sümfoonüist poeemi „Kiülervo* *.
IS
Ainult mõni kilomeeter Klein-burgist
Torontole lähemale asub
Kortrighfi loodüsekaitse keskus ja
kunstigalerii, mis McMichael'! ga­lerii
remondi ajal oli koduks
„Group of Seven" kollektsioonile.
Loodust vaatlevaile kunsti nautija­tele
oh,yõibolla huvitav tutvuneda
jaapani kunstniku Sue Tabuchi
loominguga, mis praegu on esita­tud
selles galeriis.
Tabuchi ön päris-jaapanlane
ning ta demonstreerib variatsioone
traditsioonilisest jaapani kunstist
paberil ning lõuendü mitmesugus­tes
tehnikates.
Esitatud on Sumi-e (musta vär­viga
pintslikaUigraafilised kompo­sitsioonid)
ning kolmepaneelised
(tritych) maalid traditsioonilisel
kirsiõite temaatikal „kano" kunst-nikegrupi
laadis. Sue Tabuchi ees­märk
on edasi anda looduse me-
^dite-erivat rahu ja harmooniat. Näi­tus
on avatud 14. sept.—14. ok­toobrini.
hendanud oina augustikuu juhtar-tikli
(cpverstoiy) Neeme Järvile.
Shotimaai ja Londonis ümunud
arvustused Järvi kontsertidest on Seejärel naaseb ta Euroopast, et
VALGUS nr. 7—8 — 1985. Evan- mi kiitvad, et kui need ei oleks alustada Metis j,Kovanshtshina"
geelses kuuku^jas on avaldatud oma silmaga loetud ja kui düigen- proovide toimuvad
Publius Leütuluse,,Missugune oli di tööd ei tunneks, lialdcaks kahtle- 14. ,(g
Jeesuse välimus", E. Siitami „Ära- ma. Esinevad sõnad nagu „maagi- 29, oktoobrü ja 1., 5., 9., 14. ja 18.
kadunud lapsed", H. Ennlse „TuIge line, elektiJ[itseeriv,spontaami€i novembril,;^ j jaanuari lõpul
minu juurde, mina annan teile hin^ briljantne, võrreldaniatu*' jne. Lä- ja veebruari algul 1986, 21.—23.
gamise",A. Lauri ,,Sõnumitooja himinevikus toimunud kontsertidest novembrini teeb maestro oma de-;
jalad — 2", E. Kiüi „Jumala raja- on enimalt meie huvi paeluvad büüdi Chicago Sümfooniaorkestri-tud
alus — 1", andmetel, S-mi kontserdid QlasgoW's ja Edinburg- ga, pakkudes Liadovi, Rahmanino-
„õpüased Jumala koolis", „Vabas- Ms, miUede kavas öH Tubina Viies v Stenhammari töid. (Ikka mi-tatiid
Jeesuse lunastustöö põhjal" sümfoonia. Samas oli solistiks dagi uut!). Sellele järgnevad taas
ja „Päästev palve". Shostakovitshi tsheüokontserdiga Shoti ja^ Göteborgi (kkestrid,To-
PAmriTCTTTr irrs-^rfy\rrrp kuulus MatislavRostropovitsh. Vii- rontolastel avan tema
^lArt in r ^ 7 ^ ^ \ mane tervitas eestlasi südamlike, kunsti nautida 2., 3. ja 4. jaanuaril.
(1«5) --^1985. Rootsi EestiasteEsin- kavalehele Mrjutatiid sõnadega, ni- 5.--8. jaanuarini ön ta aga juba
duse väljaandes ^rjutavad: J. Liiv metades Tubinat suureks hemoo- San Fra^^ sisaldab
^isamaale H. HaUis „Schleswig- jaks ning Järvit suureks muusi- ka Tubina ja Pardi loomingut.
Hoistemi teel »Neeme Jaryi - kuks ja eestiäste Kalevipojaks. Veebruari lõpul jaimäri^^^
eesti muus±a tutvustaja ^, A. Magi vastuvõtt Tubina'Vnendale on oi- ritabtä pikema ring Götebor-lanayused
laureaadid S.Kar- nud väga hea. Krimka nimetab se-gisümfoonikuteg Sa'^klS«^" da veenvaks ^ariitmüiserm^^^^ Eriti täheldatav sündmus leiab t Mää jlrK^^^^ seks teoseks, mille ;ori.ester esitas .g^^set Soomes. Nimelt juhatab
^ H T ^ täie andumusega ja m^ega o^ maestro 1986. a. j
Q.or^rvi^» raiin,iifRAAt«.f «nifl J vääri; tutvuda. Üks krütikuid mai- ooperifestivalü Verdi „Aida" ims-d
S ^ E S a ^ L E et publik pidas heliteose sel. i^^s^^^^
damasse , E Ridala „bojavaelaste gepürihst struktuuri, tema kõlavär- etendus) 7 11 16 19 23 ia 25
üleskutse 1934 Laidoneri kaitseks", 1 ia teinmsid ite^^^^
DpmnVrnafiatP aVil]p«;p1rand" K veja temposia iimseit varsKenaa juuhl). Kui kellelgi on kavas Tu-
,,uemokraatiate akiUesekand K. vahelduseks „koigi nende Hi- L^de iärve-maa võludega tutvumi
Meikopi ,,Keelekursus (25), ,Nou. i^imatute tööde hulgas, mida teised
kogude post ja toll KGB fdiaahna", dirikendidtaUe peale smmivad.''^
J. Koklä ,J^ida Leesmendi juu- ^
bei", J. Kangur „Kõik on kokku Kuna Neeme Järvi südamesoo­unenägu
viks on kõigil oma kontsertidel kor
ne, siis oleks see kultuurisündmus
tõhusaks lisaks.
Lähimineviku mainimisväärseks
sündmuseks Järvi meteoorina tõus­vas
karjääris oli Edinburghi festi­vali
tippkontsert, kus ta juhatas —
poja Paavo assisteerimisel — Mah-leri
tohutumõõtmelist Kaheksandat
sümfooniat. SNO orkester ja koo­rid
moodustasid seUeks umbes
JOHN E. S O O S ÄR
181 W?efB% A^e., Sto. 1802
»,0ntMSHSM7
EENDLUSTUSTEra
H. LATER & CO
Ltd.
INSURANCE BEOKERS
i482BafiNiisilSt,4kord
(Bathuist—St. Clair)
TeMon bAMtods 6S3-781S
653-7816
Tel 531.42S1
, 412 RONCESVALLES AVE,
AT HOWARD VASSL
' Martin Juhkam, Usk osa MeM
aidanud. Yalimik vaimidikke
sõnavõtte kodumaale. Eest!
Ap.-öigeusu kiriku Kultuuri­fond
Stokholm 1984. 173 lk.
David Papp kkjeldab Martin
Juhkami vaimulike sõnavõttude
kogumiku eessõnas praost-ülem-preester
Martin Juhkami 60-aastast
elukäiku. See juubeliarv ongi tema
sõnavõttude valimiku ilmumise
I põhjus, aga selles on antud aktiiv­se
vaimuliku ja rahvusliku iaoore
tee usulise tegevuse juurde ning
edukas eesti ja eriti soome õigeusu
koguduste teenimisel, mis on ta
eriti populaarseks teinud karjalas-'
te juures.
Raamatus avaldatud 68 sõna^
võttu on aastate jooksul olnud
suunatud kodumaale, olnud usuli­seks
sillaks Yabadusraadio kaudu
kodueestlastele. Johtuvalt on nen­de
pikkus piiratud, seda konkreet­semalt
on leidnud mõte väljenda­mist,
kust on aga pideva joonena
läbinud julgustuse andmine qku^
peerituse lämmatava koormuse all
kannatavale inimesele. Vaimuliku­na
on ta veendunudj et usk on
meid, aidanud, et kannatus saadab
kinnitatud meele, kuni õiguse vä­ravad
tehakse lahti. Pagulasina
kanname risti kannatuse ja rõõ­mu
sümbolina, sest kelle muu juu-,
rest me lähekskne abi. saama kui'
selle juurde, kes on maaihna val-
. Need mõtted on lähtunud üld­rahvuslikust
sihiasetusest Isikli­kult
on ta veendunud, et elu nagu
elame maa peal, on ettevahnistus
igavesele elule, mille pärast ta pal­vetab
Meie isa poole, et me elak­sime
elu, mis saaks ja oleks meile
õnnistuseks ka, igavikus.
Raamatus on vaimuliku elutöö
kokkuvõte. Sellisena on see otse
haruldane teos meie eesti kodu lu­gemislauale,
kuna need sõnavõtud,
mis on avaldatud eesti elu väga
mitmekülgseil rahvuslikel päevadel
ja muudel juhtumeil jäädvustavad
ka väliseestlaste elu, mis lähedaselt
seotud kodueestlastele mõtlemise­ga.
Tähistades oma 60. sünniaastat
oa M. Juhkam oma raamatu pü­hendanud
emale ja aatekaaslastele,
igaviklcu läinud soomepoistele.
irama jandus eluiibtiUi^^^
MOSKVA -(Reuter) —
annuse kapitalistliku eraihajandüse seerumit oma ^^®J^^ ettekannet „sensuaaiseks
, . 1 . J w . ...Li ^ . V V . » ... ja, võimsaks", lisades, et „teose
logisevasse teenmdus-sektorisse, Ütleb ajaleht Izves^^^^^^
* u 1 T \" , . niitte ainult akustiliselt, vaid ka
Ääretult kutvas ar ikhs Izvestga settide^ aparaaüde^j,^^^ emokonaalselt, mis pole just tava-mamib,
et uus majanduspoliitika võtnust oma etteyotite kavva. ijne^
MJMiail Gorbatshovi juhtimisel . . -
oofab eramajanduslikelt ettevõtteilt teenindamine tunduks Krütikud on pühendanud palju tä-suuremat
aktiivsust, et rahuldada ^^^kvalastele paradiis^^ helepanu ka maestro heUpIaadisal-tarbijate
nõudeid hoonete ja tele- tarbijate nurm väidab et niklikes vestusile. Jääme põnevusega oota-visiooni-
aparaatide parandamisel autode^parandustookodades paran- j^a nende ülemeremaadele jõud-ning
Juutarirides. datavad autod on parandatult hai- ^igt.
Izvestija artikkel on teatud vemas olukorras kui enne, kuna
määral üllatuseks, kuna Gorbat- mehaanikud võtvat autodelt pare-shov,
nõudes suuremat produktiiv- mad osad oma privaatee ja ebasea­dusliku
too tarbeks. Koik mehaa­nikud
eelistavad omaette tööta-
K. ,T.
sust ja paremat teenindamist, on
deklareermud, et põhiline majan­duslik
struktuur jääb samaks, tu­geva
tsentraalse iseloomuga.
mist. N. Liidu põhiseadus lubab
„individuaalettevõtteid käsitöö,
põllumajanduse ja teeninduse ala-
Izvestija andmeil peavad 17 kun! del", ent eraettevõtteid näeb väga
20 miljomt isikut teist kohta, et harva,
pakkuda elanikkonnale teeninda­mist,
mida riiklikud ettevõtted . Vaatajnata ^ ^I^^^^^^
pole võimelised pakkuma. - väidavad N. Ludu kommentaato­rid,
et Gorbatshov ei võta kunagi
Seda ekstra ärilist tegevust hindab omaks eramajandust soosivat ma-
Izvestijä 6 kuni 7 miljardile doUa- janduspoliitikat nagu on toimunud
riie, mis võrdub riiklike ettevõtete Ungaris,
läbikäigule. Taolist hiigeläritsemist
pole võinialJk summutada, ü t l eb
Izvestija.
Hannes Oja.
oinaaQaDaBaiBBnaDBiiBaaaBaaaaaoaaaaaaan
J Ä Ä N ALMEI^
Teeme uusi Ja pärandame vanu nl!
linnas kui ka suvilatel
aaaaaoQoaaaDODaaaoaaaoasaDisaaiDciionaa
Ajaleht kirjeldab üht katset Tal- - ^ " - y ; ; - •"'JPÖ"'^
linnas, kus võimud üürisid teenis- Veini maadest, kuS ^
tujatele välja ühe televiisorite ja 2B. : B « , Ä : # B i i e : MiLiiiJiJa
raadiote parandamise äri, korral- BnimOigUSI 01 rikutCI
dusega majandada seda ise ja jaga- Ontario progresiivsete konserva-da
tulud omavahel. „Varem võttis tuvide partei parlamendilüge Bob
ühe televisiooniaparaadi paranda- Runeiman ütles, et Ontario ei tõ­mme
2—3 nädalat, nüüd kulub hiks unporteerida veini ega kange-selleks
maksimaalselt 3 päeva ja maid alkohoolseid jooke maadest,
sageli saavad kliendid oma aparaa- mis rikuvad inimõigusi. Parlamen­di
katte samal päeval," ütleb ra- diliige mõtles Lõünä-Aafrikakõr-
P°^^' vai Tshiilit, kust tuuakse aastas
'Sissetulekust tiivustatuna üürisid 139^00Q^. dollari ^ v ^ ^
..töölised veoauto, et laiendada läbi- kmd jattis nimetamata N. Ludu ja
käiku, vallandasid ühe ^ebaviisaka teised Ida-Euroopam
teenistuja hsas, et tegelikult kuulub selhste
otsuste tegemine föderaalvalitsu­sele.
VABAEESTLANE
TOiMErnjs: j^^^^^
aivatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Tdefonid: toimetus 444-4823
taÜtus 444-4832
KÜULOTÄMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulntnsto hinnad
üks toll ühel veerul $5.—
esiküljel ..... $5.50
Euuhitiisi võetakse vestus
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-si ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
tel.| 444-4832
Leida Marley 223-0C80
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R3S8