Vaba eestlane , April 4, 1978

              Nr. 25
mm
Saatekulu
35
13
IS
40
35
35
83
S5
15
15
40
25
15
25
20
20
40
40
40
20
20
20
20
40
13
40
30
30
40
40
20
25
50
40
Rockelstani
(s telefonis, et
Bsimistlik vü-siia
Rootsij
Jkorraldame."
(e, sündis, ki°
sõl?er. Samu-
Leif JansoD
>vitusel too­ma
enam
ega sõja-aud
muidugi
la, et olin de-
Dlimata saa-ibist
omale
rgis eladfö
BI silma peal
ised olid jusU
l:vsed:
Engelbrekt-lAlul
töötasin
comias, aga
[osakonna ju-fijal
vahistati
auastmes
(lest osa OÜ
fleid ^üdista-peitnud
nii
?emaid relvi
lidufeohad olid
i, metsad ja
Mitu relva-
• võimaluse
ida vanglaka-ašjas
otsiti
ätõttu Rootsi
kada vahista-tagasi
saat-ametivõimud
3am BXSZ
EeiMi naisliikiimises, karskus-tegevuses,
ühiskoainaelus ja kir-jandusas
on tugeva k oM leidnud
Helmi Mäelo. 13. aprillil l^iiisitab
ta samaaegselt oma 80. sakMiipäe-va
ja ühisköndiliku tegevuse 60.
aastapäeva. Ta oli jtiba gümnaa^
siumi päevil agaralt kaasas Eesti
Noorsoo Ralivüsllidu organiseeri­misel
ja selle korraldusel ka esi­mese
õppiva noorsoo kongressi
kokkukutsumisel, mis . t o i m us
.Tartus 1918. aastal,; äelM koos-:
oleloil pidas ta oma esi^iiese kõ­ne
karskusküsimuse üleJ Hiljem
on ta oma elus pidanud Me 3000
kõne nii karskus-, näis- kui kas-vsjtusfeüsiniu&
te ii^e. Ta on eesti
emadepäeva, aigataja ja oli ise-'
seisvuse kestel selle organiseeri­ja,
milline traditsioon algataja |
suureks rõõmuks on ka, paguluses-j
jätkimud. : Z^-/::-
Aga oma elu viimastel ; aasta­kümneil
on ta, saanud tuntuimaks
just kirjanilomä, kelle isiklikud
rikkad ©lumi!jööd on andnud ai-ne,
mida ta kasutab intensiivselt
j kaasaelatud aja prisma läbi. Need
^ müjööd on ta sünni- ja rkasva-misaastad
3-»õüiia-Eesti. tallis, ta
õppeaeg Tartu Tutä;rläste Güm-
^ naasiiimis, ta ülikooli aastad ning
noorusliku vaimustusega kaasa-,
töötamine vaba kodumaa ül^ehi-tamise
tö(^ • ;
Ta kooli lõpetamsne ja Eesti
Vabariigi loomine langevad üb-te.
Kõikjal vajatakse noo-ri barit-iasi
ja sel pobjusel kujuneb noo­rest
ühiskonnäbuvilisi9st :^üliõpi-lasest
eelkõige koolinoorte orga­niseerija
räbvuslikuks jä ühis­kondlikuks
'tegevuseks. Rööbiti
sellega ka rabvakõosolekuil kõne­leja
ja nais- ning karskusörgani-
. satsioonide 1 asutaja. M i v a s voo­las
kokku' noort naisikõnelejat
Icuulama, kuna -see bÜ sellal enne-nägemata
jubus. Kõige pelle kõr­vad
ta kirjutas ajakirjanduse
^Igitavaid artikleid jä • lileskut-seid.
Rahvaelu tundmirie näitab,
et eesti naine oli dügselttähapl^
. niie tõrjutud ja. kõige raskemate
töödega koormatud. 1924. a. asu°
tas ta ' kodukultuürilise sisuga
naiste ajaikirjaEesti Naine*', m^^^
ie peatoimetaja)!^ ta jääb k ^
1940. a. N.Xüduiesimase okupat­siooni
aastal kohalt tagändatakse
ja igasugune: avalik töötamine
keelatakse.. Oma Eesti • isesei^^.
se a^se tööperioodi kohta on ta
ise: kirjutanud: „Seda sugupõlve,
kes Eesti iseseisvuse eelf ja sün­niaastad
kaai^ elas — seda sugu­põlve
pean eesti rahva lüliliridis
kõige õnndlkumaiks
kirjaniku hingesiligavtis© A u -
sdss. Tema kirjandusliku itegövu-s
©v väärtuslikum ja viljaJkam osa
langebki pagulasaastatel© Root-sis.
Esimesena ilmub ^ta põgeaie°
mssel ikaasas olnud noorsooraa»
maitu käsikiri „SangaT** 1945. aas­ta
lõpul. Sellest ilmub rootsi- ja
Sstodikeötai ' tõlked, l^lne
noorsooromaan .^Kui oli kevad"
ilmiis 1952:* a. Toroautos.
Ta soome sõpradel oli teada
kirjaniku kävaitsus kirjutada uu-rimisteos
eesti naisest ja naislü-kuimisest.
Tuies olid kõik sielle'
©editööd hävinud. Ootamata ülla­tusena
siaMeti t s i l e S m m i ^ M i
le töö jätkaanise võimaldam
stipendium Helsingi üllkcMjli raa-uurimistöö
uuesti
.Raamat „iEeSti nai­ne
läbi aegade*! ikmis
teos on nüüd ajalooMšeilt hinda-maitu
väärtiiseiks..
iKodumaa mälestused olid lä^
hedased ja edukogeimiusi palju,
mis sundisid t ^ kirjutama oma
esimese memuaaiteose „talutü-tar**
(1959). Setli^ vaatleb ta ees-ins.
Älberl Srasocir
BB
Teen 'veelikordsetlt: ^mm tuuri kasukaid er|ti,mls kuüiujäre-
Lsncdln Oentres, mis m heaks
võimaluseks niälia kõiki saale,.sa-maaegselt
aga ka pilk heita har-jutusüe,
mis parajani ikäigus on
igas saalis.'
Vaatama Meme sedapuMm
Nev^ tork City Opera;
Johami Straussi paijimähtud CJipe-inetti
„Die BIederniaius" < „Naihk-hii^-').
Vaatamata iväga headele
ist^oihatadelle, mis muusikat ja
lavaltoimuvat täiel määral nau^
tidä lubiaväid, ei julgeks väita, et
see oli samia opereti iparlm lavas^
tus, sest klinm kordi paJjudes
kohtades ori seda erHavastüsina
võlmailus näha olnM vaa^emalt^^
Toronto 0'Kee(fe*s nähtud etendu­sil
on olnud samasugust suürsu-gusiföt,
kuigi lavapiltide erinevas
(Charües Roe, Gianna
haivemad ei citoud. ,
Meelde on Jääiwdlnijukffilt ise­gi
meie Avo Kittask, siis allies
Esoore näitlejana, yanglaiilema
. osas V {N. ; ; Yorgis ' • Eichaurd
kujus, samuti siinne Gabriel von
Eisenstein Oomelius popthofi või
Ädeü© Gwe(nl3mn LIttle esituses
ti italuedu käesoleva satjssidi kahel kSndiasti New Yoa^gi esinejaist
esimiesel aastaikümn^^^^
ilmub teine v,Eiut©gevuisss"
(1%1), milles ta lüi^eldab:^©^
ühiskondlikku ja kultuurilist te­gevust,
kus d i ise Isaasfcegeiane.
^ r j a n i k oli ijuba 67-aastan8
ioii kirjutas romaasii „Oma veri"
(1965). Aine köitis teda aga nü,
Qt selleile järgnesid veel neli köi­det
, ,Võõras Veri" (1966),
,^eerdsõilmed (P68)/,/Teised
tuuled" (1970): jä.,,Homne päev''
C1972). See viieköiteline sari lei­dis
suurt tähelepanu ja auhinntati
Eesti Kultuuri Koondise poolt
Stokholmis 1973. a. Motivatsioon
nis öeldakse: ,;Bomaani sarja
niaalähedä;sed kujud onriavad
mahlakusit ja ehtsust, mis on
muutumas harulduseks meie kir-*
janduses." Mitmes airvustuses
öeldi, et ^Helmi Mäelost on saa­nud
silmapaistvaim naiste, ema-ne4ütarde
läbi nelja generatsiop-ni
kujundaja eesti kirjanduses."'
le Wasteohblikkuseile viitab. Ei
olöks mul mõttessegi tulnud teat-rl^
seda karta ja üma ma omast
igatahes ka ei jäänud. •
Nukker-igabusllkulks 'jumailia-gajätuks
tegin kaasa M o City
Music HaUi suurejoonelise liha-tõttu
kuulub see • oma-oma
teatriks New York Glty Qperat
kuulus Beverly Silis, kuigi tä ka
;mijal esineb ja,,JNfahkhiire'^^ la­vastuses
. teda ei olmid. Maikuul
algab; samas balletihooajeg, nus
toimub kaks korda aastas vahel-
'dimiisi öoper&
Oopereist olid samal aijal kavas
Kahdcüinmendate'aastate lõi^
pääseb esBle ikirjanikukutstrais,
Ta esamme romaan Bnfiub 1928.
aastal ja kannab autobiograafi­list
iseloomu, 'kuid on mWdud
sümboolsena kogu rahvale mõel­des.
Ta ütles sel p ^
nagu sundus, mis ei andnud enne
rahu kunloiin s e l l e i l ^ tööl^ aja
leidnud. Vabadel
pööirdusiii tagasi itolmötustoa
vaikusse ja üiksindusse ja. nii al­gaski
kirjutamine, mis kujunes
v a j a d u s i . . , " Nii valmisid Ees­ti
is^elsvusejajal 11 teost, nende
hulgas romÄie, lioorsooraaifna-tuid
ja üks
töö.
il;'2njaa! . ._. .
med cikupatsioonia^ad ja^ lõ-
,puiks põgenemine näisid kõigile
i lõpu tegevat. Kuid ometi küpse-
Hlljem on järgriehüd veel kolm
niomuaairbeost: ,,VoõrsM" (1974),
„Saimmud edasi" (1975) ja äsja
roptsi keeles ilminud „Jag älskar
Iivet" (Armastan ©lü). Alates
1975; a. sd juunist kuni 1977. a.
juuni lõpuni, seega kahe aasta
jooksul on ta kirjutanud päeviku
eestlaste eluarehgust nii ühis­kondlikul
kui te kultuurilistel
aM Rootsis. See teos „Päevast
päeva" fmub kirjaniku 80-aasta
juubeli puhisi. Selle teosega aval­dub
nii ikirjaniku loov vitaalsus
kui ka e ^ l i i i ^ elujõu jätkuv tu­gevus
pärast kolmkmnmend aas­tat
kestxmd pagulaspõlve.
Helmi Mäelo' on iloojanaM
ne oma inimlikkuse tõttu, : kes
suudab läheneda fcoigüe oma loo­dud
kujudele Suure iiooja armas^
tuse ja mõistmisega. Olgu käes­olev
juUbelipäev kokkuvõtte te­gemiseks
ja uute kavade koosta­miseks,
et registreerida jätkuvalt
e ^ i inimese ^ u ja ta tegevust.
H. O.
J i on see
ffim teatrisaal 6000 Sstekoliaga,
2nls ehitatud 1930-ndaE aastail
ja kus sama ajastu eeskuju! se-
;i pakutakse ühe-säma.pile-ja
mõlemat: la^
: f e t j a f i l n i i . ; : ^ .^
See on alati iöhiud seilpne pere-konna-,^
shöw"> sobrvalt jJuhas
vaaitamiseks nii noortele kui ka
vanadele, eriti kuulus oma distsi-plineörltuilt
esinevate revüiitaotsi-taride
reaga, nji. ,iRockett€is'•.
Seekord^ esineonisiöl oli nseid 30^
kes feetu täpsusega ja Ühtiaselt
kõige muu kõrvail oma tantsu-nuiinbreid
esitasid. • v;
Kinoekraanil jooksis Mark
Twaitii: ,yPrints ja kerjuse" järele
filmitud ,^Orossed Swords"; lugu,
mis vist küll igaiühele lapsepõlves
loeitust meelde on jäänud ja fiU
mina veelkordseit mälestusis ju­ba.
rohtUHiat|kkuvaile'ra^
viis. Huvitav ja sobiv linastus,
igas van.uses perekonnaliikmeile
vaaitamiseks ja tookordne süda^
päeva-etenduis täissaalile ei suut­nud
küll 'kuidagi veenda, miks
peaiks selline ainulaadne teatri-^
Öroadway, tas ühel ainukesel
kõrvaltänaval võib leida seitse
teatrit ja ühtökokku annab selles
rajoonis erietendusi enam kui 30
teatrit, peale selle n. n. „Off-
Broadway" etaidusied, m lavas­tuste
valik tõesti rikkalik ja ab-vatlöv.
Muusikalidest vareonnäh-tud
, ^ Choruš Line", „Heillö, Boi-ly"
Garol CSaanningiga ja „Th6
King i ' * ^
tutastn otsemaidkavatsuslehfilt^
ent vaatanmta jääb veel paljutki,
eriti sanalavastu9t?e osas, na^
,,G(M Storage" Martin B a l ^
ga, NeE' Simmi ,,GhapterTwo**,
Gene Saksa ylavastl^ ,,,Same
Time NextYear" (kuigi seda paa­ris
erilavastuses ennegi näinud
Nev^ York City Operas kõik po-pulajarsed
lavateosed: Carmen,
Bigoletto, Madama Bütterfly,
Tosca, Ševilla habemeajaja j.t.,
kuna Metropolitan (>peras lavas­tusid
Thais, I/Ellsir cpnoiB, La
Pavorita jjt.
Ehiigi New York State Theateri
saal on lai ja väga mugav, jätab; ter, „Roofcettes" ja
ta jalutussaai nelinurkse ääretult
suure ja kõrge kojana Mihna ja
kõleda mulje.
oleri, ent nõuda hea on Bernard
Slade t eW ja ülesehitus, et otse
aihvatleb) ja veel paljugi teisi.
Paar; külaskäiku sõprade juur­de,
üks kinöetendus, mida küll
Torontoski hüjem näha oleks
saanud ja --.:ajänapims^ tlxigi-tunä
rohkemaks ei saanudki.
. ;Ja.New':Ybrk:i^^^
Must ja: yspane, täSsMrintatud
| ä määritudl allmaarongicle ja
kokkuveetud ropastejä
siM lumehangedega
vailgiy sest suuremaks lumeve-d
a Ä e k s puudub linnal raha.
Eriit Sellest vkõigest vaatad kui
üle, sobitad! enda ikiiretempolisse
rüsinatuimi liikte^ kõnnid
lõunatunnil nende ribades, keliel
aiega on muukski peale igapäeva-vatöo*
• • }''\\-\. • \
, Kuuled hoiatusi röövimisist jä
vargusist, näed trelSatud kaitse-maja
ratasis olema. Etendused" Ä a i d ja kctoete
algavad juba hommikul ja jook­lukke
sõpradegi kodudes, ent ei
sevad kogu päeva k^tel, publikut
näis olevat külluses ka ©elniisei
päwal, kui sealt mööda juhtusin
minema. Kaaluvaimaks kulupos-tiks
olevat suur sümfooniaorkes-
Kaks liiiglasitkku ja kohmakat
marmorkuju e! paranda inuljet
sugugi J a meie Toronto 0'Kee-fega
,võrreldes jätab, ta muga­vuselt
.ilsna nalju
raatsi ega oska karta, kuniks
omale midagi juhtuaiud ei • ole.
Inimene peab ju inknest armas­tama,
eks ole?! Jalutuskäik Cent­ral
Padd, külastus U^^
sadamasse ja paljudesse muuseu­luksusliküd
midesse jääb tegemata mitte kar-laraistused,
piletihinnad $4.— üm= . ^ . . ^
,h er„ j. a alte seda, vovlein™erdie^ s e«*te^nv^d^u - tusest vaid. a'j^a na«p^pl.u,,s*e,s,.t*, ,e^n^t sa-
1912. Eoyai Tmst Tow©ff.
Toronto Bominiosa Centre
Postiaadress: F,0. 326,
Oat (Bay ^ EIng) M5E 1K7
M^tuadi telelom valveteeaistias
asngogsn
•9
f ©roato, Ont. M5J
; 862-1115
Ka halskasid sihna mõned erine­vad
teatrikombed. Kui meil õhtu^
sele ooperiötendusele minnakse
õige Sageli õhtukleidis, siis see­kordselt
nägin New Yorgi eten­dusel
mitmetuhande hulgas vaid
neli:daami pikas Meidis. Ka tun­dus
iniellkuna, et etenduse vahe­ajal
ei jäetud üliriideid enamasti
mitte ^ ä l i istmele, vaid kanti
nad M e peal jalutusmiunis kaa-se^
jast, on katsutud hoida ma-dial,
©t osasaamist
äigia ^B§
sammus vinges talvetuules ü k s ­ainuke
palja pintsakuväel pike-teerijaj
protesteerides RadliU
City Musnc Hälli sulgemise yas-
Samaaegselt a,ga marssis "New
Yorgi porriograafia-tänaval (42nd.
St. 7th jä Uh Ave vahel) ühe sek­sifilme
näitava asutuse ees suur
huik täisjõulisi mehi 'piketeeri-
.mispiläkatitega, nõudes paremaid
palkasid mida kinobmanik oma
teenistujaile ei maksvat. •/
maaegsöLt tekib ammutunitud tun­ne:
turistina tuleksin siia alati,
pidevalt elama äga ei iialgi. Aga
sama võib tunda Pariisis..Londoni
Rio de Jaheiro vÕi ükskõik miilid
se suurlinna kohta. ErMist ei ole
sdles midagi.;
Kõrgesse ikka jõudnud ©ssti
ema näopilti kaanel kandev ja
emadepäeva tähistav . kevadine
frünu tähistab oma ilmumise
100-ndat numbrit. Toimetaja V.
Poska-Grünthal teebld lühikese ja
väga iseloomustava kokkuvõtte
•seniste aastakäikude sisust ja
soovib, et eesti naisorgänisatsioo.
nid üle terve maailma võtaksid
juba nüüd oma töökavva küsi­muste
arutaanise, mis on seotud
Ülemaailmsete Eesti Päevadega
1980. aastal.
Ajakirja üldosas on preester E.
Lepiku jutlus, L. Ssõpilt ,,Eesit^
luse säüitamise küsimusi", Tanni
Pill kirjutab ,,Sümpoosion: E^iti
tJbiškond^^^^^^^^^ M
„AABS'V H. Parts ,^ma eesti
luules", P. Kulasalu Ema käed"
ja K. Käbliku „ S l n i l i l l ^ emade-märtsil
tähistas Beacons-fieldis,
Kanadas, oma 70-a. süiv
nipäeva inseneaf Albfert SoosaaiP.
Juubilar, sündis Pärnu linnas.
On lõpetanud 1934. aastal Tallin­na
Tehnika ülikooli ehitusinsesria-ri
kutsega. Temia ülikooli lõpeta­mise
projektiks pii t e r a s t ripp­sild
üle Pärnu jõe. ;
Eestis töötas algul Tallinna lin­na
ehitusosakonhas ja hiljemi t^-
den&ist€^riumis eilHtustö^ ju­hatajana
ja ehitusinspeifcborina^
Sõja ajal töötas vaneminseneri­na
Eesti Jõujaamade ehitusosa-.
konnas. " •
.1944. a. põgenes koos perekon­naga
Rootsi Stoikholmi, k^^^^ töö­tas
mõned aastad suurfirma AB
Gonitraotor'i juures inseh^ina it0-
rasbetooni aial.
1948. a. siirdus Rootsist Kana­dasse,
Montreali, küs leidis töö­koha
alumiiniumit tootva suur­tööstus
konsem ALGAN, jõuma-jandiise
osakonnas. S!m töötas
juubiiar nõuandva Insenerina ku­ni,
pensionile asumiseni-. ; Tema
valdusse ^ u l u s i d vee- ja soojus­jõujaamade
ning jõumajandusli-kud
'küsinäused.
Praegu elab juubilair koos abi­kaasaga
omapoolt ehitatud ma­jas
Beaconslieldis.
A. Soosaar oli Montreali; Jaani
kogiMuse üks asutajajid liikmeid
ja oli Jaani koguduse nõukogu
esimene esiniees. I»äraštpoole on
fcömä Jaani k<^düse tööst osar-tõtnud
suure huvi ja armastusega
nü esimehena kui ka iteistel amet-fcohitadC
OU palj^ Alma
Materl päeva üliõ
te võistluistööde läbivaatanjilse ko­misjoni
liige. , '
Juubilar oli iiks yarase^
süa maale asujaid, mill0tõttu
mitmed ja mitmed 'hilisemad tu­lejad
said temalt abi ja nõuannet
uuel maal ja uues olukorras esi­meste
sammude astuimisel. Tema
külalislahkes kodus leiti alati lah­kust,
sõbralikkust ja abivalmi­dust,
mida tunnustuse , ja tänu­tundega
meenutatakse.
Juubilar kuulub alcadeemiliseit
Ü. S..Ralmla villstlasperre.
Juubeli puhul tervitavad juubi- ^
lari kutsekaaslased ja sõbrad ja
soovivad taile head tervist ja poi-ju
ilusaid rahulikke eluaastaid
edaspidiseiks.
. 27 ÄRI: Tomato, Ottawa,
1, St. Cathariaes,
Naistegevusega on seotud A. K.
Satore,j24 aastat Jõekääru isu-vekodu",
mis on küll veidi ,;kan-natamatu"
junibelikirjutus emie
veerandsajaliS9l?s saamist; ¥.
PoskarOrüntlial ,^1977. aasta ring­vaade
,>Triinu'- seisukohalt"; S.
Airik^Priulte ,,Mis^ 1 ^
mälestusi Lenderi koolist, Ä. Mä­gi
,A Taminsaaire 100. a. juu­beli
puhul", ja V. Poska-Grünt-hai
„Jdhanna Pätsu mälestades".
Äiskäsitööda alal kirjutab JH.
Avarlaid „Eesti r®iivarõivas ja
jalanõud", E.Runge , | ^ a kihel­konna
naise ülikond Saaremaalt
XIX saijandi keskelt" samalt au­torilt
veel Vigala kabimüts v^i
laimüits", T. Rebane annab soh-vapadja,
H. Posica Haapsalu rä­tikute,
R.Laarendi suure laudlina
ja feohvilauajiniku, H. Aun rüüu
sohvapadja tööjiUhi^. E. Tar-met-
Toomberg vaatleb töötava
naise riietust, J. L h o ^ ilüraivlkü-sünusi,
A. Ambros vanaema ke­vadisi
toite.
Ajakiri j ä t e b oma 26. aasta^
Prof. dr. Felix Oinas, kes töö­tab
Indiana ülikoolis! korralise
professorina, oü 21. märtsil küla-lisprofessorlina
loengut pidamas
Alabama iäül?:oolis rahvaluule
alal. Päraöt loengut oli tai seal
veei seniinari-taoline nõupidami­ne
iiliõpilastega.
Järgnevalt kutsus teda külialis-pröfessoiina
loen^ pidama
Wisconsini osariigi miikool 20.
aprilifcs, kuhu 4 ka siirdub.
Mais tallab ta osa võtta Torontos
toimuvast Balti truste konve­rentsist,
mis teatavasti fcomaldar
takse seal 14. kuni 16. maim.
Sügisel toimub suurem jnalivus-vaheline
konverents -raiivaluule,
eriti slaavi rahvaluule alal Jugos-feaviasv
Seliest konverentsist võ­tab
osa ümmarguselt 1500 keel©-
tesxilast. Ettekandeid on konve­rentsil
910, millega see kujuneb
iüieffcs ulatuslikumaks, Imfe kuna­gi
toimunud. Seal on ettekanne
ka prof. dr. R Oinasšeit. Ta siir-dub
konverentsi!© oma iöikooli
VES
IlukirjaMüslikul alal on mitmeiäl
luuletusi H. Visnapuult ja
rie ündeoilt, aga ka A. üotllt,
TÜna K i r s s i t jä V. A. Ktmte^-