1985-03-12-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
LLŽ. VABA EESTLANE teisipäeval, 12. märtsü 1985 — Tu^day, March 12, 1985 Nr. 20
WABABE EESTLASTE MMIÄANDJA
¥ABA F.ESTLÄNE
Vaba Eestlane, 1955 Lesüe St DoE Mi
Oiit.M3B2M3
' TOIMETAJA: Hamies Oja'
TOIMETUSE EOOÜEEGIUM: Karl Arro,Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
• TELLIMISfflNNAB väljaspool Kanadat: aastas. $68.—, poolaastas
$37.~ ja veeraffldaastas $19.—
Aadress! muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 c.
Konnnentaar
KUULUTUSTE HINNAD:
üis toUühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont.M3B 2M3
Toronto meedia üheks saiir«niaks
tähelepanuobjektiks on oinod sakslase
Ernst Zundeli kohtuprotsess,
keda Toronto juudid süüdistavad
,,juutide massimõrva iile ebaõigete
teadete avaldamises, mis. võivat
põhjustada korrapäratiisi meie
ühiskonnas**. Igal päeval avaldati
pikki lugusid protsessi käigust,
mitmelt poolt toodud tunnistajate
tõendusmaterjalidest j ^ katsuti
nendeabil suviti vaadelda sõjaaegsete
koonduslaagrite ela.
Kundel kehastab nagu sakslaste,
Sõja kaotanud rahva hingele kogunenud
kibestumist. Ta ütl^s, et
saksa rahvussotsialistlik partei ja
selle SS-masinavärk ei olnud süs-
Toronto linnapea Art Egdeton (paremal) kõnelemas Eesti lipu heiskamisel Toronto ^T^^*^^^^!"'^;^^^^^
1 • • Tn)-ij-i . 1 • 1 J-r- nn ^ w i - i - \J reis ja muude abmoudoga juute. Ta
raekoja juures. Fildil vasakult Ontario parlamendiliige Tony Ruprecht, abilinnapea F. Mrjutas oma arvamuste kinnitami-
Beaves, linnavolinik B. Boytshak, tema kohal dr. E. Arüja, J. Säägi, TE Ühispaiiga seks kaksi pamfletti, millest ena-
^^^niA^^i- \i •Ki^r<\c.r^Ai A. nn'- o-" • mik ihimesiüldse poMud teadlikud
president V. Noolandi. Fotp: Taivo Saagi jäänuks ka avalikkusele
^ " • -1 •; • • • • '- tundmatuks, kui mitte kohtuprot-
; seissiga tehtud reklaam poleks neid
kogu Kanada rahva tähelepanu
fookušse tõstiiud. Zundel ütleb, et
kõige roWcem võis tuhandeid surra
koonduslaagreis, needki haigustes-
Puuduv Vabadus viis ä r a h y p p a m h N, Liidu kaitsemlfrsister^^^^^^^^ tüüfus ja gaasikambreid
" " polevat üldse olnudki; need olid
kohe sõja järel sinna ehitatud.
USA kasuk
- Kui Ühendriikide yäMlsministeif kud partisanid saada väga suurte
^eorge Shultz äsja Uruguai pea- kaotuste osaliseks. Seda võimalust
linnas Montevideos Nikaraagua arve^des; on „contra'te" juhid esi-presidendi
Daniel Ortega Saaved- tanud Ühendriikidele -^nõudniise
ffa'ga kohtus, süs yottis Washington kuumuseJaineid jälitavate rakettide
seda kokkusaamist toenäoliseit roh- saamiseks, et kasutadst neid
kem kosineetilise välispoliitilise kop ^
(C^pemtsioÕMna, Idii tõeiis^^
Ilse nõuandja koju saatmiseks pn
tühi fraas ja ei muuda praegust
olukord kuna Nikaraaguas tegutsevate
kuuba sõjaliste ekspertide ja
nõuandjate arvi arvelstatakse
2500-Ie.- Nendele .lisanduvad-'yeel
mitu tuhat N, Liidustj Bulgaariast
ja ida-Saksamaaltsaabumud relvastuse
asjatundjat ja julgeolekusüsteemi
organisaatorit, kelledel on
: misekš jsa
seks.
Nikaraagua markisistUku valitsusega
päevakorral olevate tüliküsimuste
khendamiselks ning normaalse vahekorra.
talstamiseks. .'.Praegust
plukordai arvesse võttes on loogiSi-ne
oletada, et Shultzi peamiseks
eesmärgiks oli Nikaraagua marksistidele
sümpatiseerivatele USA
Eongrelssi liikmetele näidata^ et
president Ortega äsjased ettepanekud
Kesk-Aineerikas pinevuse vä- J i r r ^ T ™ >
henaanuseks teenivad propaganda f.™**';''"^^^^^
eesmärke mae on mõeldud llnuW » nnW^nss^steemi rajami-
Nik^ages) olukorraist ja tõelistest
kavatsustest hästünformeeritud
välisminister Shultzil ei olnud raske
Montevideos toimun]|!d läbirääkimistel
Ortegat nurka ajada. Kui
Shultz Nikaraagua presidendilt päris,
kas tal on peale nende propa-gandafraaside
toelise rahu saavutamiseks
veel midagi pakkuda, sMs
Jättils Ortega täile vastuse võlgu/
. Ta., tegi siira vastuse' andmise- asemel
Shultzile ettepaneku, et mõlemad
riigid jätkaksid möödunud
aastal Mehhikos alustatud; kinniste
uste läbirääkimisi diplomaatilisel
pinnal ja katsuksid jõuda mõlemaid
riike rahuldavale kokkuleppele.
Shultz ei okud ümselt seUest ettepanekust
huvitatud ja märkis pä-ra!
št Ortega kokkusaamist ajakirjanikele,
et läbirääkimistel ei saavutatud
loodetud tulemusi, kuna 5,lcü-samusi
oli. rohkem kui vastuseid."
Jääb küsitavaks kui suurel määral
suudab Montevideos toimunud
läbirääkimiste ebaõnnestumine mõjutada
Ühendriikide Kongressi, kus
on tekkinud suur vastuseits Reagani
nõudmisele, naäärata 14 miljoni
dollari suuruses summas. toetust
Nikaraaguas võitlevatele antikommunistlikele
partisanidele^ kellede
Ikahtlemata mõningaid yärviUste
jõulupuumunadena sädelevaid ettepanekuid
yÕhiklikule teilmale. Nii
lubati Nikaraaguast koju tagasi
saata 100 Kuuba sõjalist instruktorit,
kes on rakeiidatud Nikaraagua
armeele instruktsioonide andmiseks
ning töötati ajutiselt katkestada vä-
; Isriikidest nute relvasüsteemide
ostmine Nikaraagua sõjaliste Jõudude
tugevdamiseks ja moderniseerimiseks.
Lõpuks kinnitas Ortega
ameerüdastele paljutõotavalt, et
Nikaraagua sõjalised jõud on ette
nähtud ainult riigipiiride kaitseks
ning Nikaraagual ei ole mingeid
kavatsusi oma naabritele kallale
tungida või naaberriikides sõjalisi
operatsioone teostavaid kommunistlikke
partisanignippe toetada.
KuM tegelik olukord erineb tuii-duvalt
sellest pildist, mida Qrtega ja
I tema marksistliku valitsuse liikmed
' yälisajakirjanikele ja diplomaatidele
ette maalivad. Ise^ kõige naiivsemad
vaatlejad ning Nikaraagua
poolkõmmunistlikule rezhiimlle
sümpatiseerijad peavad omaks, võt-biippas
New Yorgis ära nõukogude kodanik Arkadi Slievtslieiiko, Kohtukäigust jäi mulje, et saksa
kes teenis tookord ÜhinenudRahvasteOrgaiiisatsioörii juures väga kõrgel ametkohal, koonduslaagrid oM ainult juutide
. 4 T l 1 1 -< 1 . ji n kavakohaseks hävitamiseks. Küll
tan asetmljana^polutiiistes ja^^ J^^^ asjades. See on teada, et Auswitzis oU hukatute
on number kaheks terves ÜRO bürokraatia hierarhias, kohe pärast peasek- hulgas 24 rahvuse liikmeid, kõigi
O M tookord austeria^^^
ffiljem Täägivad Shevtshenko
Aafrika küsimustega tegelevad pika ajaloolise sündmuse arutle-sõbrad-
kolleegid temale, et nad misest kanada kriminaalkohtus
on juhtunud nägema väga sala- jäi võrdlemisi ebaselge tulemus,
jast KGB raporti, mille kohaselt ükski tunnistaja ei suutnud kum-lennuk
lasti alla nõukogude-sõbra- maigi poolel kindlaks teha, kas
liku Kongo gerUja fraktsiooni hukatud juutide arv oli tõeliselt 6
poolt, mida juhendasid nõukogu- miljonit, nagu seda järelsõja ajal
de agendid. on üldiselt omaks võetud või mõni
„Baltika" pardal olevat muide teine arv. Küll tekitas kohtuprot-käinud
keskmiselt kõva joomine, sess paljudes kahtlust nii ühe kui
Oma motivatsioonide kohta ütles mida tegi innuga kaasa peasekre- ka teisepoolse arvamuse tõepära-
Shevtshenkö teleintervjuus: tär Hrustshov ise, küll aga mitte suses.^eda on mõistnud ka kanada
askeetlik korranõudja Gromõko. juudid, kes nõuavad nüüd, et kesk-
>,Mul oM koik olemas väljaarva- üh^^ Hrustshov kooUdes tuleks õppeiameks võtta
tud üks vaga väikene asi, nmielt otsustanud ennast lõbustada too- „hoIocaust" vältimaks noorte hui-mmu
enda isikhk vabadus. Ma kordse Ukraina partei bossi ja pä- gas Z u n d e ü l ^
pidin elama riigis kus kõik, ig^^ NSV Liidu Ülemnõukogu ' ^ , ,
üks peab olema sdmakirjalik, Presiidiumi esimehe Nikolai Pod- Vanemaile sugupoWedele pole
isegi perekondlikus suhtlemises, gomõi kulul. Nimelt suutis NLKP seda vajahlmks^^peetud. Enamus ^
Sa ei saa rääkida avameelselt i,öikv5i^^sp,,3,kretär oma aUÜ- ^"^^ amethkku
isegi oma enda naisega, ega ka ^at, tookord juba, 60-ndates e
nutte oma sõpradega. Sa elad tatesPodgornõi'd tantsima oma
olukorras, kus sa Oled sunnitud satraapia tuntwi rahvatantsu, ener-alaUselt
teesklema. See on, miks gjugt „HOPAK'IT- Podgornõi'l ei
ma arvan, et see süsteem tõukas jäänudki muud üle kui üritada pii-
Arkadi Shevtšhenko otsus mitte oleks vajalik seda teada, kes tahak-tagasipöörduda
Moskvasse oli tol- sid seda teada, arvavad, et see;oli
lal suureks sensatsiooniks lääne hindamatu. Mitte mi sarnast
massiteabevahendites (päris kind- ei dmid varem julitunud."
lasti ka: Kremlis) kuna ta oli siis ; , \ v , , ,.
ja OÜ tänaseni kõige kõrgemaks J^nelolev §hevtsenko sulest ka^^^^
ärahüppajaks N: Liidu ajaloos. ' kuul ilmuv raamat on 370-
leiieküijeline kirjeldus tema tege-
' Pühapäeval, 3. veebr; sai avalik- vusest spioonina Ühendriikide ka-kusteadlikidcs
teisest ja veelgi suu- suksN^^ aastast 1975 kuni
remast sensatsioonist seoses Shevt- aprillini 1978.
shehko'ga —- endine kõrgem nõukogude
diplomaat väitis ühes
ameerika televisiooni-interyjuus. ja
teeb seda ka palju üksikasjalikumalt
oma peatselt ümüvas iše-muaarteoses,
et 32-e kuu vältel enne ärahüppa-niisotsust
aprillis 1978 oli ta
korrapäraselt edestanud ämeeri-ka
luiireamefaiikele nõukogude
riigisaladusi, peamiselt vpspo-
: liitika.yaldlkomna§. ,': .
Shevtshenkö ütleb, et ta andis
Washingtonile salajast informatsiooni
nõukogude lähtekohtadest
strateegilise relvastuse piiramise
läbirääkimistel, hõõrumistest ja
manööverdamisest Kremlis ning
miljoni juudi mõrvamist, kuigi arvestades
ennesõjaaegsete juutide
arvuga küsimuses olevais riikides^
tuiidub see lüaldätud. Lääne-Saksa-maa
sõjajärgne kantsler kirjutas
mind N, Ludust vaja/Ma lihtsalt duda^ te^^^^^
ei saanud seda enam taluda." le, kus saksa tunnistas, et nad on
surmanud miljoneid juute ja pak*
kus neile selle eest kahjutasu, mida
hukatute arvule tuginedes
korrad oma elatunud koibi.
_ Arkadi NikolajevitshŠhevtshen-^;^:^^^T^^^^
N. Liidu . välispoliitilisest ^tratee- ko; sündis Ukrainas aastal 1930 ja ^hen^^^
giast ja kavadest Euroopas, Aafri- sai oma kõrgema hariduse Mosk- tegemist tookordse nõukogude maksti kümnete miljardide" ulatu-kas,
Kesk-Ameerikas: ja mujal, va Rüklikus Rah^^^ Samal ajal ei maksnud Ida^
Enne spioneerimise lõpetamist te Instituudis aastatel 1949—1954. -i^^^^^isega Saksamaaks tehtud Saksamaa osa
Washingtoni kasuks, siis kui Mosk- Pärast instituudi lõpetamist jätkas p^. Liidule.
vast Saabus käsk koju tagasi tulla, ta samas uurimistööd desarmeeri-oli
Shevtshenkö ameerika luuretee- mise valdkoniias kusjuures üheks
nistustele-edasi andnud hulgaliselt tema kolleegiks oli praeguse nõu-nÕukogude
diplomaatilisi telisgram- kogude välisministri Andrei Gro-me
Moskva ja New Yorgi vahel, mõko poeg Anatoli. Viimasega ka-millede
abil ameeriklastel oli või- hasse kirjutatud artikkel -viis
se kohaselt juhmi mõistusega
Gretshko tahtis kasutada nõukogude
kõige tugevamat tuumarelva
Hiina vastu pärast tollal asetleidnud
piu-ivahejuhtumeid.
ma, et Nikaira^gua on lühikese aja .. ^ ^ ... ,
ga üles e h i i ^ d tugeva hästirelvas-arm^^^^
ja löö-ük
ad märgatavalt riigikaitselised
üle!sarded. Nikaraagua
armee on kasvan d väikesest 6000-
melielisest halvasti Vahistatud par-sistliku
valitsuse kukutamine.
Ühendriikide Kongress on üllatus^
likult palju liikmeid^ kelledel ei ole
selget pilti ega arusaamist kõmmu- iriformatsioonüe.
nismi maailmavallutamise plaani-
. Vaevalt keegi suudab täpselt selgitada
kui palju oli hukatute hulgas
Saksamaa ja okupeeritud aladelt
kogutud juute, kuna hukatute
hulgas olid ka mustlased, vaimu-malikdeshifreerida
muid nõukogu- Shevtshenkö tema esimesse to^^
de kommimikatsioorie üle tem takti Andrei Gromõko'ga kellega kvantumi ^ r a a d m k t i « selt need, kes oUd sobimatud Hit-maaüma.
• tal oUhüjem palju tegemist oma^^ "^^^ .tuhandeaastases tulevikm-ii-
^ , • diplomaadi kaÄärijooksul; Shevt- :
„ T h e New York TimesU" toime- asus nõukogude välisöiinis- ^^^'^^^^^^ samuti rahvastikku ^ ^ •
^ ^ . ^ L . . . T . . . , snenKo asus nouKoguae vaüsmmis- xj;;„„ >:M.:J._ Zundeli kohtuprotsess tõi esile
mitmesuguseid fanaatikuid, anti-semiite
ja amatöörajaloolasi, kellest
mõni nägi koonduslaagreid
puhkepaigana, kus olid ujumisbas-semid
ja klubis aalid, mille kõrval
Jutud ,,holocaustist" olevat selge
propaganda.
RobertVMcFadden Wm- .teerluml teenistusse aastaI 1956, Hiina piinaarsetes rulades.
|enteenb ajalehe esüeheküljel, et jithtumist oktoobrikuus, süs kui : ' -
avtshenkototo saatuslikud Un- •
da _suskL väiteid .mmgeist. suure- Poola sündmused.. Noor- 0SÄ Välfsminlstn '
mees tegi küret karjääri, olles ' vqilsminiSTn
poluMisist _^labimurdeist tänu muuhulgas aastatel 1963 kuni 1970
Shevtshenkö It saadud salajasele nõukogude delegatsiooni koosseisus
fisaniülcsusest 60.000 inehelisete f^jf^^?^^:.^''^'^
sõjaväeks, mis on rikkalikult vahustatud
N. Liidust ja Ida-Euroopa
ffaudeešriidetagüstest niMdest saadetud
moodsate relvadega. Ligemale
40 protsenti Nüjaraaguarilgieelr
arvest on määratud sõjalisteks otstarveteks
ning valitsuse käsutuses ei
tellütidega. Ehkki Nikaraagua presidendi
Ortega esinemuie Montevideos
jäi kahvatuks ning ta ei suutnud
kuidagi luua siirast ti5epOhja
oma rahuofensiivlie, on Ühendriikides
palju neid poliitikuid ja teisi
mõjuvõimsaid isikuid, ke!s ikka veel
Selle hinnanguga olevat ka nõustunud
keegi 6ndine kõrgem
Ühendriikide luureteenistuste
ametikandja, ütleb McFadden.
ÜRO juures New Yorgis. Viimati Vabamgi^^. ^aastapäeva
nimetatud: aastal : kutsuti Shevt- f ? " ' Eestv Vabanig, esm-shenko
tagasi Moskvasse, kus ta ii^^eÄ^^nlvnl^^^ süüdi tahtUkult ajaloo võltsimises,
aastal välisminister ^^•^^^^"'^'^"W>'«§^ ^^A ^.^ „-,,,„l„^„ .•.uj.u.^.J
Kui Zundel võidakse tunnistada
mis võivat põhjustada ühiskonnas
ole mitte ainult regulaararmee, v a M f ^ ^
kümnetest fchandetest meestest |a^^^^^^^^^^
Maistest koosnev n.n. rahvamiUite.
Kuigi president Ortega rai
tumise^st võib järeldada, et Nikaraagua
ei kavatse lähemas tulevikus
tema väidetel, mis hoiatavad Kesk-
Aiheerikas ähvardava hädaohu
eest, ei ole.kaaluo: ..
Praeiguses olukorras ;yõ!b oletada,
et Reagan ja Shultz jätkavad
muretseda oma lennuväele^^^^^^^M^
yõiöuslennukeid, on marksistliku antikommunistlikele võitlejatele
valitsuse käsutuses juba praegu 12 toetuse andmiseks/ kuid paralleel-venelastdt
saadud ffl tüüpi selt sellega toetatak'se ka n,n. Coi-ffüiinak^
hejikopterit, mida N; Liit tatora grupi Mehhiko, Kolum-on
Afganistanis edukalt kasutanud bia, Venetšueela ja Panama pingu-antikommunistlike
partisimiüksuste t«
-vastt!. .^Kiii: need:.he!ik6pterid N^ ie lahendamiseks- • jsü:seal• < raim
: Faaguas; .käpio;.rakendatakse,'.siis-/fclnd^
; vÕiva^ ka sealsedv-antikomnpnis /. V: .Ko^ A.
iiSii!niHllil!III!H!IHIi!niiim^^^
tö"tas kolm * . . . ^ ^, , .. ^ vu*v
G omõko isikliku nõuandjana.^^^;^ ^er- siis see avavat ukse üks^
Just eriti seUel perioodil aga mui- "^""^^^^ kõik miUele, kuna kõigist ajaloolis-
Kuidseenimetuks jäänud infprmat-dugi kogu oma eduka : karjääri v Suurima heameelega ahnan eda- test sündmustest on erinevaid aru-sioomallikasnsas,
et Shevtshenkö jooksul kuuHs ja nägi Shevtshenkö s^T^^^ rahvale siirad ter-saamisi. Kui veel lugeda kõmmu.
tegi ameeriklastele sdgeks paljude prluhuvitavat^te vijused ja parimad soovid Eesti ise- nigtuke. ajaloolaste'seletusi Ida-Eu-
Moskva manöövrite tagamõtteid, nt. telgitagustest^ millest ^ ^ 67. aastapäevaks. roopa sõjajärgseist sündmusist, on
samuti peasekretär Leonid Brezh-tab nüüd onia ilmuvates memuaa- Meie riik jätkab Nõukogude Lii- tulemus nende käsitlemisel täiesti
nevi, välisminister Andrei Gromõ- rides, du poolt Eesti, Läti ja Leedu vä- erinev ja on ka põhjustanud palju-ko
ja teiste tähtsate Poliitbüroo u • ,,u v « - « i v , ^ l ^ g*^^!*^^ i h k o^
Uikmete kavatsusi ja motivatsioo^ . ^ ^ ^ ^ poliiükat. USA ja meie
^ ^ \ , . .. Punktidest^^es p^^^ inimõiguse ja Tabaduse i^iramise laste ajalugu samasugune, aga
I^aegune New Yoi^i^ saa^skonna pärast^Eesti ja kahes M t i naa- boolides õpetatakse vallutajate ver-mokraaüikusse
Parteisse kuuluv üheks nooremaks liikmeks aastal^^^^^^^^ :; siooni, kuigi see on 'põhjustamid
senaator Daniel PatrickMoynihani 1960 nõukogude väiksema reisijate- . ^ * • ühisknndlikkP va^timincM PÄHC
kes oli Shevtshenkö spionaazhi te-aurta^^
gevüse algfaasis Ühendriikide pea-peaassemblee ; istungijärgule New ajad ja me jätkame nende vabadu.^^^^ inten^Sse^ m^
delegaadiksüROjuures ja kes oli Yorki, kuuleb Shevtshen^^ se,:immväärsuse ja rahvusliku ^^^.^^"'^^^^^
tollalnö. asjasse pühendatud,lom- kuidas vihaneVHrushtshoY uriseb ^^«^^ntsuse, püüdlemise toetamist. . . . V *.
menteeris.: järgmist Shevtshenkö isiklikke ähv tookordse ÜRO Imetleme Balti raliyaste THugutusi. -^^^^ ükskõikselt, jäldtav:
•poolt edasi- antud informatšioom peasekretäri :Da?^ Hamraarskjölö'! ^^5^-; omapärsse• ^kidtounpärandi kohtuprotsess on külvanud kahtluse'
tähtsuse kohta^,,Me saime esimest aadressil Eonf^o. küsimuse ; tõttu; sElIltamfsek^. Vaatanie lootusrik-. ggemne ja paljud on hakanud ar-korda
aru. sellest, kuidasnõuko^judeHammarsköjld saabki surma Kon- ksittiilevikku kiini need püiidlused y^ina^'e Hitleri teiTor ongi
välispoliitikat kujundatakse Ja
.das see o!le^:eeri>s: Isikud^ kellel leidnud lennuavarii läbi. GEORGE P. SHULTZ (Järg. lk. 3)
N. 20
VAI
NÄDi
16. |a 17. ml
dr. R. Pai
23. ja 24. mi
dr. A. Uc
Tänu dir.l
Ahrensil
Neil päevil I
vis uurijana
mar Arens e|
tusku'ja Rc
seumi juhtkol
aastat) tulei
vuse eest mi
mariin-arheoll
osutatud teeni
„Muuseumi|
Lundströmi
tänukiri anti
vastava osal
SybiUa Haasj
hinnalise kinj
sega ,,Svensl
susköites.
soovib, et AI
viuurimusi, s|
laevahukku
Rootsi ja Bai
Kanadall
seaduste
TORONTO
Shüster soovij
kirjutada nenl
le ja peamini^
haseid seadul
pidada kohut]
te** üle. Kanj
le, kuid kahl!
mine teistele
ga palju aeg)
kasutatakse,
moodustas m
ülemkohtuni]
juhatusel, kel
kurjategijatel
nende kolitu
mistest tulel
sembriks.
rivcid Bul
VIIN - lil
jakoertest, j(
ringi Bulgaar|
des kari- ja
des teatud pi
^ema. Ivailo^
hiscb huntide^
olitiikumad jj
ged hundid.
(Al
siiski oinu.d lii
miiihis on vaj
inimestes, vÕ]
meelsamini
tema kailsek!|
lüstajaid, ktti|
nõusiugi.
Kohtuprotsel
tud kirjutisedi
Zundeli vaad(
jaks, mis pr^
. meedia ajastpj
nc peabki scdl
ta zhürii poon
dimõistmise i|
protsessida ki
tuni.
Sollme kohi
põhjustanud
juudi, saksa
kondades, palj
teha kaks täi
pamfletti. Jubj
kohtus arutlei
jääda uute saj
sesside alusel
et see küsimi
vase kohtunik!
hendada.
Seda on mõi
ronto juristid,
et endine
üldse lubas
alustamist. %
võib Zundel v)
gäta. Selletfjtti
tuhiud esile n(
lase Kanadast I
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 12, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-03-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850312 |
Description
| Title | 1985-03-12-02 |
| OCR text | LLŽ. VABA EESTLANE teisipäeval, 12. märtsü 1985 — Tu^day, March 12, 1985 Nr. 20 WABABE EESTLASTE MMIÄANDJA ¥ABA F.ESTLÄNE Vaba Eestlane, 1955 Lesüe St DoE Mi Oiit.M3B2M3 ' TOIMETAJA: Hamies Oja' TOIMETUSE EOOÜEEGIUM: Karl Arro,Heino Jöe, Olev Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELUMISfflNNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $16.— • TELLIMISfflNNAB väljaspool Kanadat: aastas. $68.—, poolaastas $37.~ ja veeraffldaastas $19.— Aadress! muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 c. Konnnentaar KUULUTUSTE HINNAD: üis toUühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50 Fublished by Free Estonian Publisher Ltd, 1955 Leslie St. Don Mills, Ont.M3B 2M3 Toronto meedia üheks saiir«niaks tähelepanuobjektiks on oinod sakslase Ernst Zundeli kohtuprotsess, keda Toronto juudid süüdistavad ,,juutide massimõrva iile ebaõigete teadete avaldamises, mis. võivat põhjustada korrapäratiisi meie ühiskonnas**. Igal päeval avaldati pikki lugusid protsessi käigust, mitmelt poolt toodud tunnistajate tõendusmaterjalidest j ^ katsuti nendeabil suviti vaadelda sõjaaegsete koonduslaagrite ela. Kundel kehastab nagu sakslaste, Sõja kaotanud rahva hingele kogunenud kibestumist. Ta ütl^s, et saksa rahvussotsialistlik partei ja selle SS-masinavärk ei olnud süs- Toronto linnapea Art Egdeton (paremal) kõnelemas Eesti lipu heiskamisel Toronto ^T^^*^^^^!"'^;^^^^^ 1 • • Tn)-ij-i . 1 • 1 J-r- nn ^ w i - i - \J reis ja muude abmoudoga juute. Ta raekoja juures. Fildil vasakult Ontario parlamendiliige Tony Ruprecht, abilinnapea F. Mrjutas oma arvamuste kinnitami- Beaves, linnavolinik B. Boytshak, tema kohal dr. E. Arüja, J. Säägi, TE Ühispaiiga seks kaksi pamfletti, millest ena- ^^^niA^^i- \i •Ki^r<\c.r^Ai A. nn'- o-" • mik ihimesiüldse poMud teadlikud president V. Noolandi. Fotp: Taivo Saagi jäänuks ka avalikkusele ^ " • -1 •; • • • • '- tundmatuks, kui mitte kohtuprot- ; seissiga tehtud reklaam poleks neid kogu Kanada rahva tähelepanu fookušse tõstiiud. Zundel ütleb, et kõige roWcem võis tuhandeid surra koonduslaagreis, needki haigustes- Puuduv Vabadus viis ä r a h y p p a m h N, Liidu kaitsemlfrsister^^^^^^^^ tüüfus ja gaasikambreid " " polevat üldse olnudki; need olid kohe sõja järel sinna ehitatud. USA kasuk - Kui Ühendriikide yäMlsministeif kud partisanid saada väga suurte ^eorge Shultz äsja Uruguai pea- kaotuste osaliseks. Seda võimalust linnas Montevideos Nikaraagua arve^des; on „contra'te" juhid esi-presidendi Daniel Ortega Saaved- tanud Ühendriikidele -^nõudniise ffa'ga kohtus, süs yottis Washington kuumuseJaineid jälitavate rakettide seda kokkusaamist toenäoliseit roh- saamiseks, et kasutadst neid kem kosineetilise välispoliitilise kop ^ (C^pemtsioÕMna, Idii tõeiis^^ Ilse nõuandja koju saatmiseks pn tühi fraas ja ei muuda praegust olukord kuna Nikaraaguas tegutsevate kuuba sõjaliste ekspertide ja nõuandjate arvi arvelstatakse 2500-Ie.- Nendele .lisanduvad-'yeel mitu tuhat N, Liidustj Bulgaariast ja ida-Saksamaaltsaabumud relvastuse asjatundjat ja julgeolekusüsteemi organisaatorit, kelledel on : misekš jsa seks. Nikaraagua markisistUku valitsusega päevakorral olevate tüliküsimuste khendamiselks ning normaalse vahekorra. talstamiseks. .'.Praegust plukordai arvesse võttes on loogiSi-ne oletada, et Shultzi peamiseks eesmärgiks oli Nikaraagua marksistidele sümpatiseerivatele USA Eongrelssi liikmetele näidata^ et president Ortega äsjased ettepanekud Kesk-Aineerikas pinevuse vä- J i r r ^ T ™ > henaanuseks teenivad propaganda f.™**';''"^^^^^ eesmärke mae on mõeldud llnuW » nnW^nss^steemi rajami- Nik^ages) olukorraist ja tõelistest kavatsustest hästünformeeritud välisminister Shultzil ei olnud raske Montevideos toimun]|!d läbirääkimistel Ortegat nurka ajada. Kui Shultz Nikaraagua presidendilt päris, kas tal on peale nende propa-gandafraaside toelise rahu saavutamiseks veel midagi pakkuda, sMs Jättils Ortega täile vastuse võlgu/ . Ta., tegi siira vastuse' andmise- asemel Shultzile ettepaneku, et mõlemad riigid jätkaksid möödunud aastal Mehhikos alustatud; kinniste uste läbirääkimisi diplomaatilisel pinnal ja katsuksid jõuda mõlemaid riike rahuldavale kokkuleppele. Shultz ei okud ümselt seUest ettepanekust huvitatud ja märkis pä-ra! št Ortega kokkusaamist ajakirjanikele, et läbirääkimistel ei saavutatud loodetud tulemusi, kuna 5,lcü-samusi oli. rohkem kui vastuseid." Jääb küsitavaks kui suurel määral suudab Montevideos toimunud läbirääkimiste ebaõnnestumine mõjutada Ühendriikide Kongressi, kus on tekkinud suur vastuseits Reagani nõudmisele, naäärata 14 miljoni dollari suuruses summas. toetust Nikaraaguas võitlevatele antikommunistlikele partisanidele^ kellede Ikahtlemata mõningaid yärviUste jõulupuumunadena sädelevaid ettepanekuid yÕhiklikule teilmale. Nii lubati Nikaraaguast koju tagasi saata 100 Kuuba sõjalist instruktorit, kes on rakeiidatud Nikaraagua armeele instruktsioonide andmiseks ning töötati ajutiselt katkestada vä- ; Isriikidest nute relvasüsteemide ostmine Nikaraagua sõjaliste Jõudude tugevdamiseks ja moderniseerimiseks. Lõpuks kinnitas Ortega ameerüdastele paljutõotavalt, et Nikaraagua sõjalised jõud on ette nähtud ainult riigipiiride kaitseks ning Nikaraagual ei ole mingeid kavatsusi oma naabritele kallale tungida või naaberriikides sõjalisi operatsioone teostavaid kommunistlikke partisanignippe toetada. KuM tegelik olukord erineb tuii-duvalt sellest pildist, mida Qrtega ja I tema marksistliku valitsuse liikmed ' yälisajakirjanikele ja diplomaatidele ette maalivad. Ise^ kõige naiivsemad vaatlejad ning Nikaraagua poolkõmmunistlikule rezhiimlle sümpatiseerijad peavad omaks, võt-biippas New Yorgis ära nõukogude kodanik Arkadi Slievtslieiiko, Kohtukäigust jäi mulje, et saksa kes teenis tookord ÜhinenudRahvasteOrgaiiisatsioörii juures väga kõrgel ametkohal, koonduslaagrid oM ainult juutide . 4 T l 1 1 -< 1 . ji n kavakohaseks hävitamiseks. Küll tan asetmljana^polutiiistes ja^^ J^^^ asjades. See on teada, et Auswitzis oU hukatute on number kaheks terves ÜRO bürokraatia hierarhias, kohe pärast peasek- hulgas 24 rahvuse liikmeid, kõigi O M tookord austeria^^^ ffiljem Täägivad Shevtshenko Aafrika küsimustega tegelevad pika ajaloolise sündmuse arutle-sõbrad- kolleegid temale, et nad misest kanada kriminaalkohtus on juhtunud nägema väga sala- jäi võrdlemisi ebaselge tulemus, jast KGB raporti, mille kohaselt ükski tunnistaja ei suutnud kum-lennuk lasti alla nõukogude-sõbra- maigi poolel kindlaks teha, kas liku Kongo gerUja fraktsiooni hukatud juutide arv oli tõeliselt 6 poolt, mida juhendasid nõukogu- miljonit, nagu seda järelsõja ajal de agendid. on üldiselt omaks võetud või mõni „Baltika" pardal olevat muide teine arv. Küll tekitas kohtuprot-käinud keskmiselt kõva joomine, sess paljudes kahtlust nii ühe kui Oma motivatsioonide kohta ütles mida tegi innuga kaasa peasekre- ka teisepoolse arvamuse tõepära- Shevtshenkö teleintervjuus: tär Hrustshov ise, küll aga mitte suses.^eda on mõistnud ka kanada askeetlik korranõudja Gromõko. juudid, kes nõuavad nüüd, et kesk- >,Mul oM koik olemas väljaarva- üh^^ Hrustshov kooUdes tuleks õppeiameks võtta tud üks vaga väikene asi, nmielt otsustanud ennast lõbustada too- „hoIocaust" vältimaks noorte hui-mmu enda isikhk vabadus. Ma kordse Ukraina partei bossi ja pä- gas Z u n d e ü l ^ pidin elama riigis kus kõik, ig^^ NSV Liidu Ülemnõukogu ' ^ , , üks peab olema sdmakirjalik, Presiidiumi esimehe Nikolai Pod- Vanemaile sugupoWedele pole isegi perekondlikus suhtlemises, gomõi kulul. Nimelt suutis NLKP seda vajahlmks^^peetud. Enamus ^ Sa ei saa rääkida avameelselt i,öikv5i^^sp,,3,kretär oma aUÜ- ^"^^ amethkku isegi oma enda naisega, ega ka ^at, tookord juba, 60-ndates e nutte oma sõpradega. Sa elad tatesPodgornõi'd tantsima oma olukorras, kus sa Oled sunnitud satraapia tuntwi rahvatantsu, ener-alaUselt teesklema. See on, miks gjugt „HOPAK'IT- Podgornõi'l ei ma arvan, et see süsteem tõukas jäänudki muud üle kui üritada pii- Arkadi Shevtšhenko otsus mitte oleks vajalik seda teada, kes tahak-tagasipöörduda Moskvasse oli tol- sid seda teada, arvavad, et see;oli lal suureks sensatsiooniks lääne hindamatu. Mitte mi sarnast massiteabevahendites (päris kind- ei dmid varem julitunud." lasti ka: Kremlis) kuna ta oli siis ; , \ v , , ,. ja OÜ tänaseni kõige kõrgemaks J^nelolev §hevtsenko sulest ka^^^^ ärahüppajaks N: Liidu ajaloos. ' kuul ilmuv raamat on 370- leiieküijeline kirjeldus tema tege- ' Pühapäeval, 3. veebr; sai avalik- vusest spioonina Ühendriikide ka-kusteadlikidcs teisest ja veelgi suu- suksN^^ aastast 1975 kuni remast sensatsioonist seoses Shevt- aprillini 1978. shehko'ga —- endine kõrgem nõukogude diplomaat väitis ühes ameerika televisiooni-interyjuus. ja teeb seda ka palju üksikasjalikumalt oma peatselt ümüvas iše-muaarteoses, et 32-e kuu vältel enne ärahüppa-niisotsust aprillis 1978 oli ta korrapäraselt edestanud ämeeri-ka luiireamefaiikele nõukogude riigisaladusi, peamiselt vpspo- : liitika.yaldlkomna§. ,': . Shevtshenkö ütleb, et ta andis Washingtonile salajast informatsiooni nõukogude lähtekohtadest strateegilise relvastuse piiramise läbirääkimistel, hõõrumistest ja manööverdamisest Kremlis ning miljoni juudi mõrvamist, kuigi arvestades ennesõjaaegsete juutide arvuga küsimuses olevais riikides^ tuiidub see lüaldätud. Lääne-Saksa-maa sõjajärgne kantsler kirjutas mind N, Ludust vaja/Ma lihtsalt duda^ te^^^^^ ei saanud seda enam taluda." le, kus saksa tunnistas, et nad on surmanud miljoneid juute ja pak* kus neile selle eest kahjutasu, mida hukatute arvule tuginedes korrad oma elatunud koibi. _ Arkadi NikolajevitshŠhevtshen-^;^:^^^T^^^^ N. Liidu . välispoliitilisest ^tratee- ko; sündis Ukrainas aastal 1930 ja ^hen^^^ giast ja kavadest Euroopas, Aafri- sai oma kõrgema hariduse Mosk- tegemist tookordse nõukogude maksti kümnete miljardide" ulatu-kas, Kesk-Ameerikas: ja mujal, va Rüklikus Rah^^^ Samal ajal ei maksnud Ida^ Enne spioneerimise lõpetamist te Instituudis aastatel 1949—1954. -i^^^^^isega Saksamaaks tehtud Saksamaa osa Washingtoni kasuks, siis kui Mosk- Pärast instituudi lõpetamist jätkas p^. Liidule. vast Saabus käsk koju tagasi tulla, ta samas uurimistööd desarmeeri-oli Shevtshenkö ameerika luuretee- mise valdkoniias kusjuures üheks nistustele-edasi andnud hulgaliselt tema kolleegiks oli praeguse nõu-nÕukogude diplomaatilisi telisgram- kogude välisministri Andrei Gro-me Moskva ja New Yorgi vahel, mõko poeg Anatoli. Viimasega ka-millede abil ameeriklastel oli või- hasse kirjutatud artikkel -viis se kohaselt juhmi mõistusega Gretshko tahtis kasutada nõukogude kõige tugevamat tuumarelva Hiina vastu pärast tollal asetleidnud piu-ivahejuhtumeid. ma, et Nikaira^gua on lühikese aja .. ^ ^ ... , ga üles e h i i ^ d tugeva hästirelvas-arm^^^^ ja löö-ük ad märgatavalt riigikaitselised üle!sarded. Nikaraagua armee on kasvan d väikesest 6000- melielisest halvasti Vahistatud par-sistliku valitsuse kukutamine. Ühendriikide Kongress on üllatus^ likult palju liikmeid^ kelledel ei ole selget pilti ega arusaamist kõmmu- iriformatsioonüe. nismi maailmavallutamise plaani- . Vaevalt keegi suudab täpselt selgitada kui palju oli hukatute hulgas Saksamaa ja okupeeritud aladelt kogutud juute, kuna hukatute hulgas olid ka mustlased, vaimu-malikdeshifreerida muid nõukogu- Shevtshenkö tema esimesse to^^ de kommimikatsioorie üle tem takti Andrei Gromõko'ga kellega kvantumi ^ r a a d m k t i « selt need, kes oUd sobimatud Hit-maaüma. • tal oUhüjem palju tegemist oma^^ "^^^ .tuhandeaastases tulevikm-ii- ^ , • diplomaadi kaÄärijooksul; Shevt- : „ T h e New York TimesU" toime- asus nõukogude välisöiinis- ^^^'^^^^^^ samuti rahvastikku ^ ^ • ^ ^ . ^ L . . . T . . . , snenKo asus nouKoguae vaüsmmis- xj;;„„ >:M.:J._ Zundeli kohtuprotsess tõi esile mitmesuguseid fanaatikuid, anti-semiite ja amatöörajaloolasi, kellest mõni nägi koonduslaagreid puhkepaigana, kus olid ujumisbas-semid ja klubis aalid, mille kõrval Jutud ,,holocaustist" olevat selge propaganda. RobertVMcFadden Wm- .teerluml teenistusse aastaI 1956, Hiina piinaarsetes rulades. |enteenb ajalehe esüeheküljel, et jithtumist oktoobrikuus, süs kui : ' - avtshenkototo saatuslikud Un- • da _suskL väiteid .mmgeist. suure- Poola sündmused.. Noor- 0SÄ Välfsminlstn ' mees tegi küret karjääri, olles ' vqilsminiSTn poluMisist _^labimurdeist tänu muuhulgas aastatel 1963 kuni 1970 Shevtshenkö It saadud salajasele nõukogude delegatsiooni koosseisus fisaniülcsusest 60.000 inehelisete f^jf^^?^^:.^''^'^ sõjaväeks, mis on rikkalikult vahustatud N. Liidust ja Ida-Euroopa ffaudeešriidetagüstest niMdest saadetud moodsate relvadega. Ligemale 40 protsenti Nüjaraaguarilgieelr arvest on määratud sõjalisteks otstarveteks ning valitsuse käsutuses ei tellütidega. Ehkki Nikaraagua presidendi Ortega esinemuie Montevideos jäi kahvatuks ning ta ei suutnud kuidagi luua siirast ti5epOhja oma rahuofensiivlie, on Ühendriikides palju neid poliitikuid ja teisi mõjuvõimsaid isikuid, ke!s ikka veel Selle hinnanguga olevat ka nõustunud keegi 6ndine kõrgem Ühendriikide luureteenistuste ametikandja, ütleb McFadden. ÜRO juures New Yorgis. Viimati Vabamgi^^. ^aastapäeva nimetatud: aastal : kutsuti Shevt- f ? " ' Eestv Vabanig, esm-shenko tagasi Moskvasse, kus ta ii^^eÄ^^nlvnl^^^ süüdi tahtUkult ajaloo võltsimises, aastal välisminister ^^•^^^^"'^'^"W>'«§^ ^^A ^.^ „-,,,„l„^„ .•.uj.u.^.J Kui Zundel võidakse tunnistada mis võivat põhjustada ühiskonnas ole mitte ainult regulaararmee, v a M f ^ ^ kümnetest fchandetest meestest |a^^^^^^^^^^ Maistest koosnev n.n. rahvamiUite. Kuigi president Ortega rai tumise^st võib järeldada, et Nikaraagua ei kavatse lähemas tulevikus tema väidetel, mis hoiatavad Kesk- Aiheerikas ähvardava hädaohu eest, ei ole.kaaluo: .. Praeiguses olukorras ;yõ!b oletada, et Reagan ja Shultz jätkavad muretseda oma lennuväele^^^^^^^M^ yõiöuslennukeid, on marksistliku antikommunistlikele võitlejatele valitsuse käsutuses juba praegu 12 toetuse andmiseks/ kuid paralleel-venelastdt saadud ffl tüüpi selt sellega toetatak'se ka n,n. Coi-ffüiinak^ hejikopterit, mida N; Liit tatora grupi Mehhiko, Kolum-on Afganistanis edukalt kasutanud bia, Venetšueela ja Panama pingu-antikommunistlike partisimiüksuste t« -vastt!. .^Kiii: need:.he!ik6pterid N^ ie lahendamiseks- • jsü:seal• < raim : Faaguas; .käpio;.rakendatakse,'.siis-/fclnd^ ; vÕiva^ ka sealsedv-antikomnpnis /. V: .Ko^ A. iiSii!niHllil!III!H!IHIi!niiim^^^ tö"tas kolm * . . . ^ ^, , .. ^ vu*v G omõko isikliku nõuandjana.^^^;^ ^er- siis see avavat ukse üks^ Just eriti seUel perioodil aga mui- "^""^^^^ kõik miUele, kuna kõigist ajaloolis- Kuidseenimetuks jäänud infprmat-dugi kogu oma eduka : karjääri v Suurima heameelega ahnan eda- test sündmustest on erinevaid aru-sioomallikasnsas, et Shevtshenkö jooksul kuuHs ja nägi Shevtshenkö s^T^^^ rahvale siirad ter-saamisi. Kui veel lugeda kõmmu. tegi ameeriklastele sdgeks paljude prluhuvitavat^te vijused ja parimad soovid Eesti ise- nigtuke. ajaloolaste'seletusi Ida-Eu- Moskva manöövrite tagamõtteid, nt. telgitagustest^ millest ^ ^ 67. aastapäevaks. roopa sõjajärgseist sündmusist, on samuti peasekretär Leonid Brezh-tab nüüd onia ilmuvates memuaa- Meie riik jätkab Nõukogude Lii- tulemus nende käsitlemisel täiesti nevi, välisminister Andrei Gromõ- rides, du poolt Eesti, Läti ja Leedu vä- erinev ja on ka põhjustanud palju-ko ja teiste tähtsate Poliitbüroo u • ,,u v « - « i v , ^ l ^ g*^^!*^^ i h k o^ Uikmete kavatsusi ja motivatsioo^ . ^ ^ ^ ^ poliiükat. USA ja meie ^ ^ \ , . .. Punktidest^^es p^^^ inimõiguse ja Tabaduse i^iramise laste ajalugu samasugune, aga I^aegune New Yoi^i^ saa^skonna pärast^Eesti ja kahes M t i naa- boolides õpetatakse vallutajate ver-mokraaüikusse Parteisse kuuluv üheks nooremaks liikmeks aastal^^^^^^^^ :; siooni, kuigi see on 'põhjustamid senaator Daniel PatrickMoynihani 1960 nõukogude väiksema reisijate- . ^ * • ühisknndlikkP va^timincM PÄHC kes oli Shevtshenkö spionaazhi te-aurta^^ gevüse algfaasis Ühendriikide pea-peaassemblee ; istungijärgule New ajad ja me jätkame nende vabadu.^^^^ inten^Sse^ m^ delegaadiksüROjuures ja kes oli Yorki, kuuleb Shevtshen^^ se,:immväärsuse ja rahvusliku ^^^.^^"'^^^^^ tollalnö. asjasse pühendatud,lom- kuidas vihaneVHrushtshoY uriseb ^^«^^ntsuse, püüdlemise toetamist. . . . V *. menteeris.: järgmist Shevtshenkö isiklikke ähv tookordse ÜRO Imetleme Balti raliyaste THugutusi. -^^^^ ükskõikselt, jäldtav: •poolt edasi- antud informatšioom peasekretäri :Da?^ Hamraarskjölö'! ^^5^-; omapärsse• ^kidtounpärandi kohtuprotsess on külvanud kahtluse' tähtsuse kohta^,,Me saime esimest aadressil Eonf^o. küsimuse ; tõttu; sElIltamfsek^. Vaatanie lootusrik-. ggemne ja paljud on hakanud ar-korda aru. sellest, kuidasnõuko^judeHammarsköjld saabki surma Kon- ksittiilevikku kiini need püiidlused y^ina^'e Hitleri teiTor ongi välispoliitikat kujundatakse Ja .das see o!le^:eeri>s: Isikud^ kellel leidnud lennuavarii läbi. GEORGE P. SHULTZ (Järg. lk. 3) N. 20 VAI NÄDi 16. |a 17. ml dr. R. Pai 23. ja 24. mi dr. A. Uc Tänu dir.l Ahrensil Neil päevil I vis uurijana mar Arens e| tusku'ja Rc seumi juhtkol aastat) tulei vuse eest mi mariin-arheoll osutatud teeni „Muuseumi| Lundströmi tänukiri anti vastava osal SybiUa Haasj hinnalise kinj sega ,,Svensl susköites. soovib, et AI viuurimusi, s| laevahukku Rootsi ja Bai Kanadall seaduste TORONTO Shüster soovij kirjutada nenl le ja peamini^ haseid seadul pidada kohut] te** üle. Kanj le, kuid kahl! mine teistele ga palju aeg) kasutatakse, moodustas m ülemkohtuni] juhatusel, kel kurjategijatel nende kolitu mistest tulel sembriks. rivcid Bul VIIN - lil jakoertest, j( ringi Bulgaar| des kari- ja des teatud pi ^ema. Ivailo^ hiscb huntide^ olitiikumad jj ged hundid. (Al siiski oinu.d lii miiihis on vaj inimestes, vÕ] meelsamini tema kailsek!| lüstajaid, ktti| nõusiugi. Kohtuprotsel tud kirjutisedi Zundeli vaad( jaks, mis pr^ . meedia ajastpj nc peabki scdl ta zhürii poon dimõistmise i| protsessida ki tuni. Sollme kohi põhjustanud juudi, saksa kondades, palj teha kaks täi pamfletti. Jubj kohtus arutlei jääda uute saj sesside alusel et see küsimi vase kohtunik! hendada. Seda on mõi ronto juristid, et endine üldse lubas alustamist. % võib Zundel v) gäta. Selletfjtti tuhiud esile n( lase Kanadast I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-12-02
