Vaba eestlane , May 16, 1985

              VABA EESTLANE nelja^vai^ 15 ^ 1985 — Thursday, May 16,198/ ^
V I U A A K D J A : O/tT Vaba Eestlane, 1955 St IX^n MiHs,
! - OEL M 3 B 2 M 3
TEGEWOÖIETAJA: Haiw Oja
TOI^IErU^ KOLLEEGimt Arta R*kc^ 01^^ Triss
TELEFONID: t o i s a ^ 4i4-4S23, icd^žräee, ^;i'jlm2S8d,'
TEI-LIMISHINNAB EmidM:.^m^
Nr. 38
: , : : - : : i 5 5 5 .lisd^^fcÄMSa,^:M3B:.2M3;
Kopentaarid
ySib küsida, iniks N. Lüdu vaüt.
sus nii palju vaeva nägi ja endale
selliseid suuri majanduslikke kulu­tusi
tegi, et ta avaldas Kanada üle­riigilises
* ajalehes . „GIobe and
Mail" 6. mail poole lehekülje suu­ruse
kuulutuse, milles ta meenutas
Teise maailmasõja lõpetamise 40.
aastapäeval seda suurt ja ohvrite­rikast
kokkupõrget.
Kuulutus on varustatud kuue fo­toga
ning selle on saatnud ajalehe­le
Ottawas asuva N. Lüdu saatkon­na
pressibüroo. Kuulutuse esialg­sel
pealiskaudsel lugemisel jääb
mulje, et seUega tahetakse koputa­da
kanadalaste kui venelaste sõja­aegsete
liitlaste sentimentaalsetele,
tunnetele, kuna paari lausega vihja­takse
ka Kanada «iUüreie panusele
natsismi vastu võtlemkel ja maini-
. . takse isegi, et Kanada andis sõja
Rootšfe aŠtiVa 1 ^ Hubl martSlkogUnemine toMus Sö^ Mla- ajal N . Liidule mitmekülgset abi
Marry P<mte, MaiifredBodey Harri Häm^^ plev Orgia, HarryKask,^^
J: Heino: !m> liiiar M ja Ilmar Arens.
on
Foto Trummer ainult ülejäänud teksti maskeerimi­s
t ja kanadalastelie suupäraseks
tegemiseks, kõik maa on pühenda­tud
ainult N . Liida kütmisele, tema
sõjalise panuse ja rahuarmastuse
esile tõstmisele.
iöb arusaämatima ja mõfet- gatsiooni jiatit Max
et Ottawas äsja alanud kes teatävaisti on praegu Washing-
Melsžogl kokl^epete JärelkoEye- toni Genfis alanud
imis on vildod kinniste oste tummareivade piiramise konveren^
Otsus konTerentsi kinniseks küialu- siL Kni konverents äliwdas täiell-tMseks
:on : b ä j r i v a m , et kult.,;uijamikusse''w ^ M^tatonJugos-iaimõigcste
küsimus on ükls oluH- šid ameeriklased vajalÖoiks, raSsii iaavias tehtud alHUläžidset
laiendamiseks Ja täiustamiseks on ei tundu, et see Castrot hirmirtaks.
. Ei;olc km0 piMMä^^^^^^
markfdsmll* költ0^ keegi e i '
näe seda HelgemiHi kui jugpslaav-harva
küllalt raha.
Tulemuseks on vananev tööstus,
mis teeb vüetsat kaupa, mida
keegi ei;taba. :
Ähvardav, kokkuvarisemine. on
nüüd sundinud Belgradi valitsust
s^maidprtAIeemev mis; ida ja lääne hu^ taganedia Jaädä ustavaks lilgi feskjuheiiduse tegema reforme, mis aga lükkab
Yahekordi mürgitab ja ^ i ^ ^ mtfi^ - ajal teha kogu majanduse kapitalismi suu-anitada
avalikult ning kõigile näli- rase kompromissi, mida Kampel- praktilisi oism^ :k(M^\ikes maa- nas. Et saada Läänest raha ja teh-kmia
see
Tohnaluse mehele tänavalt ja laie-imafele
hulkadele tutvuneda sellel
man kritiseeris. kolgastes.
Millised väljavaated on Ottawas
toimuval inimõiguste küsimusi ani-
.Arušaadavalt oa^ tulemused ol-nud
omapärased ja^^segased.
Alguses,: Josip Tita ajal, edene­sid
asjad enam-vähem rahuldavalt.
äM tehtud edüsämMudega VÕI ta . ... ,
^gasflöõkidega nii siM kui ka seal- Helsmgi^ k ^ ^
poolraude^et konverentsd Selliste eeld^^
- V I : ; : õnnestumiseks?; Ei, ole liialdus kui Tööstus arenes ja elatustasetõusis,
Ottawa konverents on esmakord- ütelda c - ^ ^ ^ minimaalsed. Olukord kuigi aeglaselt' Riik Juhtis majan-seks;
Helsingi kokkulepete järel- - iniinõjgiste küsimuses N,Ijidus ja dust, kiüd igapäevased otsused -
koJiVerentsikSi mis on pühendatud teistes raudeešmdetagustes riiMdes palgad, tootmise normid Ja turus-akult
inimõiguste ^^^^p^ ^
Helsingi kokkulepped 3 3 Eüroppäpi^ ja Ühendriikide va-riigi
ning Ühendriikide ja Kanada heb*se pinevuse" tulemusena ja N.
osavõtul kirjutati teatavasti alla Liidu uus parteijuht Gorbatshov
1975. aastal ning nende raamides ei ole kaugeltki see liberaal nagu
käsitati mitmesuguseid küsimusi, teda esialgu läänemaailma ajakir-snispuudutalnd
Euroopa julgeölerjan^^ Mihhail Gor-kut
ning koostööd majanduslikel, batshovi seisukohad imimõiguste
noloogiat, on tõstetud investeerimi­se
piire. Hindade kontroll on pea­aegu
kaotatud. Ebatasuvad tehased
kavatsetakse lõpetada. Eraettevõt-teid
soodustatakse.
• See reform on põhjustanud äge­dat
arutelu Jugoslaavia juhtkou-lias...
Üks parteijuht ütles isegi, et Cast­ro
ergutab meelega Kuuba majan­dust
— sihiga, et Kuuba tööstus
jõuaks tulevikus ette USA tööstu-
;sest.- - •^;-: - '
Säärased ettekäänded ei peta aga
kedagi. Kuubal on tohutud võlad sele meile."
Moskvale — Ja Moskva' ei suuda
oma abi suurendada.
Castrol ei ole muud valikut, kui
vaikselt tunnistada, et üma välis^
kaubanduse ja Ameerika tehnoloo­giata
jääks Kuuba majandus loo­tusetult
teistest taha.
Esitatud tekstis rõhutakse eriti, et
Ni liit kaotas Teises maailmasõjas
20 milj(Hut mimest ning et natsi sõ-jamasm
purustati kolöie neljandiku
ulatuses nõukogude rinnetel. Kõi­gele
muule lisaks tõstetakse esile,
et venelased ei kaitsenud mitte ai­nult
oma kodumaad, vaid et „ka
paljud teised rahvad rajasid oma
lootused säilumisele ja vabanemi-
Kremli kommunistid Jälgivad
aga, kui majandus ei ol­nud
enam nii lihtne, hakkasid
asjadminema vütu. — Ja on ik­ka
veel
Inflatsioon on nüüd 60 protsenö;
Iga kuues tööline on
teaduslikel,
taaraladel.
andsid
kaudse
tehnilisel |a humani- küsimuses
Läänemaäümä
eriti Selgelt laen on 20 miljardit dollarit. Sisse-inghse
, ajakirjanike küsimustele tulekud; oü langenud 40 prots. TöÖ- jandiist, soodustades tööštusi Ja
kokkulepete sõlmimisel antud yastuses, milles ta mauiis, et Hsed on rahutud. • - püüdes vähendada sõltuvust põllun-tunnastuse
Liidu Teise iniinõiguste küsimuse rakendamine ; p _ , . rp:.^ - . . . ^ -n,crn.ip«^-?« kusest. Nüüd on aga Fidel Castro
maailmasõja aegsetele vaUutustele, on N . Lüdu vaUtsusesfeem^ kohandama Kuuba ma-kuid
said vastut^uks-venelastd^^^ et rahuldada tarbijate
lubaduse, et nad^austavad rahvaste:Moskvale ette^^Ä^ - - • - -
enesemäärami.s e : õ-i. guse prm• tAs u••p ^e peabT . tegema voi >te gema1ta jatma. asemel on nuUuUdU ÜkUuUuOs buüuriyo^kcrwaautciiaut.,
mng põhilisi iniffl Selle vastusega andis Gorbatshov
J . V , TTTT , . . 1 i l sõnaselgelt mõista, et ta ignoreerib
Km meenuteda Hel^^^^^^ .
lepetele allakirjutamise meeleolu-^^^^^^^ sest raudtee kuulub e n valitsustele
sidj siis võib kinnitada, et need
olid erakordselt optimMlikud. Lää-nemaaUm
el^ sel perioodfl detente
polütika uimas ning hellitas petlik­ke
kwtusi, et Moskvaga on yõi-
Eaalik püsivaid kokkuleppeid saa- poolt tuuled piihuvad. Kui vene-vutada
ja mõlemale poolele kasu- lastega koos hakati konverentsi
Sdeeüsed kommunistid kardavad, maailma arengut ja tõmbuvad hir-et
vabameelne majandus toob
kaasa poliitilise vabameelsuse,
mis hävitaks partei võimu.
— Kuid valikut palju: ei ole, sest
marksistlik majandus jookseb um­mikusse.
; . : . / ;
Sellest ajast peale, kui Kuuba
langes kommunistide võimu aUa,
ön seal valitsus Juhtinud riigi ma-
Tulemüs on raiskav mitmekordis-;
,: tus. Rongid peavad näiteks vaheta­ma
vedureid iga osariigi
nõudmisi. Sellega koos loobub ta
aga mitmest marksistliku majan­duse
alustalast, mis on hoidnud
punast parteid võimul.
Käesolevast aastast (1985) peale
Kuid kõik need seaömentaalsed
illustratsiocmid moodustavad ainult
tagapõhja kuulxrtose mõttele Ja sü­damikule,
mis kžjastub lauses:
„Rahvas, kes öi* elanud s^-
sed koledused, d isa iialgi haudu­da
agressiivseid i-^kase, mida mei­le
omistatakse mms liänemaailma v
poliitiku ja massimeiediümi poolt."
Sisuliselt on selline fcinlutus.tü­hipaljas
koiks, miOega vaevalt
munult konservatüvsuse karbi sis- saab kanadalasi mõjutada. Venela­se.
Kuskü ei ole rohkem vaja re- sed teeksid targemini kui nad selle
forme. kui N . Ludus, kuid partei kuulutuse peale kulutatud rahad
kardab kaotada oma poliitilist või- annaksid nendele kanada perekon-mu.
Kuid ka N . liidus lokkab era- dadele, kes langesid Korea reisi-ettevõte
,kui on vähegi võimalust, lennuki allatulistamisel vene jahi-
Puusepad, rätsepad, mehhaanikud lendurite ohvriks. Ja kui N. Lüdu
Ja teised käsitöölised tegutsevad punaarmee praegu kõige julmema-enam-
vähem avalikult. Ilma nende- te meetoditega afganistani rahvast
ta Jääks igapäevane elu seisma, hävitab, süs ei* ole see lääherükide
2 protsenti Venemaa põllupinnäst poliitikute ja ajakirjanduse leiutis,
on eramaa, mis toodab üle 30 vaid kurb fakt. Edasi mis puutub
prots. Venemaa lihast, pümast, venelaste suurtesse kaotustesse
aedviljast Ja 60 prots. karüüeist. Teise maaümasõja ajal, süs oli see
N. Liidu majandus 'aeglustub, suurelt osalt tingitud kommunistli-Üks
ikaldus, Järgneb teisele; töölis-ku ülemjuhatuse julmadest sõjapi-gis
omalajalallakuiutas,^^^^^^^^^^^:^^. ^ investeeiimineön tihti käed^^^^ j majandusministri
Ottawas avaitud konverentsil ^el- jaotunud mitmele omavalitsusele, võimu on kärbitud. Uue seaduse
gus kohe pärast Kanada välismi- Seni kuni ähvardas pankrott, Järgi võiv^_ lambalased i^
nistri Joe Glark*! avakõne^; köst^a
keskvalitsus isegi riigi välisvõla
suurust, sest iga osariigi pank oli
Mkku koostööd arendada, mis Mnd- päevakorda arutama, süs tuli pea- teinud iseseisvaid laene.
lastaks maailmarahu ning aitaks
leeven^da ida ja lääne väM tek­kivaid
tüliküsimusi.
gi konstateerida, et nendega on
võunatu kokkulepet saavutada. Mõnede ekspertide arvates on
endile elamuid.
Avatakse ka uued ärid, mis
müüvad ihatud tarbekaupu kalli
hinnaga, ergutamaks tööliste
toodagut.
damise vüsidest, kus inimelul ei
olnud mingit väärtust. Poütriikid
kasutasid saksa rinnetest läbi-'
murdmisel inimlainete taktikat, kü-
Seni on saadud Läänest teravilja, aimata ohvritest ja kui lahmguväli
tehnoloogiat ja kredüti, mis on pärast mustendas venelaste laipa­dest,
siis olid sellistes tapatalgu­tes
rohkem süüdi poliitilised puna-oh\
itserid kui pealetormavaid
inimmasse tulistavad vastase kuu­te
tootvus langeb ja investeerimise
raha kahaneb. Puudused on tavali­sed.
mis
N. Lüdu siserefonni edasi lükä
nud.^^
Kuid, nagu prof. Ernst Kux
(Shveitsi polütikateadlane) ütleb:
„Kommunism ei ole lihtsalt sobiv
moodsale ühiskonnale. • Kommu­nism
on tõke ühiskonna arengule.
Isegi Kremlis aimatakse seda.
Ettevaatuse mõteö otsustati süski
Helsingi kokkulepete täitmise kont
veEelaste et^eptanekul kinniseks^,—
„ . . , ... „ . , T see tähendab, et ajakirjanikel ei
^ t o i š e t o jarelkonvereotse ko^ra^ ^ konverentsil esitatud
sõnavõtte jälgida ja nende kohta
sed laanemlade^ y o ^ ilfonnateiocm
seks nõustusid. Esimene sellelaadi­line
järelkonverents toimus 1977.
aaištal Belgradis, Jugoslaavias ning
ieüie, mis venis <M>tamsti!lt pikale,
lõppes Madriidis, Hispaanias,
Kuid asi võttfe veelgi ;ii^vema '^^^^^^^^^'^^ 1 ^P^^^^^ väHsmaa kapitali, sa- Kommunistlike rüMde ainuke väl-pöörde
kui konverents kuulutati hõrkuse) muti turiste. Korraldatakse isegi javaäde on muuta ühiskondlikku
moenäitusi. korda või minna vastu üha süve-
Tulemuseks on läänepärasem. ja nevale kriisile."
vähem marksistiikiihiskond. Seni
lihtsalt kukkunud kahe süsteemi
vahele — üks ^kapitalistük Ja
teine marksistlik.
Näiteks on Jugoslaavia omapära-
Konvereetsiit on^älja lüUtäM isevalitsuse süsteem selline, et
koik need orgamsatsioonid ja gruh P^^Jud tehased töötavad mitte ai-pid
eesotsas „The Canadian Com- väljaspool valitsuse kontrolli,
öiiftee for Captive Eoropeaii Na- vaid ka väljaspool edukat turusta-tionS",
kelle hulka kuuluvad ka ^aist; sest Belgradi keskvalitsus
seid.
^^Selline logisev ;isevalitsus ei soo­dusta
investeerimist; Tööstuste
Y.
1983. aastaL^Wema^^ ebatasuvaid teha-verent^
der tos^d^^^
s^^ esüe m^noigi^e^^^ 1^^ ^ ^^^^ esindusel on oma laud
I n i ^ u s ^ l ^^
Mud,. et N. Ludos kmsas Vfi^^^^^
l^^i^rakordselt^^^ korraldanud pressi-
MeicL ^iionkogide^ elamkke, ^^^^te^ feönverenföe ning andnud ajaMrjan-
EOudsid inimõiguste osas Helsingi • '
kokkulepete täitmist. Tagakiusami­se
kampaania raamides sattub
KGB küüsi ka eesti vabadusvõit­lejaid
ja meie rahvale ta õiguste
taastamise nõudjaid, kes anti koh-ti2
alla ja mõisteti pikemajis ajaks
Siberisse vangilaagritesse, kus pal­jud
neüst praiegogi veel vaevlevad.
dusele üksikasjalisi andmeid Inim-õigüste
nõudjate itagaMiisaiiaise
kohta N. Ludus.
lääbiile ainult küsida mü-leks
feelliseid konverentse tldse
korraldatakse? Juba varem oli
kuulda, et ameeriklased kavatse- vastiiseiä?Y^^ räägitakse koive-vad
seekordsetel nõupidamistel rentsU kuue nädala kestel amult il
jääda venelaste atakeerinusel ja mast ja maast ning amtafcse
lipüduri^.
Kuid kui Moskva oma propagan­dat
simsetes ajalehtedes kuiüutab
— miks ei võiks meie seda teha
Balti riikides valitseva tõelise olu­korra
selgitamiseks ja meie rah­vale
tehtud ülekohtu kirjeldami­seks?
Käesolevate ridade kirjutaja
propageeris lehekülje suuruse kuu­lutuse
avaldamise aktsiooni ,,Vaba
Eestlases" kmis aastat tagasi kui
Moskva ülemvalitsus korraldas
okupeeritud Tallinnas olümpiamän­gude
pnrjetamisvõistlused. Vabas
maailmas elavad eestlased oleksid
andnud eriaktsiponi korras kindlas­ti
selliseks ürituseks oma toetuse.
Kuid meie vabadüsvõitluslikud or­ganisatsioonid
ei oinud sellest
ideest huvitatud. Kuulutuse avalda-
, mine Balti riikides valitseva olu-natSldega
koostöötamises n maailmasõjas, korra kohta oleks sobümd ka prae-veneMe
suhtes Mmiitabka^^^^^^^^ tagasil^dasse, et
rentsi
selle salajaseks tembeldamine. aastast JuozaS msidaitis't,^^ ^te rimiseks lepmlgule allakirjutanud
varjata — kas venelastele esitatud , ^ ' ^ nähtavasti sellist algatust vaeva
küsimusi või nende pooU antud te LeedU IsfeSM vääriUseks.
Selline }iilm tegaaviiš J ä Helsing^^ meile nõudniiste esitamisel rahvus- rahvamassidele puru süma püista-kokkulepete
ülbe rikkumine häiris vahelistest kaalutiustest lähtudes miseks välja jmijgisngunekommü"
loomulikult Helsingi dokumentide- tagalsihoidlikule pinnale. Tagasi- nikee, mis vaatamata oma peenele
le alla kirjutantid lääneriike, kes hoidUkkust pooldavad ka Lääne- Ja diplomaatihsele sõnastusele ei'
Neal Sher, eriliste uurimiste feü- juüdr elanikkonna hukkamisel
roo (Offiee of Special Investiga- Slutski linnas, mis viidi läbi Saksa
direktor, väidab et see Lee- ja Leedu üksuste poolt,
du pataljon, kuhu Kisielaitis kuu­lus,
dii tegev juutide hukkamisel.
natside raport, mis langes
Kremlis nimetati äsja ametisse
kolm uut polütbüroo lüget, kes on
Kisielaitis olla üks kaheksast sõ- kahtlemata uue kommimistliku
jakuf jategijast, kes on avastatud partei Mihhail Gorbatshovi poolt
USA's OSI poolt pärast selle asu- välja valitud ning kindustavad tal-tõstsid
inimõiguste küsimuse üles Euroopa riigid ja Kanada pole ku- suuda varjata, et „hunt on sööaud soja lõppedes USA sõdurite kätte tamišt 1978 aastal, eesmargiga jä- le IS-lükmelises polütbüroos otsus-lis
ja hiljem Madriidis, nagi julenud tulla avalikkuse ette ning lambad puretud Ja verised." Ja mida kasutati Nürnbergi prot- litada ennast USA's varjavaid sõja- te tegemisel emamuse. Kõik kolm
Madriidis
esindajaid
atakeeris nõukogude argumentidega, mis venelasi võik- sessi' ajal, kirjeldab üksikasjaliselt kurjategijaid.
K . : A . «kirjeldamatut brutaalsust" kogu (Jarg lk. 3 )
1
Nr. 38
VAl
NÄDi
18., 19. ja
dr. R. Vj
25. ja 26. mi
dr. M.
Miss Caj
Multicull
valimisi
' Torontos
gatatud cnai
Icga juba paJ
sul on töötati
däda Kana{
ühiskondadel
seerida Mis5;
lism yalimind
koos pressi
etnilisel ühil
oma esindajj
daadi leidmij
oma grupi kl
misega / ja
rahvai-õivais.!
Kui kandil
sügisel toimif
hotellis Mis|
ralism valini
dustus.
Kömmei
. .••••':.;^j
meest — 62-i
rikov, 64-aaJ
ja 56-aastan^
venelased
ma aja kest
tega. Viktor
me uue poIi
kahtlemata
N. Lüdu Rül
tee (KGB) es
line tegur
kindlustamist
jõudude igi
Tshebriko^
maailmasõ^:
mehest ülcsl
petas pärast
Metallurgiaij
algu inseneri
gi, et parteil
Ju kiiremini
sai partei 01
partciorgahd
ootamatult
tal, mÜ ta
temast sai ffi
ülem. 1981. ai
keskkomiteel
detsembris
maks. Järgi
polütbüroo
nüüd on sai|
liitbüroo täis
KahtlematI
mis näitab,
rikovi isikus
seda mäkke|
saa kahe silj
disest patal
järsku arm<
poliitilist lyj
Ka Jegor
karjääri vä|
lõpetas M(
tuudi ja tel
alal. Varsti
tööl. Näib,I
varsti parte
mas armu
Moskvasse
li. Pärast sj
kohalike paj
ning Mosk^
propagandal
na jidiataja|
tal oli Lig{
lennanud,
keskkoraitei
sekretär G^
poliitbüroo
pealset asi
roo täisõigi
Ka Nikoll
haridusega j
munlstliku
selt. 1965.
UraaU Raj
sener ja vi
tor. Rõzhkc
alalist lünil
kui ta OÜ
raske-ja t^
ministri
riikliku pla|
meseks as
Uti tapj
ja 1S82. aa|
nütee sekr(
ka osakoiu