Vaba eestlane , August 21, 1979

              «jr
Nr. 62 Nr. 62 .
filüs soomlanna MeF-
|:>aabus 16. jimlil lae-lasknud
tolliametn!»
5se tagasi, tembeSdar
läeme Teet Pabsoni
I mõlemad kuulatiiile
pTuula Springare § ^
,UndergTOimd Evan-leÜse
organisatsiooni
sjonitööl raudeesrii-
(ajasuses siiski kahel-organisatsiooni
juht
ohustamata neid ini-stlik
kord nõuab, et iga
jn kohustatud võõra kü-jraporteerima.
Põranda-
Ištlased. tavaliselt ei täi-
Eeadust ja võivad selle
fia.kasvõi vanglasse.. Nii
külaskäik oBa põhju-tuvendade
elud on ohus­ta
vastutustimdetu ,,Bõ"
Evangelismi" juhata-
?ab jahti fotode saami-
|:iorjanduste teostami-
Inad fotode tegemisega
[viinud.
ps avalikult räägivad-sel-
Ivusest, on sen^ Stuokel-
)o]t kohtu alla antud.
li. tunda sallivust selliste
^ioonide vastu, kes teki-
|iju põrandaalusele kiri-nunistlikes
maades, kes
leid nende tegude ava-femjse
pärast kohtu" al-pad-
mitmesuguseid va­le
kohta," ütles. pa,stor.
jid..Kui ta katsus "sellest
fcuckelbergenle, siis vii­li
dus rääkima?'.
rhõrahdaaluse kirikus ju-
: kommunistil kui. maal
katkestada oma side-isrground
Evangelismi"
I iooniga ega võtnud
J abi, mis selle tegevuse
latajaile olnuks vajalik.
le v a s t i ii
^ysf _ Iraani-telgitagune
ajatoilah Khomeini ni-jida
Iraani sõjajõudude
[ajaks ning lubas alusta-
[õda mässava kurdi sugu-lu.
iKhomeini kuulutas
Ija kõigi miilitsaüksuste
fiöqni, et anda hävitavat
[didele, kes olid vallutar
|: piiri ääres asuvas 15.000
linnas Paveh'is keskva-rarteri.
Kurdide vastu
bitlema ka Iraani lennu­kad
võitluslenn^ikid.
Eestlase" eieiLmJses
ilmunud teadaandes
rOomino (lauljaile aantud
parjutuse aeg ei ole mit-
^0, vaid 7.30 õhtul.
fCrKSTlLANE teisipäeval, 21.'augusti]^; — Tuesday, August 21, l O T Lk.
(CANADIAN SCENE) — Föde­raalvalitsus
teatas,!'et ta on nõus,
kolm tuhat ^indo-ihiina põgenikku
iga kuu kestel vastu võtma endise
tuhande asemel kui^s. Immigratsi-oonlminister
Ronald Atikey mai­nis,
et Kanada loodab oma luba»
dust täita eraisikute j a organisat­sioonide
abiga. Uus pagulaspro-gramm
töötab riii, et valitsus
omailt-poolt toob sissd ühe pagula­se
iga eraisikute või organisatsi­oonide
poolt majandusliku taga­tise,
sasmud pagulase kohta. M i ­nister
Afckey lisas, et kanadalased
kes soovivad kaasa aidata, kuid
pole võimelised täit panust taga­ma,
võivad saata raha' erilisse pa-gulasfondi,
mis on praegu loomi­sel
heategeva |Organisatsiooni põ­himõttel.
Raha, mis sinna fondi
laelcub, läheks pagulaste trans-;
pordiks Kanadasse ja nende esi­algseks
abistamiseiks oma uue" elu
sisseseadmisel.
Kui eraisikud ja organisatsioo­nid
osutavad eeldatud vastutule­kut,
siis võtab Kanada 50.000 in-do-
hiina põgenilcku vastu 1980. a.
lõpukS: .Senini on Kanadasse tul­nud
14;360 nn ,vpaadiinimešt'• aJa^
tes li975. aastast tänaseni, nende
hulgas 5000 põgenikku, kes saabu­sid
siia ajavaihemikul 1. jaanua­rist
.kuni .12. juulini 1979. See on
senini suurim pagulašgrupp, kes
pärast -Teist maailmasõda Kana­dasse
ori immigreerinud. Suurima
grupi senini moodustavad 37.189
ungarlast, neile järgneb 12.000
tshehhi ; ja 11.000 : libanohlast.
Praegu ag^ näib kiüU nii, et indo-hiina
pagulased löövad üle kõik
eelnimetatud grupid arvulise
suuruse poolest: '
Minister Atkey ütles, et ta on
äärmiselt rahul valitsuse iülesikut-se
seniste tulemustega, kuna pal­jud
erainimesed ja organisatsioo­nid
on sellele järgnenud.' Senini
on valitsus le;^irigiüd sõlminud
presbüüteiri ja ühendatud kiriku­tega,
Mennoniitide, Keskkomitee­ga,
Canadian Lutheran World Re-lief
ühinguga ning anglikaahi ja
roomankatoliiklike piiskopkonda-dega,
igas suuremas Kanada l i n -
Isikud jä organisatsioonid, kes
soovivad tagatist anda kas pagu­lastele
või perekondadele, palu­takse
ühendust võtta lähima im­migratsiooni
keskusega.
Tänavu augustikuul möödus 35 aastat päevadest, mil eesti vabatahtlike rügement Soomes pidas
ägedaid võitius! Soome rindel ja läks kodumaale kui seäl olukord muutus eriti k r l ^ ^ Püdil
eestlasiste ohvitseÄ eesti • vabatahtlike ;]räge
Metsaülikooli 13. kursus avati möödunud laupäeva! Kotkajärvel udus Ja vihmayines. Kursusest vötato
osa 95 isikut, sieist peaaegu pooled Ühe osavõtjateks on lektoritest #.
Rebas Rootsist, Göteborgist ja dr. Eein Taagepera ühendrükidest, Kalilorniast.
Tudengitest olid kaugemalt saa­bunuteks
kirjani Jaanivald ja Ma­r
i Siim Rootsist, 1 tudeng Seatt-lest,
Wasliingtoni osariigist ja neli
mees- ja [kaks naisosavõtjat Ore-göiiist,
kejledele kohalik Eesti Selts
andis Metsaülikooli tööst osa võt­miseks
5(|0 dollarilise toetuse.
.Xaup^evame .avatalitus toimus
seoses JõMusöögiga, kus kohalie
saabunuid tervitas feursuse juha-
• taja KabiLokk..':
Kell 8 esines avaloenguga dr. Hei­no
Susi, kõneledes teemal: ,,Ise-seisvusaeg
Karl Ristikivi pilguga".
Referent jagas kirjaniku loomingu
perioodidesse, kus võrdselt on esile
tõstetud imi häid kui halbu näh­teid,
kusjuures on aga selge, et
kirjanik .Ipöhiliselt armastas oma
rahvast. Laupäeva õhtu oli pühen- muusika tänapäeval'', . mängides
datud vastastikusele tutvumisele, j loengu täienduseks Eestist toodud
.Pühapäeval paistis päike ja ilm helilinte,
oli i k s . •
Kell 9 hommikul oli avaloei ^ di'.
HainRebaselt; teemal „; lesti
ajalugu makro perspektiivis".
Referent andis ülevaate kõigist,
raamatutona ilmunud eesti / ^alu-gudest,
mis hõlmavad balti-s' ksa,
Eesti iseseisvuse ja nõukogude
rezhiimi ajal välja antud ajaloo­raamatuid.
Hain Rebas käsitas eri­nevaid
ajaloosündmusi miitmest
aspektist vaadatuna! Pühapäeval
kell 11 kõneles Urve Karuks tee­mal
,,Gailit ja armastus", esitades
rikkalikult tsitaate Mrjaniku töö­dest
ning kell 2 p.l. esitas dr. T.
Virkhaus loengu: „Eesti kammer-
Pärast seda eesti keele kõnerüh-made
ning huvh-irigide juhenda­jad
tutvustasid oma gruppide
öhtül toimus Metsakirlkus medi­tatsioon,
Inis esinesid muusikalises
osas Aarne Tork kitarril ja Leelo
Vaidsaar flöödil. Jaan Kaplmski
luulet luges dr.. V. Šalo. Kirikust
siirduti ühisele lõkkeõhtule.
Metsaülikooli töö areneb korral­dajate
hinnangul sujuvalt, milleks
kaasa aitab; kursustest osa võtvate
tudengite ühtlane koosseis. Kursus
lõpeb kava kohaselt eeloleval lau­päeval.
^ • : -
Tartii Instituudi teise loenguõMTima sel sügishooa-Jal oli
keelne diapositiivide programm „Estonia: Westeni Civi!izatioifl's
Outpost on the Baltic Sea". Selle 139-st diapositiivist koosneva
programmi oli koostanud Enn 0. Koiva, kes ka diapositiividele
ingliskeelse seletuse andis. Fotod on teinud ja tehnilist nõu and­nud
R.A. Pulstrom. Kommentaaride taustamuusika on „Tuule"
grupilt nende heipllaadialbmnäst „Suveöö". Frogfammi kestvus
JõekäänJ suvekodus viibis Lää-ne-
Saksamaalt saabunud kauge
kasvandikuna Ülo Vainomäe, ke­da
näeme koos Kalju Iogi'ga
laagrist lahkumas.
Foto: J. Säägi
See koosneb kahest enamvähem :
võrdsest osast ja on osa USA Eth-;
nic Heritage programmist ning
ORa USA' haridusministeeriumi j
arenguprogrammist, mille kaudu
õpetatakse ja lahendatakse mit-mekultuurilisi
kogemusi keskoo-lides.
• ;i. •:
Kogu i programmi üldpealkir-'
jaks on „Estonian American
Cultura! modets", koos mitme
seda jrakendava variatsiooniga.
Saatemuusika on vaimstatud ees­tikeelsete
tõlgetega.
139 diapositiivi hõlmavad Eesti
maastikke, vanu ehitusi, näidatak­se
kaardil Eesti asukoht, tuuakse
palju Kalevipoja-ainelisi kunsti-produktsioone
K. Raua, E: Okase,
R. Sagritsa jt. töödest, - näidatak­se
ajaloolist Tallinna vanematelt
koloreeritud gravüüridelt ja selle
kõrva antakse ka: üksikuid vaa­teid
mujalt Eestist. Ajalooliseks
ja rezhiiminäitlikuks võrdilelmi-seks
on toodud ika mõned täna-'
päevased pildid.
•Diapositiivid '•. on , tehniliselt
head, ainult nende valik on kui­dagi
Juhuslik ja järjekord eba­määrane,
kus algallikaks on
peamiselt kodumaalt saadud
pilditeosed, niistõttu ka Pikk
Hermanni torni tipus on Nõu­kogude
Eesti lipp. .
Pärast programmi oli ..elavaid
arutlusi nähtu üle, kus korduvalt
võtsid, sõna R. Antik, E, Salurand,
H. Lepni, H. Kopti j t , leides sel­les
osalt kä koeksistentslikfce ele­mente.
Lõpuks aga leiti> et mõ­ningase
muudatusega oleks see
küllalitki hea ; Eestit tutvustav
programm.
Sel aastal tähistab K.E.V.Ü, Liit
oma 25.: aastapäeva. Pidupäeva
korraldamiseks moodustati tohn-kond
T . E . V ; Ü . ja H.E.V.Ü. liikme­test.
Toimkonna andmetel ön eel-itööd
viidud lõpule ja Seedriorg
avab järjekordselt oma värava
laup., 25. augustil kõigile endistele
sõjakaaslastele ja nende sõprade­le.'.
^ ' - • •
Rõõmustavaks uudiseks oli hilju­ti
saabunud teade USA Liidult, et
ühissõidu korras saabub bussidega
kiülla idaranniku võitlejate ühingu­te
liikmeid. Nende hulgas ka mei­le
kõigile tuntud laulumees Hairy
Verder Lakewoodist, kelle abil õh­tune
muusikaline ja sõnaline osa
: muutub sisukamaks. H. Verder on
Iväheseid: pagulasiauljaid, kes on
pühendanud palju oma tegevusest
sõdurilaulude jäädvustamisele.
Kavalises osas esineb klaveril ka
Emilie Kalkun Detroidist."
Teeme vann
nii linnas kui ka suvilates ^
Müüme aknaid Ja installeerime
WINDOWS BOUNDS
1916 Queen E , Toronto
Vajame •
• L A P S E H O I D J A f :
1. a. tütarlapse Juurde 2 või 2 päe­va
nädalas, (kell 7.30—5) alates
1. sept. Sherbourne ailmaajaama
läheduses. — Palume helistada tel.
921-8169
® Juulis tolmus Gotlandil rah-'
vusvaheline rahvatantsu pidustus, i
mis korraldati När-Lau noorte •
tantsuorganisatsiooni poolt. Rah-vatäntsugruppe
oli Norrast, Taa­nist
ja Soomest, peale nende oli'
üheks esinejaks ka eesti rahva-
' tantsugrupp ,^assairi"_ StoMiol-mist.
-. Kassari esines Vishys ja
kalcs korda Loista lossis Lõuna-
Gotlandil. Pidustuse head õnnes­tumist
segas: vihmane ilm. ;
Hästi sissetöötatud aiandusäri koos puukooli- Ja maastiku-kujundamise (laiiscaping) eM%sharu-ga,
IIO-Nõüetav
vastav eelharidus Ja togemusei nimg vSimc:. suhelda umll!>e§ • paäriMlnMie teeMstuJsga.
Soovitav mootorsõidukite ja nüsutassüsteemide vajalik tuhdmime. Tasu kokkuleppel vastavalt kva­lifikatsioonile.
Pidev teenistus sobivale kaadidaadlle. Kohapeal perekonnaelamü koolide Ja äride
läheduses. • ^ V ^/--'^ L
Sooviavaldus vastavate andmetega koifidentsiaalseks kasutamiseks palutakse kohe saata: EJ.E.
Alfred, Toromto Dominion Centre, P.O. Bos 326, Toronto, Ont. M5K 1K7.
I L M U S I D JA ON MütJGn.,,VABA E E š T ^
mw
Dokamentaalteos andekaimast eesti soost spioonist ArthtirHa^
Man — Juhan Tuldavast, kes .^põgenes" 1955. a. JElootsl ja saava-tas
pagulaskonna nsaldnse, koni 1963. a. N. Liitu ta^&si laks.
Antoai murimine põMiiebpaljndele dokumentidele ja Isiklikele
lk. Hind $12,Š0 — saateMuSO cmü
See on mõned aastad tagasi eesti keeles ilmunud ja sujart täfeele-panu
leidnud dolramentaaljutustuse,,KGB k^^^^^
keelne väljaannet Eestikeelse teose ilmumisel nimetati seda
rohkem kui tõesti sündinud looks, vaid hoopis kõigile kodumaad
külastajaile vajalikuks käsiraamatuks. Võõrastest rahvustest
sõpradele oleks see heaks näiteks KGB agentide tööst turistide
224 lk. Hind $12.50 » saatekulu
ELMÜS —1978. a. kauneim: eestikeelne
I. Ivašk püsib oma luules tugevate sidemetega Uuna-Eesti va­nemate
sünnimnllas. Tema nägemnšlik laole Soomest, selle sha-manukast
soome-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
iimbmskonnast mujal maailmas on tunderikas ja tahe%anaerk.
Elakogusse oiQ valitud paremik ta varem ilmonad
E. Hind $10.00 — saatekala 50 centi
SAADAVAL VABA EESTLASE" TALITUSES
11
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
384 lk. (seMest 64 lk. fotosid) — Händ
pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mälestosraamad
„värsk6te" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914—1919. Raamat ilmus 1972. a. admiral J. Pitka 18®. sünni-
237 lk. — Hind $8.80
oma võõrrabvusest sõpradele Eesti võitluis®
Evald Uustalil
Hind $7.00 pluss 50 c saat^ku^^
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
I
iö. angustil toimunud Winta-rio
loterii loosimisel langesid viis
100.000-dollarilist peavõitu pile-teile
nr. 23193 seerias 26, nr.
97220 seeria 20, nr. 41224 seeria
9, nr. 93655 seeria 21 Ja nr.
78830 seeria 14. Tasuta piletiraa-raatu
annavad pletid, niis lõppe-ö
Eesti Eahvusfond Rootsis va­lis
äastaikoosoldkul aülükmeiks
prof. df. Arthur Võõbiise tetma
teenete eest vabadusvõitluse aJai
ja tsiviiiitisener Peeter Norrriaki
Rahvusfondile osutatud ihaijan-dusliku
abi ©est. Juhatusse valti
O. Aule, A. Hoim, M . Juhkam,
R. Kõrgma, K. Kaarik, Ä. Lem-berg,
A. Martinsoai, Mathiesen, B.
Maek), V. Mänd, H. S.
Nunmistei J. Randiäiiiets, A. Ruusa,
L. SGhM>erg, P.
her. , i i-:
\