1977-02-24-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 15
kima ial pole
oma provintsi,
lääält teha^
^atrioösmi puusi
tingitud Kaja
konarusest
Rajoones võiks
ladas on tehtud
Ivatamiseks ja
ivusliku vaimu
^a vähe. Selline
;:ama juba vara-
)olldes, kus iga-itakse
tunne^ et
ia ja rahva peale
b valmis seda fct
[kui see vajaJi-le
vaimu kasva-
^javäes, kus iga
Ibi .sõjaväetee-ralmistatakse
nii
Isiliselt ette oma
laa kaitsemiseks.
M vähe austatak-selleks
austami-id,
mis samuti
lida tuleb maast-kanadalasess^^
färis selge, et.nii
rahvuslippe ka-
(nijaamade deko-
?ki lipu vastu ka
5t ega austust.
Rodeesia küsi-seks
on jooksnud
[tenähtud plaani7 ^
ilged jääma sõja-kontroiluna
ku-
[ielikult valgetelt
itud ning valgete
statud. Mustad ei
fus. et valged jää-erioodil
olukorda
|rg Rodeesia pea
lith omakorda ei
ita võimu kohese
inustadele, kuna
sel juhul garah-
J.lulgeolekut.
lüleandmisel mus-
1 käegakatsutav ja
pgi ei oska ennus-
?b Rodeesia uuek^
[milfised on selle
iibitsioonid, sihn-
;iaatiad. Need või-
[>mplitseeritud, na-praegu
Ugandas,
lestj' Intematio-on
musta diktaa-
^ õimutsemise pae-
}0,m kuni 300.000
lab selleks garan-ei
pääse võimu-
Imõni teine sama-ja
usurpaator?
AMI
l o r v a r
J e r i f i?
|N ühendriikide
.Martin Schorr OD
sünuse, kas ühend
idi John Kennedy ja
Kennedy mõrva-ty
Oswald ja Sir]iai>
fud mõne välisrügi
poolt hüpnootiiisel
i{ kaugele, et nad
lõrvasid. Dr. Sehõrr
fessi uurimiskomis-fde
võimalustega tõ-p
a , eriti kuna War-tegi
kindlaks, et Os-finski
haiglas, kus ve-fasid
temaga katseid
stimuleerimiseks
Dr. Schorr maimb.
mbis kurgumandUte
ettekäändel n päeva
^s, mis tnndub väga
^una see operatsioon
^e ja ei võta kanagi
feks oli eesti sõjaväe
me.
päeva hiljem saa-ta
Soome ja Löndo-
^arüsi rahukonverent-le,
kmia ta arvas, ef
..e^t ära lüfeta".
I ^ i -kodiunaaile järg-
1 veebniar&uul, v^tis
Kogu vahniste^fc, kuš
[vaerakonna saadkuks
selle järgi Otto
valitsuse välismi-k
artikikea Eesti riigi-pahe
1976. aasita viima-
. on huvi pafckiw,
£§a ikirjeldab see eešt-lusi
võõraste aiit va^
Ja iseseise riigi ra-
Nr. ,1S
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
26. |a 27. veebr, on valveaipstlks
dr. Bsixiks, t e l 461-0912.
Eesti KoEiiite^ auhind
S T X ) K H O I M E e s t i Ko(nii^^
j u h a t e otsustss anda Eesti K o -
mitee 1977-.iida aasta kultuuriaii-hinna
näitekunstnifcelQ . Agnes
Lepp-öasikuile, Signe Piimale j a
liSnsi Rtemerile. ,
W}s. ikohn on ( ^ ^ u s e ra^e-tfis
Güudes j a sikureanailit osaE
igagjäoTOse töö Jrörvall töötaaiud
laväsitdila^bena, hojdes eastalküm-ri
©fce vältea aJail eesti teatritiiMit.
sioooe voõn^.
Nad o n p i i M ^zasivEtasiiid
iüiss üue pSvikomm näitüejäid,
. t o iaivi j a iimuga c n asunud
jäitfcmia v a n ^ ^ jjõivkcfnna tööd
irasie teatrilšvall.
Auäiimmd antaikse Iile Eesti
Komitee Assmikuflcogu koosoüeifcufl
X2ühaipäetval, 13. m M s i l Jiotell
ma ESSE m^emmm
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Eoom 1»12, Royal Trust Tower,
Toronto Dominion Cesitre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Oni (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
ADO PARK, LLB,
HETHERINGTON, FALLIS .
• &• ,
PARK
' Advokaadid-notarid
m Bay St.; Süite 401. EM. 3-M51
C&tuti HI. 7^2017 või 929-3425-
tÄAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
'-0«A«'
Ch&rtered Acconn^t
725 Don MiUs Rd. SoIte m
Dan Mills, Ontario
483-6308, 42^944
LEO KANN. D.Ce
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
212 Dinnick Cr.
ffel. 489-0562
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H . L A T E R & C O .
"INSURANCE"
. 1482 Bathnrst St, 4 kori
(Bathürst-St. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale. Ont. M9V 3Y7
tel. 745-4622
VABA EESTLANE L vee jbruaril •Hhtursday. February 24, Wl
i j U i i i i i i i i i i i i i i n '
TervlfMsl f e s f I Hobwnqi oos
: • • • • • l i ^ •••••ik^^^^^m^^^-^i^ri-^^m^- ^^•i^*^--,^^^.";^^^-
^ 1 5 5 5 - p Ä N F Ö R t H A V E T M Ü E , ; ^; .^^^^l , "
. J Õ R O N T O . "ONT M4J,-1(^7 ' ' " .' "->> ^ ^ -
'"'TE L E'P.O 4 6 6 - n '3 5 " : .V -
Möodmiüd neljapäeva §lliM .toimijs Peetri Mrikia raumes T. E . NaWfei teiae , kipsetomüsõlitiil.
Kui esimesel oUd i>äevakorras pärmiga fefatod taignad, süs seekord demonstreeriti pannita taignast
tehtud kooke ja küpsisefd. Osavõtjaid oli 60 ümber, loengu koos demonstratsiooniga pidas
Susanne Koiga, kuna kooke oUd toonud ka Ädele Demidov ja Nora Valter. PUdil küpsetajad Js
T. E Naisseltsi juhatuse lükmeid, vasakult Meie Demidov, Meeta P ^ Susanne Koiga, Hilja
mtiy MaHe Laansoo, Maimu Purje, Nora Valter ja T. E . Naisseltsi esinaine Heljo Novek.
HAMILTON (VE) — Hamiltoni kogudus i^skogulšöoseM
peeti 13, veebruaril rohkearvulise liikmete osavdtul. Kõosoldni!
konsiateeriti, et möödunud t^vnsaasta oli erakordselt rasloe,
mis oli tingitud õp. Ä. Kivisiku haigusest ja surmast nii^ tssüe
õpetaja otsmisest Ja valimisest.
Reinhold Osk©-Röndm©n sei^^
STOKHOtM (EPL) — Kui kolme aasta eest Rootsi võttis vastu pSgeiÄe Tshiillstl;, sits selpis
varsti, et põgenike hulgas on li^ üks eestlane oma perekonnaga. Peagi tekkis tal raskusi põgenikelaagris,
kuna Ällende „ldndla värvus^" poolelaoidjad ei tahtnud eestlast ,.0Maks "tunnistada ja
kahtIust^stest tekMs tagaMusÄBlIiM!.
1969, a, läks Randmer Bmsii-liast
Baragimisse, sealt Argenitii-
Saraasugime 'kiiis oli iteikikmu^ astus maale Rio de Ja-tema
vastu Tshülis võimu iüevõt-misel
vastaspoole, s. o. sö^javäew
last© jiiUTöS, toes pidasid Basitis,
s. o. ,Jii5:osfcva lätedai" sündinud
meest, itoes mägedes rltngi sõitis
kiifcuitatud valitsuse teadusliiku-metsmesilaspfrograimmi
teostajana,
omalkorda mingijkis «spiooniks",
nii et ta oli sunnitud kaitset
otsima Argentiina saatkonnas.
nii sattuski ta rootslaste
põgenike vastuvõtu-program-mi.
. .
neiros.
Nii äigas ta elu Br?^iilias, te
ta Sao Paulos abiellus seaise vana
asi8ka Pustaki tütre Marie-
Eilsega, keillega ta nüüd koos va-
Koosoldaü kinnitaiti, ett liüüd
on nenoeSt rasikusttest lüle j^tiSdud
j a eit uuel tegevusaastal ikoguduse
töö laabub rahiilikult j a laorniaial-selt.
Nenditi et ©raikordseil ajad
on n^õudnud kogi&dusdlft (ka esm^
kordseid kulutusi, ikuid aaista lõpuks
jõuti fcam fläbMük 18.500
dollarit siiski tasakaalustada ning
aruanded selle ikohta kinnitati
ÜksmeelseilJt.
, K a surmajuhtumite -poolest o l i
möödunud aasta eraikorraiine,
nässe Vaihepeal oU ta eiid püheai- viies surnuaiale 9 koguduse liiges
: , , teiä harüiMit o n see arv oilsiud
on t a Bootsis jaJad auto
saanud ja peab Söderköpingis
mesilasi. ,yMa ei ole kunagi ennast
segamud poliitikasse," kinnitab
ta E ^ i Päevailehele. .
Kima tegemist on huvitava inimesega,
kel ori omamda filGsoo-filine
missioon, mida ta k a Rootsis
on propageerinud, siis on rida
rootsi ajalehti temast kirjutanud
j a teda initervjueörinud: Iteinhold
Osko on 'tema filosoofinimi, tegelikult
seisab passis Relnhold Os-ko-
Randmer.
Tema leiab, et inimkonna pääseteeks
harmooniale ja rahule on
supertsivilisaitsioan, milleni viib
teadus j a demokraatia, kus iga tegevuse
aluseiks on motiiv, miks
seda tuleb teiia — ta niimjetab
oma vaiateid sölfe pärast „motüvi-fi!
losooffe'i.
— Teihnoloogiliselt on meie
tsivilisatsioon kõrge, ütleb Rein-hold
Randmer, sealjuures ei ole
inimkonna poliitilised meestodid
edasi läinud — need on umbes
s a m a d ; n i i d a kasutaiti vanade
roomlaste ajal.
On vaja uut fUosoofiat, et vila
ka seda inimkonna „teist poolt"
tasakaalu tehnilise eduga, et
selle k a M u jõuda maaOmamr
' hUEi.
Inimene põeb egoismi haigust,
mis on aga parandatav, kui inimene
leiab vajalilmd motiivid.
Randmeri arvates on parimini
funktsioneerinud vanade kreeklaste
ühiskond ' ja demokräaitia.
Platon on üks itema. ideaale.
Reinhold Osja^Randmer ütleb,
et 'ta elu on olnud suur seiklus.
1943 .põgenes ita Eestist (ta on
sündinud Narvas) Soome ja sealt
edasi Rootsi. Töötas maamõõtja
abilisena Lõilna-Rootsis. Igatsus
„suure maailma järele" j a kartused
1546. a. baltlaste väljaandmise
ümber viisid ta 1946 Brasiiliasse
destineeritud kaubalaeva pardal—
jänesena.
V Pärasit 15-päevast redusolekut
„Same!landi" päästap^di puldani
all'jullg>es ta end meeskonnale
näidata. Ta töötas end üles samal
hepeal sündinud lastega k a oma
elu Rootsis elab.
Keeleandelisena on ta omanda^
nud vahepeal mitmeid keeli
(ta kõneleb kaheksat), pidanud
mitmeid ameteiid ja läM käkitii^
Lõuna-Ameerika Ja ühiskonna
• tipplnimestega. •
Randmer näitab mti. brasiilia
parlamendüstungi prototeolli, kus
ta külalisena on tutvustanud oma
filosoofilisi ideesid. Ta kutsuti
nimelit.ühenduses Brasiilia avalikkuses
(tähelepanu äratanud artiklite,
raamatute j a esinemiste tõtr
tu esinema ühe parlamendi liikme
pooüt.
danud looduse probleemidele, eriti
öikoloogiaie, lais ta erilist huvi
pälvis üks metsmesilase lüke. Ja
selle mestsmesüase eksperdina
palgatigi ta Tshiilisse, ikus ta sattus
sündmuste jalgu.
Nüüd on tal tagasijöudmise-ga
Rootsi 53-aaistasena äusselkius.
tiö esim^ie ring täis. Ta on palju
kirja pannud üleelatust fantastilistes
võõrastes miljöödes —
kord eesti, kord portugali, kord
inglise keeles. „¥õibolIa saab sulest
kord raamat kui ma neile
kildudele leian ühise nimetaja ja
ühise keele", ütleb Reirihold Osjo-
Randmer ise, endine eesti, nüüdne
tshüli põgeiik Rootsis.
3-4 inimest aastas.
Kogudusel oli aasta lõpu! 52T
leeriskäinud lüget, kellest 410
kogudust majandusIikuH toeta.
Lyhiymdiseid
kodumaalt
Juba 1. novembril peetud istungil
kinnitati Tantu uue autoteesilla
täpsustatud projekt. Sild ehitatakse
Rop^a tööstusrajooni ja Anne
elamurajooni vahele, ulatudes üle
Emajõe Ja veespordikanali. Süla
pikkus on 488 m ja laius 22 m.
8, jaanuaril äigas Eestis partide
ja teiste kohalejäänud veelindude
rahvusvaheline taliloendus. Kelk
andmed lindüide lügi ja arvu ring
vaalluspaiga ja vaatluskuupäeva
kohta tuli saata Zooloogia ja Botaanika
Instituudile, kes pärast 2?.
jaanuari asus kokkuvõtte tegemisele.
• •.
Tuleval suvel toimub kodumaal
suurejooneline koolinoorte laulu- ja
tantsupidu. Peole võetakse esinejatena
vastu 26 000, soovijaid on aga
37 000, nüüd on asutud võistluse
korras parimate väljavalimisele.
Op.
RooHl pi\šk0pkmm
Ehnar Tõldsepp, hiljuti pensio-neerltud
rootsi kiriku eestlasest
praost Gotlandilt, esineb Visby
piiskopkonna aastaraamatus kolleegi
praost Erik Björlanderi intervjuus,
kus ta jutustab oma elukäigust
kolme saare kirikuõpetajana:
Saaremaal, IngarÖl ja Gotlan-dü.
Ta selgitab ühtlasi, miks eesti
vaimulikud pidid oma kodumaalt
põgenema koos paljude kaasmaalastega.
Praost Tõldsepp, kes praegu
edasi teenib eesti kirikus, asus
pensioneerimisel elama Stokholmi
V i i r i a i d i raafifia'!*
sumade a v a j a ks
Kuigi Arved Viirlaidi „Ristideta
haudade" ingliskeelne väljaanne
ihnus juba mitme aasta eest levib
see ikka ja toob maailma inimeste
silmade ette eestlaste raskeid kan-nahisi
ja kaotusi, aga ka ohvrimeelset
isamaaarmastust. Jaanua-ris
on kirjanikule tulnud vastuseid
mitmelt maailmas tuntud isikult,
kes tänavad saadetud, raamatu
eest ja annavad i:i[i6mü ka omapoolse
hinnangu kirjandusteosele,
üks kiri on saabunud uue
ühendriikide presidendi Jimmy
Carteri abikaasalt Rosalynn Car-terilt,
kes on selle raamatu saanud
oma venna eestlaselt abikaasalt
Äino,Smith'ilt.
Teine kiri on saabunud Inglise
kpiiservatüvide juhilt Margaret
Thatcherüt, kes sai raamatu enne
jõulupühi ja lootis, et saab pühade
ajal süveneda raamatusse.
Kolmas kiri on „Rhödesia &
Worjd Beport" nimeliselt ajakir-jalt
Sahsburyst, Rodeesiast. Tänatakse
kahe saadetud raamatu eest,
millest üks on asetatud raamatukogusse
ja teine oli laenatud ühele
kolleegile, kes oli pmt Leedust.
Viimane on öelnud, et see raamat
muudab ta meeleolu mi raskeks,
et ta saab seda vaid. vähehaaval
lugeda. Kirjutaja, lan G. Anderson
aga iseloomustab oma arvamuses,
et„see on olnud silmade avaja" ja
ütleb autorile, et „te olete teinud
suure teene oma maale ja ma
m sellele laia levikut; see kannab
sõnumit, mida peaks kuuldama
maakeral".
Koguduse juures tõotab pühapäeva-
j a täiendufitooi po?; I.
Taniinie juhatuissl Ja naisring pT.
I. Kaasiku juhaitusel, keHlle loterii
j a perekonnaõhtu korraidanilsel
saadud M u o l i tõhusale abiks
eelarve tasakaalustamisel. Leeriõpetus
on käimas Hamiltoms ja
Kitcheneris.
Koguduse tööd juhib/ õpetaja
(kõrval 94iikmeline nõukogu, k u hu
igal aastal valstalkse kõhn uut
liiget järgmiseiks kolmieikis i a ^
taks. Seega uneneb nõiiteogu pide-vait
j a töö kulgeb sujuvalt. Tänavu
valiti uute liikmetena Ludvig
Wöihtras, Miür ja Ä i o ld
Himma, ning rev. komisjon koU-m^
iikmellisena, V. GUitänan, E.
Landers ja L . Bloom. Lišaitos neHe
valiti veed nõukogu juurde K i t c t e
neri esindajana I. Jõgi. :
Kogudusel õn Sfamiltonl Metsa-kalmistul
koondatud matuse
koht 50 hauaplatsiga» mis kõik
on juba liikmetele mi^üdud;
Kuna Metsakalmistul on avsanisel
uus sektsioon, Qcuihu võimalik: cn
osta koguduse nimele suuiemiM
hulgal imatusepüaitse, siis lkio(^
olek volitas jiiihaitust seda olti-korda
õgitama ja võimaluse
korral ikuni 5Ö hauaplatsi
duse nimeile ostma.
Arutati eetorvat, te^avtsska
liäkmemaiksu ja kiriku üürknis&
küsimusi j a kiidieti heallss juiiatu-s
© poolt e s i t a tM ! ^
Lõpuks õpetaja tänas k < ^^
nõukogu, eriti aga esimeest' Vio-tOT
Gutonani, ennastsalgava ja
pingerikifca töö eest kogudus© elu
nonnaalseitale radadele tagasiviimise
teest, )mida koosolek võimsa
aplausiga täiendas.
5* detsembril möödunud aastal
uueks koguduse õpetajaks valitud
Tõnis NõnMk Idnniltati oma
ametisse IdaHKanada sinodi (poolt.
Maksab Kanate:
Acfsteis
Foolaastcis
28w
i4.5e
$30.
15.
8.5®
S I R I P O S T I G A
A a s t a s
F o o l a a s t o s
USA-s:
$51.
$26.
$14;
$23.5©
$12.50
LENNUPOSTIGA i^emere-maadesse:/
Aastas $60.—, poolaastas $30.50, veerandaastas $15.51
Aa(kessi muudatus 30 centl. üksiknumbri hind 35 ceoäü.
,POSTÄL CODE".Jffl
USA aadressidel© „ZIP CODE"
Pängatshekk või posti i^akaart k h j i ä^
Free Estonian Publishers nimele.
Telf Iml ne smfa:
külje alla Gustavsbergi, oma kunagise
koguduse Ingarö otsestele lä-
M6JSM7
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / ku^ipostiga alates
— 197^ . Tellimise katteks lisan sünjuures
rahas / tsheMga / rahakaardiga. (Kalia saata aiBidt tahtkirjas).
XBDCn sau
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770224 |
Description
| Title | 1977-02-24-03 |
| OCR text | Nr. 15 kima ial pole oma provintsi, lääält teha^ ^atrioösmi puusi tingitud Kaja konarusest Rajoones võiks ladas on tehtud Ivatamiseks ja ivusliku vaimu ^a vähe. Selline ;:ama juba vara- )olldes, kus iga-itakse tunne^ et ia ja rahva peale b valmis seda fct [kui see vajaJi-le vaimu kasva- ^javäes, kus iga Ibi .sõjaväetee-ralmistatakse nii Isiliselt ette oma laa kaitsemiseks. M vähe austatak-selleks austami-id, mis samuti lida tuleb maast-kanadalasess^^ färis selge, et.nii rahvuslippe ka- (nijaamade deko- ?ki lipu vastu ka 5t ega austust. Rodeesia küsi-seks on jooksnud [tenähtud plaani7 ^ ilged jääma sõja-kontroiluna ku- [ielikult valgetelt itud ning valgete statud. Mustad ei fus. et valged jää-erioodil olukorda |rg Rodeesia pea lith omakorda ei ita võimu kohese inustadele, kuna sel juhul garah- J.lulgeolekut. lüleandmisel mus- 1 käegakatsutav ja pgi ei oska ennus- ?b Rodeesia uuek^ [milfised on selle iibitsioonid, sihn- ;iaatiad. Need või- [>mplitseeritud, na-praegu Ugandas, lestj' Intematio-on musta diktaa- ^ õimutsemise pae- }0,m kuni 300.000 lab selleks garan-ei pääse võimu- Imõni teine sama-ja usurpaator? AMI l o r v a r J e r i f i? |N ühendriikide .Martin Schorr OD sünuse, kas ühend idi John Kennedy ja Kennedy mõrva-ty Oswald ja Sir]iai> fud mõne välisrügi poolt hüpnootiiisel i{ kaugele, et nad lõrvasid. Dr. Sehõrr fessi uurimiskomis-fde võimalustega tõ-p a , eriti kuna War-tegi kindlaks, et Os-finski haiglas, kus ve-fasid temaga katseid stimuleerimiseks Dr. Schorr maimb. mbis kurgumandUte ettekäändel n päeva ^s, mis tnndub väga ^una see operatsioon ^e ja ei võta kanagi feks oli eesti sõjaväe me. päeva hiljem saa-ta Soome ja Löndo- ^arüsi rahukonverent-le, kmia ta arvas, ef ..e^t ära lüfeta". I ^ i -kodiunaaile järg- 1 veebniar&uul, v^tis Kogu vahniste^fc, kuš [vaerakonna saadkuks selle järgi Otto valitsuse välismi-k artikikea Eesti riigi-pahe 1976. aasita viima- . on huvi pafckiw, £§a ikirjeldab see eešt-lusi võõraste aiit va^ Ja iseseise riigi ra- Nr. ,1S VALVEARST NÄDALALÕPUL 26. |a 27. veebr, on valveaipstlks dr. Bsixiks, t e l 461-0912. Eesti KoEiiite^ auhind S T X ) K H O I M E e s t i Ko(nii^^ j u h a t e otsustss anda Eesti K o - mitee 1977-.iida aasta kultuuriaii-hinna näitekunstnifcelQ . Agnes Lepp-öasikuile, Signe Piimale j a liSnsi Rtemerile. , W}s. ikohn on ( ^ ^ u s e ra^e-tfis Güudes j a sikureanailit osaE igagjäoTOse töö Jrörvall töötaaiud laväsitdila^bena, hojdes eastalküm-ri ©fce vältea aJail eesti teatritiiMit. sioooe voõn^. Nad o n p i i M ^zasivEtasiiid iüiss üue pSvikomm näitüejäid, . t o iaivi j a iimuga c n asunud jäitfcmia v a n ^ ^ jjõivkcfnna tööd irasie teatrilšvall. Auäiimmd antaikse Iile Eesti Komitee Assmikuflcogu koosoüeifcufl X2ühaipäetval, 13. m M s i l Jiotell ma ESSE m^emmm ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR Eoom 1»12, Royal Trust Tower, Toronto Dominion Cesitre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Oni (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus ADO PARK, LLB, HETHERINGTON, FALLIS . • &• , PARK ' Advokaadid-notarid m Bay St.; Süite 401. EM. 3-M51 C&tuti HI. 7^2017 või 929-3425- tÄAMATUPIDAJAD JOHN E. SOOSAAR, '-0«A«' Ch&rtered Acconn^t 725 Don MiUs Rd. SoIte m Dan Mills, Ontario 483-6308, 42^944 LEO KANN. D.Ce DOCTOR OF CHIROPRACTIC 212 Dinnick Cr. ffel. 489-0562 KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS H . L A T E R & C O . "INSURANCE" . 1482 Bathnrst St, 4 kori (Bathürst-St. Clair) Telefon kontoris 653-7815 Ja 653-7816 H. KIRIK Insurance Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale. Ont. M9V 3Y7 tel. 745-4622 VABA EESTLANE L vee jbruaril •Hhtursday. February 24, Wl i j U i i i i i i i i i i i i i i n ' TervlfMsl f e s f I Hobwnqi oos : • • • • • l i ^ •••••ik^^^^^m^^^-^i^ri-^^m^- ^^•i^*^--,^^^.";^^^- ^ 1 5 5 5 - p Ä N F Ö R t H A V E T M Ü E , ; ^; .^^^^l , " . J Õ R O N T O . "ONT M4J,-1(^7 ' ' " .' "->> ^ ^ - '"'TE L E'P.O 4 6 6 - n '3 5 " : .V - Möodmiüd neljapäeva §lliM .toimijs Peetri Mrikia raumes T. E . NaWfei teiae , kipsetomüsõlitiil. Kui esimesel oUd i>äevakorras pärmiga fefatod taignad, süs seekord demonstreeriti pannita taignast tehtud kooke ja küpsisefd. Osavõtjaid oli 60 ümber, loengu koos demonstratsiooniga pidas Susanne Koiga, kuna kooke oUd toonud ka Ädele Demidov ja Nora Valter. PUdil küpsetajad Js T. E Naisseltsi juhatuse lükmeid, vasakult Meie Demidov, Meeta P ^ Susanne Koiga, Hilja mtiy MaHe Laansoo, Maimu Purje, Nora Valter ja T. E . Naisseltsi esinaine Heljo Novek. HAMILTON (VE) — Hamiltoni kogudus i^skogulšöoseM peeti 13, veebruaril rohkearvulise liikmete osavdtul. Kõosoldni! konsiateeriti, et möödunud t^vnsaasta oli erakordselt rasloe, mis oli tingitud õp. Ä. Kivisiku haigusest ja surmast nii^ tssüe õpetaja otsmisest Ja valimisest. Reinhold Osk©-Röndm©n sei^^ STOKHOtM (EPL) — Kui kolme aasta eest Rootsi võttis vastu pSgeiÄe Tshiillstl;, sits selpis varsti, et põgenike hulgas on li^ üks eestlane oma perekonnaga. Peagi tekkis tal raskusi põgenikelaagris, kuna Ällende „ldndla värvus^" poolelaoidjad ei tahtnud eestlast ,.0Maks "tunnistada ja kahtIust^stest tekMs tagaMusÄBlIiM!. 1969, a, läks Randmer Bmsii-liast Baragimisse, sealt Argenitii- Saraasugime 'kiiis oli iteikikmu^ astus maale Rio de Ja-tema vastu Tshülis võimu iüevõt-misel vastaspoole, s. o. sö^javäew last© jiiUTöS, toes pidasid Basitis, s. o. ,Jii5:osfcva lätedai" sündinud meest, itoes mägedes rltngi sõitis kiifcuitatud valitsuse teadusliiku-metsmesilaspfrograimmi teostajana, omalkorda mingijkis «spiooniks", nii et ta oli sunnitud kaitset otsima Argentiina saatkonnas. nii sattuski ta rootslaste põgenike vastuvõtu-program-mi. . . neiros. Nii äigas ta elu Br?^iilias, te ta Sao Paulos abiellus seaise vana asi8ka Pustaki tütre Marie- Eilsega, keillega ta nüüd koos va- Koosoldaü kinnitaiti, ett liüüd on nenoeSt rasikusttest lüle j^tiSdud j a eit uuel tegevusaastal ikoguduse töö laabub rahiilikult j a laorniaial-selt. Nenditi et ©raikordseil ajad on n^õudnud kogi&dusdlft (ka esm^ kordseid kulutusi, ikuid aaista lõpuks jõuti fcam fläbMük 18.500 dollarit siiski tasakaalustada ning aruanded selle ikohta kinnitati ÜksmeelseilJt. , K a surmajuhtumite -poolest o l i möödunud aasta eraikorraiine, nässe Vaihepeal oU ta eiid püheai- viies surnuaiale 9 koguduse liiges : , , teiä harüiMit o n see arv oilsiud on t a Bootsis jaJad auto saanud ja peab Söderköpingis mesilasi. ,yMa ei ole kunagi ennast segamud poliitikasse," kinnitab ta E ^ i Päevailehele. . Kima tegemist on huvitava inimesega, kel ori omamda filGsoo-filine missioon, mida ta k a Rootsis on propageerinud, siis on rida rootsi ajalehti temast kirjutanud j a teda initervjueörinud: Iteinhold Osko on 'tema filosoofinimi, tegelikult seisab passis Relnhold Os-ko- Randmer. Tema leiab, et inimkonna pääseteeks harmooniale ja rahule on supertsivilisaitsioan, milleni viib teadus j a demokraatia, kus iga tegevuse aluseiks on motiiv, miks seda tuleb teiia — ta niimjetab oma vaiateid sölfe pärast „motüvi-fi! losooffe'i. — Teihnoloogiliselt on meie tsivilisatsioon kõrge, ütleb Rein-hold Randmer, sealjuures ei ole inimkonna poliitilised meestodid edasi läinud — need on umbes s a m a d ; n i i d a kasutaiti vanade roomlaste ajal. On vaja uut fUosoofiat, et vila ka seda inimkonna „teist poolt" tasakaalu tehnilise eduga, et selle k a M u jõuda maaOmamr ' hUEi. Inimene põeb egoismi haigust, mis on aga parandatav, kui inimene leiab vajalilmd motiivid. Randmeri arvates on parimini funktsioneerinud vanade kreeklaste ühiskond ' ja demokräaitia. Platon on üks itema. ideaale. Reinhold Osja^Randmer ütleb, et 'ta elu on olnud suur seiklus. 1943 .põgenes ita Eestist (ta on sündinud Narvas) Soome ja sealt edasi Rootsi. Töötas maamõõtja abilisena Lõilna-Rootsis. Igatsus „suure maailma järele" j a kartused 1546. a. baltlaste väljaandmise ümber viisid ta 1946 Brasiiliasse destineeritud kaubalaeva pardal— jänesena. V Pärasit 15-päevast redusolekut „Same!landi" päästap^di puldani all'jullg>es ta end meeskonnale näidata. Ta töötas end üles samal hepeal sündinud lastega k a oma elu Rootsis elab. Keeleandelisena on ta omanda^ nud vahepeal mitmeid keeli (ta kõneleb kaheksat), pidanud mitmeid ameteiid ja läM käkitii^ Lõuna-Ameerika Ja ühiskonna • tipplnimestega. • Randmer näitab mti. brasiilia parlamendüstungi prototeolli, kus ta külalisena on tutvustanud oma filosoofilisi ideesid. Ta kutsuti nimelit.ühenduses Brasiilia avalikkuses (tähelepanu äratanud artiklite, raamatute j a esinemiste tõtr tu esinema ühe parlamendi liikme pooüt. danud looduse probleemidele, eriti öikoloogiaie, lais ta erilist huvi pälvis üks metsmesilase lüke. Ja selle mestsmesüase eksperdina palgatigi ta Tshiilisse, ikus ta sattus sündmuste jalgu. Nüüd on tal tagasijöudmise-ga Rootsi 53-aaistasena äusselkius. tiö esim^ie ring täis. Ta on palju kirja pannud üleelatust fantastilistes võõrastes miljöödes — kord eesti, kord portugali, kord inglise keeles. „¥õibolIa saab sulest kord raamat kui ma neile kildudele leian ühise nimetaja ja ühise keele", ütleb Reirihold Osjo- Randmer ise, endine eesti, nüüdne tshüli põgeiik Rootsis. 3-4 inimest aastas. Kogudusel oli aasta lõpu! 52T leeriskäinud lüget, kellest 410 kogudust majandusIikuH toeta. Lyhiymdiseid kodumaalt Juba 1. novembril peetud istungil kinnitati Tantu uue autoteesilla täpsustatud projekt. Sild ehitatakse Rop^a tööstusrajooni ja Anne elamurajooni vahele, ulatudes üle Emajõe Ja veespordikanali. Süla pikkus on 488 m ja laius 22 m. 8, jaanuaril äigas Eestis partide ja teiste kohalejäänud veelindude rahvusvaheline taliloendus. Kelk andmed lindüide lügi ja arvu ring vaalluspaiga ja vaatluskuupäeva kohta tuli saata Zooloogia ja Botaanika Instituudile, kes pärast 2?. jaanuari asus kokkuvõtte tegemisele. • •. Tuleval suvel toimub kodumaal suurejooneline koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Peole võetakse esinejatena vastu 26 000, soovijaid on aga 37 000, nüüd on asutud võistluse korras parimate väljavalimisele. Op. RooHl pi\šk0pkmm Ehnar Tõldsepp, hiljuti pensio-neerltud rootsi kiriku eestlasest praost Gotlandilt, esineb Visby piiskopkonna aastaraamatus kolleegi praost Erik Björlanderi intervjuus, kus ta jutustab oma elukäigust kolme saare kirikuõpetajana: Saaremaal, IngarÖl ja Gotlan-dü. Ta selgitab ühtlasi, miks eesti vaimulikud pidid oma kodumaalt põgenema koos paljude kaasmaalastega. Praost Tõldsepp, kes praegu edasi teenib eesti kirikus, asus pensioneerimisel elama Stokholmi V i i r i a i d i raafifia'!* sumade a v a j a ks Kuigi Arved Viirlaidi „Ristideta haudade" ingliskeelne väljaanne ihnus juba mitme aasta eest levib see ikka ja toob maailma inimeste silmade ette eestlaste raskeid kan-nahisi ja kaotusi, aga ka ohvrimeelset isamaaarmastust. Jaanua-ris on kirjanikule tulnud vastuseid mitmelt maailmas tuntud isikult, kes tänavad saadetud, raamatu eest ja annavad i:i[i6mü ka omapoolse hinnangu kirjandusteosele, üks kiri on saabunud uue ühendriikide presidendi Jimmy Carteri abikaasalt Rosalynn Car-terilt, kes on selle raamatu saanud oma venna eestlaselt abikaasalt Äino,Smith'ilt. Teine kiri on saabunud Inglise kpiiservatüvide juhilt Margaret Thatcherüt, kes sai raamatu enne jõulupühi ja lootis, et saab pühade ajal süveneda raamatusse. Kolmas kiri on „Rhödesia & Worjd Beport" nimeliselt ajakir-jalt Sahsburyst, Rodeesiast. Tänatakse kahe saadetud raamatu eest, millest üks on asetatud raamatukogusse ja teine oli laenatud ühele kolleegile, kes oli pmt Leedust. Viimane on öelnud, et see raamat muudab ta meeleolu mi raskeks, et ta saab seda vaid. vähehaaval lugeda. Kirjutaja, lan G. Anderson aga iseloomustab oma arvamuses, et„see on olnud silmade avaja" ja ütleb autorile, et „te olete teinud suure teene oma maale ja ma m sellele laia levikut; see kannab sõnumit, mida peaks kuuldama maakeral". Koguduse juures tõotab pühapäeva- j a täiendufitooi po?; I. Taniinie juhatuissl Ja naisring pT. I. Kaasiku juhaitusel, keHlle loterii j a perekonnaõhtu korraidanilsel saadud M u o l i tõhusale abiks eelarve tasakaalustamisel. Leeriõpetus on käimas Hamiltoms ja Kitcheneris. Koguduse tööd juhib/ õpetaja (kõrval 94iikmeline nõukogu, k u hu igal aastal valstalkse kõhn uut liiget järgmiseiks kolmieikis i a ^ taks. Seega uneneb nõiiteogu pide-vait j a töö kulgeb sujuvalt. Tänavu valiti uute liikmetena Ludvig Wöihtras, Miür ja Ä i o ld Himma, ning rev. komisjon koU-m^ iikmellisena, V. GUitänan, E. Landers ja L . Bloom. Lišaitos neHe valiti veed nõukogu juurde K i t c t e neri esindajana I. Jõgi. : Kogudusel õn Sfamiltonl Metsa-kalmistul koondatud matuse koht 50 hauaplatsiga» mis kõik on juba liikmetele mi^üdud; Kuna Metsakalmistul on avsanisel uus sektsioon, Qcuihu võimalik: cn osta koguduse nimele suuiemiM hulgal imatusepüaitse, siis lkio(^ olek volitas jiiihaitust seda olti-korda õgitama ja võimaluse korral ikuni 5Ö hauaplatsi duse nimeile ostma. Arutati eetorvat, te^avtsska liäkmemaiksu ja kiriku üürknis& küsimusi j a kiidieti heallss juiiatu-s © poolt e s i t a tM ! ^ Lõpuks õpetaja tänas k < ^^ nõukogu, eriti aga esimeest' Vio-tOT Gutonani, ennastsalgava ja pingerikifca töö eest kogudus© elu nonnaalseitale radadele tagasiviimise teest, )mida koosolek võimsa aplausiga täiendas. 5* detsembril möödunud aastal uueks koguduse õpetajaks valitud Tõnis NõnMk Idnniltati oma ametisse IdaHKanada sinodi (poolt. Maksab Kanate: Acfsteis Foolaastcis 28w i4.5e $30. 15. 8.5® S I R I P O S T I G A A a s t a s F o o l a a s t o s USA-s: $51. $26. $14; $23.5© $12.50 LENNUPOSTIGA i^emere-maadesse:/ Aastas $60.—, poolaastas $30.50, veerandaastas $15.51 Aa(kessi muudatus 30 centl. üksiknumbri hind 35 ceoäü. ,POSTÄL CODE".Jffl USA aadressidel© „ZIP CODE" Pängatshekk või posti i^akaart k h j i ä^ Free Estonian Publishers nimele. Telf Iml ne smfa: külje alla Gustavsbergi, oma kunagise koguduse Ingarö otsestele lä- M6JSM7 Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / ku^ipostiga alates — 197^ . Tellimise katteks lisan sünjuures rahas / tsheMga / rahakaardiga. (Kalia saata aiBidt tahtkirjas). XBDCn sau |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-24-03
