1987-03-10-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I 11
1
'•:s
Lk. 4
VABA EESTLANE teisipäeval, 10. märtsil 1987 - Tuesday,;March 10, 1987 Nr. 19
ee
•,. Thunder Bay j a ümbrusküfinria eestlased tähistasid Vaba-,
r i i g i 69. aastapäeva aktys^ sellele järgneva koosviibimisega
i l ; veebr, õhtul Ventiirelnnls^^^ nende
hülgas kaasmaalasi Geraldton'ist, Marathon'ist ja
Nipigon-ist^ Thunder Bayvananevas^ ja kahanevas
rahjvusgrupis oli osavõtjate arv veel küllaltki suurö Aktuse ja
esinaine VeltaKürm, Ta lõpetas
päevakohase sisuka kõne president
Päts J sõnadega: „Mida
raskemad on ajad, seda
tugevamini peab Eesti rahvas ühte
hoidma. Ühte hoida — see on
praeguse aja suurem käsk
Eesti Rahvale.:'
Kirjalikud tervitused luges
Seltsi sekretär Signe Põldaas.
Need olid sabunud Sault Ste.
Marie, Toronto, Ottawa ja Sud-bury
Eesti SeltsideU ja üleskutse
Eestlaste Kesknõukogult.
Lõpusõnas seltsi abiesimees
Evald Kruus tänas esinejaid Ja
korraldajaid.
saalis olid eesti ja
ikanada lipud, laud lillede, sini-must-
valgete küünalde ja president
Päts'! pildiga. Publik istus
ünimärguste laudade ümber,
kaetud siniste linadega ja põlevate
sini-hiust-välgete küünaldega.
Juhatuse liige Oskar Lible avas
aktuse lühikese^sõnavõtuga. lärg-oes
ühiselt lauldud koraal, mis
algas sõnadega: Täna palves suik
mõtlen, minu kallis kodumaa.
Palyuse ütles õpetaja Olvi Pint.
Kõikides sõdades langenu id
1 mälestati leinaseisaku ja küünalde
šüütanlisega Aino Reiljan'i ja
01 vi Pi n t ' i poolt. J ä rgne s
deklamatsioon, H ; Visnapuu „Ma
kuulutan*', deklameeris Olvi Pint.
Thunder Bay soome meeskoor
„Ötava*' (mille koosseisus laulab
ka eestlane Evald Kruus) on
aastaid nieie Vabariigi aastapäeva
aktusel esinenud, nii ka sel aastal.
[Coor esitas kolm laulu, juhatas
Anja Häavisto. Üks laul õli soome
keeles, kaks hästi ja selgelt
kõlavas eesti keeles: ,,Aiut-taiut'-
ja Hakkame mehed minema".
Publiku nõudmisel esitati lisapala.
Koori tänas ja andis üle kooriju-hiie
lilled Signe Põldaas.
Aktuse kõne pidas Eesti Seltsi
¥abariigi aastapä^^^ Markus Hess kõnelemas. Foto: A. Voode
i i i
)a järele serveentJ
maitsev soe õhtusöök. Järgnes
seltskondlik koosviibimine
tantsuga heiiplaadi-muusika
saatel. Meelepärast olemist ja
head tuju jätkus ligemale kesk-oom.
Järgmisel päeyal kogunesid
kaasmaalased kirikusse Eesti
V aba r ii g i 69-nda aa s ta päeva
jumalateenistusele. Selle pidas
õpetaja Olvi Pint. organistiks oli
Ingrid Bonofiglio. Kirikus oii
aukohal eesti lipp ja teenistus
pes meie hünlmi laulmisega.,
Vabariigi aastapäeva aktus Hamiltonis — vaade osavõtjaile. Ees teadustaja Kristiina
.aurimaa. Artikkel meie lehe eelmises numbris. Foto: A. Voock'
aaa.
695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO AA6G 1
r 0 ©
0 0 sc
Kesk-Amee-
' i DiBril amee-is
lk. I
|u -näiteks; ,,GFOD^'
(Göd forgives, Öutlaws don't —
Jumal annab andeks, Lindpriid
mitte) ja siis „AHMAD*' (All
Hellas Angels must d i e~
Põrguinglid peavad surema). - " *
Klubi liikmed, kes mõrvamees-könda*;
kuuluvad, lasksid endale rika piiripolitseS kä
;,SS*' käsivarrele tätbveeriäa.
Need olid , julged poisid"vtes
olid nõus. teiste jõukude liikmeid
likvideerima y . ..
Sõda rivaalitsevate mootorratte^
jõukude vahel on põhjustatud ja iga kuuga tõuseb nende arv.
tülidest uimastitega kaupleniisey^^^^ neilt sõrmeiäli
lerrii
•^Endine
USA mereväe luureandme-te
anaiüiisija Jonathan Jay
Pollard (kellest oleme ka
varemini kirjutanud) mõisteti
eelmisel kesknädalal eluks ajaks
vangi Iisraeli luureametnikele
luste müümise eest.
naine Anne Henderson-
Pollard sai \jiis aastat salanõus
osalemise eest. Prokurör
Charles Leeper kinnitas, et
Pollardi oma tunnistuse järgi
olevat ta müünud suurel määral
tJSA mereväe dokumente, mille
kuhila ruumala oleks umbes IfD
jalga korda 6 jalga korda 6
jalga, seega umbes 9^72 kuup-meetrit.
Kuigi Pollard kinnitas,
et ta tegi seda ideoloogilisest
veendumusest — Pollard on juut
Ja sionist — märkis prokurör, et
ta ei andnud saladusi muidu
ära, vaid müüs neid raha eest.
USA kofituyõimud esitasid
süüdistuse ka Iisraeli endise
õhuväe atashee USA-s Aviem
Seila vastüv kes vahepeal on
maalt põgenenud. Hilji
nimetati Seila ühe Iisraeli õhu-jõududebaasi
komandöriks.
ÜSA valmistavat' dokumente ta
tomigratsiooni'
kui nad Kanadast . USA-sse
ma-ameerik-last
110 j,i!legaalse'* hulgas,
kuna detsembris saadi kätte
lahkumiseks,^' ütles üks
immigratsiooni ämetl-isik.
Salvadori Põgenikekomitee
esindaja ütleb, et põgenikud
lahkuvad Kanadast, sest neile ei
' siinne kliima ja neid
gatsus. Ka olevat
siin peaaegu ~
Metro Toronto immigratsiooni-bürood
on iga päev täidetud Kesk-
Ameerika nn. ,,põgenikega*', kes
soovivad Kanadasse elama jääda,
ütlevad sisserännu-ametnikud.
480 University Avenue'1 asuv
immigratsiooni-keskus avab oma
uksed kelJ 7.30 hommikul, kuid
ladina-ameeriklased seisavad seal
sabas juba 5.30-est alates.
Käesoleva aasta jooksul on 6120
inimest Kanada ^ piiridel end
poliitilisiks põgenikeks nimetanud.
Mineval aastal oli nende
koguarv 18.200. Seni on umbes
2Ö0 ladina-ameeriklkast Ontario
provintsi elama asunud. Suurem
osa neist on varem USA-s elanud,
olmalnii
koguduse
Vabaduspäeva
jumalateenistus
Toronto Eesti Ev. Luteriusu .
Kolmainu kogudus on oma algaastaist
alates tähistanud Eesti
iseseisvuse väljakuulutamise päeva
24. veebruarile kõige lähemal
jumalateenistusel. Seekbrd oli
Vabariigi väljakuulutamise päeva
tähistamine 15. veebruaril. Arusaadavalt
oli selle päeva jutlus
seotud rahvusliku truudusega oma
maale ja rahvale, mis oli. on ja
jääb heaks eeskujuks, kuidas
samuti meie rahvas ustav peab
olema oma Loojale ja Lunastajale.
Esimesel kohal olgu usaldus
ja lootus Kõigeväelisele Jumalale
ja sellega käigu kaasas
eneseusaldus — olid üks mõtteist,
mida õp. Gnadenteich Rooma
Kirja 9 peatüki alusel käsitles.
Jumalateenistusel laulis koguduse
Naisansambel pr. Vaiki
Meltsi ettevalmistusega. Orelil
saatis hr. G. lital: i
Koosviibimisel pidas aastapäe-vakohase
kõne pr. Lydia Tori.
Nii tõesti kui valgus järgneb
pimedusele, tuleb ka Eestile
uuesti vabadus, lõpetas kõneleja.
Lõpuks lauldi Eesti hümni,
ja saatmist. Teatasime juba varem,
et Toronto Näituseväljakul
avatakse 250 voodikohaga dormi-toorium
põgenike, tarvis.
Nr, 19
Noored h
omaloomi
Üritus, kus kõik õpiij
Toronto Eesti Täiendus-I
siumil on aastaid olnud kevac
omaloomingu esitamine. Sl
toimus Eesti Maja keskmises J
kooli pere, õpetajate ja lastev|
o s a v õ t u l .
Omaloominguks loetakse kirju-l
tisi, luuletusi, laule jä ettekandeid,
mis ei ole. kooli õppetöö
produktid vaid vabalt
loodud ja omal käel ette valmistatud;
Õpetajad on siiski olnud
juhendajatena noortega kaasas ja
sageli nõuab niisugune saavutus
õpetajalt rohkem hoolt kui|
tavaline koolitöö.
Seekordset omaloomingu õhtuti
seiras ebaõnn, sest ,,KungIa"
rahvatantsijad olid oma lavastuse
vii mase_ proov i seadn ud j u st sama -1
e ajale. Koolide õpilastest on pa
jud ka ,,Kungla" liikmed ja nii|
tuli neil jooksta kahe saali vahel,I
kord harjutdes tantsulavastusl.1
kord esinedes kooli õhtul. Kavandatud
programm paiskus nii täiesti
segi ja tekitas kooliperele õigustatud,
pahameelt. Ohtu pidulik|
avang jäi tegemata.
Omaloomingu õhtu teadustajaks|
oli Kyllike Sillaste, kes pidi passima
— keda nüüd publiku ette kutsuda.
Avapalvuse ütles Maaja
Leivat ja avasõnad, lausus kooli-'
komitee esimees Hans.Lupp. Ta'
märkis, et tänase õhtuga tähista-]
takse" ka Eesti Vabariigi 69. aastapäeva
ja meenutatakse neid
õpilasi, kes sõduritena võitsid!
Vabadussõja. Vabadussõda on
ajaloos, kuid meie võitlus Eesti
eest kestab ja selleks on Ülemaailmne
Eesti Kesknõukogu
. kuulutanud käesoleva aasta Eesti i
Tutvustamise Aastaks.
Päevakohase sõnavõtuga esines
õpilane Anne Pedel, venelastest
,,rahureisil'' kõneles Riina Kindlam,
Tshernobõliaatomkatastroo-|
fist refereeris Risto Leivat ja oma
suviseid mälestusi Prantsusmaalt!
esitas Rita Lees.
Õpilased esitasid oma luuletusi:
Taimi Petersoo — ,,TalverõõnV',|
Sven Linkruus — ,,Talveöö" ja|
Tiina Pedel Luuletuse".
Ellen Silm arutles kodude ja vane-|
mate probleemi — kas noored onl
liiga mugavad? ja Merike Purje
vaatles eesti kooli läbi humoristil
roosa prilli.
Õpilased ja rahvatantsijad leid-l
2 klass. 1. rida vasakult: Ki
Jõulu-Sales, Talvi Hess, Tiiu]
E. Luhse, Katriina Ilves, Kai
Orav, koolijuhataja V. Lenk,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 10, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870310 |
Description
| Title | 1987-03-10-04 |
| OCR text | I 11 1 '•:s Lk. 4 VABA EESTLANE teisipäeval, 10. märtsil 1987 - Tuesday,;March 10, 1987 Nr. 19 ee •,. Thunder Bay j a ümbrusküfinria eestlased tähistasid Vaba-, r i i g i 69. aastapäeva aktys^ sellele järgneva koosviibimisega i l ; veebr, õhtul Ventiirelnnls^^^ nende hülgas kaasmaalasi Geraldton'ist, Marathon'ist ja Nipigon-ist^ Thunder Bayvananevas^ ja kahanevas rahjvusgrupis oli osavõtjate arv veel küllaltki suurö Aktuse ja esinaine VeltaKürm, Ta lõpetas päevakohase sisuka kõne president Päts J sõnadega: „Mida raskemad on ajad, seda tugevamini peab Eesti rahvas ühte hoidma. Ühte hoida — see on praeguse aja suurem käsk Eesti Rahvale.:' Kirjalikud tervitused luges Seltsi sekretär Signe Põldaas. Need olid sabunud Sault Ste. Marie, Toronto, Ottawa ja Sud-bury Eesti SeltsideU ja üleskutse Eestlaste Kesknõukogult. Lõpusõnas seltsi abiesimees Evald Kruus tänas esinejaid Ja korraldajaid. saalis olid eesti ja ikanada lipud, laud lillede, sini-must- valgete küünalde ja president Päts'! pildiga. Publik istus ünimärguste laudade ümber, kaetud siniste linadega ja põlevate sini-hiust-välgete küünaldega. Juhatuse liige Oskar Lible avas aktuse lühikese^sõnavõtuga. lärg-oes ühiselt lauldud koraal, mis algas sõnadega: Täna palves suik mõtlen, minu kallis kodumaa. Palyuse ütles õpetaja Olvi Pint. Kõikides sõdades langenu id 1 mälestati leinaseisaku ja küünalde šüütanlisega Aino Reiljan'i ja 01 vi Pi n t ' i poolt. J ä rgne s deklamatsioon, H ; Visnapuu „Ma kuulutan*', deklameeris Olvi Pint. Thunder Bay soome meeskoor „Ötava*' (mille koosseisus laulab ka eestlane Evald Kruus) on aastaid nieie Vabariigi aastapäeva aktusel esinenud, nii ka sel aastal. [Coor esitas kolm laulu, juhatas Anja Häavisto. Üks laul õli soome keeles, kaks hästi ja selgelt kõlavas eesti keeles: ,,Aiut-taiut'- ja Hakkame mehed minema". Publiku nõudmisel esitati lisapala. Koori tänas ja andis üle kooriju-hiie lilled Signe Põldaas. Aktuse kõne pidas Eesti Seltsi ¥abariigi aastapä^^^ Markus Hess kõnelemas. Foto: A. Voode i i i )a järele serveentJ maitsev soe õhtusöök. Järgnes seltskondlik koosviibimine tantsuga heiiplaadi-muusika saatel. Meelepärast olemist ja head tuju jätkus ligemale kesk-oom. Järgmisel päeyal kogunesid kaasmaalased kirikusse Eesti V aba r ii g i 69-nda aa s ta päeva jumalateenistusele. Selle pidas õpetaja Olvi Pint. organistiks oli Ingrid Bonofiglio. Kirikus oii aukohal eesti lipp ja teenistus pes meie hünlmi laulmisega., Vabariigi aastapäeva aktus Hamiltonis — vaade osavõtjaile. Ees teadustaja Kristiina .aurimaa. Artikkel meie lehe eelmises numbris. Foto: A. Voock' aaa. 695 ST. CLAIR AVENUE WEST, TORONTO, ONTARIO AA6G 1 r 0 © 0 0 sc Kesk-Amee- ' i DiBril amee-is lk. I |u -näiteks; ,,GFOD^' (Göd forgives, Öutlaws don't — Jumal annab andeks, Lindpriid mitte) ja siis „AHMAD*' (All Hellas Angels must d i e~ Põrguinglid peavad surema). - " * Klubi liikmed, kes mõrvamees-könda*; kuuluvad, lasksid endale rika piiripolitseS kä ;,SS*' käsivarrele tätbveeriäa. Need olid , julged poisid"vtes olid nõus. teiste jõukude liikmeid likvideerima y . .. Sõda rivaalitsevate mootorratte^ jõukude vahel on põhjustatud ja iga kuuga tõuseb nende arv. tülidest uimastitega kaupleniisey^^^^ neilt sõrmeiäli lerrii •^Endine USA mereväe luureandme-te anaiüiisija Jonathan Jay Pollard (kellest oleme ka varemini kirjutanud) mõisteti eelmisel kesknädalal eluks ajaks vangi Iisraeli luureametnikele luste müümise eest. naine Anne Henderson- Pollard sai \jiis aastat salanõus osalemise eest. Prokurör Charles Leeper kinnitas, et Pollardi oma tunnistuse järgi olevat ta müünud suurel määral tJSA mereväe dokumente, mille kuhila ruumala oleks umbes IfD jalga korda 6 jalga korda 6 jalga, seega umbes 9^72 kuup-meetrit. Kuigi Pollard kinnitas, et ta tegi seda ideoloogilisest veendumusest — Pollard on juut Ja sionist — märkis prokurör, et ta ei andnud saladusi muidu ära, vaid müüs neid raha eest. USA kofituyõimud esitasid süüdistuse ka Iisraeli endise õhuväe atashee USA-s Aviem Seila vastüv kes vahepeal on maalt põgenenud. Hilji nimetati Seila ühe Iisraeli õhu-jõududebaasi komandöriks. ÜSA valmistavat' dokumente ta tomigratsiooni' kui nad Kanadast . USA-sse ma-ameerik-last 110 j,i!legaalse'* hulgas, kuna detsembris saadi kätte lahkumiseks,^' ütles üks immigratsiooni ämetl-isik. Salvadori Põgenikekomitee esindaja ütleb, et põgenikud lahkuvad Kanadast, sest neile ei ' siinne kliima ja neid gatsus. Ka olevat siin peaaegu ~ Metro Toronto immigratsiooni-bürood on iga päev täidetud Kesk- Ameerika nn. ,,põgenikega*', kes soovivad Kanadasse elama jääda, ütlevad sisserännu-ametnikud. 480 University Avenue'1 asuv immigratsiooni-keskus avab oma uksed kelJ 7.30 hommikul, kuid ladina-ameeriklased seisavad seal sabas juba 5.30-est alates. Käesoleva aasta jooksul on 6120 inimest Kanada ^ piiridel end poliitilisiks põgenikeks nimetanud. Mineval aastal oli nende koguarv 18.200. Seni on umbes 2Ö0 ladina-ameeriklkast Ontario provintsi elama asunud. Suurem osa neist on varem USA-s elanud, olmalnii koguduse Vabaduspäeva jumalateenistus Toronto Eesti Ev. Luteriusu . Kolmainu kogudus on oma algaastaist alates tähistanud Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva 24. veebruarile kõige lähemal jumalateenistusel. Seekbrd oli Vabariigi väljakuulutamise päeva tähistamine 15. veebruaril. Arusaadavalt oli selle päeva jutlus seotud rahvusliku truudusega oma maale ja rahvale, mis oli. on ja jääb heaks eeskujuks, kuidas samuti meie rahvas ustav peab olema oma Loojale ja Lunastajale. Esimesel kohal olgu usaldus ja lootus Kõigeväelisele Jumalale ja sellega käigu kaasas eneseusaldus — olid üks mõtteist, mida õp. Gnadenteich Rooma Kirja 9 peatüki alusel käsitles. Jumalateenistusel laulis koguduse Naisansambel pr. Vaiki Meltsi ettevalmistusega. Orelil saatis hr. G. lital: i Koosviibimisel pidas aastapäe-vakohase kõne pr. Lydia Tori. Nii tõesti kui valgus järgneb pimedusele, tuleb ka Eestile uuesti vabadus, lõpetas kõneleja. Lõpuks lauldi Eesti hümni, ja saatmist. Teatasime juba varem, et Toronto Näituseväljakul avatakse 250 voodikohaga dormi-toorium põgenike, tarvis. Nr, 19 Noored h omaloomi Üritus, kus kõik õpiij Toronto Eesti Täiendus-I siumil on aastaid olnud kevac omaloomingu esitamine. Sl toimus Eesti Maja keskmises J kooli pere, õpetajate ja lastev| o s a v õ t u l . Omaloominguks loetakse kirju-l tisi, luuletusi, laule jä ettekandeid, mis ei ole. kooli õppetöö produktid vaid vabalt loodud ja omal käel ette valmistatud; Õpetajad on siiski olnud juhendajatena noortega kaasas ja sageli nõuab niisugune saavutus õpetajalt rohkem hoolt kui| tavaline koolitöö. Seekordset omaloomingu õhtuti seiras ebaõnn, sest ,,KungIa" rahvatantsijad olid oma lavastuse vii mase_ proov i seadn ud j u st sama -1 e ajale. Koolide õpilastest on pa jud ka ,,Kungla" liikmed ja nii| tuli neil jooksta kahe saali vahel,I kord harjutdes tantsulavastusl.1 kord esinedes kooli õhtul. Kavandatud programm paiskus nii täiesti segi ja tekitas kooliperele õigustatud, pahameelt. Ohtu pidulik| avang jäi tegemata. Omaloomingu õhtu teadustajaks| oli Kyllike Sillaste, kes pidi passima — keda nüüd publiku ette kutsuda. Avapalvuse ütles Maaja Leivat ja avasõnad, lausus kooli-' komitee esimees Hans.Lupp. Ta' märkis, et tänase õhtuga tähista-] takse" ka Eesti Vabariigi 69. aastapäeva ja meenutatakse neid õpilasi, kes sõduritena võitsid! Vabadussõja. Vabadussõda on ajaloos, kuid meie võitlus Eesti eest kestab ja selleks on Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu . kuulutanud käesoleva aasta Eesti i Tutvustamise Aastaks. Päevakohase sõnavõtuga esines õpilane Anne Pedel, venelastest ,,rahureisil'' kõneles Riina Kindlam, Tshernobõliaatomkatastroo-| fist refereeris Risto Leivat ja oma suviseid mälestusi Prantsusmaalt! esitas Rita Lees. Õpilased esitasid oma luuletusi: Taimi Petersoo — ,,TalverõõnV',| Sven Linkruus — ,,Talveöö" ja| Tiina Pedel Luuletuse". Ellen Silm arutles kodude ja vane-| mate probleemi — kas noored onl liiga mugavad? ja Merike Purje vaatles eesti kooli läbi humoristil roosa prilli. Õpilased ja rahvatantsijad leid-l 2 klass. 1. rida vasakult: Ki Jõulu-Sales, Talvi Hess, Tiiu] E. Luhse, Katriina Ilves, Kai Orav, koolijuhataja V. Lenk, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-10-04
