Vaba eestlane , May 31, 1979

              Nr. 41
Ijuhtub lugusid, mis parie-
It mõtlema. Nagu näi-
Kanada tööstuste kuulu-ilmusid
Inglismaa lehte-jdes
õppinud tööliste ot»
nende Kanadasse too­le
kuulutuste kaudu otsis
ida autotööstus Inglis-
|rupanejaid, elektrikuid,
I parandajaid ning peen-rid.
Kogu see vahejuh-is
pentsikuna kui võtta
Kanadas kurdetakse ja
suure tööpuuduse üle
lised arvud teavad kinni-siln
ori ligemale miljoH
iUedel ei ole töökoWi ja
elama töötaoleku kind-
|v7Õi sotsiaalhoolekande
irvel. ^\y--'''
valgustab meile iähe-rorontos
tegutsev eesti
kes kannatab pidevalt
[te puuduse all. See töös-
|, et tal puudub sageli
lölisi masinatel töötami-tihti
käivad mehed ja
la juures tööd otsimas
bi ole huvitatud pakutud
liahavad oma paberitele
iuse templit ja tõendit,
täinud tööd otsimas; Sel-lähevad
nad jälle sot-lama
ning elavad ilma
5at elu edasi,
I paikamisega jä nende
idamisega juhtub sageli
3bleeme. Nii palkas sa-iihe
musta mehe, kes
tunneb hästi tööstuses
levaid! masinaid ja os-
I töötada. Meiie tööle ra­aga
selgus, et tal pole
I ega töö iseloomust ai-vallandati,
kuid varsti
(a helistati töösturile
isiitusest ja pärit, miks
lehe vallandas. Eriti
|kas siin pole tegemist
•«hjustega ja diskrimi-nahaväfvuse
aliisel
feops üle maksa", kin-ir.
„Mä ütlesin neile, et
valged, mustad, pu-
Iniunid mehed või näi-jaasi
on, et nad oskak-käsitada
ja töötada."
pÜse jutu peale pandi
tööstur jäeti rahule.
juures jääb selguse-
Istmatuks, mida teevad
hatud tööjõu keskused
[õpetatakse igasugustel
kutsekoolides kui Ka-l^
älismaalt hakkama ot­id
töölisi. Siin on mi-viltu
lämud. Tundub,
inimestele ei tuleks
[da ainult ameteid ja
ka töömoraali ja ko-
Inda ja ühiskonna vas-
*enud sõjamehed jälgi­ja
teatud määral ka
|ga kui kaua suudavad
id lääneriigid onereeri-kgasõduritest
koosneva
|[]eskätt on ^iin suuii-jbjektiks
Ühendriigid,
l^annud maaiiriia sõia-
Ima rügl pitsatit ning
lita suured ülesanded
Id läänemaailma kaits-
[gressüvse kommunist-pidurdamisel.
lelevad, et sundusliku
stuse kaotamine ning
palgasõdurite raken-ndriikides
ei ale täit-ii
neid lootusi, mida
le mooduse pröpagee-isõdurite
intelligentsi
^enud pidevalt ning
[itingente ei suudeta
kuna sõduriamet • ei
ädes eriti populaarne.
|eie muule ähvardab
palgalist sõjaväge
[— mustade ösatähtsu-lürenemine
sõjaväes,
ei õle sõjaväeteenis-luvitatudy
süs on mus-iväies
pidevalt kasva-bu
ei oie mustade ja
tite arv maaväes iild-
Itesakaalus võrreldes
rahvastiku koosseisu-rkonnale
ön eriliseks
I ka distsipliini langus
Jmuti uimastusainc^te
dtämine, mille piira-lluvad
nähtavasti abi-iväeteenistus
ei ole
|s meeste hiilgas eriti
(Järg lk. 3) •
9
I 4
ei-
Nr. 4t EESÄ&NS neljapäeval, 31. mail i®^^ - Thursday, May 31, im • Lk. s:
2. ja 3. Juunil
461-0912. • .
9. ja 10. J
tel. 751-6141.
'. T. Sauks, tel.
fir, T. Kuutan,
* o - og
Lääiiesafcsa Baden-Württem-tegi
lüduosariik aametas välja­paistvate
saavutuste eest ikunsti
ailal 91-aastasele eesti kunstiniku^
ie Riohard Kivitile .teeneitjemeda
müle talle Stuttgardi lähedal asu-vas
ajalcx)lises Ludwigsburgi los­sis
isiklitoult üle
peasninister Lottiar Späth.
Eestist oli ipärit veel ilBine teen
temedali saaja end. Anseküla
kogudoise õpetaja Adolf Greinert,
kes vääristajti 'kiriklike, sotsiaal­sete
ja kommuiiiaalpoliitiiliste to-nete
ee!^.
(BPL/KK)
EÕIKIDEES
KINDLÜSTUSTEIS
•'INSURANCE*^
.1482 Bathurst St, 4 k o r i
iBathurst-^t Clair)
ris 653-7815
S53-78ie
ROBERTSON MOTORS-iTD . .^-^
''M555\DANFbRTH AVENUE ' '
TPROISITO. ONT
f E L E F''b N*-" 4 6 6 ^ < 1 ii\
BBBi
• Eesti Mai
Broadview Avenue; ruum M2,
Toronto, Ontario M4K
' Wefoa 46i-0764 •
16. mail: tolMiiJS Ukraiiia Kultuurimajas Torontois- Ontario EtniHseP^
valitsusele, millest peale kalie ministii kõik osa võtsid. Mdüläuluansambliliito tõid pea­minister
W. Davisele Mmbu roose, mlHesž i a kahele vallalisele nüništrile Immmalegi ülne andis.
.Pildil peaminister W. Bavis roosidega, paa^emM• tervlshoiumi^^^^ B. Timbrejl. •
... '••^ Fotot: Vaba Eestlane,
TRUUVERT
TRUUVERT
teatavad, et nende praktikaga on iihinenad
DR. ANNE TÕNISSOi^ I
DR. NORMAN FALiC
Vastuvõtt kokkuleppel.
2 2 5 9 BLOOR S1
< 1 btokk Runnymede^st läände)
• M esiimpäevä õhtul kopin©sT.E. TäieiidüskooÜ arvukas pere koos oma vanemate­ga
viimast korda käesolevat kooliaastat lõpetama. Eesii Maja suures saalis olid noored j a vanemad
koog^; et aldusega saata järjekordselt ellu. kooli 27. lend, kuhu kuulus 38 lõpetajat tõstes kooli lõ-arvu
1155-1©.. ' •^
bisurance
Agency
23 WESTMORE Dr-, Süite 200
. Rexdale, Ont.' MSVZJI : .
. Tel. 745-4622 ^ :
Mitus äigas kooli lipu sisse too-misegay
.mille järel lauldi kooli
lipulaulu. Koolijuhataja H . Bünd-va
,pidas avaifcõne. Ta meenuitas
(Algus lk.2)
möödunud laupäeval olnud laulu-päeva,
millest ka noored osa võt­sid
lastekooris ilauiniisega. Aga ka
neile lauldi seal„M:eil ajajratas
ringi . k ä i b L a h k u m i n e teeb
kurvaks,.kuni jälle uteskord ikdh-tutaikse,
nü ka algkooli lõpetami­sel.
Ta soovis feõigile head suve­puhkust
ja ikõike head.
Oma soravas vestlusstiüis rää­kis
ta loo noorest laisast poisisti
kes hakkas ,peale hurjutajmist
oma, elu j a ftuleviku üle mõtlema
j a temast sai väga tubli mees,
kes kohusetundlikuit pidas kor­ras
oma ta,lu ja täitis kohustused
oma ühiskonna vastu.
populaarne, süs on hakätiiö kä
naisi kõikide väelükide koosseisu
värbama. Kuid ka sün on viimasel
ajal märgata tagasilööke, kuna
naiste kontingente ei ole suudetud
täita maaväes, mereväe dessant-fsksastes
(marine) ^ lesBin^s
Kõige raskem on olukord maaväes,
Brus 1979. majandusaasta esimesel
poolel on suudetud relfciteerida ai-lult
72 protsenti ettenähtud kontin­gendist.
Carteri administratsioon
on otsustanud naiste sõjaväkke
tõmbamiseks älandadsl kandideeri­jate
miinimum vaimset standardit
ja vüa naiste arv Ühendriikide rel­vastatud
jõudude koosseisus prae­guselt
117.000 naissõ javäelaselt
1984. saastaks 208.Ö004e.
Kogemused näitavad, et selline
suur riik, nägin seda on Ameerika
ühendriigid, ei saa praeguses
komplitseeritud ja segipaüatud
maailmas asju ajada palgasõduri­tega
ja peab selleks leidma teisi
mooduseid ja menetlusviise. See
probleem on juba mitmel puhul
üles kerkinud ka Kongressi liik­mete
ridades, kus on tõstatatud
küsimus sündsõjaväetfeenistuse
uuesti maksma panemiseks. Seal­juures
tuleb aga arvestada, et
ühendriikide noorus on vahepeal­setel
aastatel juba ära harjunud
mugava minnalaskmise elustiUiga,
kus tal pole oma riigi jä rahva hu­vides
vaja kanda mingisuguseid
kohustusi. Washmgtonis on toimu­nud
isegi juba noorte demonstrat­sioone,
mis on mõeldud ja kavan­datud
sundusliku sõjaväeteenistuse
uuesti rakendamise vastu võitlemi-
,šeks.
Liigse vabaduse andmine on sün
ilmselt oma kahjustava töö teinud
Ja kord lubatud suuri järelandmisi
on nüüd hiljem raske annuleerida
ning hakata noortelt uuesti
ma rügtkajtseliste
.mJst.-:
eesti koolis käies on' vaja
samasugust mõtet leida, seda
tuleb suvepuhkusel mõelda, mis
kohustused noortel on eesti rah­va
Ta ütles lastele, et nad on omä
töö hästi teinud, ainult mõnel ük­sikul
on vähe koolile ,,võlgu*' jää-mid./':
'f- • • •. • • • . •
Pöördudes lõpetajate poolt ta
ütles, et ^ s t i kooli lõpetamisega
on nad midagi saavutanud, mis
neile hüjem elus rõõmu toob.
Kuid lõpetamise puhul on vane­mad
neile uhked ja kogu eesti
rahvas tunneb neist rõõmu. • Olete
joonud eesti rahva sala-allikast.
See on lukus . ja selle võtit usal­datakse
vaid vähestele. Eesti keel
on see võti. ,,Hoidike seda ja,pi­dage
seda kalüksi. Tulge sügisel
eesti täiehdusikeskkooli, et saalksi-te
eesti rahva sala-allika®t uusi
rikkiisi. \
M v i . 'Kooli lõpetasid Leonhard
Abe, Mark Holmberg, Kalli Hubel
(ikiltusega), Gindy. Härm (kiit.),
Mihkel Jürima (kiit.), Karin Jür-man
(ikiit.), Monika Kask, Karl
Konze (kiit.), Allan Kruuv
Okilt.), Anne Käärid, Mart Laagus,
Glen I Leis, Toomas" Loits, -Kristi
Lüdig Okiit.), Desiree Medrii A l ­lan
Meiusi, Allan Motes, Johan
Moks, Maimu Nõmmik, Robert
Paõu,' Toomas Paiö, Paul Pede^
Sarah Pihel(ikiit.), E l i n a Püvet
(ikiit.), Selina Reimann (kiit),
Robert Roosipuu, Ellen Ruberg,
Ronnie Saarna, Kristina Sermat
(kiit.), Peeter Sommer,Eric Spir-ka,
Martin Sõmermaa, Leo Säägi,
Tomas Säägi, d i f f b r d Süld, E r ik
Tallmeister, Marika Tamm (kiit.),
ja Lisa Vähi (ikiit.).
'Klassijuhataja H. Leivat kõne­les
lõpetajaüe, öeldes, et inimene
kannab oma noorpõlve kaasas
kogu eluaeg, kõik noöruselamu-sed
jäävad püsirna. Eesti kool on
püsivalt suutnud suunata oma
noori selles suunas, et neist saaks
eeskujulikud ja aktiivsed eestla­sed
edasi töötamaks eesti organi­satsioonide
ja koguduste töös
eesti emaikeeles ja traditsioonide
kohaselt. Meie ühitond jälgib
huvi ja armastusega noorte saar
vutusi, sest kes võB^sid vanemai­le
olla i kallimad, kui nende elu
jättoaijad. On kahju, et on noori,
kes jäävad eeniMe eesti ühiskond­likust
eiust. „Töökus ja püsivus
on eesti rahva iseloomuoooned,
süvendagem neid üllaid väärtusi,
hagu peame süvendama kohuse­tunnet.
.
.Peame tunnustama mOorte saa­vutusi,
neid tituleerima . tuge-vaiks
eestluse
lest oli aasta eriti hea; kõik viiak-se
üie järgmisse (klassi.
: ..See oli väga; tuMi ,:21-es lend,
kus 38-st lõpetasid kiitusega 13.
Ta vaatles algkooli lütumist To­ronto
linna haridusosakonna va­nemailt
päritud (keelte õpetamise
programmiga'(Heiritage Language
I%t>g35gna)r mi^ ole Ä J ü puu­dutanud
õpüasi, kuna töö toimub
põhiliselt endistel alustel. Küli on
see olnud oluline lastevanemaile,
kuana selle programmi kaudu on
avanenud soodsamad võimalused
kooli majanduse korraldamiseks,
nii on järgmisel õppeaastal või­malik
kooli poolt anda lastele ka­sutamiseks
tasuta õpikuid. Onta­rio
haridusministeeriumi toetus
sellele programmile On kindlusta­tud
peaministrilt saadud kirja
põhjal; Haridusosakond on uuri­mas
praegu 'õppetöö tagajärgi ja
ka. eesti kooli lastevanemaü on
palutud täita vastavad feüsimusle-hed
tulemuste selgitamiseks. Kok­kuvõttes
ta ütles,' et koostöö ha­ridusosakonnaga
on kulgenud vä­ga
sujuvalt vastastikuse arusaa­mise
vaimus, 'kusjuures on selgu­nud,
et eestlaste senine töö. ja
selle meetodid on saanud hea hin­nangu.
Toronto ..Karavani" eeskujul
toimuvad Ottawas rahvusgruppi­de
pidustused 31. maist kuhi 3.
juunini Ottawa Folk Arts Coun-cüi
korraldusel, millest k a eestla­sed
osa võtavad. Kava üldkorral-dajaks
oh D. Taada, nia;jandaijaks.
Raoul Merits, tehnHiseks juhata-jaks;
Tõnis kasvand, dekioraato-riks
Karp Seeman, toidud Ilse
Meere, joogid Leo Vainola, infor­matsioon
'Krista ja Toomas Evert.
Kiinsti ja käsitööde näituise ja
müügi korraldajaks on Toronto
Eesti Abistamiskomitee ja Eesti
Kunstide keskus.
Näitusel esitatakse^ Peeter Se­pa
ajakohaseid uusi karikatuure,
E. Rubergi akvarelle ja K. See-mani
ifcunstiteoseid. Eriosana on
Ottawa
valik kanada-eesti
Bmü Berme kogust ning dceTBami-kat
mitmelt kunstnikult.
Kavalises osas esinevad Motnt-realist
pr. Pauli yõimleimiskooli
õpilased, Torönto rahvatainitsiiiad,
ja Montreali eesti koorid.
Pidjustu^d toitnuvad Lands-downe
Park'! hooneis. Neljapöe-vai
toimub aivamihe ja õhtul ball,
ipeedel k l . 6 õhtul lon paviljoiiidfi
ffivaimin© j a ,,Initsrnatio(nal Bistro''.
Kahel päeva tolmuvad pjtoad
erirahvuste esinemised, nulle©t
võtavad osa üle 25 erirahvuse.
Lisainfotrmatsiooniks pöö(rdyda
pr. D. Taada poole telef. 1-013-
722-7258 või 20Ö0 Blac^ Eriflis Rd^
Ottawa, K2A 3K5.
Ma^ab Kanadas:
Keskkooli pääsemisel on
meks täna kätteantud algkooli
lõputunnistus,"; •: kõneles. ta
Järgnes lõpetajaile tunnistuste
kätteandmine klassijuhatajate
poolt kuna igale lõpetajale kinni­tasid
lüleõie rinda noorema klas­si
õpüased Ingi Loorand ja Anita
Edasi H . L u p i tõstis
möödunud õppeaasta, üheks olu­lisemaks
momendiks osavõttu
laulupeost ja ta avaldas sellega
septud Õpetajaile ja õpilasile
faljaspool Kois&(iilts
$19.-
I R I P O S T I G A
ESTO..:MUTÜAL FÜND, LTD. ;
Aktsia hind 25. mail $8.56
m Kixig st W.i Boonil 1900
Telefon päevar364413l
õhtul 925-6812
Andke oma käsi tulevastele põl­vedele,
see side ei tohi katkeda.
Teie vanemad on palju väsimatult
teinud teie kooli toomisel, nüüd
on teie korid olla eestlased.' Jääge
kindlaiks ja tügevaiks e e s t l i^
edasiviijaiks," lõpetas ta.
Lõlpatajate poolt kõneles Kärin
Jürman. avaldades tänu õpetajai­le
pikaajalise töö eest, mistõttu
nad teavad kuidas paremini kiTju-tada
eesti keelt. Aga ta avaldas
tänu ka vanemaile, kes neid pide­valt
on ikõoli toonud. Eriti tänas
ta koolijuhatajat kes alati on
mõistnud humoorikalt lastele lä­heneda
oma kõnedes. Lõpuks ta
lubas, et nad ipüüavad oBa tublid
eestlased ja minna edasi eesti täi-enduskeskkooH.
Lõpusõna ja (kokkuvõtte möö­dunud
aastasest koolitööst tegi i ^ ^ ^ Hella Leivat, Lud-koolikomitee
esimees H. Lupp. vig Luide, Ene Lüdig, Leida Mar-
Ta ütles, et Õpp^taffaiärgfede.TJOo- ley*.Helgi- Nippaik.m Anne,Saks.-
Kuid ta avaldas tänu ka õpeta­jaile
tehtud töö eest kooliaasta
jooksul. Kõigile õpetajaüe anti
tänutäheks õpüaste poolt lülekim-bud
ja lastevanemad kviteerisid
oma tänutamet neile tugeva ap­lausiga.
Ta avaldas'tänu veel T.E. Ühis­pangale
iõpumärkide ©ast, Eesti
Abistamiskomiteele kiitusega lõ-petanuüe
raamatute kinkimise
eest,• kuna igale lõpetajale ..anti
kopi^^ciiniitöe poolt Ilme Ivandi
„Fargi". Lõpuks ta vütas sügisel
: eesolevale kooli 3(kidale juubeli­le
ja soovis kõigüe kosutavat šu-vevaheaega,
misj ärgi mõtted suu­nati
sellele maale, kust me kõik
p)Õlyeneme ja aktus lõpetati Eesti
hümniga..
$53.'
$28^
$ 1 5 .
LENNUPOSTIGA ülemöre-maatese:
$34.5®,
$10.50
USA-fls.
$ 3 0 .—
ttksiknumbri hind 40 ceatii^
aastal oli koolis
^klassikomplekte 13 ja õppejõude
kümme: •koolijuhataja Henn
Ründva. õpetajad Lydia Aruvald,
Virve Gering, Endla Komi, Elf-
Aadressi muudatus 40 centi.
Eaiada. aadress.idele palume MärMdanPOSTAL €OBE"
lüSA aadressidele
Fangatshekk või posti rahakaart Idrjutada
Free Estonian Publishers lumele.
Tellimine sQ&fQ:
I
ii
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastate /
veerandaastaks — tavalise / Mripostiga alates „ ^.
- - - - - - - - 197 - - . Tellimise kattoks lisan $ - - - - - -
rahas / tsMiga./ rahakaardiga. (Eaha saata aimialfe
Aadress •
siinjuares