1981-02-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Mational Li^.j^ary ^ 2 5 3
Gcri. AcquisUions Scction
OTTAWA^ Q ä ^ ^ KlA 0N4
• /-lv-'
I L M U B
I G A L TEISIPÄEVA
J A NEUAPlET.^b
Nr. 16 (2748) XXX aastakäik Neljapäeval, 26. veebruaril 1981— Thursday, F^bruary 26, 1981 Üksiknumbri hind 50 ceuti
ma
lise troonipärijci
C9biellub
iCdoIinoorte lesti Vabarliii cicistapä@vci aktys Eesti Majas LONDON Inglismaal tehti
ametlikult teatavaks^ et Briti troo-
EestiVabärMgi aastapäeval toimiiš möödunud teisipäeval Toronto Eesti Majas T.E.S. Täienduskooli ak- nipärija prints Charles ja leedi
tus päevakohase sisuga, millele õpilaspere Ja vanemad rohkearvuliselt kaasa elasid. Eriti pidulikuks tegi ak- Diana Spencer on kihlatud ning et
tuse asjaolu, et tänavustele algkooli 28-Ie lõpetajale kinmtati rimda mende hõbedased rinnamärgid. kunigliku paari pulmad toimuvad
, ^ ., , eeloleval suvel Prints Charles on
Noored tõid sisse kooli lipu ]a need teevad eeloleva aasta huvita-, tust ning anti rida eeskirju mille 32.aastane kuna tema väliavalitu
on 19-aastane. Leedi Diana on
Earl of Spenceri noorim tütar ning
abil eesti keel püsiks puhtana.
S. Kask luges meeldetuletuseks
seUe voldiku sisu, mis on eriti. ^^^^ kasvanud Briti kuniglikus
aktuaalsed algava eesti keele- ja õhkkonnas. Ta isa oli kuningas
kooliaasta puhul. George VL ja praeguse kuninganna
Lisa Lambur esitas klaveripala Elizabethi kuningakoja ametnik.
lihiselt lauldi kooli lipulaulu. Süs vaks.
juhatas Lydia Aruvald kooliõpilas- Kavalises osas Ingrid Silm dek-te
koori kahe laulu j a nende vahe- iameeris Marie Underi'„Mälestus
lise deklamatsiooniga „Me esiva- ja tõotus",^ Ruth Küng, esitas kla-nemad".
, veripala ja järgnes Silver Kase ak-
• Viimaseks lauluks oli Esfo-80-I tuš;}kõne.
populaarseks saanud ,,Eesti sei- Ka S. Kask rõhutas eesti keele- ja koolijuhataja H. Ründva oma
§ab nagu kalju", mille viimane ja kooliaasta algamist, mis peaks lõpetajate tutvustamise sissejuha- , (
lause lõpeb nõudlikult ja julgelt: ee^U koolide tööd tugevdama. Ees- tuseks peatus ka üldisemate rah-P^^Ystkälaskäigui
^Eestlasele Eestimaa!" ti kool on eesti skautluse alustugi, vuslike, küsimuste juures. Ta üt- Y^ij^j^g
Avasõnas koolikomitee esimees J . a nim et koosolijad on kinnitanud, et . "
H. Lupp meenutas uhkustundega V>ariigi 63. sünnipäev ja andis nad moodustasid täna jälle ühise TOKIO Paavst Johannes Paul ,
möödunud Eesti Vabariigi aktust siis lühikese ülevaate järgne^ pere, kel on usk oma kodumaasse, yübis möödunud esmaspäeval kü-^
vaist aastaist Eesti ajaloos, ;mil kel'on ühine eesti vaim. Meie vaen- laskäigül Tokios kus tä. kohtas ka
iseseisvus võimaldas lühikese lane ei arvesta meie .varanduse jaapani keiser Hirp^^^^
£'jaga teha suuri edusamme iga! järele^ vaid kardab eesti^ vaimu, umbes 40 mlhütilme j
alal, näidates et eestlane on suu- neid noori, kes õpivad eesti keelt jjijng jaapani ^ ^ t o
teliae elama vaba rahvana. ; ja ajalugu ning seda, et palju üle- ^ i ^ ^ ^ ^ paavsti külaskäigu
ütles, et lapsed võisid ise rahvale Puudutades pagulasajastut.mär- kohut on meie rahvale tehtud, mil- ygstu, kuna nad kkrdavad, et see
vaadates näha nende silmis liigU: kis ta, et meie oleme pidevalt esi- lest nad räägivad maaümale. Teie guurendab Jaapanis võõraid mõju-tuspisaraid.
H. Lupp avaldas täau tarnid oma vabadusnõuet Eestile, noored olete eesti rahvuskangela- gld. .* •
koolijuhatajaile, koorijuhile, Lydia Seda on alati väliskülalistele esita- sed, kes olete õppmud eesti keelt
Aruvallale, Leida Marleyle ja las- tud, kirjeldades ülekohut, mis meie ja teadmisi kodumaast ja rahvast, . . • • . - • • :
tevanemaüe, mida koosolijad tänu- rahvale tehakse. Kõneleja arvas, et teaksite, kes olete ja kelle eest
ga kinnitasid. . ' ' et ainult väike osa meist on Eestis- peate võitlema, et armastaksite
• Ta jätkas, et täna 63. aastat ta- se tagasi minejad, kuna ei taheta oma niaad^ j rahvast,
gasi kuulutati välja Eesti Vabariik, jätta siinset kõrgemat elustandar- Täna kinnitatakse kuuenda klassi
Toronto ülikooli aulas, kus koolinoorte
osa avaldas vanemaüe suurt
mõju. T a arvas, et noored võisid
ka ise olla uhked oma esinemisele;
mis suurepäraselt õnnestus. Ta
Eesti lipp Toronto raekoja lipumastis, üle rahva paistmas Eesti
Vabariigi aupeakonsul I. Hemsoo kõnelemas. '
Foto: Vaba Eestlane keelt.
Hõbedase rimiamärgi said Liisa
Kuid Eesti ajalugu ph palju pikem dit-Kiügi meist on ;yä^
kui need aastad. Seal on elatud mi- nejäid; on meie kohus süski seista,
tu tuhat aastat ja meil on seal Õi- et üks miljon.
gus elada; yäba rahvana. Meid on badeha elada:
võõrad katsunud vallutada, aga Ta vaatles skautide mitmesugust
keegi pole meid murdnud. tegevust seoses Vabaduspäevaga,
TT^^^^ru. tasK «kui,, n aga ta arvas, et seda tegevust Mark Evärd, Erik Holmberg,
v&iks veelgi: laiendada eest^
^ ^ ^ " ' ^ : : ^ ^ » s t e tegernise^^^^
. väi, perekondlike pidude korraW^^ Lpmax/
Kuid keel on ühe rahvus sisu. Seda misega, ruumide rahvuslike motü- (Christohver Medri, Vivienne Med-teab
meie vaenlane j a teeb katseid videga dekore^erimisega. rii Airek Meipoöm; Andres Musta,
meie keele lämmatamiseks. , Mõeldes ikestatud kodumaale, Martin Mällo, Peter Mällo, Erik
Täna algab ^esti keele- ja kooli- peame mõtlema oma keelele, pilvet, Paul Pint, Ingrid Süm, Tar-jätkati
Toronto linnavalitsuse poolt võimaldatud kaunist traditsiooni uue ^^^ta, mille ÜEK välja kuulutas Skautlikud noored on alati ohiud mo Soots, Hillar Sõrra, Kristine
lipuga, mis kisati möödunud laupäeval ja jäi lipumasti neljaks päe- eelolevaks aastaks. Ees on mit- tegevuses eesti keelega ja juba 24 Taylor, E r i k Türk, üUe Trass, An-vaks.
Lipuheiskamise Juures^ oli linnavalitsuse poolseks organiseerijaks ^ ^ i d üritusi ja algaUisi, mis puu- aastat tagasi anti nende poolt väi- ne-Liisa Vahi ja E r i k Valter.
dutavad kooli ia' nnnimisf kiiif^ in vnlHilr l!?iic naiiH IPPBIV ITPIPIP niiih-
TJl D T II '.NSTjlJU.UT
i H R I U 310BLOORST WEST
• TORONTO"; telW4
Sissekäik: Madison Aver^ue — SpacHriä!«|aarnfK
lõpetajaile rinda hõbedased märgid,
millega nad tõestavad, ei
nad räägiva oma elulõpuni eesti |ng,i,keelne loeng Eesti, Läti ja
Leedu riahvastiku kriisist
Vnsteist aastat on Eesti lipp lehvinud Toronto raekoja lipuriiastis
Eesti Vabariigi aastapäevadel ja ilmastik on seda kahjustanud. Tänavu
õppimist, kuid ja voldik, kus nõuti eesti keele puh- Aktuse osa lõppes Eesti hümniga
ja lipu väljaviimisega. .
linnavolinik Tony Ruprecht j a abilinnapea F . B e a v i s.
Laupäeval kella 1 ajaks kogunes võivad jäUe vabad olla.
raekotta ligi poolteistsada eestlast, Me võime seda uskuda j a viia
kes olid tulnud sündmusele kaasa edasi selle\ mõtte pühenduslikku-elania.
õigel ajaV jõudsid kohale se oma lastele, kes seda kannak-kä
T.E.S. Lasteaia noored, olles sid edasi,
lõpetanud veidi varem oma E e s t i Meie usume ja tõotame, et leed ¥äljaminekyid fÜgi eelafVeS VäheildCif€il«S© .
Vabariigi sünnipäeva paraadi ja rahvad saaksid jälle vabadeks ja miljdrdl dollCiri vSrrö
aktuse; noorte juuresolek andis oleksid uhked oma traditsioonidele. ' •
sündmusele kontinuiteedi sümbool- Lõpuks ta ütles, et sellele saab WASfflNGTON — ühendriikide president lonaM Reagan tegi möp-sust;
kaasa aidata valides partei, kel on dunud nädalal Kongressi mõlemate kodade ühisel istungil peetud kõnes
Liputs^remoonia sõnalise osa demokraatlikud traditsioonid, kes teatavaks oma uue majanduspoliitika, mis taotleb suuri kokkuhoidusid
avas EKN esimees L. Leivat, hindab perekonnaelu ja kirikut, nigi väljaminekutes. President Reagan kavatseb järgmise aasta 730;
, tervitades koosolijaid ja avalda- ega usu, et N . / L i i d u l oleks õigus miljardi dollari suurusest riigi eelarvest maha kärpida 40,8 miljardit
des tänu Toronto linnale sellise teiste rahvaste orjastamiseks. Kuid dollarit, kusjuures suuremaid kärpimisi tehakse mitmesugustes riigi
meeldiva vastutuleku eest. eestlaste südamed on seal maal, programmides ja sotsiaalhoolekande alal, kus viimasel ajal on kerge-
Järgmisena võttis sõna Toronto mida nad armastavad. Kuid tuleb käeliseli välja jagatud suu^^ ,
abüinnapea Fred Beavis, kes näidata, et ollakse nendega ja või- T , „ ^ „ i J .,^1,.. ^ -u ^ ^ r • , / - ^ , , ' oma sõnavõtus rõhutas, et Ka- deldakse vabad, uspuudlusit e eesti. Preside,n t . ka. vatseb kol,m e Jja rg- töö^pu'"u"d""uöstt poridaeegeuuasceili,t 7.4 rp^rvovtosce n-nada
a i a b suurima võimiluse ini- Sellest soovist tuleb vanemaü rää- ZisMO Jl.^^^^ ^ ^ j ^ / " ' " " . ? '•
mestele kooselamiseks -ja oma kui- kida oma lastele, et need oleksid.^^"^^^^^ JJi* vT' . 1'"' majanduslike probleemi-tuuri
teenimiseks, kuid siin ei.sai- uhked eestlastena ja võiksid kord "5"!^'.!"''^ '^'^''^^ ''''''^^ '
„WILL T H E INFLUX OF
RUSSIAN CEASE?
BALTIC POPULATION
CHANGES 1950—1990"
Prof. Rein Taagepera
Kaliforma Ülikoolist
Esmasp., 23. märtsil kell 8 õ.
Kõik on kutsutud, eriti TÕõrkeelsed
sõbrad!
TARTliJ INSTITUUT
AABS •
METSAÜLIKOOL
CONVOCATION HALL — TORONTO ÜLIKOOLI^AULA
pühap., 8. märtsil kell 4 p.L
K A L J O RAIDI HELITÖÖDE
VAIMULIK KONM
siinnipäevcs tähistamiseks
lita rassilist diskrimineerimist. Ta vabasse Eestisse minna.
hindas seda panust, mida eestlased
on andnud Torontole.
Linnavolinik ! T. Ruprecht, kes:
kandideerib eeloleval Ontario prp-vintsivalimistel,
meenutas et need
Tema kõne järel tõusis Eesti
hümni saatel vardasse Eesti lipp
ja hakkas kõrgehituste vahelises
tuules kergesti lehvima.
Lõpusõnas Eesti Vabariigi aupea-tusi
ainult riigikaitsele tika ei anna loodetud tulemusi. Sokuna
ekspertide arvates ^ „ o n proovinud põhiliselt samadel
ühendrükide riigikaitse jäetud ' f peaminister Margaret
unarusesse ja N. Liit muutunud , „ „ , , ,
kelle poliitika on pidurdanud teataval
määral inflatsiooni; kuid
Olevad: TEBK koorid MAAJA DUESBERG-ROOSI,
CH. KIPPERI ja THOMAS KIRVESE juhatusel
Solistid — M . DUESBERG-ROOS, ASTA KAUPS,
MARIKA KRABI, JAAN ja K A L L E MEDRI
Kõne — dr. E . MÄND — A. KALMUS
õhtu hõbnab K ; RAIDI loomingut aastatest 1938--1981
TERETULEMAST KÕIGILE! , ,
sõjaliselt ühendriikidest tugevamaks.
maad, mis kord olid vabad iseseis- - konsul L Heinsoo tänas Torolito
vad riigid Ida-Euroopas j a kellest linnavalitsust, kes seda eestlastele
Eesti tähistab oma 63. aastapäeva nii armast sündmust on võimalda-
Ronald Reagani ja tema nõuandjate
kalkulatsioonide kohaselt või-suurendanud
samal aja tööpuudust,
Kanadas kardetakse j et Reagani
]a siisisaadud vabadust, ei ole nüüd nud, eriti just linnavoliniku T. Rup- ^^^^^^ Washingtoni uus majandus- uu_e l majanduspoliitikal , pn,; , ,s uu. r
^ enam vabad. Praegu ei saa palju rechti ja lubas; et eestlased .jätka- ^''^'^'^^ kärpida inflatsiooni 1984. moju ka Kanada majanduselule ja
teha selle olukorra muutmiseks, vad võitlust oma maa eest. ^^'^^^'^ P^°^^ ^^rra ja vähendada siinsele majanduse arengule,
äga meie siin peame enestele'and- - Pärast lipuheiskamise tseremoo- — — ^ - ^_—. _ • • —•• • —-—•
ma lubaduse, et me seisame nende niat kutsus T. Ruprecht osavõtjaid
eest seni k u i need kolm Balti riiki oma büroosse kuumale kohvüe.^
V Ä L J A L Õ I G A T A :
II
Eesti Majas laupäeval, 21. märtsil 1981. a. algusega kell T õhtul
RUHNO—V. RAAMATU, orkester
Eeskavalises osas „POSITIIVSED MEHED'
Eimhud ^ Söar ^ Loterii
.Pääse Laudade ettetellimine telefon 425-9978
-KÕIGILE TERE TULEMAST?
JUHATUS
5, 7. märtsil kell 7 õ. Seneca Gollege Minkler auditooriumis,
1750 Fmcliii Ave. E . (Finch & Don Valey Parkway)
KAASTEGEVAD:
ÖED LINDAUD, JAANIKU ja RAHVAPILLIDE ANSAMBEL.
Piletihind $6.—, peissionärid ja õpilased $4.—. Saadaval: Pokos,
767 Mt. PIeasantRd.j Abistamiskomitees, E^sti Kodus ja mh-maliikmeUt
või tel. 690-0714.
ESTO-80 PEAKOMITEE poolt toimetatav aSbum I H üitemaa-ihnsete
Eesti Päevade kohta sisaldab kirjutisi ja rohkesti pflte,
nii mustvalgeid kui ka värvifotosid.
Tellige omale ESTO-80 Peakomitee kokkuvõte sõnas ja pildis.
Ettetellimise hind koos saatekuludega $28.00. Pärast ilmumist
maksab album koos saatekuludega $39.00.
Ettetellimise hind kehtib kuni 15. aprillini s.a.
Ettetellunised ^koos rahaga (tshekk, rahakaart) saata Sihtasutus
Eesti Päevad Kanadas nimele, aadressü: Mr. Tõnu Tõsine, 368
Beresford Avenue, TORONTO, Ont., M6S 3B5.
Nimi , :
Aadress .\ : •
'. • 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 26, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810226 |
Description
| Title | 1981-02-26-01 |
| OCR text | Mational Li^.j^ary ^ 2 5 3 Gcri. AcquisUions Scction OTTAWA^ Q ä ^ ^ KlA 0N4 • /-lv-' I L M U B I G A L TEISIPÄEVA J A NEUAPlET.^b Nr. 16 (2748) XXX aastakäik Neljapäeval, 26. veebruaril 1981— Thursday, F^bruary 26, 1981 Üksiknumbri hind 50 ceuti ma lise troonipärijci C9biellub iCdoIinoorte lesti Vabarliii cicistapä@vci aktys Eesti Majas LONDON Inglismaal tehti ametlikult teatavaks^ et Briti troo- EestiVabärMgi aastapäeval toimiiš möödunud teisipäeval Toronto Eesti Majas T.E.S. Täienduskooli ak- nipärija prints Charles ja leedi tus päevakohase sisuga, millele õpilaspere Ja vanemad rohkearvuliselt kaasa elasid. Eriti pidulikuks tegi ak- Diana Spencer on kihlatud ning et tuse asjaolu, et tänavustele algkooli 28-Ie lõpetajale kinmtati rimda mende hõbedased rinnamärgid. kunigliku paari pulmad toimuvad , ^ ., , eeloleval suvel Prints Charles on Noored tõid sisse kooli lipu ]a need teevad eeloleva aasta huvita-, tust ning anti rida eeskirju mille 32.aastane kuna tema väliavalitu on 19-aastane. Leedi Diana on Earl of Spenceri noorim tütar ning abil eesti keel püsiks puhtana. S. Kask luges meeldetuletuseks seUe voldiku sisu, mis on eriti. ^^^^ kasvanud Briti kuniglikus aktuaalsed algava eesti keele- ja õhkkonnas. Ta isa oli kuningas kooliaasta puhul. George VL ja praeguse kuninganna Lisa Lambur esitas klaveripala Elizabethi kuningakoja ametnik. lihiselt lauldi kooli lipulaulu. Süs vaks. juhatas Lydia Aruvald kooliõpilas- Kavalises osas Ingrid Silm dek-te koori kahe laulu j a nende vahe- iameeris Marie Underi'„Mälestus lise deklamatsiooniga „Me esiva- ja tõotus",^ Ruth Küng, esitas kla-nemad". , veripala ja järgnes Silver Kase ak- • Viimaseks lauluks oli Esfo-80-I tuš;}kõne. populaarseks saanud ,,Eesti sei- Ka S. Kask rõhutas eesti keele- ja koolijuhataja H. Ründva oma §ab nagu kalju", mille viimane ja kooliaasta algamist, mis peaks lõpetajate tutvustamise sissejuha- , ( lause lõpeb nõudlikult ja julgelt: ee^U koolide tööd tugevdama. Ees- tuseks peatus ka üldisemate rah-P^^Ystkälaskäigui ^Eestlasele Eestimaa!" ti kool on eesti skautluse alustugi, vuslike, küsimuste juures. Ta üt- Y^ij^j^g Avasõnas koolikomitee esimees J . a nim et koosolijad on kinnitanud, et . " H. Lupp meenutas uhkustundega V>ariigi 63. sünnipäev ja andis nad moodustasid täna jälle ühise TOKIO Paavst Johannes Paul , möödunud Eesti Vabariigi aktust siis lühikese ülevaate järgne^ pere, kel on usk oma kodumaasse, yübis möödunud esmaspäeval kü-^ vaist aastaist Eesti ajaloos, ;mil kel'on ühine eesti vaim. Meie vaen- laskäigül Tokios kus tä. kohtas ka iseseisvus võimaldas lühikese lane ei arvesta meie .varanduse jaapani keiser Hirp^^^^ £'jaga teha suuri edusamme iga! järele^ vaid kardab eesti^ vaimu, umbes 40 mlhütilme j alal, näidates et eestlane on suu- neid noori, kes õpivad eesti keelt jjijng jaapani ^ ^ t o teliae elama vaba rahvana. ; ja ajalugu ning seda, et palju üle- ^ i ^ ^ ^ ^ paavsti külaskäigu ütles, et lapsed võisid ise rahvale Puudutades pagulasajastut.mär- kohut on meie rahvale tehtud, mil- ygstu, kuna nad kkrdavad, et see vaadates näha nende silmis liigU: kis ta, et meie oleme pidevalt esi- lest nad räägivad maaümale. Teie guurendab Jaapanis võõraid mõju-tuspisaraid. H. Lupp avaldas täau tarnid oma vabadusnõuet Eestile, noored olete eesti rahvuskangela- gld. .* • koolijuhatajaile, koorijuhile, Lydia Seda on alati väliskülalistele esita- sed, kes olete õppmud eesti keelt Aruvallale, Leida Marleyle ja las- tud, kirjeldades ülekohut, mis meie ja teadmisi kodumaast ja rahvast, . . • • . - • • : tevanemaüe, mida koosolijad tänu- rahvale tehakse. Kõneleja arvas, et teaksite, kes olete ja kelle eest ga kinnitasid. . ' ' et ainult väike osa meist on Eestis- peate võitlema, et armastaksite • Ta jätkas, et täna 63. aastat ta- se tagasi minejad, kuna ei taheta oma niaad^ j rahvast, gasi kuulutati välja Eesti Vabariik, jätta siinset kõrgemat elustandar- Täna kinnitatakse kuuenda klassi Toronto ülikooli aulas, kus koolinoorte osa avaldas vanemaüe suurt mõju. T a arvas, et noored võisid ka ise olla uhked oma esinemisele; mis suurepäraselt õnnestus. Ta Eesti lipp Toronto raekoja lipumastis, üle rahva paistmas Eesti Vabariigi aupeakonsul I. Hemsoo kõnelemas. ' Foto: Vaba Eestlane keelt. Hõbedase rimiamärgi said Liisa Kuid Eesti ajalugu ph palju pikem dit-Kiügi meist on ;yä^ kui need aastad. Seal on elatud mi- nejäid; on meie kohus süski seista, tu tuhat aastat ja meil on seal Õi- et üks miljon. gus elada; yäba rahvana. Meid on badeha elada: võõrad katsunud vallutada, aga Ta vaatles skautide mitmesugust keegi pole meid murdnud. tegevust seoses Vabaduspäevaga, TT^^^^ru. tasK «kui,, n aga ta arvas, et seda tegevust Mark Evärd, Erik Holmberg, v&iks veelgi: laiendada eest^ ^ ^ ^ " ' ^ : : ^ ^ » s t e tegernise^^^^ . väi, perekondlike pidude korraW^^ Lpmax/ Kuid keel on ühe rahvus sisu. Seda misega, ruumide rahvuslike motü- (Christohver Medri, Vivienne Med-teab meie vaenlane j a teeb katseid videga dekore^erimisega. rii Airek Meipoöm; Andres Musta, meie keele lämmatamiseks. , Mõeldes ikestatud kodumaale, Martin Mällo, Peter Mällo, Erik Täna algab ^esti keele- ja kooli- peame mõtlema oma keelele, pilvet, Paul Pint, Ingrid Süm, Tar-jätkati Toronto linnavalitsuse poolt võimaldatud kaunist traditsiooni uue ^^^ta, mille ÜEK välja kuulutas Skautlikud noored on alati ohiud mo Soots, Hillar Sõrra, Kristine lipuga, mis kisati möödunud laupäeval ja jäi lipumasti neljaks päe- eelolevaks aastaks. Ees on mit- tegevuses eesti keelega ja juba 24 Taylor, E r i k Türk, üUe Trass, An-vaks. Lipuheiskamise Juures^ oli linnavalitsuse poolseks organiseerijaks ^ ^ i d üritusi ja algaUisi, mis puu- aastat tagasi anti nende poolt väi- ne-Liisa Vahi ja E r i k Valter. dutavad kooli ia' nnnimisf kiiif^ in vnlHilr l!?iic naiiH IPPBIV ITPIPIP niiih- TJl D T II '.NSTjlJU.UT i H R I U 310BLOORST WEST • TORONTO"; telW4 Sissekäik: Madison Aver^ue — SpacHriä!«|aarnfK lõpetajaile rinda hõbedased märgid, millega nad tõestavad, ei nad räägiva oma elulõpuni eesti |ng,i,keelne loeng Eesti, Läti ja Leedu riahvastiku kriisist Vnsteist aastat on Eesti lipp lehvinud Toronto raekoja lipuriiastis Eesti Vabariigi aastapäevadel ja ilmastik on seda kahjustanud. Tänavu õppimist, kuid ja voldik, kus nõuti eesti keele puh- Aktuse osa lõppes Eesti hümniga ja lipu väljaviimisega. . linnavolinik Tony Ruprecht j a abilinnapea F . B e a v i s. Laupäeval kella 1 ajaks kogunes võivad jäUe vabad olla. raekotta ligi poolteistsada eestlast, Me võime seda uskuda j a viia kes olid tulnud sündmusele kaasa edasi selle\ mõtte pühenduslikku-elania. õigel ajaV jõudsid kohale se oma lastele, kes seda kannak-kä T.E.S. Lasteaia noored, olles sid edasi, lõpetanud veidi varem oma E e s t i Meie usume ja tõotame, et leed ¥äljaminekyid fÜgi eelafVeS VäheildCif€il«S© . Vabariigi sünnipäeva paraadi ja rahvad saaksid jälle vabadeks ja miljdrdl dollCiri vSrrö aktuse; noorte juuresolek andis oleksid uhked oma traditsioonidele. ' • sündmusele kontinuiteedi sümbool- Lõpuks ta ütles, et sellele saab WASfflNGTON — ühendriikide president lonaM Reagan tegi möp-sust; kaasa aidata valides partei, kel on dunud nädalal Kongressi mõlemate kodade ühisel istungil peetud kõnes Liputs^remoonia sõnalise osa demokraatlikud traditsioonid, kes teatavaks oma uue majanduspoliitika, mis taotleb suuri kokkuhoidusid avas EKN esimees L. Leivat, hindab perekonnaelu ja kirikut, nigi väljaminekutes. President Reagan kavatseb järgmise aasta 730; , tervitades koosolijaid ja avalda- ega usu, et N . / L i i d u l oleks õigus miljardi dollari suurusest riigi eelarvest maha kärpida 40,8 miljardit des tänu Toronto linnale sellise teiste rahvaste orjastamiseks. Kuid dollarit, kusjuures suuremaid kärpimisi tehakse mitmesugustes riigi meeldiva vastutuleku eest. eestlaste südamed on seal maal, programmides ja sotsiaalhoolekande alal, kus viimasel ajal on kerge- Järgmisena võttis sõna Toronto mida nad armastavad. Kuid tuleb käeliseli välja jagatud suu^^ , abüinnapea Fred Beavis, kes näidata, et ollakse nendega ja või- T , „ ^ „ i J .,^1,.. ^ -u ^ ^ r • , / - ^ , , ' oma sõnavõtus rõhutas, et Ka- deldakse vabad, uspuudlusit e eesti. Preside,n t . ka. vatseb kol,m e Jja rg- töö^pu'"u"d""uöstt poridaeegeuuasceili,t 7.4 rp^rvovtosce n-nada a i a b suurima võimiluse ini- Sellest soovist tuleb vanemaü rää- ZisMO Jl.^^^^ ^ ^ j ^ / " ' " " . ? '• mestele kooselamiseks -ja oma kui- kida oma lastele, et need oleksid.^^"^^^^^ JJi* vT' . 1'"' majanduslike probleemi-tuuri teenimiseks, kuid siin ei.sai- uhked eestlastena ja võiksid kord "5"!^'.!"''^ '^'^''^^ ''''''^^ ' „WILL T H E INFLUX OF RUSSIAN CEASE? BALTIC POPULATION CHANGES 1950—1990" Prof. Rein Taagepera Kaliforma Ülikoolist Esmasp., 23. märtsil kell 8 õ. Kõik on kutsutud, eriti TÕõrkeelsed sõbrad! TARTliJ INSTITUUT AABS • METSAÜLIKOOL CONVOCATION HALL — TORONTO ÜLIKOOLI^AULA pühap., 8. märtsil kell 4 p.L K A L J O RAIDI HELITÖÖDE VAIMULIK KONM siinnipäevcs tähistamiseks lita rassilist diskrimineerimist. Ta vabasse Eestisse minna. hindas seda panust, mida eestlased on andnud Torontole. Linnavolinik ! T. Ruprecht, kes: kandideerib eeloleval Ontario prp-vintsivalimistel, meenutas et need Tema kõne järel tõusis Eesti hümni saatel vardasse Eesti lipp ja hakkas kõrgehituste vahelises tuules kergesti lehvima. Lõpusõnas Eesti Vabariigi aupea-tusi ainult riigikaitsele tika ei anna loodetud tulemusi. Sokuna ekspertide arvates ^ „ o n proovinud põhiliselt samadel ühendrükide riigikaitse jäetud ' f peaminister Margaret unarusesse ja N. Liit muutunud , „ „ , , , kelle poliitika on pidurdanud teataval määral inflatsiooni; kuid Olevad: TEBK koorid MAAJA DUESBERG-ROOSI, CH. KIPPERI ja THOMAS KIRVESE juhatusel Solistid — M . DUESBERG-ROOS, ASTA KAUPS, MARIKA KRABI, JAAN ja K A L L E MEDRI Kõne — dr. E . MÄND — A. KALMUS õhtu hõbnab K ; RAIDI loomingut aastatest 1938--1981 TERETULEMAST KÕIGILE! , , sõjaliselt ühendriikidest tugevamaks. maad, mis kord olid vabad iseseis- - konsul L Heinsoo tänas Torolito vad riigid Ida-Euroopas j a kellest linnavalitsust, kes seda eestlastele Eesti tähistab oma 63. aastapäeva nii armast sündmust on võimalda- Ronald Reagani ja tema nõuandjate kalkulatsioonide kohaselt või-suurendanud samal aja tööpuudust, Kanadas kardetakse j et Reagani ]a siisisaadud vabadust, ei ole nüüd nud, eriti just linnavoliniku T. Rup- ^^^^^^ Washingtoni uus majandus- uu_e l majanduspoliitikal , pn,; , ,s uu. r ^ enam vabad. Praegu ei saa palju rechti ja lubas; et eestlased .jätka- ^''^'^'^^ kärpida inflatsiooni 1984. moju ka Kanada majanduselule ja teha selle olukorra muutmiseks, vad võitlust oma maa eest. ^^'^^^'^ P^°^^ ^^rra ja vähendada siinsele majanduse arengule, äga meie siin peame enestele'and- - Pärast lipuheiskamise tseremoo- — — ^ - ^_—. _ • • —•• • —-—• ma lubaduse, et me seisame nende niat kutsus T. Ruprecht osavõtjaid eest seni k u i need kolm Balti riiki oma büroosse kuumale kohvüe.^ V Ä L J A L Õ I G A T A : II Eesti Majas laupäeval, 21. märtsil 1981. a. algusega kell T õhtul RUHNO—V. RAAMATU, orkester Eeskavalises osas „POSITIIVSED MEHED' Eimhud ^ Söar ^ Loterii .Pääse Laudade ettetellimine telefon 425-9978 -KÕIGILE TERE TULEMAST? JUHATUS 5, 7. märtsil kell 7 õ. Seneca Gollege Minkler auditooriumis, 1750 Fmcliii Ave. E . (Finch & Don Valey Parkway) KAASTEGEVAD: ÖED LINDAUD, JAANIKU ja RAHVAPILLIDE ANSAMBEL. Piletihind $6.—, peissionärid ja õpilased $4.—. Saadaval: Pokos, 767 Mt. PIeasantRd.j Abistamiskomitees, E^sti Kodus ja mh-maliikmeUt või tel. 690-0714. ESTO-80 PEAKOMITEE poolt toimetatav aSbum I H üitemaa-ihnsete Eesti Päevade kohta sisaldab kirjutisi ja rohkesti pflte, nii mustvalgeid kui ka värvifotosid. Tellige omale ESTO-80 Peakomitee kokkuvõte sõnas ja pildis. Ettetellimise hind koos saatekuludega $28.00. Pärast ilmumist maksab album koos saatekuludega $39.00. Ettetellimise hind kehtib kuni 15. aprillini s.a. Ettetellunised ^koos rahaga (tshekk, rahakaart) saata Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas nimele, aadressü: Mr. Tõnu Tõsine, 368 Beresford Avenue, TORONTO, Ont., M6S 3B5. Nimi , : Aadress .\ : • '. • 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-26-01
