Vaba eestlane , January 19, 1984

              Lk. 6
1928. a. Amsterdamis peetud
oliümpiamängudel võistlesid naised
esimest korda ja ainult kolmel
jooksualal: 100, 800 ja 4 x 100 m
teatejooksus. Korraldajad olid olr
siud vapustatud võistlejate võime­test
800 m alal ja see eemaldati
ega võetud tagasi enne kui 1960.
a. Tänavu suvel on naistel Los
eses 11. i
Eesti Tenniseföderatsiooni kva­lifikatsioonikomisjoni
koostatud
1983. a. edetabeli 10 parimat ku­junesid
järgmiselt:
Helsingi staadioni valge
(kõrgus on 72 meetris 71 sm, s.t.
samane Mati Järvineni odaviske
võidutulemusega X ollimpiaadil.
1983. a. odaviske maailmameis­ter
sakslane D.1 Miohel ütleb, et
„heaks tagajärjeks on peale vormi
vaja ka sobivat vastutuult" ja „uüt
tüüpi odaga —r- Custom III —
1. Katrin Alvin (sünd. 1961)
2. Liidia Nurme (1950)
3. Elena Lapimaa (1953)
4. Kersti Orek (1963)
5. Merike Stamberg (1966)
6. Kaja Kõnd (1967)
7. Ennike Stamberg (1965)
8. Ingrid Kühn (1968)
9. Inna Babitsh (1968),
10. Margit. Uibokand (1969)
saaivutatäkse varsti 100 m". Tema
hoojooksu pikkus on 30—35 m
vahel, tal on tulemusi: 100 m
jooks 11,3, kaugus •— 7,20 ja kõr­gus
— 1.90.
V Maailma iVeteranide Mängud
Puerto Rükos läksid maksma 5,5
miljonit US dollarit, kusjuures tek­kis
$35.000 puudujääk, müle ka­tab
San Juani linn. Kulutused iga­le
atleediüe olid $283 ja sissetule­kud
$265; atleedid maksid kesk­miselt
$36, valitsuse toetus oli
$157 ia Teklaamist,. XV-st saadi
1. Ain Suurthal (1959)
2. Alar Milk (1957)
3. Aivo Ojassalu (1965)
4. Hannes Rasohinski (1961)
5. Teet Rätsep (1965)
6. Rein Karolin (1962)
7. Andres Võsand (1966)
8. Jaak Issak (1960)
9. Mart Peterson (1965)
10. Raul Piksaar (1962)
Eesti, Läti ja Leedu 1968—69,
aastal sündinud noorte ujumiskoh-tumisel
Shiauliais (sept. 1983) ko­gus
Eesti koondis 241 punkti,
'Leedu 180 ja Läti 151 punkti vas­tu.
Eesti noored tõid 15 esikohta
24-st alast. Parimatdks tulemusteks
olid Kaupo Meieri rinnuliujumise
võidüajad 100 m — 1.09,9 ja
200 m — 2.35,3 ning Merle Rist-la
kompleksujumine 200 m —
2.28,6 ja 400 m — 5.28,6.
Pöifcread: 1. Metall, 5. Loom,
elajas, 9. USA osariik, 10. Knut
Hamsuni teos, 11. Sugulased, 13.
Jälle, uuesti, 15. Leebe, pehme,
17. Keha, 18. Üüriauto, 21. Mehe-nime
lühend, 22. Kukk (murdesõ­na),
23. Mitte tervelt, 24. Rünnak,
25. Eesti naiskunstnik Rootsis, 27.
Hoog, vaimustus, 30. Võõrapärane
mehenimi, 31. Raadiolokaator, 34.
. . . -Darja jõgi Kesk-Aasias,
35. Naisenimi, 37. Linn Põhja-
Aafrikas, 38. .Atlandi ookeani üle­tanud
eesti viikihgipaat, 40. Taa­ni
helilooja, populaarse tango au­tor,
42, Teatud asendis, 43.^Väärt­paberi
äralõigatav osa, 44. Kerju-
.sed. ••
2. Põlismets, 3.. Tsiviil, 4. Eesti
ajakiri sajandi alguses, 5. Popu­laarne
kuju eesti kirjanduses, 6.
Hästimmek, 7. Saksa naiskirjanik
kergemas zhaanris, 8. Teatud kind­la
vormiga luuletus, 10. Kõlab
laskmisel, 12. Võõrapärane mehe­nimi^
14. Kitsikus olemine, 16. Pi­durdama,
takistama, 18. Valitseja
tiitel, 19. tJhik mõõdurüstal, 20.
Maalrivärv, 25. Väike kala, 26.
Eestlane ühes võõrkeeles, 28.
Hinnaline ese, 29. Kloostri elani­kud,
32: Madalam koht maakoo­res,
33. Kartlikkus, 36. Eesti he­lilooja,
37. Jumal skandinaavia
mütoloogias, 39. Minu — ühes
võõrkeeles, 41. Piirkond
NR. 1177
RAAMATUID
MÜÜGIL „¥ÄBA lESTLASE" TALITUSES
HtadSoate-
EESTI SKAUTLUS YMSK"
ESTONIAN SCOUTING .........
Fred Limberg ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graaf& ^ m
A Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivalis ~^ ELUKOGU . . . . ..
Hefaio lõe — LUGU KÄBIST, LUGU
Juhan Kangor — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Haimo Kõmpis — KUSTUTAMATA NALG
KUNSTI JÄRiEXE
Aima Ahmatoya—Mari<& Under —• REEKVIEM
$
2. —
3.—
18.-.
9.—
5 .—
10 —
2,—
7.
$1.
.50
•70
.70
.70
l.—
.50
,50
11.—
3.50
4.-
Herbwt Michebon — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Heibert Michelaon — SKAUTLIKUL TIBI.. 3.—
Herbert Michelm —NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelsoii — EESTI RADADELT .. 9.—
Paol Laan — MÕTTELEND — pOto ja pcegdtal 5.—
A. Kttng — A DREAM OF FREEDOM .. 1«.—
AngoBt KabK—KADUNUD KODUD—
malestased 4.^
Axsffsst Kabla MÄLESTUSI K0DU8AARM.T 2.-->
Aarand R(N» — JUMALAGA, KARS JA
ER2URUM .
Ante Vomm — VARJUD (hnletiMk08«)
Srime Ekbamn — AJATAR (MetOBkogB) .
Ante Vomm — MINU HING CMdiMAGop)
Afflnmd Roos — lUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ...................................................
Joban Pffl» — RAJUSÕIAIED
Urve Kamks — KODAKONDUR (braletiNkopi)
Hannes 0}a KOPUTUSED ENES^
OmdetoBkogo)
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL /
Omdetioikogii)
Ai^es Ktii^ ^ MIS TOIMUS SOOMM?
Einar Smden— LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Vecdam — LURICH AMEERIKAS
E. Unstaln — TAGURPIDI SÕUDES
(Malestasl 1914—1943y ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
A. Roos — RANDAMAIE GmdetBidspgD)
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG K
j.m. esseid 13.—
E. Sffliden ,3tJDA JA KIVID** 19.50
L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAir
(5 näidendit) 15.—
H. Rajamaa — MARm UNDESl INIMESENA 4.—
Arvi Tinite — VÄLGUMARGI KASVANDIKUD 47—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
.50
•50
•50
•50
.— ,50
6r- .50
1.50 .50
2.75 .50
.50
16.20 .50
18^ $1^
6.— .70
.7©
.70
.50
f@iiiiefysel@
klr|€iiiclys
Lembitu JÕULTOUftlv tSMcäffM&^sixB-
„Ehatare" austas kahte ©ma olemasolule tähtsat tegelast mM& p®irt-reede
asetamisega vestibüüli seinale. Pildil E.V. aupeakonsul Hmar
Heinsoo avamisel, temast paremale op. B. Ederma lesk Edith Eder-ma
ja EÄK esimees Alfred Sepa. Foi»: Vaba Eestlane
le Ja poistele (nr*
. „Kõige pikem öö" — lugu pööri^
päevadest, eriti taliharjapäevast^. -
„Põdrasaani muistend ja tõelisus"
— Rudolf Punanina ja ameerika
jõulumehe hirvede juurest põhja­põdra
ja saamide põdrasäani juur­de.
„Hüüdmm©d - skaudinimed"
tutvustab mõningaid tuntud skaudi-juhtide
nimesid: Harri Haamer —
Kuningas Nälgi Aksi Vaigus
Paane Põder, Heino Jõe — Jäme-säär.
Kiri ilmus rajaleidjate ja
lembitu poiste ühiseks jõulukoon-duseks.
: 1. Beirut, 6. Haamer,
lö" Farss, 11. Ramses, 12. Aladin,
la* Rattake, 14% Teet, 16. Anet,
is' JLake, 19. Kalamees, 22. Suss,
24. Profiil, 25. Pooldab, 27, Leek,
29. Vapustav, 32. Tits, 35. Usin,
36/Tobe, 37. Mikroob, 39. Siirak,
40; Barbar, 44. Aster, 42. Raeder,
43. Rialto.
1. Barett, 2. Ismael,
3. Ufer, 4. Tasakesi, 5. Esiteks, 7.
Alle^ 8. Mudane, 9. Ranits, 12.
Akel, 1:5, Taifuun, 16. Amulett,
17. Eemai, .20. Aspe, 21. Fraas,
23. Ülla, 26. OktQc^
rest, 29. Vusser, 30. Pisike, 31.
Tük, 33. Soobel, 34. Metroo, 37.
Male, 38^ Bari. .
Saatekida Kanadaate $1.50, mi^^de $3.—
Gisela McBride TAIJES MOM ESTONIA 5.75 .50
V. Kimberg-Eotkas Imdetiiskogu
PILVE ALL JA PILVE PHIUL^ 7^^ .70
E. UostaluFOR FREEIK)M ONLY . . . . . . 14.— 1.—
REHVITUB PLflüEaMEGA ri 8.— 1.—
NAER ON TERVISEKS — kõdijütt© .. 8.— .70
Hmar JAKS — NEPTUN ................................... 18.— 1.^
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
.70
.75
.50
o50
.50
.50
.50
S. Ekbaam — Wetaskoga ÕHUMÄRGI ALL.. 10.-
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- Ja tdGfaamaC lastele) .. 3..
ÕPETA MIND LUGEMA I (Sppe- Ja tööraamait
eelkoolieai^efe lastele yärFltitkis) ... 4...
ÕPETA MIND LUGEMA n (Õppe- Ja tMniamat
edkooliealistele lastele YänHHikis)
EESTI KEBIJ5 HAgtJUTUSTg; I
PIKKE MIKKE — Tnttsaba Ja imtisaba .
5.—
3.—
2.50
Aili Helm
Soome lahe lõunakaldal, Eesti
vI^<vI^^^s^<7^^ idülU järks aütomaadivalang tihe „Oli kuradi kord!" vandus Ahti — iseennast nagu kedagi võõrast
' tanki tagant. Sellele järgnes kohe a
teinegi. ' väljuda oli rangelt keelatud. Pime- „Aitäh, afgaani poisu! Päästmi-
„KakoipljäMj!..röögatas^^^^^B^^^^^^
haselt starshiüaa, Volodja, kes tihedasti, et ühe tanki juurest tei- Anassaa! Anasska.;,
ühes appitufnud tanki-meeskom^^^^
hulgas kohale oli saabunud, naeris: Kolm tankitäit^^^^^
,,Hähh-hähh.^ää! Mis te p^^^^
Mina tahtsin Mtsalt näha, kuidas kammitsas, sest ulgumine ja kar-kaamel
surebI" jatused olid ammugi vaibunud.
Mitte kaugel oli tõepoolest kee- Hommikul sõitsid tankid tape- pealinnas Tallinnas käis juba kol­gi
isepäine afgaan oma kaameliga tud kaameli juurde. Täiesti paljas mat aastat erakordselt kibe ehita-körvalteed
mööda mingite pampu- Vob^^ tema kõrval mine, kohendamine ja parandami-dega
kustki kuhugi Adunud. Vo- äralõigatud kõrvad, nina, sõrmed ne. Nüüd, aastal 1980 olid mahud
Iddjä valang oK nii kaäineli kui ja varbad. Jäljed kaameli laiba ja tempod tõusnud juba üle iga
selle ajaja maha sirutanud. ümber osutasid, et siin oli olnud määra ja piiri. Hoogtööpäevakud
M t i süütas vihaselt ja starshinaa^p^^^ kestsid nädala otsa ja siis algas
lubas Volödj% igayeseb^ mõtles Ahti, ,,— ma taas uus päevak, mis veel kuu aja-kartsa
panna. oleksin ehk seÜe Volodja tapnud, ga ei tahtnud lõj)peda: Tuhandeid
.Aeg kulus ja remondimehed lU" aga mitte nii, mitte sel viisü^..abitöölisi tervest Eestist oli tasuta
fVIv^<p>^^^^<lv^^ basid, ot vott, vott—- kohc Miks afgaanidest partisanid nõnda tööl, mitte just päris tasuta, sest
saab lõplikult valmisi. Volodja oli käitusid? Ve kust iganes nad tulidki, põhipalk
juba poolel teel tapetud kaamelini, kuju andnud. käis edasi. Arveametnikud, raama-
„Marss, tagasi!" röökis stärshi- Ahti enesetunne oli alla kõigi tupidajad ja teised kirjatöö tegijad
naa, aga soldatit oli võimatu pida- nullide. Aga ta oli noor ja tahtis olid päeval «ühiskondlikel" töödel
da. elada---ja igatses koju. Ent ko- ja jõudsid õhtuti
„Ära möirga!" hüüdis Volodja du oli sama hästi^ kui seitsme pit- veel ilusasti korras pidada. Kes siis
Autokoloon, mida tank ott jul- da liiga kibe, ja Vahest tundus ise- üle õla ja üsas: ,,Vaja vaadata, seri ja tuhande võm^^
gestanud, oü sündmusekohalt am- gi nii, et ülemustel polnud mahti mis neis pampudes on!" _ Lahti i^ivastumatav tarna pidid kõik: Sest yaknistuti
mugi kadunud. Auto, milles oli oma hädasviibivate sõduritegi pea- „Ma sulle veel eWtan!" lõugas kilest | ^ see
istunud ^ka Ahti, oü miini otsa le mõtelda! veltveebel, aga keegi tema kõrval dele,määrdunuina^^j
tWlHIIIiilillllHIIItlllillillllllliillillllllllilHiillilllilliilHiH
uuendatud, aga seda ei ohud tar­vis,
see uuendas ennast ise. Kõige
au ja uhkuse tipuks oü Purjespor­di
Keskus - r - see oli veel yiimist-lemisel
viimaste minutiteni. Ka
LinnahaU ei saanud päris vaknis,
aga tehti nii palju kui jõuti. Soom­lased
tegid kärmesti tööd rahva
suus Kukurusaks ehk Maisipeaks
kutsutud hotellihoone kallal, mis
nimeks sai „01ümpia". Kohutavaid
kiirusi näitasid üles ka televisioo­nimasti
ehitajad, aga sellesse mon­teeritud
kohvikut õigeks ajaks ava­da
ei jõutud. OÜ tegemist ka len­nujaamaga,
aga käiku pidi selle
saama. Kõigele üsaks tehti tohutul
hulgal uusi muruväljakuid, põõ-sasparke
ja puiesteid ning istutati
lilli, lüli, M .
Narva maantee alguses edenes
uue peapostkontori ehitus ktill
väga visalt — aga oli ka keerjline
objekt^ madal nagu kodc, ent mis
seal kõik 'sees,pidi olema: robotid
ja automaadid, isegi elektroon-tsensor!
Kadrioru poole olid Narva
maantee vasakule äärele vanade
lammutatud pisi-puumajade ase­mele
kerkinud uued suured kivi­hooned.
Need ei saanud küU vai­nus,
aga fassaadid pidid mulje
jätma, et kõik on.„aU right".
tervelö jäänud sõdurid, aga neid sid. Nendes leidus erüisi spetse ja kui Ahti omaette pomises: ,,Kes Surmväsinud M t i avas ^sihnad--- aegu viimseni uutes kleitides ja
üle — autod spitsid ära ja Ah- mootoritundjaid. Viimases valgu- sa oled vene soldat? Sadist, va- ikka seesama; Ahti pigistas süma- kitiites; vana TaUinn tehti mi va-
(Järgneb)
ii koos kobne mehega topiti tanki ses saadi tõrkuvale tankile „hää- ras..." , ^^^^^^^^^^ M^^^^^ namoodr uueks, kui ta iial enne ei
sisemusse. Tanic ise aga pidi pai- ied sisse". Afgaani partisanid olid Tank hakkas taas funktsioneed- ik^^ ohud. Poolakad restaureerisid
ae jääma, sest tema jühte-seade oma positsioonidelt vargsi labku- ma. Äkki kostis suunast, kiihu Vo" t^^.: * .V . . vanu aitasid ja „Paksü Margare- Väiksemaid
lEMONmiP
majade jmiFes:
üksteise kuku kitsas „koopas" M- hingasid värsket õhku, sirutasid se. Ta arvas, et see oÜ lõks. Pea- ^^^^.^^^^^ Nagu Neitsitorn tehti-seestpidi kohvima-gistanud,!
õigemini lausa praadi- oma liikmeid ja rüüpasid „pääs- legi, ütles ta, ei saa ühe lollp^ masm keeras ta endale kon-aliku jaks ja Pirita nägu muudeti ära-aud
Iga pooletunniga vähenes temeeskonna" välipudelist kaasa- pärast hulka mehi ohtu panna- P^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ P^^^^ uus rannahoone,
lootus, et neid üldsegi pääsuna toodut vett. Ahti,'küUap teiseäki, kuulasid se^ võõrast maitset
tullakse. Venelaseäjaoks oü sse sõ- Äkki katkestas selle • kosumis- da ulgumist väga masenduntf^-""^^^^^^^^^ Oleks ehk mere^ vettki - ^ ' • '
elelcter, puutööd, tonitddd
(phnnbfaD^, kraanid, Uosetid Jn,