Vaba Eestlane, September 18, 1968

              Im
Vl 2
EESTI LAULU AASTA
Esimesed kuldsedpunased var-jundid
puulehestikus näitavad et
suvitushooaeg hakkab lõppema
Ja peatselt on käes sögis-talv- e pe-rioo- d
Koos sellega algab ka aja-Jir- k
millal meie ühiskondliku elu
aktiivsus on traditsiooniliselt ol-nud
kõrrounktis Tänavusel Eesti
Vabariigi sünni Juubeliaastal on
aga ka sinekuud olnud sisustatud
mitmesuguste üritustega milledest
kõige silmapaistvamad olid Eesti
Päevad kahel mandril — Põhja
Ameerikas ning Euroopas Nende
ennuv
tasid
kuid
uuesti
Kunst
oleme
juba
korra
MJW1 " -- -- -
- Iftf o1 mnnduh
aastat ühest
kultuuritraditsioonist —
Eesti
tehtud
nüüd on
puhul
—
kõige
--_- ini inti-- im- - lt ra Juubelilaulupidu
huldav kultuuriline tase mõjus l ka Kodu Eestis kava on tea-kahtlema- ta
meile Ja tavaks tehtud Ja Moskva poolt k n-mõju- tas
niihisll kui ka nitatud Real on loomulikult palju
kaudu uuteks veelgi k
selliseid laule eestlane va-julgemate- ks
ning batahllikult kunagi ei a
mateks ettevõteteks Kogemused milledega lepitakse kuidagi vaid
on näidanud et me mõnikord kai-(seetõtt- u et nende kõrval tohib
dume oma ühist Jou miski iauma a ru —
du NII oli see tinavu niiteks Koot
sis kus paljud pessimistid
sealsetele Eesti Päevadele
ebaõnnestumist pidid hiljem
nentima et tulemusega võis rahule
jiida Nüüd on tõstatatud
Eesti Päevade Idee
iSnr
paar
lede süda
võib
_! i„lu w Tnrnnliu lnnldu vähemalt Torontos korral
Ja millele on juba põhljdatav Jakogu Põhja-Ameerik- a kon--
mõtteliselt vastukaja tlnentl hõlmav haarab ka mit--
Rootsi eestlaste ajakirjanduses Imesuguseid teisi üritusi mis rah- -
c_ n hiiiui Liu m sütltuse kõrval
märk kuid suured ettevõtted nõua-- j laialdase kultuuriplduv
vad ka pikemaajalist
tust ja eelkõige põhjalikku läbi-mõtlemist
Paljud teised üritused
seisavad aga F""J" lähemal
tüse siin
j i j i~ti nii ji la samuti toimub
tuseks näitlejad on alustanud Igl
i i eh— " iuutam nshi uut j —-—- "- -
otsivad tõe-- i_iaxuiiuiruit iwiaii Vlrf-- -" ww-a™- a—k% K— orraldalad — osas
-- _ sündmuste kau- - Eesti i-onja--
Arnee-du
mitmeti muutunud liinemaa
ilma avalikku arvamust
paremini ärakasutada meie ees-märkide
huvides Samuti on tege-vus
pärast alanud
või algamas paljudes teistes sekto-rites
Juubeliaasta hakkab Jõudma
oma viimasesse veerandisse ja me
nentima et selle
ilmutanud silmapaistvat
agarust rajanud uusi
projekte ning tutvustanud Eestit
oma piiratud või-maluste
ulatuses seisab
PARLAMENT TULI KOKKU
Kanada 2-t- la parlamendi kok-kutulekuga
möödunud neljapäe-val
algas Pierre Trudeau valitsu-sel
uus kus peaminister
ia valitsus hakkavad demokraat
liku raamides oma plaa-ne
ja kavasid ellu rakendama
ning peavad sealjuures
arvestama opositsiooni tera-va
kriitikaga ning ettepanekute-ga
Kuigi Trudeau liberaalide par-teil
on parlamendis absoluutne
enamus Ja seljatagune
sellega kindlustatud peab valit-sus
arvestama konservatiivide
sotsialistide rünnakute-ga
mille esimesi oli Otta-was
tunda pärast parlamen-di
avaistungit ja ette-lugemist
Kui Kanada ajakirjan-duses
üldiselt
et Trudeau mesinädalad on par-lamendi
kokkutulekuga möödu-nud
siis tundub selles pal-ju
tõtt kuna tema
valitsus peavad nüüd tegelikkude
sammudega näitama et pälvivad
seda suurt usaldust mida rahvas
neile andis möödunud üldvalimis-tel
Kindralkuberner Roland Miche-ne- ri
troonikfinest milles kajas-tub
Kanadas kehtiva koha-selt
valitsuse programm ei pee
geldunud seda uut ajajärku uut
suunda Ja põhialuste rajamist
õiglasele Ühiskonnale mida
Trudeau oma vali-miskampaania
kõnedes pidevalt
alla kriipsutas Suurem osa kõ-nest
oli eelmise par-lamendi
programmist järele Jää-nud
probleemide esile tõstmisele
Ja lahendamise vajadusele
Troonikõnes krilpsutati alla vaja-dust
Kanada ametlikkude
seaduse vastuvõtmiseks krimi-naalseaduse
arstirohtude hindade alandami-seks
vete kontrollimi-seks
ja Canada Development
Corp Üsaks sellele
toonitati valitsuse programmis
rt uus valitsus taotleb
senise muutmist
~:i nii
nimrlt
100 meie sügavaimast
Esime-sest
üldlaulupeost Selle vää-rika- ks
tähistamiseks on Ju-ba
aastat telgitaguseid ette- -
valmistul mis Jõudnud
faasi
sel teata-vasti
kolmel mandril Põhja-Ameerik- as
Euroopas Ja Austraa-lias
Ja eelduste kohaselt too
vad need kokku lunanaem imjiu
korraldatakse
mille
julgustavalt
teadtuse
alateadvuse mida
laiahaardelise- - aulaks
alahindama
ülemaailmsete
kiige
kaudu eestlase ning hing
tõeliselt end väljendada
Vabas maailmas korraldatavad
juubelilaulupeod on vabad sellis
test poliitilistest mõjutustest ja
need kajastavad meie heliloomingu
paremikku läbi aegade Juubelilau
avaldatud
pooldavat
inciikn andmise
omandab
ettevalmis
rahvuslikku
troonlkõne
reostamise
mõõtmed Me kuuleme
näiteks tuntud USA sümfooni-aorkestrit
mis esitab ainult eesti
heliloomingut eestlasest dirigen
lntialiivl Kõl
eelduste kohaselt teatrietendus xiii'i mldan meie
teainprooviaega "u" likud organisatsioonid algupärasest näitekirjandusest
xt- -ii siinses
Tshehhoslovakkla Lauljate uit
suvevaheaega
peame Jooksul
välismaailmale
Nüüd
ajajärk
süsteemi
paratama-tult
valitsuse
ja
tugevate
laineid
kommenteeritakse
olevat
peaminister ja
peaminister
pühendatud
nende
keelte
liberallseerimiseks
rajamiseks
parlamendi
tõõprotseduuri
iuuheliaas- -
rakenduslikku Laulupidu-sid
korraldatakse
rikas oma erikomiteedega — suh
tuvad sellesse suuresse ettevõttes
VABA EESTLANE kolmapäeval 18 septembril 1968 - Wednesday Sept 18 1968
se äärmise hoole ning põhjalikku- -
sejca kuld õnnestumine oleneb
väga palju lauljaist endist Üäb
vaid loota et lähenev ajalooline
tihtoäev la seda tähistav Juubeli
iinlnnldu sisendavad erilist indu
ka meie laulumeestesse-naistess- e
kõigis vaba maailma osades ja et
koorid sel puhul pigem täienevad
kui hõrenevad Aasta 1961 kuju-neb
Eesti Laulu Aastaks — kõla-g- u
see laul võimsalt ning
et anda seadusandlikule kogule
suuremat efektiivsust ja paind-likkust
Troonikõnes torkas eriti silma
et sellest ei mainitud esmakord
selt Kanada ajaloos kuningannat
I Commonuealthl millele on
alati antud oma kindel osa ja mis
neab alla kriipsutama Kanada lä
hedasi sidemeid ja kokkukuulu
vust Inglismaa krooniga ja Briti
riigiga Kuigi valitsuse ringkonda-dest
märgiti et kuninganna välja-jätmine
troonikõnest on juhuslik
ja sellel pole midagi tegemisi si- -
hilikkude kavatsustega on kon
servatiivid muutunud umbusku- -
kefks ja kardavad et Kanada lii-gub
liberaalide partei juhtimisel
sammsammult vabariigi suunas
Kartused on seda enam põhjen-datud
et juba Pearsoni valitsuse
ajal astuti Inglismaa troonist ee-maldamiseks
tene rida silmator-kavaid
samme uue lipu ja Kana-d- a
hümni rakendamisega ning
uus peaminister kavatseb Ilmselt
sama teed jätkata Sel puhul on
huvitav märkida et peaminister
Trudeau oli valimiskampaania
ajal monarhia suhtes väga tole
rantne ja jarelanduk mis tagas
talle suure inglaste poolehoiu
kuid võimule saanult hakkab ta
viljelema hoopis erinevat
Opositsioon võttis juba troonl
kõne järele valitsuse poliitika
suhtes terava hoiaku Konserva
tiivide partel juht Robert Stan--
field märkis et valitsuse pro
grammis ei leidnud ettepanekuid
la kavasid Kanada pakillste ma
janduslikkude probleemide Ja
korterlpuuduse lahendamiseks
Sotsialistide partei parlamendi-grup- i
juht Havid Lewis oli eriti
häiritud et troonikõnes ei leidu
nud ühtegi sõna Trudeau poolt
propageeritud õiglase ühiskon-na"
rakendamiseks linnade väl-jaarendamiseks
ja vaesuse vastu
võitlemiseks
Praegu on veel vara ennustada
J ~x fe KlimVäilO' läU-lm-
V
£ X äUäUäUäUäUäUäUämämäUB
mw- - x________pnf?_pniVi" i m_ mvmw
!Kf
&£' i
'" -- - s 'MflmäUäUämämämm
v'-#J-Ä
' :_______H ? --: -- ? S
fess ?m?mz a i - -- j522ai- 2 —1—a
'
-- IontrealisExno Kahvuste Väljakul tolmunud Balti Päeval teenisid üldise heakskiidu Montreali „Viker vuslikul Ühtekuuluvustundel Ter
lased" ja noored rahvatantsijad oma viimistletut! ettekannetega Kahvatantsijaid saadab akordionil ve tshehhl rahvas n kodusaal
tuntud muusikamees () Kopvillem (paremal)
SUURRIIKIDE JÕUPOLIITIKA BALTIMAADEL
Paralleele minevikust praegusele olukorrale
„The Struggle for Supre-- ' kaldal on näidanud väike osa Ve- -
maeyin the Baltic 1600-1725- " nemaast Eesti Läti Leedu ning
Jill Usk BA New York j Lõunakaldal Poola Ida ja Lääne
Funk&Wagnalls 1968 282 lk Preisimaa ja Elbe läheduses ole- -
Eesti iseseisvun taastamiseks' vad Meklenburgi ja Brandenbur--
on juba pikemat aega suunatud gi riigid
meie vällsvöitlust koostöös teiste
Balti riikidega teades et on va
iiv V9hfltnri& tervikuna Baltime- -
ri koos teda Ümbritsevate krJlaste-- 1
ga Ajaiuuiucaw -
_-
-
tps on Balti rrobleem esinenud sa- - kurn lamsuse n
Euroopa suurriikide välispolii-- sajandi suurvõimudele Euroopas
tikas näiteks eriti Hispaania Hol
landi Prantsusmaa ja Briti kau-banduses
17 sajandil ülaltoodud
raamatus leiame huvitavaid vas-tuseid
mis esindavad väljaspool-set
seisukohta Baltikumi tookord
sest tähtsusest kuid mis ehk meile
vähetuntud (Näiteks suurriikide
jõudude tasakaal Baltikumis me- -
rejõud ja metsa tähtsus kui kau- -
eele ulatuvad Baltikumi puna
Viimasel ajal on Eesti ajaleh-tede
esitatud uusi seisukohti
et välisvõitluse tulipunkti ase-tada
rahvuste tasakaalu hävita-mine
Baltikumis N liidu poolt
mida tuleks maailma avalikku-sele
rõhutada Ja selgitada
Kuna Baltikumis elavate rahvuste
tasakaaluga on kaasuv ka suurrii-kide
huvide tasakaal Baltikumis
siis võib ülaltoodud raamat omada
mõningat tänapäeval kasutatavat
allikmaterjali eriti võimalusel
et alalueu kordub
Raamat on koostatud enamuses
Oxfordi ülikooli professoritest
(6) koosneva nõuandva komisjoni
järelvalvel inglise ajaloo õpetajate
poolt ja ilmus esmakordselt Lon-donis
1967a Kahjuks on toimeta-ja
sissejuhatus USA kirjastaja
poolt New Yorgi väljaandes väl
ja jäetud
Raamatu algul märgitakse ei
käesoleva uurimuse ülesandeks on
käsitada 17 sajandil Baltlmere
kallastel asunud tene rea riikide
vastastikust võitlust ülemvõimu
saavutamiseks Baltikumis Raa-mat
jätkab et Balti meri (Lääne
meri saksa Ostsee) on suurem
kui võidaks anata ulatudes pea
lõoo miili ulatuses läänest itta ja
omades vald 3 kitsast väljapääsu
teed mis meresõidu pea teedena
viivad põhjamerre Edasi oma raa-matu
alml oleval kaardil näida
tud Baltikumi regionaalne asend
17 sajandi algul Piir algab EiDe
a Siwst haarab kaasa Preisimaa
ja ulatub kuni Põhja jäämereni
Balti riikide piirid samal kaardu
hõlmavad suure osa Skandinaa-viat
— Rootsi Soome Ja Lapimaa
(välja arvatudNorraJaTaanDIda--
ter Trudeau noorendatud valitsus
Ira teenida Kanada valijaskonna
usalduse Ja toetuse Troonlkõne
Järele otsusUdes laheneb valitsus
kõikidele probleemidele ettevaat-likult
Ja tagasihoidlikult anesta-de- s
Kanada majanduslikkude re-surssld-ega
ja manööverdamise
võimalustega Need võimalused
on praegu kitsad Ja piiratud rant
valitsus ei saa sellest tulenevalt
teha kaugeleulatuvaid suurejoo-nelisi
plaane ja teostada kalleid
projekte Kas opositsioon Ja vali- -
jaAond sellega lepib see on oma--
millisel määral suudab peamlnls- - küsimuseks
Võime järeldada et tol ajal loe
riikide mitmekord ilmselt
har-- 1 teos kujukalt valgustab J
junud arvestama tänapäeval elulist taht--
muuivu Korduvalt mainitakse et Balti
omas vaga suure
eeli
ette
Peamiselt majanduslikust seisuko-hast
võttes olid Balti riigid tol
ajal tähtsaks allikaks kust saadi
suurel hulgal vajalikku metsama-terjali
laevade ehitamiseks ja kor-rastamiseks
Eriti vajati laeva- -
puid kuid samuti saadi sealt
tõna ja vaiku puust säi-litamiseks
ning lina ja kanepit
laeva purjede ja köite jaoks Li-saks
saadi ka Euroopale teravilja
ning raua Ja vase valmistamiseks
vajalikke mineraale Nõudmine
nende materjalide järele tõusis
17 sajandil kuna Euroopa
siis majanduslikult ja sõjaliselt
osutas tõusvat aktiivsust
Kaubanduslikke suhteid Balti-kumiga
omasid väga mitmed rii-gid
Hispaania olles aastal 1600
I jahtiv suunõim maailmas ja
esimesel kohal Euroopa mere-jõun- a
oli huvitatud kaubandu-sest
Balti maadega
Tõstetakse esile et arendada pare
maid võistlusvöimalusi holland
laste vastu kuna Hollandil oli ju
ba olemas tihe kaubandus Baltiku-miga
Hollandi majandus tu
kaubavahetusele Indiaga ja
Lõunamere riikidega mis aga oma-korda
sõltus jätkuva meresõidu
varustuse ja toormaterjali saami-sest
Baltikumist Hollandi oma
suure kaubalaevastikuga (anata-vast- i
kuni 16000 laeva
maailma 20000 kaubalaevast)
omas juba varakult aastal 1600
täieliku ülekaalu Balti kaubandu-ses
AnesUti et 3 päeva kestel
väljas Amsterdamist 800-90- 0
kaubalaeva Baltikumi
Mainitakse teravat kaubandus
likku võistlustlnglismaa Ja Hollan-di
vahel Et Balti ka- -
sutas Inglismaa selleks laevateed
läbi mida oli tingimata va-ja
lahti hoida Taani väinadest lä
bipääsu pidasid Inglased tol ajal
elu ja surma küsimuseks ja seda
arutati valitsuse koosolekutel
Inslise-Hollan- di sõdade ajal ja
suure Põhjasõja ajal oligi see läbi-pääs
suletud Inglise laevadele mis
põhjustas suurt laevamaterjallde
puudust Inglismaal
Mets ja merejõud olid samuti
tugevalt üksteisest sõltuvad kui
Prantsusmaa peale 30 aastast sõ-da
säilus tugevaima jõuna Euroo
pas Jean-Baptls- te Colberfi valit
suse ajal hakati üles
Prantsusmaa kaubalaevastlkku ja
jällegi muutus vajalikuks Balti
Ja Skandinaavia metsamaterjal
mida saadi vald intensiivse kauba-vahetuse
teel ja rivaliteediga
Nenditakse et Inglise Ja Hol-landi
kalalaevastiku arvuline
tasakaal koos arenenud Prant
suse diplomaatiaga ätid asenda
Foto V Hommik
powerless'
intention
mater-- i
aastal
tähendab
tänapäeva
ekspansiooni
kasutada
aastate kestel
kallas-tel
gemalasuvate
ja julgeolekule
LUGEJA KIRJUTAB!
vaenlast
tfp
Eestlase
ebi
lj esinevates ais & tavad külastajaid L
Sept Pealkirjades esiseni
sõnad okupatsioonikomitee" j okupantide" ijjj
nimetatakse Eestis
okupantideks Selle sj
mega ikkagi ainult
etstkw
ükskõik millisel ala nad
töötavad oa
maa pärlseianuud Vae£]tetiihe
neist
on neid kamandavate
vastu kelle meelevalla alla saj
ebaseaduslikul tee'
suutsid
tõestada kui cjd or rah
kui erineva
vaadetele
ja selgitas maailmale kes on
peavje-la- ne
kriitiliste' päevade1
pinnal viibivatele &!
ajakirjanikkudele la
ei läinudki kd
Venemaa Imperialistlikud noa-matu- d et v
-- t ii__i vid läänemaailmale selleks said maeie iiauDiisemiM-K- s iaiiu 't „i RaHiknmU midlaaks see oklnermdea kantsao-Ronbeer- t Albionl uurimus „„
Forests and Sea Power" rõhutab
eriti erjal ga varusta- - "
mise wmu n„cjuu " eKuri sel-- e ves on oal il te
tl Balti hulka suurmgue ci cc -- - ieci Tsheh-sel- t rohkem kui oleme eriti J'
I V nnitab Baltikumi _vy _
mastl
laevade
eriti
Kogu
gines
15000
iga
hoida turge
Sundi
ehitama
meie
i vtii bkhm i susi merer uaiueie IlclS" JäirciiiiM rv- u-i ra -K- l"- --""'-"riikides välisvaatlejate nii ta
jan saaai joiu aa rouja : afakirianike Vohüvi
kast kuid atlanmagune iran — äraütlemata suureks ii i port maksis pea 3 korda rohkem JJnlnj
kui Baltikumist kindlustab eestlastele tagasi Suure %£ PoHJj- - iW sõja juurde esile "'t7lc
wi oat9wnmPt I lõnoes osas
rahu 1721 a kuld ne okupanUdel on
et neU ffidse te
sene Jcesiei eriu inglismaa kuK f„lV nn1p viM r4wd
Baltikumi osatähtsust Kon-- J- - _suurt j seda $tos
Illktl algul Kari au iu- - --- - - „„-
-
A VnnrriUiou
gevus edukalt toime 11 kate vaenlastega Inglis-- ""lased võiks siin kaasa
maal et Baiti meri muj- - —- -- -- im! ew--
dus aastal 1703 müümast lngias-- "-~- -— - wtete nwad vlt
tele tõna või määras hindu
oma äranägemise jrele Briti mi- - ™= -"--- —
nister Stokholmist teatas oma va-- - - U9d
litsusele et olukorrast JuUfl
on Rootsi kuninga võimuses mere-- -
varustuse reguleeri- - iaseetea toetus tvaajarvatdtfMJpajfjl misega hoida Royal Navy taelikult
sadamas Peatselt pärast Rootsi ™A CSl jtf
võimu langemist Baltimaadel ft
(1709a) hädaoht esi-- ! ede ai Ä le Vene laevade ilmumisega Balti e} peak5Z
vetesse esimese amet™ lkuia ke$ W
isi Ho wvif vuintae ajaKirjanuus uou
mu nuiotu ctt w„ nJu ___ _nnt vntma:a i' 1713 a Inglise Lord Staf- - """ t~A wi vat„iiv ™d külastada otsustavw nu' T _ ' mÄnttaTTia would never wish to see Swedish Crn ruined and
Encland's was to main- -
tain the balance betueen all the!
powers in the north as it was rfn" Knirlas nea olukord ku- -
Junes juba 3 aastat hiljem sel-- j
lest annab ülevaate Britt välismi-nister
Mr Townshed oma aruan-des
a 1716:
Käesolevaga on meie ebaõnneks
et moskoviitide kelmuse tõttu
olemasolevad meresõidu
jali tagavarad — eriti kanep —
on nii vähesed kui meie kau-balaevad
mis laadivad praegu
Baltikumis ei saabu kodusada-matesse
siis on võimatu Tema
sõjalaevu varusta
da Järgmisel
mis et Inglise merejõud
on muudetud täiesti kasutuks
Jällegi konstateeritakse et Ing-lismaa
julgeolek olenes jõudude
tasakaalust Baltikumis
Kuna olukord Eesti
Läti ja Leedu okupeerimise järel
Nõukogude Vene imperalistlfxu
poolt mitmeti sarna-neb
Põhjasõja lõnule võib ülal
toodud materjali ajaloo
liste võrdjoonte tõmbamiseks Tu
handete kujunenud
loomulik vabakaubandus ja jõudu
de tasakaal Baltlmere aladel on
järjekordselt rikutud Vene vägede
poolt Selle all kannata mitte
ainult otseselt Baltlmere
asuvad rahvad ja riigid vaid
see avaldab mõiu ka kau- -
suurriikide kauban
dusele
Neid fakte peaksime kasutama
ema praeguses välisvõitluses
UT
Kts ema kes
Vaba Toimetns
Lubage tähelepanu juhtida
korrektsele sõnastusele Teie
hes teatede
kodumaa 'V
11)
külaline Mu
peale elauy
eestlasi
võime kutsjdj
sissetunginud venelase Jcos i- -
nukuvalitsusega K?ik
okan
ritud kodumaal seüe
gi karvaväärb armastur
venetoam-d- e
t 'tmaj
Tshehhid spda rnaaürs
le suu
eksiilis ulatas kae
poliitilistele aataaau
Ida-Euroop-a
väikerahvale
Tänu
Tshehhl
furistide'e
palju tunde esse
kindlustada Laaneni-- (
Tshehhidel
päevaga
metsama
prooieen
vaiaexaivse
riike
iJI nnnn
uSiirdudes tuuakse vähemalt OraThtvka„kiutunsutiil U tarvis vaiaru
solmmisega
L
sojanne
ipohustas
kartuse
siis välisee
olenevalt ja
kaubanduse kodumaai ja'
kunagi
kerkis uus £
Tõenäoliselt
knii„
saadik r„ind
""
et
Majesteedi
ei
halvavat
Austavalt
VABA EESUAHi
TOIMaTUS JA TAUTTS
avatud esmasptevast
denl kell fr- -4-
Telefonid: toimetus 36fJKD
Ulitus JM"713
Toimetajad kodus rll
pool tööaega Kl Arro JJ
uinu -- -
Heino Jõe
Socts
Talituf väljaspool
Helmi Uivandi Ml
sttjuiüTAMINE
VABA ZESTlStS
w Imut W
lerUru tõttu
Kuulutuste hinnad:
na toll unel ▼eruJ
kuulutused tekstis
esiküljel
751
aJl
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase tta
135 Tecums01 5:
Tel 364-767- 5 c
PosÜaadress-BoxO- -
Toronto 3 Ost
2 Mrs Leida Mu
149 Bishop Ave
Willowdale Ost
Tel 223-OO- W
Aine
Itf!