Vaba eestlane , July 31, 1980

              Nr. 5S .. 1 ¥ÄBA « S T M N E neljapäeval, 31. juulil 1980 - Tbursday, July 31,1980 m i
Advokaa^notar
78S DoE Mills M .
kodus 699-2395
ADVOKAÄT-NOTAR
Room l§®2,RoyaS Trust Tower
Dominion Cenfore .
Postiaadress: P.(^.: 326, Toron^
Ont (Bay & Eng) M5K l E f
Telefon: 86$-m7
24-tundi telefohi valveteenistus
EKONVERlNTSi'
EANADALASTEL ON
VALITSUSE TÖÖGA
VÕIMALUS- ÜHINEDA ÖMA.
HETHERINGTpN. FALL!S
. : P Ä R K :
Advokaadid-not&rid
Bay St., Suite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
Arvo Mägi ,,Agamemmoni kojutulekus" oM rakeiidatud ka muistse kreeka draamateose kohaselt koor.
Pildil koori liikmed laulmas täiskuu all. Foto: Vaba Eestlane
T
Richmood St. W.,
Toronto, M5H 2L3
; T e l 361-7172: '
Chartereö Accopit^Ö
S University Ave.. St@
:;w.s6^7iis.-'
Toronto, On«./M5J: 2H7
. ' OPTOiMETRIST (OPTIK)
TeL 5314251
412 R0N.CESVÄLLE3 AVE.
AT HOWARD PARK
programmis, oli- viis/^tasid-Stokholmis eesti.teatripublik abikaasat Ja -pagulasnäitlejat Sig-. .
teatrilavastust, igaüks neist kahe Ja ESTO^SO mitmest riigist saabu- ne Pinna, tema esimest tütart Mee-etendusega.
Neist neli toimusid nud teatrisõbrad palju küpsemat lit Anne Pärtma, teist Paul Toortii-
Stokholmi Stadsteatris ja selleko- lavastust. ku tütar Siiri I&üsa-Arras, teist
hasteš ruumides avasid tõelise sõjameest, arheoloogi Vello Mee-
1 teatrimiljeÖ. Viies, lasteetendus, Hrgmisena esitati samal näiden- j-endit Juss! Romot, paadikapten
• / Avo Vaks! muinasmäng ;,,Tuttu ^ivõisüus Mägi Mask Kalterit Itoman Väli, endist
Kuldjalg meisterujuja^'^^ Äga- jnimstrit Humalat Aleksander Piht,
Skanstullsi gümnaasiumis. memnoni kojutulek". Stokholmi rahvusliku aktsiooni tegelast Kar-
Eesti Teater tõi selle mehe ja nai- gust Peedu Järve ja pagulaslehe
Jättes välja lasteteatri, oli se aegumatuid suhteid naerutoonis toimetajat Virkust Hendrik Klein.
ESTO-80 külastajad võimalus tut- käsitleva näidendi lavale Lensi
vuda nelja eriteatri lavaloominguli- Eömmeri lavastusel. Muistse kree- Meresildu ehitajast hingesilla
se tööga Ja nende tasemega; mis ka motiivi kojutuleyašt abielume- ehitajani kulgenud arengukäigu an-ulatas
peagu amatöörteatrist täies- hest lahendab A. Mäg! ootamatult dis B. Peehsaär usutavalt, S. Pinna
ti nauditava kunstiküpse teatrian- uudselt j a paneb selle, kord mi tõusis esüe kahe eriüeva iseloo-samblinl.
' traagilise motiivi hoopis armastuse muga tütre emana. Anne Pärtma
ringmänguna keerlema, ajakohas- tänapäeva noore trotsliku esindaija-
Esimesena esitati ESTO-80 ^äi- i^^gg jj^uis^gej ja tänapäevast. Ise- na Ja Jussi Romot mehena, kodu-dendite
võistlusel esimese auhin- gj jo-eeka draamades esinev koor maalt, kes oli vastu pidanud seal-naga
kroonitud Heiswald liepuu üäidendisse toodud tänavalauli- seile raskusüe. Teatud vanuse eri-pseudonüümi
taha varjuva autori ^^^^ grupina. Näidendi kürelt are- nevus kahe endise sõjakaaslase
näidend „Kohtumine vanas ma- ^ev gündmustik^^ vaimukad dialoo- juures torkas süma, kui just ei ta-ja
§". Teatrietendusel ilmnes juba armastuse variatsioonide hetud rõhutada nõukogude korra
esimeste dialoogidega autori isik- igifll5l5 käsitlemine õlid lavaele- all kannatanu kikemat vanane-sus,
kes on 4iks meie tänapäeva niendid; mida lavastaja suürepära- nüst. B.Peensaare lavastuses oli
tuntumaid Ja Mnnatum^^ hea koostöö ja I. Külveti näidend
meistreid. ; . muutus teatrielamuseks, kus tihe
w . . . . UI...... Ärimehe Agamemnom ^sas hingelule side oli lava Ja publiku
" Näidend OIE sügavalt haarav teos Edmar Kuus, tema armuplaane se- .äädes meeldeiäävamaks
eesti rahva, kitsamalt ühe P«^«- pitsev naine HeljoSundvik, nende ^ ^ ^ ^
konna saatusest II maailmasõja Ja j^pseä ja -
Järgneva okupatsiooni ajal.^ Autor õun Elektrana, Agamemnoni §|ig nädala sündmused olid
on osavalt sidunud reaalse Ja iure- .^^^^ inggner Menelaos Ants Vaik- hakanud juba publiku kunstiela-aalse,
mida ta on Juba varem oma Helena osas Lea Trepp, advo- jäiste vastuvõtuvõimet vähendama
mitmes teoses teinud Ja harutab kaadina Aigisthosena Udo Tõnis- toimus Lakewoodi Eesti Teatri
välismaise eestlase Ja ta kodupin- §oo ning kogu seda intriigi täna- etendusena Lembit Kooritsa muu-nale
jäänud perekonna saatuste päevaselt avastada püüdev ajakir- gikal „Emajõer'. See kerges zhan-sõlmpunkte.
Näidend on rohkem janikKässandra Kati Mets. Täna- meloodüiste viisidega Ja väga
lugemisdraama, kus tegevus antak- valaulikud Urvi Aamisepp, Pia nõrga intriigiga lavatükk ei vaja-se
edasi peamiselt Jutustustega, paljak, Jaan Seirn,^^!^^^^ Süveus, nud südamega kaasa elamist, vaid
See tingib lavalise ^taatüisuse, kus Leena Tõnissoö Ja Mai Wiiburg. seda tuli Jälgida naerusui. Leida
Kanadalased tunnevad suurt huvi rahvusvahelise julge-..
oleku, inimõiguste ja rahvaste vahelise koostöö vastu.
Eriliseks huviobjektiks on Eutoopa' julgeolek, mis on tin­gitud
paljude vastavate ühingute tegevusest Kanadas.
Kanada võtab eeloleval sügisel osa riahvusvabelisest
konverentsist Madrüdis, kus antakse ülevaateid praeguse
olukorra kohta julgeoleku ja koostöö aladel Eüroopas:-
Kanada parlament moodustas erilise alamkomisjoni
Subkommittee on the Gonference on Security and Co-operation
in Eürope (CSCE), müle eesmärgiks on ette
valmistada Madriidi konverentsi. Älamkomsjoni üles­andeks
on ka uurida kanada rahva arvamusi ning rapor^"
teerida sellest enne Madrüdi konverentsi algust parla-
.mendile.;.; ;
Alamkoja liikmed arvavad, et see pakub kana^alasiele
suurepärase võimaluse valitsuse tööst osa võtmiseks.
See peaks huvitama paljusid inimesi, kaasaarvatud need,
kes on huvitatud Euroopa julgeolekust ja desarmeerimi-sest,
inimõigustest Ida-Euroopas, kaubavahetusest ja
teaduslikust informatsioonist, kontaktidest sugulastega
Ida-Euroopas ning kultuuride ja informatsiooni vahetu-sest.
Alamkomisjoni liikmed ootavad kirjalikke ettepanekuid
nendelt, kes on huvitatud Madriidi kohtamisest.Need ette-"
panekud peaksid kontsentreeruma kahele peamisele kü­simusele:
milliseid eesmärke peaks Kanada täo^lenia
Madrüdis sellistes küsimustes nagu desarmeermine,
inimõigused, majanduslikud suhted ja mimlikud kontak­tid?
Kuidas on seniajani 1975. aastal Helsingis vastu-yõetud
Euroopa julgeoleku ja koostöö konverentsi Final
Act'i rakendatud?
Kavatsused kirjalike ettepanekute tegemiseks tuleb ko­misjoni
sekretärüe teatavaks teha laupäevaks 30. augus­tiks
1980 ning ettepanekud tuleb ära saata hüjemalt 15.
septembrü 1980. Ettepanekud ja vastav kirjavahetus tu­leb
saata:
The GIerk
Sub-committee on the
Gonference on Security
and Gooperation in
Europe (CSGE);
in preparation for the
Madrid Gonference
House of Gommons
Ottawa K l A OAS
Komisjon korraldab
oma äranägemise
kohaselt avalikel
koosolekutel ettepanekute
esitamise hUisematel
tähtaegadel.
mitu tegelast on ainult jutustaja Antiikkreeka riietuse kujundas Lepiku lavastusel, autori ja heliloo
kuulajad. Jutustused on traagilise xeena õun,:muusika J . SeimUt. ja omal muusikalisel juhtimisel,
koega ja meie rahvustunde aspek- , ..
tis koguni sümboolsed. Sellise teo- Kohtumme S t ^ ^^
Sisseseaded, uuendused j a päran- se lavastam^te võistleva laeva-rpaaMe
div. Kergemas znanris namenai . . .
dlused elumajades või ettevõtetes, lavastaJafantaasiat, CH, icddiMc omamku huvid majanduses j a ar-;,tjksamuš laulupidu^
AJA KIRI nr. 1 — 1980. Sisus
maailm samase tugevusega elä^ P"hul tuli imetteda autori sõnasea-""**^^^^^ n^ajanu..^ ^^^^^
maailm samase ^wgevu^ osavust Ja sellele vastavat^"^^^^^^^^ ^"^^ lavaline sündmuste toimetaja veerg „Tõusuteed",
vaks saanuks ja autorile omane
Litsents nr. E 1044 maailmakaemus vajailku ilmeku- hoogsat mängu, mis sobis ESTO-SO areng, laul, tants ja muusika, an- Peter Park ^Edastagem esticat*',
auruga „steamcleaiiing"
HEL. ERIK LOKBIK 447-S834
DDBX sega
Seda
päevade meeleolufeamale poolele. * « " ' ' ' f ' " " * ^ dokiga „MÜ 80 tu
,,Showboat'^ variatsioonile. leb'^ M . Valgemäe ,,Teater
asus Rein Andre Kolmandana esitas Pinna Stuu- liitüca", P. Aruvald ,,Kuidas saada
P T I C A L S T U B IO
R. SCHMID, saksa optik
Tüürimehe osas Ralf Sams, Kuulutamine
Seiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseeronud cootsct leDsM©
ga
ID
täidab oma eesmärgi!
BLOOR ST. W. 1
pool Dnndas'e
TELEFO^ 535-6252
Ltd. lavastama oma tavakohase realist- dio Ilmar Külveti draama kolmes ^"""^^^^^^ Laamani
Itku lavastamislaadiga, komista- vaatuses proloogiga ,,Sild üle me- f"^^^*^"^^
des kohe lähtealusele, sest i r r e - r e ' ' . Klassikalise p e r e k o n n a d r a a m a ^ ^ ^ i l^rry V ^ e r , g g g t i s 6 4 , 6 % ^ F . Oinas Must
aalse reaalsem esitamine lõikas raamis toimub ee ^?!jf3a parianne^ ^fi^^^^
ära eeldustekohase autori maailma jagunemise hetkel alguse saanuö^?! f ^«^^^^ Guido Mohlman, ^ ^ ^ . ^ galo „Kuidas ta välja
kaemuse.-Võib-oUa moodsas la- intriigi lahendamine. Näidend näeb?", M. Valgemäe „Hävitus-vastuses,
valgustosefektidega suut- risti löödud Juba enne, kui seda ^«liopet^a Roosiois ^Aime Mar- .^gj.^.^ j ,,60-ndate ,aas-nuks
lavastaja näidendile elu anda. siin mandril keegi hakkas lavasta- ^^^"7^®^ ^^fjtate poisid'', L. Salasocy „MÜ maa-
Esitatud kujul ei pääsenud lavas- magi. Boikotiüleskutsed ja hukka- Kudo^f&usL Lisaks madruseid kera teisel poolel", M. Valgemäe
tus mõjule, kuivõrd lähedane seUe mõistmised olid näidendile oma- P . » « l ^ i d , ^ku^i suurepara^ „Jäi-vi jäUe jäiikimama". Heiti
kannatuste koormus ka oli. Näitle- moodi reklaamiks, vähemalt esi- "^^J^„ ansamoei. Talvik 75" ( J . Krossi kirjutis «Loo­jadki
ei saanud end antud osades mesel etendusel oli vaatajate hui- »lonetr omapärane OIL^ kaptenite j^ingust"), Mikro-ariiüv, teateid ja
-maksma panna, kuna nende ,,elu" gas märgatavalt^^^^r^^^^^ »
ei toimunud mitte laval, vai^ ku- eesüasi, ^^s ^^^sid «äha.^ Ta asub tööle
University of Galifomia, Berke-leys
Kai. lõpetas magistrikraadiga
tsiyiüinseneri alal Eric Härm. BS >
kraadi saavutas ta varemalt Uni-misel.'
TORONTO PARIMAB •'.
MOTSIEALIStE INSTRU.MEN"
TTOE SPETSIAOStlB. ,
föla jÄtinu kirjelda- eest neid hoiatati. Näidendi käigus kumise Juhiks oh „ _ o^ariid valitsuse teedeosa-
• ii^^^r. i i . n , « , * . , o : n . « o « = ^Cati hiüü, Muusikal sai hea vastu- (gg) _ 198O. Sisus: J . Vüval „Tere mmoisi osariigi vaiiisuse leeaeosa
• ilmnes susM, et kartus on omwd as- , . \ovj xi,o^.^ i= TT^T^öfoia ica nn rtr Mam.
iatu Fõffenemishetkel ainsa üaa-^^^^^ H; Teder ..Okupeeri- konda Lope aja ^ 1^^^
Näidendis Mängisid Paul Kristat
perekonnaisana, Valve Andre ema- «oi^ ^PMit^^^ct ir^^n^rs iikkrinii.^äi süski tunne, et tahtnuks näiden- t l okupeerimine suvel 1940"; E . R i - \L ^
na, Ernst VäW välismaailmast k o - ° ^ ^ natuke kaalukamat sisu, ka see dala „Meenutades Talvesõda ja Vassal GoUege Poughkeepsies,
Ju tulnud pojana, Vüye Tork tütre- karmi rahu'^Grigorenko Sõda on N.Y.m^^^
na, Toomas mamas teise pojana, ^ 5 ^ ^ ^ / võimalik veel käesoleval aastal", ^
Rein Andre Jr; kolmanda Ja sioori. Neljal lavastusel kutsuti autorid j ^ ^ ^ - j ^ ^5^,^^^ härrasagendid tabLexingtonis, Kentuckys, kavat-ma
poJanarHarri Mürk väimehena, ^ S ^ ^ l ^ S ^ ^ ^ ^^^^^^^ Esimese puhul polnud autor j g ^ ^ ^ susega õpinguid jätkata õ i ^ t e a -
TAanmdrae mI sNe orHiioeligme^r mR^a^m^^m ina. Iga. ^ ^ ^ ^ ^ ^ dr. Heino ^ Luts
iiks neist katsus oma osa isilnipä.jrp^^ keemia teaduskomias
KLAVERID
rji5«»ir« vnrmMa la ¥: ¥ahi H ^ siiski elab Ja clavad ka teatrid^kus ^^^u S nh^T^Anto !«dsi?Sg^ ^'"^ üs»agi mäfgatavaM oli noori rake»- ' ^^^l^^.^^t^ h a a ^ M a « s Jääda sündmuste g,, ISTO-SO teatrialane la-professorina.
J. en^d aAtu ^d replVukIid-es.. 3 ü^lvdisej oTh na..a.- ^s^aQajrj y-:^o li Imetletava oskusega esile ™
dendi proloog liialt venitatud Ja lõ­pu
puähdlikus läks kaotsi näiden- Sillaehituse inseneri Paul Tooml-dl
lõpu 'äralätmlsefea.:.Ilmselt; oo- kii-.osa. mäigis' B.: Peensaar, temia
GHURGH IN BONDÄGE. E E L K .
,The historical
Letter from zationš in Estonia from July 5,
^ t k u - christians in Estonia tõ the Wes- 1945", Appendix 2::The Statues of
terii World", „Appei]dix Ir Ä tem- Religious Gommunities ip Estonia
; porary Guideline, Regulating the from April 22, 1077. A. Taska „Re-
Activities of Religious Organi- ligious Legislatioa in Estonia".