1979-08-21-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tABJ^EESTLÄME" on llmab2 korda nädalas
Teisipäeval, 21. augiastU 1979 ^ TUesday, August 21,1979
MOSKVA - - >,tf(lffiB^
te" vaaiaaiste iklubid on teMd-xuas
N. Liidu tiihisifcaimas^ kus on
mmlTriM]mit rctiikem km
hiy kuna samal ajal 40% noori
abielusid !%)©vadlB^utiis8ga. Nagu
paljude muudie kaubaiidusar-tlklitega,
cn Ika inehed defitsiit-
Jkaup, nõudinine osmie järgi suu-mm
kui iieid poi saadaval. Piirar
tud uilatees avaldataksö tut^irus-kuulutusi
N. Liidu ajöieihtödis ja
4kir;jad)8s (Eestis Ma ssda noort©
ajaikiri „Noorast). Kvil iJks ^B-aasitäne
l e ^ otsis , ^ p r a ärmas-imrmäk^[<
Md8S, et M on 4-ruu-müiae
korter, ^ufco ja,; garaaihz,
mis o« suiii' toruldus N. Liidus,
siis sai ta nii palju vastuseid, et
palus ajalehte neid tniittie enam
telio. saata. • •
ERFÜRT — Dzhilnide vargad
on alustanud onünnokut Ida-Sak-sämaal.
Ajalehed kifjutavad, ©t
dzhünid kaovad yalvöta jäänud
pesunööridelt lõunapoolses Ida-
Saksamaail. Dzhiinid. eriti just
läänjemaiste märkidega, on väg£^
hinnatUjd varandus Ida-Saksaniaal
ja mujal nõukogude riikides.
WASHlNGTdN — Kogu maailma
viljalõikus ori tänavu kesfcmi-
®ast halvem. Eriti annab viljatu-;
rui end tunda N. Liidu ja idarii-kide
lõikuse ebaõnnestumine. N;
Lüt on praeguseni juba täitnud
oma ositukvöo
toronto maalJkuiistnik Joasm Saarniidu -31. .Iseseisev.kunsM toimub-Lskewoodis 15. ja 1<5.'
septembril nihg hiljem viiakse näitus Balt!mor©'s se, kus see esitatalcse kohaliku Eesti Maja 15.
juubeli ajal. 21., 22. ja 23. septembiil. Kunstnik esineb näituse ajal ka sõnavõtuga sumeri a
PiMil: isumesi: motiividel.valmSnud te^
güs tutvustas ta „Me90oni-vabri-kut",
m i l l e l on kaks otstarvet.
Puhtt^duslikus uurimistöös püütakse
avastada seda saladuslikku
mis hoiab aatomituuma
VÄNCOUVER (VEy — Läti Vabariigi Riia t)llik«^ 60. aasia,
päeva tähistamine tõimtas teadusliku konverentsiga Lää tJUkoo-li
õppejõudude ÜWngü korr4clusel ja Briti Kolumbia tJlikooIi
patronaazhi all 9. ja 10. augustil. Kahekümne loengu hulgas
konverents korraldajate kutsel kolm loengut eest! teadlastelt
Nii ettekandjaid kui ika pealt- \ TRIüMF'i ^kaasdirefcor. Onm
kuulajaid oli kohale tulnud niand-ri
kõigist osadest. Regfetreerlfeud
oli jüle saja Osav^tfja.
Umbes pooled etjtekanneteist
olid inglise keeles. Kahjuilffi olid
ettekanded jaotatud sisu järeile,
fcusjuur<^, ingliskeelsed loengad
vaheldusid lätikeelsetega.
Mitte-lätlastel tekitas selMne
korraldus raskusi ingliskeelses
te loengute'Idiulamlseo
seerimisel. .
V Eestlastest esinesid loengutega
Albertas sündinud Krimmi- eestlaste
järeltulija, eesti keelt valdav
dr. Karl-Lembit Brdman, dr.
Juta Kitöhing-Kõvamees ja Toivo
Laanemäe.
Dr. JJrdman, . aajtömifüüsika
professor ja Vancouveri linna
koolivalitsuse valitud liige onüht-laši
kolme Briti Kolumbia ja ühe
Alberta ülfeooli iMsettevõt
tegutse va • aatomi uurlmis j aama
koos.-.-
Räkendus-teäduslikult on
teraaipia ja nüMeaarse arstiteaduse
uiulmine «sikohtadel.
Dr. Kitching, Sudriury L a u i ^ -
tina ülikoolist, esitas uurimuse
Kanadas elavate eesti kirjanike
ik>omingu temaatikast.
Toivo Laanemäe toi ülevaate läti
ja eesti päritohiga,kanadalaste
keelelisest prof iilist' vanusegnip-pide
järele 1971:* a. raiivaloendu^
•sel. /V •••„•:•'
Ta, võrdles ka lätlaste jä eest=
laste ralivusgruppide vanuse-koostist
kanada rahvusliku üldi-
.. se vanusekoostisega.
Oli udune aprillikuu hommik.
1943. aastal,: Meie, sopmlasist
koosnev öõjaväeüksus oli Riia linnas
ootknas fcojureisi jätkamist.
Kuna JQudsime varakult raudteejaama,
iSeadsime end piugaivalt
sisse peaaegu tühjadesse raudtee-vaguneisse.
R-ongi mineku aeg
saabus, aga midagi ei juhtunud.
Kartsinde juba halvemat — kas
peame jälle ootama jääma päeva
võrra?, i
lähima'jaamaper-rooni|
juulrde kaubarong, mille
vaguneist uste avamisel tui
perrobhüe sadakond kirevalt
^" • riietatud meest:
Meestegrupist sai kohe sellise
mulje, et nad peavad olema sõjavangid.!
Kuid miks nad olid ihna
valvuriteta ja tunglesid meie ron-
STOKHOIM — Praegu on
72.000'noOrt vanuses 16^25 aastat
Rootsisj tööta, üle pooled nendest
omavad ainult põhikooli hariduse.
Ligi 40.0(K) on tüdrukud.
Suurem' osa tööitut^t
(88%) poil© Ä töösaamiseks
kolima ködi^tnriujale.
STOKHOLM — Kahe aasta eest
Poolast ärahüpanud Jan Zac-harski
abikaasa Aima, kes elab
I^Kitsis/külastas oma kodumaad.
Sel puhul võttis politsei temalt
ära palssi, mis õigustab Poola kü-lastanüsl
Ta abikaasa on protesteerinud
Poola võimude ees.
mDRIID—- P^enlkud Guineast
nõudsid, et saaks avalikult
hukatud-hiljuti võimult kõrvaldatud
diktaator Fransisco Macias
Nguema, keda temall-aaštase
võimul oleku ajal peeti moodsa
aja halveniaiks tiiranniks.
LONDON — 66-aastane Eileen
Watspn, kes elas (üksi lihtsas ka-
_ hemumjlises kortejris, jättis oma
testamendis järele 10,4 miljonit
dollarit ja pärandas 'selle kõik
heategevusele. Tema raha tuli perekonna
puuviljaäirist, (mis aastate
jooksul kasvas suureks ©ttevõt-
• teks.-. • V,' 1 , ; •
BRIGHTON — Ingflise kuulsamaid
supelrandu. Londoni lähedal
asuv Brighton, otsustati kaheksa
kilomeetri ulatuses anda alasti-kultuurlastele.
Brighton on kaheksas
Inglismaa linn, te on lubatud:
tänavu alasti rimnas olemist.
(>ma sooviavalduse kaalukamaks
muutmiseks ütles British Natu-rist
Council, et Inglismaal on
250.000 alastikultuulrlast 56 miljonist
elanikust.
: NEW YORK — Igivana juutide
seadus; tunnistati kolitu poolt
New Yorgis ^lihistatuks. Selle seaduse
alusel,laMatud naine t o t e
alles siis abielluda, faii tema lahutatud
mess selleks andis nõusole-
,ku. , ^
; N ™ • ORLEANS^ — Pressile
päitseid pähe tahtsid panna mõned
Lousiana assemblee-liitoed,
kes : esitasid seädiise-eelnõu, et
iga ajaleht tiraazhiga rohkem:kui j 2000 feagris olevast mehest juige-
.„Eesti hõimufralkvas võitles II maailmasõjas oma olemasolu eest kalie suurvõimu sutve aB^
ei olnud võimeline tõrjunia rünto^ ja vabastati" kaks korda veriseis ja rahvale
raskeid kannatusi toovas sõjategevuses,** kirjutab Pentti 0. Sormunen Soome sõjamälestuste aja-kirjasj^
ansa f aisteM — m i e ^ võitles —;melied jutustavad), tänavuses mafr
. kuu numbris. Ta jutustab ühtlasi illie •dramaatilise ja omapärase loo, miMe on kuulnud ihelt ees^
laselt ifiüast
Tegevuseks valitud öö oüi sünge
ja pime. Valvepostide vallutamine
läks veretult ja valvurid seoti kinni.
Nende varustusega vüsime" segadusse
suurte sildade valvurid,
pealegi olid vangidelgi mingisugused
sõduririided seljas, mistõttu
teel usuti meid olevat rindele
marssivaks väeosaks.
Siis algasid rasikused. Järgmise!
päeval 'tuli kõva pakane jä
selle järel tugev lumetuisk. Kahe
nädala pikkusest retkest ei saanud
neis oludes olla juttugi. "Vähesed
toidutagavarad lõppesid.
Väsimus võitis vähehaaval paljudki
meestest.
QUEBEC CITY — Quebec Qtys lõppes möödunud nädalavafee-tusel
Kanada provintside peaministrite konverents, mis tegeles
peamiselt majanduslike küsimustega ja energia probleemidega.
Konverents ei andnud siiski loodetud tulemusi ja lahendamata
ülesanded otsustati anda Ottawa keskvalitsusele tutvumiseks Ja
võimaluse korral lahendamiseks. i
Asi selgu^ peagi: kaks neist
asusid imMe vagunisse ja hakkasid
olukorda selgitama — puhtas
soome keeles:. ^
,,Vabandage head härrad! Oleme
pikemast teekonnast väsinud
ja. palume luba tungida teie reisiseltskonda.
Samas palume ^^^^^v
bandada oma väljanägemise eest,
mis ei; olene meist enestest. Kuid
selle asja selgitamine nõuab p i kemat!
j u t t u . -
Kuid aega "meil oli. Hakati siis
asja selgitama ja mehed rääkisid
järgmist: •. V • ',. '
,,Võibolla mäletate Saksa pber-kommlando
der Wehrmachti teadet
2l|. detsembrit 1042? --Selles
räägiti, et Velikije Luki rindelõigus
oli eelmisel päeval läbi rinde
tulnu(i üle 800 eestlase, keS OÜd
põgenenud töö- ja vangilaagrist
Sise-Venemaalt .ühel novembrikuu
öösel kuu aega varem.
•. Seal. laagris o l i ' .kokku • 'iile
5000. eestlasest saatuskaaslase.
Olim^' valmistanud ette oma põge-nemisjiiritusele
juba anitme nädal
a j oõlcsül. Kui olime jõudnud
teostamiseni, süs ainult
. •Elu..kaotus näis., väga kerge:
.mees asetus vaid hetkeks hangele
lebama, aga kui sõber hetke
pärast hakkas teda äratama,
•leiti et ta o i juba surnuks külmunud..
: : : v :
Tuli alustada tõelist kadailpu-list
jooksu surmaga, kes oli iga
hetk meie kannul. Kui, sõber langes
ja keeldus väsinuna edasi
marssimast, oli 'teise kohustus
teda rihma pandlaga seni peksta,
kuna ta end jälle jalule komberdas.
Lõpuks. tuli süski lõpp.
Siis alustasid omakorda venelased!
Kui nad märkasid meid
olevat põgenemisel, saime omta-korda
tuld tagantpoolt — meid
tulistas iiüüd suurtükipatareij
milles juurest olime öösel mööda
hiilinud. :
Lõpuks saime šüski sakslaste
positsioonideni ja pääsesime varju.
Meid hakati transporteerjma
tahapoole. .
Alul sattusime muidugi sõjavangideks.
Sakslased olid üsna
ettevaatlikud meie usaldamisega
ja alustaid omakorda meie ülekuulamist.
Olime surmani väsinud. Tassike
kaerasuppi ja, t l k veini võis' 'mitmele
olla suimapõhjuseks.
Ida-Prpislraaal asetsevas laagris
haigestusid paljud veel kuudeks.
Lõpuks jäi 2000-st pagu-teekonda
alanud meKest järele
Quebeci peaminister Rene Le-vesque
üritas teiste provintside
peaministritele tema poolt deklž r
reeritud suveräänse liidu küsimij -
se selgitamist,
kuid ta ei suutnurf teistele pear.
ministritele selgeks teha, millise
staatuise omab Quebec kui ta
rahvahääletusel otsustab rakendada
oma sidemetes Kanadaga
suveräänse Midu^
Mõnede peaministrite aryates on
siin tegemist iseseisva Quebeciga,
kes tahab saada, ülejäänud Ka-nadalt
endale majanduslikke soo-
•dustusi;'
Konverentsil esitas Ontario peaminister
Davis ettepaneku^ et Al^
berta õlirikkused tuleksid jagada
kõigi provintside vahel A g l o u ^
selleks föderaaln^rovinitsiaalne
erifond. Sellele vaidles vastu Ai^
taertä peaminister Lougheed, toes
kinnitas, et sellise fondi moodustamine
ja
Alberta õlitulude jagamine
tooks kaasa olukorra, kus provintsidelt
võetakse ära kontroll
loodusvarade iile.
Konverentsil ei arutatud Kanada
põhiseaduse reformi ning võeti
vastu ettepanek,! et (pttawa võtab
kontakti provinltsi võimudega
ning hakkab leidma võimalusi uute
ettepanekute väljatöötamiseks,
e ettepänetaite väljatöötamiseks.
Selline oli eesti feeste jutustus.
Meie rong hakkas siis aeglaselt
liikuma suundudes Riiast Mõisaküla
poole, esimese Eesti linna
poole, kus. OÜ kitsaroopalise. raudtee
sõlmpunkt. .
— Kas tead> mis vahe on niine-viku
ja tänapäeva vahel-
— Minevikus olid lapsed tattninad,
tänapäeval on tattninadel
200.000 eks.,. |>eab esiküljel lehe
pea kohal kandma kirja: „Siin
ajalehes avaldatuii; kirjutised ei
vasta alati tõele." Osariigi pressi-ijhing
esitas vastulause ja teatas,
et press on nõus niisugust pealkirja
avaldama ainult sel juhul,
kui tehakse kohustuseks, et iga
rahvasaadik ernie vahniskõnet või
sõnavõttu asssemblees teataks:
,,See, mis ma nüüd-T^gnii et tarvitse
vastata "igas punktis tõele."
sid tõeliselt tulla .kaasa
-^teekond oli pikk ja vangide põ-genertiine
teati olevat alati surmanuhtlusega
karistatav tegu.
Olefcäsime, et Pripeti soode üle-tami4e
õnnestuks paremini esimest^
külmade tulekul. Tegime
oma plaani nii, et meiemarss Ve^
likijei Lukisse, müle olime vaimud
rinde ületamiskohaks, kestaks vahepealseid
asulaid vältida vähe»
liialt paar nädalat.
: Kui kõik toit oli lõppenud, kae-vasime
jäätunud soost sootaime-de
juuri, m.01e9t mõned neist olid
iiimselt mürgised, kuna paljud
said. neid süües krambid j a suiid
lühikese aja jooksul.
Meie üksus härvenes päev-^päe-valt.
Algsest koosseisust oli järel
umbes pooled, 'kui 20. detsembri
vastasel ööl aastal sattusime
venelaste suurtükipatareüe,
müle isuudmeleegid valgustasid
öist pimedust. Pinguli närvidega
jooksime kahurimürina saatel ja
granaatide plahvatuse kumal eespool
oleva eesmärgi pooile; te
muidugi võis olla sakslasi.
Kogesime, et eesmärgini oli ainud
:6 kilomeetrit ja reisi jätkati
kohe.,- -
Jõudsime • eesrindele just, kui
talyine päev hakkas valgeriema.
Km hakkasime liikuma sakslaste,
positsiooni suunas arvasid nad
meid punaarmee tünnafcüksuseks
ja hakkasid suurtükkide tapva
tõkketulega meie edasiminekut ta-kistama..
S.
Võttis enne kaua aega,- kui nad
usaldasid relvadeta ja käsi üle-
. vai hoidvaid MeM.otatuks pi-
;pidu ja rõõm!
Esimesest, jaamast alates üeid-sime
end oleva peorongjs, Lauldi,
noored tüdrukud andsid .jaamades
oma sõdureile lilli. Viljandi
j aama^S oli vastas . puhkpilliorkester
ja igal yäikeselgi peatusel olid
inimesed tulijaid tervitamas.
Siis mindi Tallinna poole.
Vähehaaval hakkasid hõimu-vennad
mõtlema tuilevasele saatusele.
Maa oli nüüd sakslaste poolt
okupeeritud, ega eestlased pole
neid k ^ eriti soojalt armastanud.
Mis toimub : nüüd? Olukord
^Stalingradi võitluste järel
pani mõtlema, et sõda pole sugugi
mitte veel sõditud. V
Meile esitati küsimusi: '
,.Mllline olukord on praegu
Soome? Kas Soome armee võtab
vastu yabatahtlikke? Kas. võib
salajasi teid kaudu.pääseda Soo-
Teadsime, et'mõned eestlasedl
oli yäikseil mootorpaatideE
sõitnud üle ISoome lahe ja saa^
nud ka Soomes varjupatga..
Kuid kõik sõitu alustanud polnud
Soome jõudnud: sakslaste valve-laevad
olid. mitmed neist hävitar
nüd, tarn mõned dlid sõitnud
Osvald oh täis hagu pinal. Ta
saab end suure vaevaga taiksosse
vinnata. Taksojuht näeb olukorda
ja küsib naljatades:
,jNoh, kuhu me nüüd süs ka
sõidame?"
,yMis see teie asi on!" vastab
Osvald vihaselt. ,vKas ma
gi võlgu olen?!"
Korteriperenaine, üürilisele:
„Kuidas läheb teie vennal, preili
Vahusti? Pole teda juba ammu
aega näinud."; -
„Tal on nüüd uus õde."
, , « ^ i v ^ « , võib saada ühe
eest Moskvas?"
',;Keskmiselt kolm aastat."
Kohtuvad kaks juuti Moskvas.
„Oled juba kuulnud, Moscha,
et professor Brodjadnikov OB
leiutanud meetodi, mille abü võib
iga ininiene 170 aastat v^naiks saada?",
küsib üks. ^ ^
,,Kui see tõele vastab, siis võib
kohus sulle sada aastat väänata.
miinile.' - ' • •
Hiljeni ilmnes^ et Nurmeses oli
organiseeritud vabatahtlike kopli-tuskeksus.
1943. a. vabaduspäeval
(Soome vabaduspäev, 6.
dets.) .andsid eestlased, koos
soomlastega sõdurivande olla
truu soome valitsusele. :
Seoses Soome^N. Liidu vahera-huga
tuli kõik N. Liidu kodam-kud,
kelleks ka muidugi eestlased
arvestati, saata" tagasi kodumaale.
Sama saatuse osalised olid meie
maale sõja ajal põgenenud Inge-rimaa
ja Idä-Karjalä; elanikud.
Paljud neist süski võisid libiseda
üle piiri Rootsi ja sealt veelgi
kaugemale. Ka Eestist põgenes
sõja lõpupäevü palju inimesi väikestel
paatidel. Mõned katsusid
üle Atlandigi jõuda. ;
Paljud hukkusid, paljud elavad
nutid uut^ ja majanduslikult
kindlustatud oludes kuni Florida
päikesepaisteliste randadeni.
Raske on olnud hõjmuralva
saatus.:;'
® Laupäeval, 25J augustil alguse
ga kel 12 päeval Seedriorul Põh-jä-
Ameerika eesti sõjameest©
kokkutulek K.E.V.Ü: 25. aastapa©^
va tähistamiseks.
® Laupäeval, 25. augustp algusega
kell 12 päeval Jõekääru Laste
Suvekodu maa-alal saarlaste suvepäev.
o Pühapäeval, 26. augustil Toronto
E^ti Aiandusklubi väljasõit
Vineland'is asuvasse puüviljafar-
,mi.:-;.':-:.' '•:
@ Esmaspäeval, 27. augustil kell
7.30 õ. Tartu College'is, Elleia
Valdsaare loeng ,,Eesti-rahvapffl-
W - . - :
® Teisipäeval, 28. augustil \m
7.3Õ Õ. Tartu Conege'lš prof. Reiiffi
Taagepera loeng «Võistlusrelvffls-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 21, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790821 |
Description
| Title | 1979-08-21-08 |
| OCR text | tABJ^EESTLÄME" on llmab2 korda nädalas Teisipäeval, 21. augiastU 1979 ^ TUesday, August 21,1979 MOSKVA - - >,tf(lffiB^ te" vaaiaaiste iklubid on teMd-xuas N. Liidu tiihisifcaimas^ kus on mmlTriM]mit rctiikem km hiy kuna samal ajal 40% noori abielusid !%)©vadlB^utiis8ga. Nagu paljude muudie kaubaiidusar-tlklitega, cn Ika inehed defitsiit- Jkaup, nõudinine osmie järgi suu-mm kui iieid poi saadaval. Piirar tud uilatees avaldataksö tut^irus-kuulutusi N. Liidu ajöieihtödis ja 4kir;jad)8s (Eestis Ma ssda noort© ajaikiri „Noorast). Kvil iJks ^B-aasitäne l e ^ otsis , ^ p r a ärmas-imrmäk^[< Md8S, et M on 4-ruu-müiae korter, ^ufco ja,; garaaihz, mis o« suiii' toruldus N. Liidus, siis sai ta nii palju vastuseid, et palus ajalehte neid tniittie enam telio. saata. • • ERFÜRT — Dzhilnide vargad on alustanud onünnokut Ida-Sak-sämaal. Ajalehed kifjutavad, ©t dzhünid kaovad yalvöta jäänud pesunööridelt lõunapoolses Ida- Saksamaail. Dzhiinid. eriti just läänjemaiste märkidega, on väg£^ hinnatUjd varandus Ida-Saksaniaal ja mujal nõukogude riikides. WASHlNGTdN — Kogu maailma viljalõikus ori tänavu kesfcmi- ®ast halvem. Eriti annab viljatu-; rui end tunda N. Liidu ja idarii-kide lõikuse ebaõnnestumine. N; Lüt on praeguseni juba täitnud oma ositukvöo toronto maalJkuiistnik Joasm Saarniidu -31. .Iseseisev.kunsM toimub-Lskewoodis 15. ja 1<5.' septembril nihg hiljem viiakse näitus Balt!mor©'s se, kus see esitatalcse kohaliku Eesti Maja 15. juubeli ajal. 21., 22. ja 23. septembiil. Kunstnik esineb näituse ajal ka sõnavõtuga sumeri a PiMil: isumesi: motiividel.valmSnud te^ güs tutvustas ta „Me90oni-vabri-kut", m i l l e l on kaks otstarvet. Puhtt^duslikus uurimistöös püütakse avastada seda saladuslikku mis hoiab aatomituuma VÄNCOUVER (VEy — Läti Vabariigi Riia t)llik«^ 60. aasia, päeva tähistamine tõimtas teadusliku konverentsiga Lää tJUkoo-li õppejõudude ÜWngü korr4clusel ja Briti Kolumbia tJlikooIi patronaazhi all 9. ja 10. augustil. Kahekümne loengu hulgas konverents korraldajate kutsel kolm loengut eest! teadlastelt Nii ettekandjaid kui ika pealt- \ TRIüMF'i ^kaasdirefcor. Onm kuulajaid oli kohale tulnud niand-ri kõigist osadest. Regfetreerlfeud oli jüle saja Osav^tfja. Umbes pooled etjtekanneteist olid inglise keeles. Kahjuilffi olid ettekanded jaotatud sisu järeile, fcusjuur<^, ingliskeelsed loengad vaheldusid lätikeelsetega. Mitte-lätlastel tekitas selMne korraldus raskusi ingliskeelses te loengute'Idiulamlseo seerimisel. . V Eestlastest esinesid loengutega Albertas sündinud Krimmi- eestlaste järeltulija, eesti keelt valdav dr. Karl-Lembit Brdman, dr. Juta Kitöhing-Kõvamees ja Toivo Laanemäe. Dr. JJrdman, . aajtömifüüsika professor ja Vancouveri linna koolivalitsuse valitud liige onüht-laši kolme Briti Kolumbia ja ühe Alberta ülfeooli iMsettevõt tegutse va • aatomi uurlmis j aama koos.-.- Räkendus-teäduslikult on teraaipia ja nüMeaarse arstiteaduse uiulmine «sikohtadel. Dr. Kitching, Sudriury L a u i ^ - tina ülikoolist, esitas uurimuse Kanadas elavate eesti kirjanike ik>omingu temaatikast. Toivo Laanemäe toi ülevaate läti ja eesti päritohiga,kanadalaste keelelisest prof iilist' vanusegnip-pide järele 1971:* a. raiivaloendu^ •sel. /V •••„•:•' Ta, võrdles ka lätlaste jä eest= laste ralivusgruppide vanuse-koostist kanada rahvusliku üldi- .. se vanusekoostisega. Oli udune aprillikuu hommik. 1943. aastal,: Meie, sopmlasist koosnev öõjaväeüksus oli Riia linnas ootknas fcojureisi jätkamist. Kuna JQudsime varakult raudteejaama, iSeadsime end piugaivalt sisse peaaegu tühjadesse raudtee-vaguneisse. R-ongi mineku aeg saabus, aga midagi ei juhtunud. Kartsinde juba halvemat — kas peame jälle ootama jääma päeva võrra?, i lähima'jaamaper-rooni| juulrde kaubarong, mille vaguneist uste avamisel tui perrobhüe sadakond kirevalt ^" • riietatud meest: Meestegrupist sai kohe sellise mulje, et nad peavad olema sõjavangid.! Kuid miks nad olid ihna valvuriteta ja tunglesid meie ron- STOKHOIM — Praegu on 72.000'noOrt vanuses 16^25 aastat Rootsisj tööta, üle pooled nendest omavad ainult põhikooli hariduse. Ligi 40.0(K) on tüdrukud. Suurem' osa tööitut^t (88%) poil© Ä töösaamiseks kolima ködi^tnriujale. STOKHOLM — Kahe aasta eest Poolast ärahüpanud Jan Zac-harski abikaasa Aima, kes elab I^Kitsis/külastas oma kodumaad. Sel puhul võttis politsei temalt ära palssi, mis õigustab Poola kü-lastanüsl Ta abikaasa on protesteerinud Poola võimude ees. mDRIID—- P^enlkud Guineast nõudsid, et saaks avalikult hukatud-hiljuti võimult kõrvaldatud diktaator Fransisco Macias Nguema, keda temall-aaštase võimul oleku ajal peeti moodsa aja halveniaiks tiiranniks. LONDON — 66-aastane Eileen Watspn, kes elas (üksi lihtsas ka- _ hemumjlises kortejris, jättis oma testamendis järele 10,4 miljonit dollarit ja pärandas 'selle kõik heategevusele. Tema raha tuli perekonna puuviljaäirist, (mis aastate jooksul kasvas suureks ©ttevõt- • teks.-. • V,' 1 , ; • BRIGHTON — Ingflise kuulsamaid supelrandu. Londoni lähedal asuv Brighton, otsustati kaheksa kilomeetri ulatuses anda alasti-kultuurlastele. Brighton on kaheksas Inglismaa linn, te on lubatud: tänavu alasti rimnas olemist. (>ma sooviavalduse kaalukamaks muutmiseks ütles British Natu-rist Council, et Inglismaal on 250.000 alastikultuulrlast 56 miljonist elanikust. : NEW YORK — Igivana juutide seadus; tunnistati kolitu poolt New Yorgis ^lihistatuks. Selle seaduse alusel,laMatud naine t o t e alles siis abielluda, faii tema lahutatud mess selleks andis nõusole- ,ku. , ^ ; N ™ • ORLEANS^ — Pressile päitseid pähe tahtsid panna mõned Lousiana assemblee-liitoed, kes : esitasid seädiise-eelnõu, et iga ajaleht tiraazhiga rohkem:kui j 2000 feagris olevast mehest juige- .„Eesti hõimufralkvas võitles II maailmasõjas oma olemasolu eest kalie suurvõimu sutve aB^ ei olnud võimeline tõrjunia rünto^ ja vabastati" kaks korda veriseis ja rahvale raskeid kannatusi toovas sõjategevuses,** kirjutab Pentti 0. Sormunen Soome sõjamälestuste aja-kirjasj^ ansa f aisteM — m i e ^ võitles —;melied jutustavad), tänavuses mafr . kuu numbris. Ta jutustab ühtlasi illie •dramaatilise ja omapärase loo, miMe on kuulnud ihelt ees^ laselt ifiüast Tegevuseks valitud öö oüi sünge ja pime. Valvepostide vallutamine läks veretult ja valvurid seoti kinni. Nende varustusega vüsime" segadusse suurte sildade valvurid, pealegi olid vangidelgi mingisugused sõduririided seljas, mistõttu teel usuti meid olevat rindele marssivaks väeosaks. Siis algasid rasikused. Järgmise! päeval 'tuli kõva pakane jä selle järel tugev lumetuisk. Kahe nädala pikkusest retkest ei saanud neis oludes olla juttugi. "Vähesed toidutagavarad lõppesid. Väsimus võitis vähehaaval paljudki meestest. QUEBEC CITY — Quebec Qtys lõppes möödunud nädalavafee-tusel Kanada provintside peaministrite konverents, mis tegeles peamiselt majanduslike küsimustega ja energia probleemidega. Konverents ei andnud siiski loodetud tulemusi ja lahendamata ülesanded otsustati anda Ottawa keskvalitsusele tutvumiseks Ja võimaluse korral lahendamiseks. i Asi selgu^ peagi: kaks neist asusid imMe vagunisse ja hakkasid olukorda selgitama — puhtas soome keeles:. ^ ,,Vabandage head härrad! Oleme pikemast teekonnast väsinud ja. palume luba tungida teie reisiseltskonda. Samas palume ^^^^^v bandada oma väljanägemise eest, mis ei; olene meist enestest. Kuid selle asja selgitamine nõuab p i kemat! j u t t u . - Kuid aega "meil oli. Hakati siis asja selgitama ja mehed rääkisid järgmist: •. V • ',. ' ,,Võibolla mäletate Saksa pber-kommlando der Wehrmachti teadet 2l|. detsembrit 1042? --Selles räägiti, et Velikije Luki rindelõigus oli eelmisel päeval läbi rinde tulnu(i üle 800 eestlase, keS OÜd põgenenud töö- ja vangilaagrist Sise-Venemaalt .ühel novembrikuu öösel kuu aega varem. •. Seal. laagris o l i ' .kokku • 'iile 5000. eestlasest saatuskaaslase. Olim^' valmistanud ette oma põge-nemisjiiritusele juba anitme nädal a j oõlcsül. Kui olime jõudnud teostamiseni, süs ainult . •Elu..kaotus näis., väga kerge: .mees asetus vaid hetkeks hangele lebama, aga kui sõber hetke pärast hakkas teda äratama, •leiti et ta o i juba surnuks külmunud.. : : : v : Tuli alustada tõelist kadailpu-list jooksu surmaga, kes oli iga hetk meie kannul. Kui, sõber langes ja keeldus väsinuna edasi marssimast, oli 'teise kohustus teda rihma pandlaga seni peksta, kuna ta end jälle jalule komberdas. Lõpuks. tuli süski lõpp. Siis alustasid omakorda venelased! Kui nad märkasid meid olevat põgenemisel, saime omta-korda tuld tagantpoolt — meid tulistas iiüüd suurtükipatareij milles juurest olime öösel mööda hiilinud. : Lõpuks saime šüski sakslaste positsioonideni ja pääsesime varju. Meid hakati transporteerjma tahapoole. . Alul sattusime muidugi sõjavangideks. Sakslased olid üsna ettevaatlikud meie usaldamisega ja alustaid omakorda meie ülekuulamist. Olime surmani väsinud. Tassike kaerasuppi ja, t l k veini võis' 'mitmele olla suimapõhjuseks. Ida-Prpislraaal asetsevas laagris haigestusid paljud veel kuudeks. Lõpuks jäi 2000-st pagu-teekonda alanud meKest järele Quebeci peaminister Rene Le-vesque üritas teiste provintside peaministritele tema poolt deklž r reeritud suveräänse liidu küsimij - se selgitamist, kuid ta ei suutnurf teistele pear. ministritele selgeks teha, millise staatuise omab Quebec kui ta rahvahääletusel otsustab rakendada oma sidemetes Kanadaga suveräänse Midu^ Mõnede peaministrite aryates on siin tegemist iseseisva Quebeciga, kes tahab saada, ülejäänud Ka-nadalt endale majanduslikke soo- •dustusi;' Konverentsil esitas Ontario peaminister Davis ettepaneku^ et Al^ berta õlirikkused tuleksid jagada kõigi provintside vahel A g l o u ^ selleks föderaaln^rovinitsiaalne erifond. Sellele vaidles vastu Ai^ taertä peaminister Lougheed, toes kinnitas, et sellise fondi moodustamine ja Alberta õlitulude jagamine tooks kaasa olukorra, kus provintsidelt võetakse ära kontroll loodusvarade iile. Konverentsil ei arutatud Kanada põhiseaduse reformi ning võeti vastu ettepanek,! et (pttawa võtab kontakti provinltsi võimudega ning hakkab leidma võimalusi uute ettepanekute väljatöötamiseks, e ettepänetaite väljatöötamiseks. Selline oli eesti feeste jutustus. Meie rong hakkas siis aeglaselt liikuma suundudes Riiast Mõisaküla poole, esimese Eesti linna poole, kus. OÜ kitsaroopalise. raudtee sõlmpunkt. . — Kas tead> mis vahe on niine-viku ja tänapäeva vahel- — Minevikus olid lapsed tattninad, tänapäeval on tattninadel 200.000 eks.,. |>eab esiküljel lehe pea kohal kandma kirja: „Siin ajalehes avaldatuii; kirjutised ei vasta alati tõele." Osariigi pressi-ijhing esitas vastulause ja teatas, et press on nõus niisugust pealkirja avaldama ainult sel juhul, kui tehakse kohustuseks, et iga rahvasaadik ernie vahniskõnet või sõnavõttu asssemblees teataks: ,,See, mis ma nüüd-T^gnii et tarvitse vastata "igas punktis tõele." sid tõeliselt tulla .kaasa -^teekond oli pikk ja vangide põ-genertiine teati olevat alati surmanuhtlusega karistatav tegu. Olefcäsime, et Pripeti soode üle-tami4e õnnestuks paremini esimest^ külmade tulekul. Tegime oma plaani nii, et meiemarss Ve^ likijei Lukisse, müle olime vaimud rinde ületamiskohaks, kestaks vahepealseid asulaid vältida vähe» liialt paar nädalat. : Kui kõik toit oli lõppenud, kae-vasime jäätunud soost sootaime-de juuri, m.01e9t mõned neist olid iiimselt mürgised, kuna paljud said. neid süües krambid j a suiid lühikese aja jooksul. Meie üksus härvenes päev-^päe-valt. Algsest koosseisust oli järel umbes pooled, 'kui 20. detsembri vastasel ööl aastal sattusime venelaste suurtükipatareüe, müle isuudmeleegid valgustasid öist pimedust. Pinguli närvidega jooksime kahurimürina saatel ja granaatide plahvatuse kumal eespool oleva eesmärgi pooile; te muidugi võis olla sakslasi. Kogesime, et eesmärgini oli ainud :6 kilomeetrit ja reisi jätkati kohe.,- - Jõudsime • eesrindele just, kui talyine päev hakkas valgeriema. Km hakkasime liikuma sakslaste, positsiooni suunas arvasid nad meid punaarmee tünnafcüksuseks ja hakkasid suurtükkide tapva tõkketulega meie edasiminekut ta-kistama.. S. Võttis enne kaua aega,- kui nad usaldasid relvadeta ja käsi üle- . vai hoidvaid MeM.otatuks pi- ;pidu ja rõõm! Esimesest, jaamast alates üeid-sime end oleva peorongjs, Lauldi, noored tüdrukud andsid .jaamades oma sõdureile lilli. Viljandi j aama^S oli vastas . puhkpilliorkester ja igal yäikeselgi peatusel olid inimesed tulijaid tervitamas. Siis mindi Tallinna poole. Vähehaaval hakkasid hõimu-vennad mõtlema tuilevasele saatusele. Maa oli nüüd sakslaste poolt okupeeritud, ega eestlased pole neid k ^ eriti soojalt armastanud. Mis toimub : nüüd? Olukord ^Stalingradi võitluste järel pani mõtlema, et sõda pole sugugi mitte veel sõditud. V Meile esitati küsimusi: ' ,.Mllline olukord on praegu Soome? Kas Soome armee võtab vastu yabatahtlikke? Kas. võib salajasi teid kaudu.pääseda Soo- Teadsime, et'mõned eestlasedl oli yäikseil mootorpaatideE sõitnud üle ISoome lahe ja saa^ nud ka Soomes varjupatga.. Kuid kõik sõitu alustanud polnud Soome jõudnud: sakslaste valve-laevad olid. mitmed neist hävitar nüd, tarn mõned dlid sõitnud Osvald oh täis hagu pinal. Ta saab end suure vaevaga taiksosse vinnata. Taksojuht näeb olukorda ja küsib naljatades: ,jNoh, kuhu me nüüd süs ka sõidame?" ,yMis see teie asi on!" vastab Osvald vihaselt. ,vKas ma gi võlgu olen?!" Korteriperenaine, üürilisele: „Kuidas läheb teie vennal, preili Vahusti? Pole teda juba ammu aega näinud."; - „Tal on nüüd uus õde." , , « ^ i v ^ « , võib saada ühe eest Moskvas?" ',;Keskmiselt kolm aastat." Kohtuvad kaks juuti Moskvas. „Oled juba kuulnud, Moscha, et professor Brodjadnikov OB leiutanud meetodi, mille abü võib iga ininiene 170 aastat v^naiks saada?", küsib üks. ^ ^ ,,Kui see tõele vastab, siis võib kohus sulle sada aastat väänata. miinile.' - ' • • Hiljeni ilmnes^ et Nurmeses oli organiseeritud vabatahtlike kopli-tuskeksus. 1943. a. vabaduspäeval (Soome vabaduspäev, 6. dets.) .andsid eestlased, koos soomlastega sõdurivande olla truu soome valitsusele. : Seoses Soome^N. Liidu vahera-huga tuli kõik N. Liidu kodam-kud, kelleks ka muidugi eestlased arvestati, saata" tagasi kodumaale. Sama saatuse osalised olid meie maale sõja ajal põgenenud Inge-rimaa ja Idä-Karjalä; elanikud. Paljud neist süski võisid libiseda üle piiri Rootsi ja sealt veelgi kaugemale. Ka Eestist põgenes sõja lõpupäevü palju inimesi väikestel paatidel. Mõned katsusid üle Atlandigi jõuda. ; Paljud hukkusid, paljud elavad nutid uut^ ja majanduslikult kindlustatud oludes kuni Florida päikesepaisteliste randadeni. Raske on olnud hõjmuralva saatus.:;' ® Laupäeval, 25J augustil alguse ga kel 12 päeval Seedriorul Põh-jä- Ameerika eesti sõjameest© kokkutulek K.E.V.Ü: 25. aastapa©^ va tähistamiseks. ® Laupäeval, 25. augustp algusega kell 12 päeval Jõekääru Laste Suvekodu maa-alal saarlaste suvepäev. o Pühapäeval, 26. augustil Toronto E^ti Aiandusklubi väljasõit Vineland'is asuvasse puüviljafar- ,mi.:-;.':-:.' '•: @ Esmaspäeval, 27. augustil kell 7.30 õ. Tartu College'is, Elleia Valdsaare loeng ,,Eesti-rahvapffl- W - . - : ® Teisipäeval, 28. augustil \m 7.3Õ Õ. Tartu Conege'lš prof. Reiiffi Taagepera loeng «Võistlusrelvffls- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-21-08
