1979-05-31-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥AM mSTLANE neljapäeval, 31. mail lOT — Thursäay, May 31, ms>
vmäDE EESTLASTE HAiUiEKÄNBJA
STLÄIil
VÄUAANDJA; O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St forontos.
PEATOIMETAJA- Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stn. C, Toronto 3, Oat M8J SM7
TEMFOND: toimetus 3S4-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspedits-ioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32.-, poolaastas $18.- ja
veerandaastas $9^, kiripostiga aastas $53.—, poolaastas |28.—
ja veerandaastas $15.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanada: aastas $35.-, fMiolaaa.
tas $19.- ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$58.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $18.50.
LEMWPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas $69.—, poolaastss
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — Üksüsnumbri hind 40 c.
PiiblMed hj Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecuiEisetli St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
tldlä-ulupeod on alati olnud nii Eestis kui ka välismaadel kof-eesti
paliva tunnete siiraks väi- raldatud laulupidudele üks ühine
jendajaks, kuid sama! ajal ka (eesmärk — koondada eestlasi,
meie kokkuhoiutunde ja põhSMs- bua nad kokku ligidalt ja kau-te
Ideaalide kinnitajaks. ..E\esti geit ja lüta nad nägematute rali-rahvas
on laulnud siis kui ta süda
on täis muremõtteid, • kuid
eestlaste laul on kõlanud ka nendel
hetketel kui meil on põhjust
olnud rõõmustada ja oma tundeid
hõiskavates lauluhelides väljendada
Tundub, et laul on olnud
eestlastele nagu mingisuguseks
itunnetepuhangUte väljendamise
ventiiliks ja eriliseks väljendusvormiks,
niida on kingitud ainult
iiksikutde rahvastele.
liaulu mõju ja laulu populaarsus
eestlastele on tingitud osaliselt
kahtlemata meie minevikust
ja meie traagilisest saatusest, kuna
vabadust armastavad eestlased
on sadu aastaid pidanud elama
teiste rahvaste ülemvalitsuse
ja kontrolli aM hing on sunnitud
seda kodumaal tegema ka praegusel
momendil. On loomulik jä
mõistetav, et sellises surveolukor-iras,
kus rahval puuduvaid yõima^
lused oma rõhujatele tegelikuks
vastu astumiseks on suureks olukorra
kergeridajaks laul, mille
abil saab salaja siiralt ja avalikult
kaudselt oma tundeid väljendada
ja oma südant kergendada.
Eesti üldlaulupidudele paiidi
alus sügaval tsaariajal ja venestamise
perioodil kuid Eesti iseseisvuse
ajal arendati see traditsioon
väEja vaba rahva üheks
võimsamaks eneseavalduse ja
kokkuhoiutunde vormiks, mis
äratas kogu maailmas suurt tähe-vuslike
kokkuhoiutunde sidemetega..
y::.y'^'-}':'^':/'[
: Neid eesmärke taotles ka möödunud
nädalavahetusel torontos
korraldatud Põhja-Ämeerika
Eestlaste Üldlaulupidu, millest
võttis osa ligemale 800 lauljat-mängijat
ja 3000 kuulajat-pealt-vaatajat.
See suur osavätjate arv
kinnitab, et eestlased välismaail
mas ei näita veel väsimuse tunnusmärke
ning tulevad kokku
vaatamata suurtele kaugustele,
vahemaadele ja majanduslikkudele
panustele, et laulda eestlusele
ja eesti rahva vabadusele ning
kmnitadä lauluga ja massüise
laulupeost osavõtmisega oma
kokkukuuluvusetuimet ja kuulumist
eesti ühiskonda. Eriti rõ®-
mustav oli näha laulupeol nii
suurt lastekooride peret, kes peab
kindlustama järelkasvu meie
kooridele ning moodustama tulevaste
laulupidude lauljaskonna.
Laulupeo korraldajate, koorijuhtidele,
lauljatele ja suurele
pecliste perele üteldi oma tänusõnad
juba laulupeo ajal ning
kahtlemata olid õnnestunud ürituse
korraldajad ja sellest osavõtjad
seie täiel määral ära teeninud.
Sellise suure algatuse läbiviimine
on pagulasoludes seotud
suurte raskustega ja isegi majandusliku
riskiga, kuid julge peale,
hakkamisega on aSati kõik raskused
võidetud ning need võideti
• /Niinimetatud ,,ten'ori. tasakaalule" on ilmunud uus oht. Ameerika. Ühendrikide-valitsus/Oia
määranud kokku 38 tuntud kaitsejõudude uurijat ja tsivültegevuses olevat teadlastiihiseksuuri-ntistööks,
mis puudutavad uut, revolutsioonilist relva. See relv, mida võidakse nimetada kasvõi
paljuräägitud surmakurteks, on teoreetiliselt vai gušküreküruse! võiriielhie hävitama maailmaja-gude
vaJiel.lendavaid vaeialase rakette.
Sel otsusel on sügavale tiingiv hurist". Sel viisil kasutatav relv
mõju suurriiicide vaheUsele ,yt0r- võidaJkse kitsaisse „ak-rori
tasakaalule". Mõned asja- naisse" sadu kilomeetreid inaa-tundjad
usuvad, ,et ameeriklaste p kohal, sest just nende
otsus on teKtud põhjusel; et N. akende kaudu tuleb riakettidel
Liit on nende ärvainise järel aas- jälle laskuda Maa õhuruumi,
taid ees USA-st sellise relva USA õhujõud on pikemat aega
arendamisel. ÜSA kaitseministee-; valvanud, jälgiiiud' ja pildistamid
riumis pole soovitud seda uue suurt oõukogude katseialjoratoo-feomitee
orgaiiiseerimise it^et! riumi Semipalantiskas Kesfc-Aar
iloimmutäda ega kinnitada; iKorai- sjas.
lepanu. Pärast Teise maaihnasõja ka äsja toimunud juubelilaulupeo
pöördelisi sündmusi. mU eesti korraldamisel. SeUel õnnestunud
rahvas langes vene kommunistl^s^^,rte rahvamasside kokkutuleku
rezhiimi küüsi, ei ole laulupeoVkui anti kindlasti uus ehistäv
traditsioon siiski surnud. Seda on 5^^^^^.^ rahvustunde ja traditsi-tee
pidi alustama viiele aastale
plaanitsetud uurimist nimetatud
Mvaga laienduses olevate prol)-
leemide lahendamiseks. .
Pehtagoni esindaja teatab, et
uue' ;relva ameerikapärane - tüüp;;
• on; veel • „aastate; taga".
Põhimõttes on küsimuses aatomi
osakeste — elektroonide pro-toonide
ja ioonide — koondamine
miljardite voltide tugevusega
elektrilaenguks Ja salle saatmine
5uha 1ÖT5. a. teatas ÜSA õhujõudude
luureteenistuse iilem
kuidralmajor George J, Keegah,
et venelased arendavad välja
selles katsejaamas uut kiirte
printsiibü töötavat relva.
USA keskluureteenistuš. GIA ja
selle' tuumaluureõsakond lükkasid
aga tagasi Keeganj rapordi, mille
järel Keegan laiikus teenistusest..'.
: •' • ^
Õhu- ja avaroisala a j Ä i ,,Avi-suunas.
" -
Pentagoni huvist. „protoönikiir-
Jätkatud nii okupeeritud Eestis
kuld seda on ^jeletud ka vabasse
maailma põgenenud eestlaste
poolt. Kodumaal toimuvad laulupeod
okupatsioonivõimude tugeva
Järelvalve ja sordiini all. kuna
Moskva võimud jälgivad teravalt,
et laulupeol ei pääseks kuidagi
mõjule rahvuslikud tundeavaldu-sedy
mis võivad puhkeda torml-puhai^
tekš. Olukord sarnaneb
üldiselt tsaariajal korraldatud
laulupidudele, kus tuli ülistada
keisrit, usku ja isamaad, mille
asemele nüüd on Moskva käsul
ja järelvalvel monteeritud Lenin,
konmiunlstlik partei ja „suur ko^
dumaa^'. Vaatamata hoolsale järelvalvele
ja rahvuslikkude elementide
kontrollimisele on ka tänapäeva
Eesti laulupidudes säilunud
mde rahvuslikke ideaale ja
salajasi püüdlusi vabadusele ja
Iseseisvusele, mis väljenduvad
paljudes lauludes ja mida isegi
kommunistlikud usurpaatorid
välja ei suuda radeerida ja likvi-
'. deeridia.;;
küi praeguses kommunistliku
Venemaaga vägivaldselt liidetud
ja allasurutud Eestis tuleb oma
rahvuslikke tundeid ja- püüdeid
vabadusele maskeeritud kujul ja
vargsi avaldada, siis vabas maailma
korraldatud laulupidudel
jätkatakse iseseisvas Eestis viljeletud
laulupidude traditsioone
ning šiin laudakse vabalt neid
laule, mis on pühendatud eesti
rahvale, tema rahvuslikele turnie-tele,
meie põlisele kodumaale ja
samsil ajal. OB
oonide säilitamisele ning kinnitati
ka kodumaal oma eksistentsi
eest võitlevatele eestlastele, et
eestlus välismaailmas elab edasi
ning on toeks kodumaal võõra
surve alla kannatavatele rahvuskaaslastele.
Kuid kui laulupeost osavõtjatele
kõififSle jäid üritusest pariinad
muljed, siis kahjüks ei suutnud
meie seda lauljate Imponeerivat
rongkäiku läbi südalinna ja õnnestunud
pidu meie rahvusliku
propaganda huvides ära kasutada.
Nii ei ilmunud Kanada ajalehtedes
meie suurürituse kohta iihte-gipÜti
ega ühtegi sõna samal ajal
kUi rock'! muusika staaridele lehekülgede
kaupa ruunü pühendar
takse. See on kahtlemata aja
märk ja meil ei ole võimalik siinsete
toimetajate arusaamist ja
mõtlemisviisi mõjutada. Kuid kui
laulupidu korraldanud vähestele
jõududele oleks ürituse propageerimisel
oma abi ja sidemeid pakkunud
vastavad organisatsioonid,
siis võibolla oleks see andnud ka
mõningaid tulemusi.
Kuid lõppkokkuvõttena võiks
mamida, et see oli meeliülendav
võimas ja ühistunnet i süvendav
eesti rahva kokkutulek. See ei
olnud ainult momendi sündmus,
vaid sellel on sügavad ja kaugeleulatuvad
positiivsed tagajärjed
nii eestlusele üldiselt kui ka siinse
mandri eesti ühiskonnale eriliselt
paljudeks pikkadeks aasta-
:teks.•
peaaegu valguse kürusel eesmärgi atiori Week" avaldas mõni aeg tagasi
ulatusliku detailiderikka artikli
/selleprotoleemi kohta ja lüt-te"
vastu rääkis möödunud mart- les, et kui ÜSA ei ole võimeline
sikuul tuntud Ameerika uurija välja arendama kiirterelva .tehni-
John AUen. Ta mainis Kongressi j kat, mida see k ^ oli juba üri-komisjonis,
et see ., teadusliku-1 tanud, kuid ebaõnnestunult, süs
ilukirjaihduse (science-fiction) au-i selleks pole võimelised ka venela-torite
poolt sageli kasutatud relv,'sed.
mis saadab . enetrgiakürteviliii| Keeganiuuiimisrähm ennustas,
otse eesmärgile j a muudab selle-' et nõukogude teadlastel oli võima-ga
pommid, raketid ja teised sel- lus pääseda maakera õhuruumi
lelaadüised relvad kasutuiks, näib gaasistunud vesinikust välja, kus
nüüd olevat realiseerimiskölbulik. oli kiirtekatseis tekkinud aaitom-
Samale komisijonile rääkis vei- ' '^ ; '•'•?" . . . •.- ":' /
di hiljem J. Alleni'seisukohtadega
ühinev dr. Ruth Davis: „Meil on
keskmiselt võimalusi selle relva;
valmistamiseks, millesse on kät- j
ketud samaaegselt ääretult räs- \
kete teaduslike jä tehnoioogiliste
probieömide lahendamine."
jäätmeid. Ajakiri ,^viation
Week" ütles, et USA sateUüdid on
paljastanud pärast 1975. aastat
seitse sellist katset^ mis kirmita-sid
omalt poolt Keegani teooriat.
Dr. Wilüard Bennet, üks selle
USA uurimisgrupi luge, kes oli
1972. vabastatud oma tööst kiirterelva
valmistamisöks, kinnitas
inglise ajalehele „Sunday
Times'ile": ,,Keeganil oli palju
sellist lüureinfoi-matsiooni, mida
mind ei dubatud näha. Aga tulin
täpselt saniale'lõpptulemusele kui
ta ise, arvates et venelased on šel
alal: meist ees/'
'Pentagon on kinnitanud mitmeid,
„Aviatlon: Weekis" avaldatud
tehnilisi andmeid õigeiks.
Aga USA kaitseministeeriumi arvates
nii ajakiri, kui ka Keegan
on selle asjaga liialdanud.
Eriti on Pentagoni ^ arvates
..pakutul üle" kui väidetakse, et
N. Lüt võivat 1980 aastal opereerida
juba oma surmakiirte-kommentaarid
Vahest juhtub lugusid, mis paeie-vad
tõsiselt mõtlema. Nagu näiteks
need Kanada tööstuste kuulutused,
mis ümusid Inglismaa lehtedes,
taotledes õppinud tööliste otsimist
ja nende Kanadasse toomist.
Nende kuulutuste kaudu otsis
,üks Kanada autotööstus Inglismaalt
torupanejaid, elektrikuid,
masinate parandajaid ning peen-mehaanikiüd.
Kogu see vahejuhtum
tundus pentsikuna kui võtta
arvesse, et Kanadas kurdetakse ja
halisetakse suure tööpuuduse üle
ja statistilised arvud teavad kinnitada^
et siiri on ligemale miljon
inimest, kelledel ei ole töökohti ja
kes peavad elama töötaoleku kindlustuse
või sotsiaalhoolekande
summade arveL
Seda lugu valgustab meüe lähemalt
üks Torontos tegutsev eesti
ettevõtja, kes kannatab pidevalt
oskustööliste puuduse all. See tööstur
räägib, et tal puudub sageli
õppinud töölisi masmatel töötamiseks.
Üsna tihti käivad mehed ja
naised tema juures tööd otsimas
kuid nad ei ole huvitatud pakutud
tööst vaid tahavad oma paberitele
ainult tööstuse templit ja tõendit,
et nad on käinud tööd otsimas. Selle
tõendiga lähevad nad jälle sotsiaalabi
saama ning elavad ilma
tööta lõbusat elu edasi.
Tööliste palkamisega ja nende
tööle rakendamisega juhtub sageli
kai teisi probleeme. Nn palkas sama
tööstur ühe musta mehe, kes
ütles, et ta tunneb hästi tööstuses
kasutada olevaid masinaid ja oskab
nendel töötada. Mehe tööle rakendamisel
äga selgus, et tal pole
masinatest ega töö iseloomust aimugi.
Ta vallandati, kiüd varsti
pärast seda helistati töösturüe
üh^st ametiasutusest ja pärit, miks
ta musta mehe vallandas. Eriti
tunti huvi, kas sün pole tegemist
rassUiste põhjustega ja diskrimineerimisega
hahavärvuse alusel
„Mul läks kops üle maksa", kinnitas
tööstur. ,,Ma ütlesin neile, et
andku mulle valged, mustad, punased
või pruunid mehed või naised,
kuid peaasi on, et nad oskaksid
masinaid käsitada ja töötada.*'
Selle energilise jutu peale pandi
tõru ära ja tööstur jäeti rahule.
Kogu selle juures jääb selgusetuks
ja mõistriiatiiks, mida teevad
Kanadas rajatud tööjõu keskused
ning mida õpetatakse igasugustel
kursustel ja kutsekoolides kiii Kanada
peab välismaalt hakkama otsima
õppinud töölisi. Siin on midagi
tõsiselt viltu läinud. Tundub,
et noortele inimestele ei tuleks
mitte õpetada ainiilt ameteid jä
oskusi vaid ka töömoraali ja kohustusi
iseenda Ja ühiskonna vastu.'^•.•.
tiks on siiski selge: 1^2. a. teh-ti
SÄLT-ikokkulepe strateegiliste
relvade piiramiseks, millega suurriigid
lubasid jätta , kasutusele
võtmata just .selliseid raketitõrje-süsteeme
mis võiks purustada
praeguse ^üksteise .„t6rrori tasakaalu".
Praegu agä plaanitsetakse ^ kes seni oh lennud maaihiiäsõjäi
uusi relvi mõlema suurriigi uüri-mislaboratooriuimeis.
Vanad kogenud-sõjamehed jäägi-.
vad huviga Ja teatud määral ka
suure pingega kui kauä suudavad
mõned rikkad lääneriigid opereerida
oma palgasõduritest koosneva
sõjaväega. Eeskätt on ÄÜU suuri-mäks
huviobjektiks Übendriigid,
demokraafllkus
USA-s toimub : äge vaielus
selle üle, et mitut neist probleemidest
on juba suudetud lahen-
- dada N. Liidus?^ ; •
Põhiline >iehnüine probleem seisab
selles, kuidas suudetakse
koondada nü tugev energiaikogum,
mida vajatakse sellise >,välgu'*
saatmiseks eesmärgile.
, USA õhujõud kahtlevad, et N.
Lüdad volks olla selleks otstar-beiks
600 m korda 330 m suurune
laboratoorium, mille seinad on
kolme meetri paksusest eribetoo-hist.
USA õhujõudude luurtetee-nistus
usub, et venelastel on aga
kasutada kontrollitav aatomi-plahvatust
tootev tuumaenergia.,
Surmaikiire saatmine avarusse,
et tõrjuda silodest kerkivaid maailmajagude
vahelisi raikette, on
^ WASHINGTON — Presiden^^
Eesti Vabariigi Tartu ülikooli ^Cärteri energia ja eelarvepoliitikia
eelnes aastapäev on lähenemas. 1 on saanud viimasel ajal Kongres-
Ja veel tähtsam — Tartu üli-jsis pidevate tagasilöökide osali-kooli
350-nda aastapäevani on seks ning nüüd on Carteri demo-vaid
natuke üle kahe aasta. Kaks
aastat on väga lühike aeg, et eeltöid
teha selle: päeva .väärikaks
mänkimisdks.
Väiksemad keskused — nagu
Vancouver — loodavad, et selliste
tähtpäevade märkimisaktsioon
saaks alguse ja ideid suuremaist
keskusist, kus on rohkem eesti
teadlasi ja ülikoolide õppejõude.
kraaitliku partei ridades tekkinud
liikumine, mis taotleb Carteri üle
parda beitniist. Viis Kongressi
liiget alustasid avalikku mässu
Carteri juhtimise vastu kui nad
deklareerisid, et demokraatlik
partei peaks hoolitsema selle eest,
et Carter ei kandideeriks enam
demokraatliku partei kandidaadina
ühendriikide presidendi, koha-
Näiteks võiks tuua, et läti aka-iie järgmistel presidendivalimis-deemüised
ringkonnad valmistuvad
ette Riia ülikooli 60-nda aastapäeva
märkimiseks teaduslike
konverentsidega mitmete Läänemaailma
ülikoolide juures. Van-couveris
on teaduslik konverents
i korraldamisel 9.—10. augustini.
htenSt sm^Ta M ^ Ett^aaÄd on toteutad^i&ma
ritudütesame. Esimene i^^^^f^'^.,^^^
iuenäolisdt maapinnale asetatud
vprotoon- või „eteroonkiirteika-' TOIVO lAANEMÄE
tel.
CHÄRTIRIEND
Lääneranniku Suvepäevadele
2 4 5.—
Majutamise informatsiooni
: \ : KIWI;TRAVEL :
Toronto Eesti Maja, tel. 466-i813
liselt tugevama riigi pitsatit nini^
kellel on täita suiu-ed ülesanded
ja kohustused läänemaailma kaitsmisel
ning agressiivse kominimist-.
liku N. Liidu pidurdamisel.
Faktid kõnelevad, et sundusliku
sõjaväeteenistuse kaotamine ning
selle asemel palgasõdurite rakendamine
Ühendriikides ei ole täitnud
kaugeltki neid lootusi, mida
hellitasid selle mooduse propageerijad.
Palgasõdurite mtelligentsi
tase on langenud pidevalt ning
maaväe kontingente ei suudeta
enam täita, kuna sõduriamet ei
ole Ühendriikides eriti populaarne.
Lisaks kõigele muule ähvardab
Ühendriikide palgalist sõjaväge
veel uus oht — mustade osatähtsuse
pidev suurenemine sõjaväes.
Kun valged ei ole sõjaväeteenistusest
eriti huvitatud, siis on mustade
arv maaväes pidevalt kasvanud
ja praegu ei ole mustade ja
valgete sõdurite arv maaväes üldse
enam tasakaalus võrreldes
ühendriikide rahvastiku koosseisuga.
Ohvitserkonnale on eriliseks^
pi^obleemiks ka distsipliini langus
sõjaväes, samuti uimastusainete
laialdane tarvitamine, mille piira^
miseks puuduvad nähtavasti abinõud.
Kuna sõjaväeteenistus ei ole
Ühendriikides meeste hulgas eriti
'(Järg.lk. 3)"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 31, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-05-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790531 |
Description
| Title | 1979-05-31-02 |
| OCR text | ¥AM mSTLANE neljapäeval, 31. mail lOT — Thursäay, May 31, ms> vmäDE EESTLASTE HAiUiEKÄNBJA STLÄIil VÄUAANDJA; O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St forontos. PEATOIMETAJA- Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stn. C, Toronto 3, Oat M8J SM7 TEMFOND: toimetus 3S4-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspedits-ioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32.-, poolaastas $18.- ja veerandaastas $9^, kiripostiga aastas $53.—, poolaastas |28.— ja veerandaastas $15.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanada: aastas $35.-, fMiolaaa. tas $19.- ja veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-s: aastas $58.—, poolaastas $30.— ja veerandaastas $18.50. LEMWPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas $69.—, poolaastss $34.50 ja veerandaastas $18.—. Aadressi muudatus 40 c. — Üksüsnumbri hind 40 c. PiiblMed hj Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecuiEisetli St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 tldlä-ulupeod on alati olnud nii Eestis kui ka välismaadel kof-eesti paliva tunnete siiraks väi- raldatud laulupidudele üks ühine jendajaks, kuid sama! ajal ka (eesmärk — koondada eestlasi, meie kokkuhoiutunde ja põhSMs- bua nad kokku ligidalt ja kau-te Ideaalide kinnitajaks. ..E\esti geit ja lüta nad nägematute rali-rahvas on laulnud siis kui ta süda on täis muremõtteid, • kuid eestlaste laul on kõlanud ka nendel hetketel kui meil on põhjust olnud rõõmustada ja oma tundeid hõiskavates lauluhelides väljendada Tundub, et laul on olnud eestlastele nagu mingisuguseks itunnetepuhangUte väljendamise ventiiliks ja eriliseks väljendusvormiks, niida on kingitud ainult iiksikutde rahvastele. liaulu mõju ja laulu populaarsus eestlastele on tingitud osaliselt kahtlemata meie minevikust ja meie traagilisest saatusest, kuna vabadust armastavad eestlased on sadu aastaid pidanud elama teiste rahvaste ülemvalitsuse ja kontrolli aM hing on sunnitud seda kodumaal tegema ka praegusel momendil. On loomulik jä mõistetav, et sellises surveolukor-iras, kus rahval puuduvaid yõima^ lused oma rõhujatele tegelikuks vastu astumiseks on suureks olukorra kergeridajaks laul, mille abil saab salaja siiralt ja avalikult kaudselt oma tundeid väljendada ja oma südant kergendada. Eesti üldlaulupidudele paiidi alus sügaval tsaariajal ja venestamise perioodil kuid Eesti iseseisvuse ajal arendati see traditsioon väEja vaba rahva üheks võimsamaks eneseavalduse ja kokkuhoiutunde vormiks, mis äratas kogu maailmas suurt tähe-vuslike kokkuhoiutunde sidemetega.. y::.y'^'-}':'^':/'[ : Neid eesmärke taotles ka möödunud nädalavahetusel torontos korraldatud Põhja-Ämeerika Eestlaste Üldlaulupidu, millest võttis osa ligemale 800 lauljat-mängijat ja 3000 kuulajat-pealt-vaatajat. See suur osavätjate arv kinnitab, et eestlased välismaail mas ei näita veel väsimuse tunnusmärke ning tulevad kokku vaatamata suurtele kaugustele, vahemaadele ja majanduslikkudele panustele, et laulda eestlusele ja eesti rahva vabadusele ning kmnitadä lauluga ja massüise laulupeost osavõtmisega oma kokkukuuluvusetuimet ja kuulumist eesti ühiskonda. Eriti rõ®- mustav oli näha laulupeol nii suurt lastekooride peret, kes peab kindlustama järelkasvu meie kooridele ning moodustama tulevaste laulupidude lauljaskonna. Laulupeo korraldajate, koorijuhtidele, lauljatele ja suurele pecliste perele üteldi oma tänusõnad juba laulupeo ajal ning kahtlemata olid õnnestunud ürituse korraldajad ja sellest osavõtjad seie täiel määral ära teeninud. Sellise suure algatuse läbiviimine on pagulasoludes seotud suurte raskustega ja isegi majandusliku riskiga, kuid julge peale, hakkamisega on aSati kõik raskused võidetud ning need võideti • /Niinimetatud ,,ten'ori. tasakaalule" on ilmunud uus oht. Ameerika. Ühendrikide-valitsus/Oia määranud kokku 38 tuntud kaitsejõudude uurijat ja tsivültegevuses olevat teadlastiihiseksuuri-ntistööks, mis puudutavad uut, revolutsioonilist relva. See relv, mida võidakse nimetada kasvõi paljuräägitud surmakurteks, on teoreetiliselt vai gušküreküruse! võiriielhie hävitama maailmaja-gude vaJiel.lendavaid vaeialase rakette. Sel otsusel on sügavale tiingiv hurist". Sel viisil kasutatav relv mõju suurriiicide vaheUsele ,yt0r- võidaJkse kitsaisse „ak-rori tasakaalule". Mõned asja- naisse" sadu kilomeetreid inaa-tundjad usuvad, ,et ameeriklaste p kohal, sest just nende otsus on teKtud põhjusel; et N. akende kaudu tuleb riakettidel Liit on nende ärvainise järel aas- jälle laskuda Maa õhuruumi, taid ees USA-st sellise relva USA õhujõud on pikemat aega arendamisel. ÜSA kaitseministee-; valvanud, jälgiiiud' ja pildistamid riumis pole soovitud seda uue suurt oõukogude katseialjoratoo-feomitee orgaiiiseerimise it^et! riumi Semipalantiskas Kesfc-Aar iloimmutäda ega kinnitada; iKorai- sjas. lepanu. Pärast Teise maaihnasõja ka äsja toimunud juubelilaulupeo pöördelisi sündmusi. mU eesti korraldamisel. SeUel õnnestunud rahvas langes vene kommunistl^s^^,rte rahvamasside kokkutuleku rezhiimi küüsi, ei ole laulupeoVkui anti kindlasti uus ehistäv traditsioon siiski surnud. Seda on 5^^^^^.^ rahvustunde ja traditsi-tee pidi alustama viiele aastale plaanitsetud uurimist nimetatud Mvaga laienduses olevate prol)- leemide lahendamiseks. . Pehtagoni esindaja teatab, et uue' ;relva ameerikapärane - tüüp;; • on; veel • „aastate; taga". Põhimõttes on küsimuses aatomi osakeste — elektroonide pro-toonide ja ioonide — koondamine miljardite voltide tugevusega elektrilaenguks Ja salle saatmine 5uha 1ÖT5. a. teatas ÜSA õhujõudude luureteenistuse iilem kuidralmajor George J, Keegah, et venelased arendavad välja selles katsejaamas uut kiirte printsiibü töötavat relva. USA keskluureteenistuš. GIA ja selle' tuumaluureõsakond lükkasid aga tagasi Keeganj rapordi, mille järel Keegan laiikus teenistusest..'. : •' • ^ Õhu- ja avaroisala a j Ä i ,,Avi-suunas. " - Pentagoni huvist. „protoönikiir- Jätkatud nii okupeeritud Eestis kuld seda on ^jeletud ka vabasse maailma põgenenud eestlaste poolt. Kodumaal toimuvad laulupeod okupatsioonivõimude tugeva Järelvalve ja sordiini all. kuna Moskva võimud jälgivad teravalt, et laulupeol ei pääseks kuidagi mõjule rahvuslikud tundeavaldu-sedy mis võivad puhkeda torml-puhai^ tekš. Olukord sarnaneb üldiselt tsaariajal korraldatud laulupidudele, kus tuli ülistada keisrit, usku ja isamaad, mille asemele nüüd on Moskva käsul ja järelvalvel monteeritud Lenin, konmiunlstlik partei ja „suur ko^ dumaa^'. Vaatamata hoolsale järelvalvele ja rahvuslikkude elementide kontrollimisele on ka tänapäeva Eesti laulupidudes säilunud mde rahvuslikke ideaale ja salajasi püüdlusi vabadusele ja Iseseisvusele, mis väljenduvad paljudes lauludes ja mida isegi kommunistlikud usurpaatorid välja ei suuda radeerida ja likvi- '. deeridia.;; küi praeguses kommunistliku Venemaaga vägivaldselt liidetud ja allasurutud Eestis tuleb oma rahvuslikke tundeid ja- püüdeid vabadusele maskeeritud kujul ja vargsi avaldada, siis vabas maailma korraldatud laulupidudel jätkatakse iseseisvas Eestis viljeletud laulupidude traditsioone ning šiin laudakse vabalt neid laule, mis on pühendatud eesti rahvale, tema rahvuslikele turnie-tele, meie põlisele kodumaale ja samsil ajal. OB oonide säilitamisele ning kinnitati ka kodumaal oma eksistentsi eest võitlevatele eestlastele, et eestlus välismaailmas elab edasi ning on toeks kodumaal võõra surve alla kannatavatele rahvuskaaslastele. Kuid kui laulupeost osavõtjatele kõififSle jäid üritusest pariinad muljed, siis kahjüks ei suutnud meie seda lauljate Imponeerivat rongkäiku läbi südalinna ja õnnestunud pidu meie rahvusliku propaganda huvides ära kasutada. Nii ei ilmunud Kanada ajalehtedes meie suurürituse kohta iihte-gipÜti ega ühtegi sõna samal ajal kUi rock'! muusika staaridele lehekülgede kaupa ruunü pühendar takse. See on kahtlemata aja märk ja meil ei ole võimalik siinsete toimetajate arusaamist ja mõtlemisviisi mõjutada. Kuid kui laulupidu korraldanud vähestele jõududele oleks ürituse propageerimisel oma abi ja sidemeid pakkunud vastavad organisatsioonid, siis võibolla oleks see andnud ka mõningaid tulemusi. Kuid lõppkokkuvõttena võiks mamida, et see oli meeliülendav võimas ja ühistunnet i süvendav eesti rahva kokkutulek. See ei olnud ainult momendi sündmus, vaid sellel on sügavad ja kaugeleulatuvad positiivsed tagajärjed nii eestlusele üldiselt kui ka siinse mandri eesti ühiskonnale eriliselt paljudeks pikkadeks aasta- :teks.• peaaegu valguse kürusel eesmärgi atiori Week" avaldas mõni aeg tagasi ulatusliku detailiderikka artikli /selleprotoleemi kohta ja lüt-te" vastu rääkis möödunud mart- les, et kui ÜSA ei ole võimeline sikuul tuntud Ameerika uurija välja arendama kiirterelva .tehni- John AUen. Ta mainis Kongressi j kat, mida see k ^ oli juba üri-komisjonis, et see ., teadusliku-1 tanud, kuid ebaõnnestunult, süs ilukirjaihduse (science-fiction) au-i selleks pole võimelised ka venela-torite poolt sageli kasutatud relv,'sed. mis saadab . enetrgiakürteviliii| Keeganiuuiimisrähm ennustas, otse eesmärgile j a muudab selle-' et nõukogude teadlastel oli võima-ga pommid, raketid ja teised sel- lus pääseda maakera õhuruumi lelaadüised relvad kasutuiks, näib gaasistunud vesinikust välja, kus nüüd olevat realiseerimiskölbulik. oli kiirtekatseis tekkinud aaitom- Samale komisijonile rääkis vei- ' '^ ; '•'•?" . . . •.- ":' / di hiljem J. Alleni'seisukohtadega ühinev dr. Ruth Davis: „Meil on keskmiselt võimalusi selle relva; valmistamiseks, millesse on kät- j ketud samaaegselt ääretult räs- \ kete teaduslike jä tehnoioogiliste probieömide lahendamine." jäätmeid. Ajakiri ,^viation Week" ütles, et USA sateUüdid on paljastanud pärast 1975. aastat seitse sellist katset^ mis kirmita-sid omalt poolt Keegani teooriat. Dr. Wilüard Bennet, üks selle USA uurimisgrupi luge, kes oli 1972. vabastatud oma tööst kiirterelva valmistamisöks, kinnitas inglise ajalehele „Sunday Times'ile": ,,Keeganil oli palju sellist lüureinfoi-matsiooni, mida mind ei dubatud näha. Aga tulin täpselt saniale'lõpptulemusele kui ta ise, arvates et venelased on šel alal: meist ees/' 'Pentagon on kinnitanud mitmeid, „Aviatlon: Weekis" avaldatud tehnilisi andmeid õigeiks. Aga USA kaitseministeeriumi arvates nii ajakiri, kui ka Keegan on selle asjaga liialdanud. Eriti on Pentagoni ^ arvates ..pakutul üle" kui väidetakse, et N. Lüt võivat 1980 aastal opereerida juba oma surmakiirte-kommentaarid Vahest juhtub lugusid, mis paeie-vad tõsiselt mõtlema. Nagu näiteks need Kanada tööstuste kuulutused, mis ümusid Inglismaa lehtedes, taotledes õppinud tööliste otsimist ja nende Kanadasse toomist. Nende kuulutuste kaudu otsis ,üks Kanada autotööstus Inglismaalt torupanejaid, elektrikuid, masinate parandajaid ning peen-mehaanikiüd. Kogu see vahejuhtum tundus pentsikuna kui võtta arvesse, et Kanadas kurdetakse ja halisetakse suure tööpuuduse üle ja statistilised arvud teavad kinnitada^ et siiri on ligemale miljon inimest, kelledel ei ole töökohti ja kes peavad elama töötaoleku kindlustuse või sotsiaalhoolekande summade arveL Seda lugu valgustab meüe lähemalt üks Torontos tegutsev eesti ettevõtja, kes kannatab pidevalt oskustööliste puuduse all. See tööstur räägib, et tal puudub sageli õppinud töölisi masmatel töötamiseks. Üsna tihti käivad mehed ja naised tema juures tööd otsimas kuid nad ei ole huvitatud pakutud tööst vaid tahavad oma paberitele ainult tööstuse templit ja tõendit, et nad on käinud tööd otsimas. Selle tõendiga lähevad nad jälle sotsiaalabi saama ning elavad ilma tööta lõbusat elu edasi. Tööliste palkamisega ja nende tööle rakendamisega juhtub sageli kai teisi probleeme. Nn palkas sama tööstur ühe musta mehe, kes ütles, et ta tunneb hästi tööstuses kasutada olevaid masinaid ja oskab nendel töötada. Mehe tööle rakendamisel äga selgus, et tal pole masinatest ega töö iseloomust aimugi. Ta vallandati, kiüd varsti pärast seda helistati töösturüe üh^st ametiasutusest ja pärit, miks ta musta mehe vallandas. Eriti tunti huvi, kas sün pole tegemist rassUiste põhjustega ja diskrimineerimisega hahavärvuse alusel „Mul läks kops üle maksa", kinnitas tööstur. ,,Ma ütlesin neile, et andku mulle valged, mustad, punased või pruunid mehed või naised, kuid peaasi on, et nad oskaksid masinaid käsitada ja töötada.*' Selle energilise jutu peale pandi tõru ära ja tööstur jäeti rahule. Kogu selle juures jääb selgusetuks ja mõistriiatiiks, mida teevad Kanadas rajatud tööjõu keskused ning mida õpetatakse igasugustel kursustel ja kutsekoolides kiii Kanada peab välismaalt hakkama otsima õppinud töölisi. Siin on midagi tõsiselt viltu läinud. Tundub, et noortele inimestele ei tuleks mitte õpetada ainiilt ameteid jä oskusi vaid ka töömoraali ja kohustusi iseenda Ja ühiskonna vastu.'^•.•. tiks on siiski selge: 1^2. a. teh-ti SÄLT-ikokkulepe strateegiliste relvade piiramiseks, millega suurriigid lubasid jätta , kasutusele võtmata just .selliseid raketitõrje-süsteeme mis võiks purustada praeguse ^üksteise .„t6rrori tasakaalu". Praegu agä plaanitsetakse ^ kes seni oh lennud maaihiiäsõjäi uusi relvi mõlema suurriigi uüri-mislaboratooriuimeis. Vanad kogenud-sõjamehed jäägi-. vad huviga Ja teatud määral ka suure pingega kui kauä suudavad mõned rikkad lääneriigid opereerida oma palgasõduritest koosneva sõjaväega. Eeskätt on ÄÜU suuri-mäks huviobjektiks Übendriigid, demokraafllkus USA-s toimub : äge vaielus selle üle, et mitut neist probleemidest on juba suudetud lahen- - dada N. Liidus?^ ; • Põhiline >iehnüine probleem seisab selles, kuidas suudetakse koondada nü tugev energiaikogum, mida vajatakse sellise >,välgu'* saatmiseks eesmärgile. , USA õhujõud kahtlevad, et N. Lüdad volks olla selleks otstar-beiks 600 m korda 330 m suurune laboratoorium, mille seinad on kolme meetri paksusest eribetoo-hist. USA õhujõudude luurtetee-nistus usub, et venelastel on aga kasutada kontrollitav aatomi-plahvatust tootev tuumaenergia., Surmaikiire saatmine avarusse, et tõrjuda silodest kerkivaid maailmajagude vahelisi raikette, on ^ WASHINGTON — Presiden^^ Eesti Vabariigi Tartu ülikooli ^Cärteri energia ja eelarvepoliitikia eelnes aastapäev on lähenemas. 1 on saanud viimasel ajal Kongres- Ja veel tähtsam — Tartu üli-jsis pidevate tagasilöökide osali-kooli 350-nda aastapäevani on seks ning nüüd on Carteri demo-vaid natuke üle kahe aasta. Kaks aastat on väga lühike aeg, et eeltöid teha selle: päeva .väärikaks mänkimisdks. Väiksemad keskused — nagu Vancouver — loodavad, et selliste tähtpäevade märkimisaktsioon saaks alguse ja ideid suuremaist keskusist, kus on rohkem eesti teadlasi ja ülikoolide õppejõude. kraaitliku partei ridades tekkinud liikumine, mis taotleb Carteri üle parda beitniist. Viis Kongressi liiget alustasid avalikku mässu Carteri juhtimise vastu kui nad deklareerisid, et demokraatlik partei peaks hoolitsema selle eest, et Carter ei kandideeriks enam demokraatliku partei kandidaadina ühendriikide presidendi, koha- Näiteks võiks tuua, et läti aka-iie järgmistel presidendivalimis-deemüised ringkonnad valmistuvad ette Riia ülikooli 60-nda aastapäeva märkimiseks teaduslike konverentsidega mitmete Läänemaailma ülikoolide juures. Van-couveris on teaduslik konverents i korraldamisel 9.—10. augustini. htenSt sm^Ta M ^ Ett^aaÄd on toteutad^i&ma ritudütesame. Esimene i^^^^f^'^.,^^^ iuenäolisdt maapinnale asetatud vprotoon- või „eteroonkiirteika-' TOIVO lAANEMÄE tel. CHÄRTIRIEND Lääneranniku Suvepäevadele 2 4 5.— Majutamise informatsiooni : \ : KIWI;TRAVEL : Toronto Eesti Maja, tel. 466-i813 liselt tugevama riigi pitsatit nini^ kellel on täita suiu-ed ülesanded ja kohustused läänemaailma kaitsmisel ning agressiivse kominimist-. liku N. Liidu pidurdamisel. Faktid kõnelevad, et sundusliku sõjaväeteenistuse kaotamine ning selle asemel palgasõdurite rakendamine Ühendriikides ei ole täitnud kaugeltki neid lootusi, mida hellitasid selle mooduse propageerijad. Palgasõdurite mtelligentsi tase on langenud pidevalt ning maaväe kontingente ei suudeta enam täita, kuna sõduriamet ei ole Ühendriikides eriti populaarne. Lisaks kõigele muule ähvardab Ühendriikide palgalist sõjaväge veel uus oht — mustade osatähtsuse pidev suurenemine sõjaväes. Kun valged ei ole sõjaväeteenistusest eriti huvitatud, siis on mustade arv maaväes pidevalt kasvanud ja praegu ei ole mustade ja valgete sõdurite arv maaväes üldse enam tasakaalus võrreldes ühendriikide rahvastiku koosseisuga. Ohvitserkonnale on eriliseks^ pi^obleemiks ka distsipliini langus sõjaväes, samuti uimastusainete laialdane tarvitamine, mille piira^ miseks puuduvad nähtavasti abinõud. Kuna sõjaväeteenistus ei ole Ühendriikides meeste hulgas eriti '(Järg.lk. 3)" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-05-31-02
