Vaba Eestlane, April 21, 1965

              Kl
1965 April 1965
urejõiajõpu eel
Kui Saksamaal oli 40:000 eestlast
Aprill 195 ja apriU 1965
jjtf pealsed kakskümmend aastat on kiirelt kadunud Kõik see mis toimus kahe aastakümne
Euroopa"südames Saksamaal pole aga ununenud 1943 aasta kevad kui iimane sõja-keva- d
h lavana edasi nende südametes ja mälestustes kes tol ajal Saksamaal viibisid 1945
'va koru maailma pilgud pööratud sõjas väsivale ja kokkuvarisevale Kolmandale Riigile" kuhu
ri kaasmaalasi oli põgenikena sattunud umbes 40000 inimese ümber Kt elustada noid traagi-IracrillWe- vi
ja dramaatilisi öid mil sõja lõpp seisis peaaegu „käega katsutavas" kauguses hei-- i
allpool pilgud kogu 1943 a kevadesse Eestlaste mitmekülgsete eluavalduste ja olukordade
Saksamaa varemete vahel on meil kasutada ainus tol ajal Saksamaal ilmunud eest-iline
trükisõna — ajaleht Eesti Sõna" Teatavasti jätkas „Eesti Sõna" pärast kommunistide
tkordset Eestisse tulekut ilmumist Berlünis 9 novembrist 1944 a alates kus oli aga sunnitud
--tammise lõpetama 1913 a varakevadel kuna Berlün oli muutunud idarinde kokkuvarisemisega J3 "—t:iip lähenemisega rindelähcdaseks linnaks kus ei osutunud enam ka ajalehe ilmumine
icimalikuks
vr XISID SAKSAMAALE
MTTIMD EESTLVSED?
je teie küsimusele vastamiseks
fls õigem küsida: Kus ei asu--i- d
Saksamaal eestlasi? Nagu se-da
rist küll paljud isiklikultki ko-tj- 4
võis eestlasi igalpool kohat-a-
suurlinnades linnades kü
ljes ja isegi üksikutes vaiKesies
eia asulates olgu need siis kas
l&sa Saksamaa taludes või Põh-atre-äirset- es
kalurite välkekü-Iide- s
Tolleaegsetes alati täiskii-lita- d
rongides raudteejaamade
--rustatud hoonete vahel amet-Leituste- s
ja kauplustes võis ikka
ji ikka kuulda maakeelt ning kui
pijesik sõbraga kohates läks mõn-esse
õllepoodi või kohvikusse
sa pidi ta omavahelise jutuga et-urtat- lik
olema sest kõrvallauas
võis istuda saatuskaaslane-eestla-'- j
Mõnel juhul juhtus sedagi et
kotnkupreilist ettekandja osutus
stlannaks Et trammijuht või
konduktor kellelt eestlane vigas-es
saksa keeles teed küsis osu-t-a
mõnelgi puhul Tartust või
TaHiöiast päritolevaks seda mäl-etavad
kindlasti mõnedki mööd-unud
aastate eest kasvõi näiteks
Viinis aset leidnud lõbusast vahej-uhtumist
Aga eestlasi võidi ko-hata
ka vabrikutes tööstuses
icetasutustes ja mujal — ühesõ-n&r- a
kõikjal
Kui nüüd küsida kus asusid ka-hfktes- ne
aasta eest Saksamaal
juremad eestlaste keskused siis
"a sellelegi raske vastata sest
ÜAfAl WJWWM säl 1 ü avj am~n ii i
FRANK VASS BA
ADVOKAAT-NOTA- R
263 College St
(Spadina juures)
Til WA 24111 WA 2-61-
12
kodus- - WA 1-94-
24
VA E CLARK
ADVOKAAT NOTAR
80 King Street West
room 1108 Toronto 1
THE STAR BUILDING
Tel EM 4-4G-
37
DOUGLAS & JOHNSTON
ADVOKAADIBÜROOD
T!ef6n CL 94267
u0 Stvtmh St New Toronto
?Si? '"d PSevitl teisipäeva)
IWJ Laenude korraldamini
I ANDREW E McKAGUE
hri'"r' Sollelfer Notry Public
BjJ Street Room 1008 1009
!" Telefonid
'ee EM 4-13-
94 EM 4-13-
95
1 Vodui MA 1365
Vajatakse
tüdrukuid ja prouasid!
°U= vj kuUeU satud
JUUKSURITEKS
loü kool Jdutb
öl R
k —a --j 'mifhkinmii k&--auiiOOf u
~ 64 bclisttf
MARVEL
HAIRDRESSING SCH00L
J!VaTOa j OTTAWAT
neid suuremaid keskusi oli üsna jnl sõja lõpupäevadeni peavarju
palju ja need on meie ajalooks- - jumbes 300 eestlasele Schwerin
tel veel täpsemalt i200 eestlasele jne Kui palju eest
Igatahes nii palju võib ometi mär- - [lasi töötas Frankfurtis Maini ää-kid- a et kodumaalt lahkudes jäi res Darmstadtis Offenbachis Ha--
ja selle ümbrusse um-bes
1000 eestlast 1945 a talvel
rindepiirkonda Jäädes põgenesid
enamikus kõik Danzigi eestlased
läände ennekõike Rostocki kuid
teataval osal ei õnnestunud seegi
kuna nad jäid venelaste käte
Üheks suuremaks eestlaste sõ-jaaegseks
keskuseks Saksamaal
—
naus
koguarv oli
küllalt suur
Kui eelpoolsetele
Neuham-mer- i
laagrillnnaga ligemale 8—9-tuhandeli- se
eestlaste hulga
lisandus mitmeid teisi
üksusi siis
oli Kolmanda Riigi pealinn Ber-- 1 peaks üldpilt eestlaste paiknemi-lii- n
a 3 veebruari raskel isest a kevadel selge olema
õhurünnakul hävinud eestlaste j On kahetsusväärt et ajani
kartoteegi andmeil oli Berliinis pole meil avalikkuse kasutada lä-aastavahet-usel
vähemalt 2000 nemad läbitöötatud andmed eest-last
Tegelik arv oli aga palju suu-- laste kohta sõjaaegsel Saksamaal
rem võibolla koguni 3—4 tuhan- - 'Tulevase eesti ajaloo Jaoks
de ümber sest suur osa eestlasi i oleks need andmed hädavajalikud
oli registreerimata Samuti tuleb ja mida varem neid koguma asu-Berlii- ni
eestlaste üldarvu juures 'takse parem Sellepärast
arvestada sellega et seal oli roh-- 'pole meil ka praegu üldisematki
kelt ajutiselt peatujaid kusjuures pilti sellest mida eestlased Sak-nee- d
ajutised" peatused venisid samaal rahu te-sag- eli
mitmeks-mitmek- s nädalaks gid Igatahes niipalju võib siiski
1945 a kevadeks kahanes aga eksimatult öelda et enamik eest-Berlii- ni
eestlaste arv mõnele sa- - lasi oli tööprotsessi rakendatud
jäle sest Berliin oli pidevalt lää- - Lausa-vahtijal- d ja rahu ootajaid
neliitlaste pommide all ning see- - oli vähe sest selle eest hoolitsesid
ga mitte sobiv
KÕIGE ROHKEM EESTLASI
SUDEEDIMAAL
Kõige enam eestlasi asus vaid-lematult
Sudeedimaal Arvesta
takse 3—4 tuhande inimesega tööle sest Saksamaa kannatas te- -
V3HsHIH !C' liB Seisti
SfW Mm- - Ktw9MMMMMl t vL JMMM
- 'H jHI
Eesti lahkuvad 1945 a Tüüringenist idast
vaenlase eest
mis igati usutav sest Sudeedi-maal
oli mitu mitu 500-6-00 eest-lasega
eestlaste keskust nagu
Reichenbach Aussig Jt üldse oli
Sudeedimaal eestlasi umbes 30-ne- s
'laagris Aprillis kui Sudeedi-ma- a
oli haaratud sõjapilrkonda
oli eestlastel põgenemine läände
või lõunasse raske ning sellepä-rast
jäi sealgi eestlasi venelaste
kätte
üheks paigaks
pidasid eestlased Lõuna-Saksa- -
maad kuhu põgenikke kogunes
1944 a lõpul paari tuhande üm- -
j ber Suuremateks keskusteks en-:n- e
olid München
jAugsburg Ja ka Kempten kuna
iGeislingenis mis kujunes hiljem
i eestlaste pealinnaks Saksamaal
1 oli suure sõja lõpu eel ainult 30—
' 40 eestlast
I Austrias arvestati eestlaste hui--1
ka 194445 vahel 1000—1500 ini-mesel- e
kusjuures suuremateks
' keskusteks olid Viin Ja Linr
arvukalt oo-tas
eestlasi sõja lõppu ka Tüürin-geni- s
ja Kesk-Saksama- al kusjuu-res
suuremad kaasmaalaste kes-kused
olid Jenas Weimaris Er-furti- s
Dresdenis Leipzigis Hofis
fChemnlzis J m Neist keskustest
ei pääsenud venelaste haar
dest välja
Väikene ei olnud eestlaste hulk
' ka Ja isegi Lää-ne-Saksam- aal
Lüiibeck andis ku--
VABA EESTLANE kolmapäeval 31 aprillil Wednesday 21
aprillis
selgitamata
Danzigisse jt tööstuslinnade vabriku-tes
pole teada kuid
lisada et sõ-javäelased
moodustasid
mil-lele
veel
sõjaväelaste teisal
1945 1945
seni
eest-- 1
rahva
seda
kuni saabumiseni
kõik
Juba saksa asutused ja ametni-kud
et „ausländerid" ilma asja-ta
toidukaart! või
ei saaks üldiselt rakendati
eestlasi võimaluste piirides nende
ametalade ja kutseoskuse järgi
r 'vi i&
põgenikud kevadel peale-tungiva
Lääne-Saksamaal- c
varjulisemaks
kapitulatsiooni
Märkimisväärselt
Põhja-Saksarna- al
tarbealne-ku-pong- i
ravat tööjõu puudust Muidugi
püüdsid sakslased kõiki põgenik-ke
suunata ennekõike sõjatähtsa-tel- e
aladele ennekõike vabrikutes-se
kuid teataval osal õnnestus
tööd leida ka oma erialal Parata
matult tuli aga sedagi ette et üli-kooli
haridusega mehed ja eriala
lise oskusega ei leidnud siiski mu-jal
tööd kui talumajanduses
KUHUS SUHTUTI EESTI
TOOTAJAISSE?
Selle kohta võttis pikemalt sõ-na
ajaleht „Eestl Sõna" 20 jaan
numbris kirjutades muuseas
Saksas viibivad eesti põgenikud
[on siin leidnud varjupaika Ja vas-tuvõtu
Kõigile töövõimelistele on
ivõimaldatud tööd Ja teenistust
lOsa neist on leidnud rakendamist
oma vanal kutsealal teistel on
-- tulnud asuda tegevusse uutel se
Initundmatutel tööaladel Seejuu-Ire- s
Saksa Töõrinde (DAF-i- i poolt
i antud korralduste kohaselt on
kõigi eesti töötajate kohta kehti-Iva- d
täiesti samad töötingimused
mis saksa töötajate kohta (Tege
Ukult ei olnud see alati nii Toim
Kuna mõnel pool töölaagrites
on eesti töötajate majutamisel
tekkinud arusaamatusi siis on
Saksa Töõrinde poolt Töötavate
Eestlaste Peaesinduse kaastegevu-sel
veelkord Juhitud asjaomaste
tähelepanu vastavates eeskirjades
sellele et eestlasi tuleb kohelda
r
jVT]VWMHHVrHHIHMMkrir )MMIjj$r " -- MMMMgvMP asSBSHBBBBSBSSSaaR'?
ijaaaiaaaaaaaaaaaäaaaaiaaaaaaaVl Hli sKaaaaaaaaaaaaaaaaaaalaVa aaCCvVv isLbav V aasBBBBBBaBaa
VEJNAHHt 'aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaafl
jrVaaV jB4hjbw°-aaia-aV si lr4naaaasiaaaTVH~~MulBaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa BT w Rtt-KaaaaaaaaaaAL?BaK?EIBaBaBaBaBaBaBa-
BaBaBaBafl Ba_~BBSBr - bl BaaaaaaTawBaaaaaaaaaaaaaaa-Saaaaaaaaaaaa- l
Riigi Hinghäälingu rahvas põgenikkudena Ida PreMmaal 1915 aastal
eriti hoolitsevalt Sellekohases
korralduses üteldakse: Eestlaste
majutamine laagrites peab ical
Juhul toimuma eraldi idatöölis-tes- t
võimalikult mõnes välismaa-laste
barakis Ja sealgi omaette
ruumis Mingil tingimusel ei tohi
selle Saksamaale sõbraliku rahva
meeleolu Ja koos sellega ka töö-tingimusi
häirida väära kohtlemi-sega
Seejuures tuleb ikka meeles
pidada et peaegu igal eesti pere
konnal on omakseid kes võitle-vad
rindel koos saksa sõduriga"
Selles propagandalises" amet
KIRJANIKE KOOPERATIIVI
JUURDE LÜÜRIKA-RIN-G
Kevadhooaja kirjastuskava soigunud
Kirjanike välja kuulutanud nina
kuna A Viirlaid! romaani tuled" Il-mumisega
poolsari teata-vaks
tehtud 6 proosateost Veel ilmub kevad-hooaja
sarjas A Mägi Lühike eesti
Avateoseks uues poolsarjas on
'Karl Ristikivi romaan Mõrsja- -
linik" See on raamat samasugu-sest
ajaloolisest zhaanrist nagu
autorile viimasel ajal omaseks
saanud Käsitlemisel on sajand
kui raske ja pime aeg pärast suurt
katku Peategelaseks on noor
tüdruk kes tunneb end olevat
nägemuses kutsutud
muutma Teiseks raamatuks pool
sarjas on Arved Viirlaid! romaan
„Sadu jõkke" otsene Järg sama
autori eelmise poolsarja viimase-le
raamatule Kustuvad tuled"
Selles teoses jätkatakse resti
rahva vastupanu käsitlemist ve-ne
okupantidele pärast metsa-vendluse
otsest lõppu
Pi ''nedes tõsioludele annab ro-r- r
n pildi meie kodumaa saatu
sc pärast Maailmasõda
F sarja kolmandaks raamatuks
on debüütteos Helga Nõult ro-maan
Kass sööb rohtu" See
rauat võõrsil üles kasvanud ees
ti noorsoost selle probleemi-dest
kusjuures tegelteks on
peamiselt tänapäevsed wfsti üll
õpilased ühes Rootsi ülikoolilin-nas
Neljas raamat on järjekorras
Helmi Mäelo roman „Oma veri"
Teose sisuks on lal kujutus kolme
sugupõlve läinud
sajandi rasketest nälja aastatest
kuni Vabadussõjani Arvo Mägi
teos Viimane paar" on poolsar-ja
nendaks Ja eelviimaseks raa-matuks
See on erilaadi kompositsiooni-ga
raamat koosnedes 25 episoo-dist
milles igas mõni
gtlane osutub järgmise loo
tegelaseks
Teemaks on igivana aine —
armastus Poolsarja lõppraama-tuk- s
on Karl Rumor-Ast- l memu-aarteo- s
Aegade sadestus" II
Oma uues mälestusteoses Jätkab
auor oma äärmiselt põneva elu
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
bsrass
1942 Anut Rd
KUULSAD
likus seletuses — mis oli siiski
teistsugune kui tegelik elu Ja te-gelikud
töötingimused Ja tegelik
käitlemine Juhiti tähelepanu ja
pealegi väga ülistavalt" eestlaste
päritolule kui germaani sugeme-tega
väikesse Aga
samas märgiti ka niisuguseid ise-loomustusi"
nagu: Nad on uhke
rahvusliku iseteadvusega ausad Ja
õiglase meelega Eestlane on ise-loomult
individualistlik Kaugele
ulatavast distsipliinist ei pea ta
palju (? Toimet ) kuigi ta seejuu-res
cl ole distsipllneerumatu
Eesti Kooperatiiv on äsja uue
klrjastuskava Kustuvad
lõppes A-seer- ia XV Vuvs kavas on
ja 1 luuletuskogu
jooksul monograafiate
14
liht-ne
ajalookäiku
Teist
on
ning
elujuhtumelst
aga
rahvatõugu"
käigu kirjeldust Seekord on kä
sil Just selle romantlisim osa
revolutsioon vangla Ja Esimene
Maailmasõda kuni Vabadussõja-ni
Kirjutaja sulg on terav selle
all muutuvad ajasündmused lähe-dasteks
ja elavaiks Raamat on
kaalukas lisand meie memuaari-kirjandusele
B seerias on kirjastusel tulemas
Kalju Lepiku uus luuletuskogu
Kollased nõmmed" milline koos
neb enamuses varemavaldama
tuist luuletustest Osa neist kan-navad
tugevat satiirilist pitserit
ning on sihitud mitmesuguste aja-nähtust- e
pihta Teos on küps näi
de Lepiku väljakujunenud luule
laadist
1'liemltiscs selle luuletuskogu
avaldamisega on kirjastus asu-nud
suuremas ulatuses popula-riseerim- a
eesti luuleloomingut
paguluses
Et luuletuskogude levikut laien
jdada on kirjastus asutanud eri
lise Lüürika Ringi mille liikmed
saavad automaatselt iga ilmuva
luuleteose milliseid avaldatakse
aastas 1—2 Lüürika Ringi liik-meks
astujaile kes on ostnud vä
Ihemalt 2 luuleteost 1064 a või siis
I tellivad sama arvu 1905 a on klr
jastus lubanud omalt poolt tasuta
I põhivaraks" 5 varasemail aastail
' ilmunud luuleteost Sellisteks kln-- i
keraamatuiks on A Vihalemma
'Kaja kivi südames" B Kangro
Eikellegi maa" R Kolk'l „Kõiv
akna all" B Kangro Suvihari"
ja K Lepiku Kivimurd"
! Sõitle Eesti Seltsi USAs osi
meheks valiti tagasi Lembit Ko
isenkranlus Seltsi nalsring mis
'on töötanud edukalt juba 8 aas-- ' ut valis oma juhatusse Alma Phi-lipsi
Ene Möksi ja Aino Karmi
®f m
SKANDINAAVIA
Suur valik
Imporditud
Tl RU 7-57-
67
KARASTAVAD JOOGID
Aii vilfitulnud ntturatl ipUiinimhtit jook ITALIA
POMACNE CITRON VAMD SOCKERDRICKA CLUB
SÕDA jne nc Tellige oma kohalikust toiduainetekauplusest
või helistage otse meile
SCANDINAVIAM BEVERACES — TI 447-974- 4 a
FRESH MAID LTD — Tel 447-613- 1
i
Lnk1
Kord omaksvõetud Ja õigeks tun-nistatud
seisukohast püüab ta vi-salt
kinni pidada (! Toimet)
Samas ametlikus teadaandes
mille Eesti Sõna" vist küll „kroo-nukorras- "
pidi avaldama märgiti
ka naistöötajate kohta kompli-menti"
Ja nimelt: Eestl naistöo-Jõu- d
on Saksas leidnud rakenda-mist
peamiselt kodustes majapi-damistes
edasi liikluscttcvõtetes
Ja vabrikutes Nende töötahe ja
töötulemused on üldiselt tunnus-tust
leidnud"
KLKK
Oskar Nähe 60
I'
Stokholmis pühitseb 23 aprillil
oma fiO sünnipäeva ajakirjanik
j Oskar Nähe kes aastakümneid on
väsimatult Ja energiliselt tegutse-Inu- d ajakirjanduse t(M)pöllul
! Oskar Nähe on sündinud 1905
a Narva Jõesuus üles kasvanud
'aga Jamburi maakonnas Molov
kovltsa eesti asunduses kuhu pe-Jreko- nd
siirdus kolm aastat pärast
O Nahc sündi Isa pidas seal
kauplust Kooliskäimist alusUts
Nähe Jamburgi linnas Eesti Va-badussõja
ajal põgenes perekond
1919 a suvel Eestisse sooritade
teekonna labl frondi Ja üle Pelpil
J Asuti elama Viljandisse kus O
Nähe 1926 a lõpetas gümnaasiu-mi
j Alustas ajakirjanduslikku tege-vus- t
kaastööga Sakalale" Ja
„Oma Maale" 192y a alatos O
j Nähe reisis üle kahe aasta välis- maal peatudes Ja töötades Brüv
selis Pariisis Korsikal NIzsm
Marseilleis Ja sõites viimaks lae-vamehf- na
meredel Seo häid elu-kogemu- si annud matk kus reW-- j
mees elatus igast ettejuhtuvast
[ tööst ulatus viimaks LAuna-Ameo-rikas- M
1931 a oli Nähe kodu-maal
tagasi ja toimetas Paktos
[alul Järvammad" hiljem Jarai
Teatajat"
j 1935 a ta kutsuti Tallinna vast--
asutatud Uus Eesti" toimtue
kus töötas kuni enamlaste okupat-siooni
tulekuni 1940 a juunis
Siirdus põgenikevooluga 1914 Sak-jsamaal- e
kus sõja lõppedes oli
Geislinegnis koos teiste eeaU aja-- j
kirjanikega Uks Eestl Posti" aw-tajai- d
Asus 1948 a Austraaliasse
kus oli algul metsatöödel ja hil-jem
9 aasta jooksul töötas teha-ses
Sydneysse tulles oli sealse ees-ti
ajalehe Meie Kodu" kaasasuta-ja
ja üksvahe selle lehe tegevtoi-metaja
1990 a tuli O Nähe tagasi
Euroopasse kus Rootsis hakkas
jälle elukutseliseks lefeemeheks
j asudes tegevusse Stokholmis
„EestI Päevalehe" toimetu kus
töötab praeguseni
O Nähe on ka üootsist soorita-nud
pikemaid Eurooparetse ja
käinud USAs ja Kanadas Ta on
kogunud rohkesti materjali kodu-maa
saatuslikest aastaist
„Vaba Eestlase" toimetus õn-nitleb
Oskar Nähet tema Juubeli
puhu] ja annab talle käesolevaga
edasi oma parimad soovid