1985-05-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.' '6. YABA EESILANE neljapäeval, 16; mail 1^8^ "-r^ Kolmandad eestlaste squashi meistrivõistlused peeti laupäeval, 4. mail Toronto Ülikooli Scarbo-rough College'i kehalise kasvatuse keskuses. Osavõtjaid oli seekord üle paarikümne. Pärast neli tundi kestnud tihedat pallimängu kaheksal squashiplatsil, selgusid ka tänavused meistrid. Meeste ja naiste A-klasside võit-jaiks tulid jälle juba traditsiooniliselt kolmandat korda järjesti Jaan Lääniste-ja Arki Saaremets. Mõlemad on suurte kogemustega võistlejad, kes on võimelised „oma" • mängu märgima, st. sunnivad oma vastased kaitsemängule. Samuti võiks nimetada Paul Reinsood, kes oma stiilikate löökidega ja hea füüsilise vormiga oli Läänistele tugevaks konkurendiks meeste A-klassi finaalis. Karin Vagiste paistis silma oma kindla, rahuliku ja tasakaaluka mänguga, võites naiste B^klassi. üllatusvõit aga toimus meeste B-klassis, kus tiitli saavutas Peeter Oolup. Viimane on tegelikult tuntud kui korvpalli ja rugger'i mängija ning endine Toronto Ülikooli meeskondade liige mõlemas spordis. Squashi hakkas Oolup alles üsna hiljuti mängima. Aga kuna B-Idassi võit sellel aastal viib Oolu-pi A-klassi, siis võib tuleval aastal oodata õige põnevaid mänge tema ja Lääniste vahel. Oolup lubas juba nüüd hakata treenima, et Läänistet „troonilt" tõugata. Võistluste lõppedes toimus traditsiooniline seltskondlik koosviibimine ja muljete vahetamine. Keskustelust selgus, et võistlustega oldi igati rahul, eriti aga sel aastal esimest korda kasutatud nn. j,round robin" süsteemiga eelmängudes, mis võimaldas igal osavõtjal mängida kõigi enda gruppi kuuluvate võistlejate vastu. Kari-kad annetati iga grupi esimesele, teisele ja kolmandale kohale tui- : nuie. • - Mehed A-klass: l) Jaan Lääniste, 2) Paul Reinsoo, 3) Mart Hommik. Mehed B-klass: 1) Peeter Oolup 2) Peeter Toome, 3) Jaan Arro. Mehed C-klass: 1) Andrus Kõ-resaar, 2) Peter Sild, 3) Toomas Heinar. Naised Arklass: 1) Aiki- Saaremets. Kuna ta oli ainuke A-klassis, siis mängis ta kõigi B-klassi võist- f/S* lejate vastu ja võitis neid võrdlemisi kergesti'.. Kuulutati seega A-klassi võitjaks. Naised B-klass: 1) Karin Vagiste, 2) Evi Heinar, 3) Lea Vares. - . Aucklandis, Uus-Meremaal on teiseks heaks odaviskajaks tõusnud Miehael 0'Rourke, kelle parim tulemus on 90.56, kõrval John Sta-pylton- Smith; kes viskas oma isiklikuks rekordiks 86.62. MeIbourne'is hüppas Ohristine Stanton uueks Austraalia naiste kõrgushüpperekordiks 1.96. Los Angeleses peetud kergejõustikuvõistlustel alustas endine odaviske maailmarekordimees ameeriklane Tom Petranoff, hooaega 87.98-ga. Vasaraheite võitis rootslane Tore Gustafsson, püstitades 75.48-ga Rootsi rekordi: 1985. a. maailma stisetipptule-mused: Mehed: 200 m —.itaallane Stefani Tilli 20,52; 400 m — idasakslane Thomas Schönlebe 45,60, inglane Todd Bennett 45,56; 50 m tõkkejooks — ameeriklane Greg Foster 6,35; kõrgushüpe — rootslane Patrik Sjöberg 2.38 ja läänesakslane Dietmar Mögenburg 2.39; kuulitõuge — Ulf Timmermann 22.15, seitsmevõistlus — idasakslane Torsten Voss 6114; 8 miili käimine ameeriklane Jim Hei^ ring 12.07,56. Naised: 60 m — idasakslanna Marita Koch 7.04; 2000 m — ameeriklanna Mary Decker 5.34,52;'4x800 m — USA nais-kond8.39,60; kaugushüpe — venelanna G. Tshistjakova 7.25, 3000. m käimine — 12.31,57 ja 5000 m käimine — 21-.44,52, mõlemad EESTI VANGISTATUD VABADUSr^öOlJEJATE ABISTAMlSmKUSE VÄLJAANDEL HMUNUB ilSANDüSI MÕTETE JÄ UUDISTE LEVIKULE EESTIS IKÖIQE Kogud I---Vn 1978—1980/228^1^ Hind $20.-- pluss postiknln $1*— MÜÜGIL 1978 a. kauneim eestikeelne luuletuskogu L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõusna-Eesti vanemate sünnimnUas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust soon^e-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas Ja tähelepanuerk. Elnkogusse on valitud paremUt ta varem flmuiiud ko] 320 lk. Hind $10.00 — saatekulu $1.— SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES Fõikreads 1. Toob silmist vee välja, 7. Omaaegne eesti raamatusari, 9. Haihtuma, auruks muutuma, 10. Aedvili, 11. Kuningate lõbustaja minevikus, 12. Sülelcma, 13. TÖöriist-masin, 15. Virk, hoolas, 16. Väljendus millegi väga ilusa või toreda kohta, 19. Paguluses surnud eesti kunstaik, eesnimi ja nimi, 21. Hinnaline metall, 23. Saatus, elukäik, 24. Konservkala, 27. Arv. kahe nulliga, 28. Looma kehaosaj 30. Kaugemale, 31. Sisse käidud Sake poolt. kynstkäsitöösf Riina Noodapera-Skoglund elatub kmistkäsitööst Rootsis. Ta elab Mö-ja saarel Stokholmi saarestikus. Ta annab oma lastele eesti keele õpetust ja saab selle eest teatud palgalisa kommuunüt, kuid see tasu olevat tagasihoidlik, kuna tegemist on ainult kahe tunniga nädalas. Aprilli alul toimus Stokholmis Svensk Hemslöjid ruumides näitus teemal „Skärgardsslöjd", millest ka Riina võttis osa 'ja peamiselt ^müüs kampsuneid.villast, mis ise oli ket-ranud ja värvinud taimevärvidega, mis meenutasid looduse pehmeid värvitoone. Edaspidi lootvat leida ka eesti mustreid. kastma — inglise keeles, 32, ülikooli kohta kasutatud nimi. Püstread; 1. Kolm ühesugust konsonanti, 2. Mõiste füüsikas, 3. Vahend raadiolainete saateks ja vastuvõtuks, 4. Teatud kurjategija-tüüp, 5. Kallis ese, ,6. Tappev, 7. Osa teatrist^ 8. Kerged puitehitused, käändevormis j 13. Serveeritakse jookide kõrvale, 14. Aimamine, 17l. Teisest ette või mööda Jõudma, 18. Koduloomade elamu, 20. Li m Eestis, 21. Tekstiiltööline, 22. Oleme pikali, 25, Vettinud puu-tükk, 26. Parasiitseen puude kül-j es, 29. Haruldane — saksa keeles. RISTSÕNA Nn-1240.:. .LAHENDUS I ^ Põikread: 1. Amsterdam, 7. Ast, 9. Nukker, 10: Küll, 11. Gong, 12.' Aadlik, 13. Puruks, 15. Isad, 16. Tagavara, 19. Rünnakul, 21. Arad., 23. Oomini, 24. Karask, 27. Tina, 28. Rass, 30. Võigas, 31. Iga, 32. Vaika saar. • Püstreads L Alk, 2. Maurus, 3.. Talmud, 4. Rägastik, .5. Anna, 6. Mugava, 7. Akel, 8. Traktaadi, 13. j Piirikivi,,14. Rahn, 17. Goldmark, 18. Aari, 20. Austav, 21. Amores, ' 22; Antsla, 25. Riia, 26. Kisa, 29. Sir. • ' ILMUS: iestrVabariigi sõjajõudud^^ organisatsioon ja juhtkond. Lugeja leiab seUest iiiamatiist 1028 nime, k«da lugedes tekkft küsimus: kuhu nad on jlSimd? K mÕnl neiu on oma malae teekonna Ifipetaand föSoiea, oil enaoiiifi hftvineniid koos BeatI rifkUku iseseisvusega. SeUes ituunatus on toliat meie sõjameea-test leidnud sel vüsntagaaihoidUkkn meenutust Hind $18.00 pluss spatekulu 70 cenfi MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES Muugil VABA EESTLASE talituses: Eesti HIN0$8.. ja jutustusi mereelust Juhtkonna Ko<Dndise, Torontos väljaandel, 302 lk. saatekula Kanadasse $1.—, mojale Jitiniiiiiiiittiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiiin^ U 0 B .. 0 0 • B . •.B. • tl B B • B . .0 • • o D O B , 0 ,• B a D . . O . IJ • a " 0 . . D •;. a B . 0 , o . B o •• D . 0 D ' B . B.'. B B O B. . H D ' 0 0 D B . B iS ? B. ' B • • 0 •••"> . o- • • « • D . O- . D • B B B . « B s a s D o o o a Q e a E O B a n a Q i i c i E i a D a o a a s e o i i B a a G O o a a B a a e i a a o i g Q a a B a a i i D c i D a i i . a a a B i i B D a a 0 a • 0 * • eo O a • a o i i a i c i j o D i i a B S D D O s a B a a o D a Q a a i i i i i m a n o D B a B D a D a D a B a B o p a a a D D o a B i i B a a a B a a D o o a a a i ^ Jõudnud kompani Juurde, käskis kapten Lübbes venelastel relvad hunnikusse panna. Venelased ei saanud aru. Nüüd ütlesin mina, et neil kästalise püssid maha panna. Venelased nagu jahmatasid kui kuulsid, et vene keelt ragin. Lübbes vaatas püsse ja sai hirmus vihaseks — püssid olid laetud. Ütlesin või tõlkisin seda venelastele. Vene ohvitser, kes oli ukrainlane, ütles: „0n sõj^ aeg ja oleme võitlejad. Sellepärast on ka relvad laetud." Lisab- juurde! „Miks härra ohvitser nii vihane on, me võinuksime teid kividega surmata, kui istusite hobuste seljas. Meie ei taha enam sõdida ja vangi meie ka ei tahtnud anda,**^ Ta võttis kaardi ja näitas .sellelt koha, kus nad oleksid üle Volhovi pääsenud. Rääkisin Lübbesile, mis vene leitnant rääkis. Ta rahunes, pakkus kõigile sigarette ja laskis kohvi ning süüa tuua. Mina küsisn naisohvitserilt: „Mis ajamees tema on?" , Tema olevat hambaarst. Ütlesin, et on näha jah, et olete — osutades tema paistetanud palele. Kompaniiülem saatis venelased diviisi staapi, rohkem ma neist ei kuulnud. Vene ohvitseri nagaani ja kompassi sain endale mälestuseks. Selle kompassi abil ületasime 22. sept Ööl 1944. a. Soome lahe. See on veel praegugi minul alles. Kui venelased läinud tuli meie — õieti minu juurde — vene naine, umbes 12—13-aastase tütrega Ja ütles, et üks sõduri vormis venelane olevat Karlohvka sovhoosi esimees või mingisugune tegelane. Minul tuli mõttesse, et see sama bande ehk oligi, kes' minu käskjala surmasid. Rääkisin sellest kompanii ülemale. Ma ei tea, mis kompaniiülem tegi, kas ta teatas sellest diviisi staapi. Siis kuulsin, kui tütarlaps ütles puhtas eesti keeles: ,,Ema, küsime sellelt mehelt hobuse liha, teised olevat siit seda saanud."' Vastasin eestikeeles: .„Muidugi saate, kes siis veel saab kui teie. ei. saa." Oh seda headmeelt, mõlematel jooksid pisarad. Nad rääkisid, kuidas nad olid põgenenud ja alles kaks nädalat tagasi olid siia jõudnud. Naine oli umbes neljakümneaastane, venelased olid ta mehe vangistanud ja temal ei olnud aimugi, kas ta veel elab või on tapetud. : Ta elas seal paar nädalat, sai meilt toitu ja tüdruk ka vahel sho-kolaadi. Mõlemad rääkisid, nii ema kui tütar, aktsendita eesti keelt. Ka muretsesin neile tõendid ja sokutasin nad Pihkvasse sõitvale veoautole. Rääkisin ka, et Pihkvas viibib eesti sõdureid, katsugu nendega kontakti saada, küll nad Eestisse edasi saadavad. Kui 269. Ja-laväe diviis rindel välja tõmmati ja Norrasse puhkusele saadeti, sain mma määramata ajaks puhkusele. Kuigi mitte otse sõjaväest vabastatud. Tuttav pilt idarindelt: kuulsusrikkaid punaarmeelasi võetakse vangi. Peale nädalist kodus viibimist sain teada, et Vastseliina veteri-naarjaoskonna arstiks (juhatajaks) on minu erialaülemus Eesti kaitseväes, veterinaarosakonna ülem L. Teder. Helistasin talle Petserist. Tä kutsus mind endale külla. Sõitsingi järgmisel päeval Vastsehina, kus kohtamise rõõm oli suur. Siis kohtasin Västseliinas ka seda eesti ema oma tütrega. Ta oli endale majateenija koha saanud Vastseliina algkooli juhataja Saarniid'u perekonda. Paari nädala päTäst kolisin ka mina Vastseliina vet.kol. L, Te-deri'abiliseks.: Teder kutsuti varsti Tallinna Soodla staabi koosseisu ja mina juhtisin vet.-jaoskonda kuni kohale saabus v©t.arst Paul Kallikorm, kellega töötasin koos kuni tuli-jäl-le lahkuda. Lugejale võib tulla arvamine, et küll seal idarindel oli ikka tore elu, käi saunas, aita eestlasi ja soomlasi ning teisi hädalisi. Nii lihtne see siiski ei olnud. Kompanii, kus teenisin oli diviisi veteri-naar- kompanii, mitte otse rinde-võitleja. Kompanii ülesandeks oli sõjasaagi hobuste rindelt äratoomine, rindel, hobustele abiandmine, laatsaretis haigete ja haavatud hobuste ravimine ja tagalasse saatmine. Kompanii asukoht õli alati rindelõigus, kus toimusid sagedased õhu- ja ka partisanide rünnakud. Mul tuli tihti — veterinaarkohus-tustele lisaks ka tõlgi kohustused, ringi rännata küli vene sovhoosides ja kolhoosides, sattudes sageli tiheda partisanide tule alla.. Aga Looja hoidis ja päästis meid pea alati suuremate kaotuste ja haavä-miste eest. Kuna mina ei olnud rivi, väid vet.-ohvitser, sellepärast ei ole siin käsitletud ühtegi otsest lahingut, seda võibolla kirjutab mõni rindevõitleja veel enne kui see oleks hilja. , 1 p I m r;.!..o.: il /":.'| ;:j;v'i LÕPP Nr. 38 MM HETHKH Advd .365 Ray StI õhtuti 44' Töl ADVOlj Yorkdale pii • •' • ^ • f TorontJ Tel J koi KINd H. li INSl 1482 (Bathj Telefon EL 9iMMwad6df toed Ui BONAIRAl PAI külmotnskapl * 31 aasI VAIPAI Pül SEINAST^l EIUKLOl avatm reedel Tdefonid:! ontasnv M Kuuli üks toH ü| esiküljel Kuulutu nädala esii esmasp. hoj nädala teist map. hor tel.l Väljas Leida Mari Postiaadrci 9,ParravRr| Willovi^dal
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 16, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-05-16 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850516 |
Description
Title | 1985-05-16-06 |
OCR text |
Lk.' '6. YABA EESILANE neljapäeval, 16; mail 1^8^ "-r^
Kolmandad eestlaste squashi
meistrivõistlused peeti laupäeval,
4. mail Toronto Ülikooli Scarbo-rough
College'i kehalise kasvatuse
keskuses. Osavõtjaid oli seekord
üle paarikümne. Pärast neli tundi
kestnud tihedat pallimängu kaheksal
squashiplatsil, selgusid ka tänavused
meistrid.
Meeste ja naiste A-klasside võit-jaiks
tulid jälle juba traditsiooniliselt
kolmandat korda järjesti Jaan
Lääniste-ja Arki Saaremets. Mõlemad
on suurte kogemustega võistlejad,
kes on võimelised „oma"
• mängu märgima, st. sunnivad oma
vastased kaitsemängule. Samuti
võiks nimetada Paul Reinsood, kes
oma stiilikate löökidega ja hea
füüsilise vormiga oli Läänistele tugevaks
konkurendiks meeste A-klassi
finaalis. Karin Vagiste paistis
silma oma kindla, rahuliku ja
tasakaaluka mänguga, võites naiste
B^klassi.
üllatusvõit aga toimus meeste
B-klassis, kus tiitli saavutas Peeter
Oolup. Viimane on tegelikult tuntud
kui korvpalli ja rugger'i mängija
ning endine Toronto Ülikooli
meeskondade liige mõlemas spordis.
Squashi hakkas Oolup alles üsna
hiljuti mängima. Aga kuna B-Idassi
võit sellel aastal viib Oolu-pi
A-klassi, siis võib tuleval aastal
oodata õige põnevaid mänge tema
ja Lääniste vahel. Oolup lubas juba
nüüd hakata treenima, et Läänistet
„troonilt" tõugata.
Võistluste lõppedes toimus traditsiooniline
seltskondlik koosviibimine
ja muljete vahetamine. Keskustelust
selgus, et võistlustega oldi
igati rahul, eriti aga sel aastal
esimest korda kasutatud nn.
j,round robin" süsteemiga eelmängudes,
mis võimaldas igal osavõtjal
mängida kõigi enda gruppi
kuuluvate võistlejate vastu. Kari-kad
annetati iga grupi esimesele,
teisele ja kolmandale kohale tui-
: nuie. •
- Mehed A-klass: l) Jaan Lääniste,
2) Paul Reinsoo, 3) Mart Hommik.
Mehed B-klass: 1) Peeter Oolup
2) Peeter Toome, 3) Jaan Arro.
Mehed C-klass: 1) Andrus Kõ-resaar,
2) Peter Sild, 3) Toomas
Heinar.
Naised Arklass: 1) Aiki- Saaremets.
Kuna ta oli ainuke A-klassis,
siis mängis ta kõigi B-klassi võist- f/S*
lejate vastu ja võitis neid võrdlemisi
kergesti'.. Kuulutati seega A-klassi
võitjaks.
Naised B-klass: 1) Karin Vagiste,
2) Evi Heinar, 3) Lea Vares. - .
Aucklandis, Uus-Meremaal on
teiseks heaks odaviskajaks tõusnud
Miehael 0'Rourke, kelle parim tulemus
on 90.56, kõrval John Sta-pylton-
Smith; kes viskas oma isiklikuks
rekordiks 86.62.
MeIbourne'is hüppas Ohristine
Stanton uueks Austraalia naiste
kõrgushüpperekordiks 1.96.
Los Angeleses peetud kergejõustikuvõistlustel
alustas endine odaviske
maailmarekordimees ameeriklane
Tom Petranoff, hooaega
87.98-ga. Vasaraheite võitis rootslane
Tore Gustafsson, püstitades
75.48-ga Rootsi rekordi:
1985. a. maailma stisetipptule-mused:
Mehed: 200 m —.itaallane
Stefani Tilli 20,52; 400 m — idasakslane
Thomas Schönlebe 45,60,
inglane Todd Bennett 45,56; 50 m
tõkkejooks — ameeriklane Greg
Foster 6,35; kõrgushüpe — rootslane
Patrik Sjöberg 2.38 ja läänesakslane
Dietmar Mögenburg 2.39;
kuulitõuge — Ulf Timmermann
22.15, seitsmevõistlus — idasakslane
Torsten Voss 6114; 8 miili
käimine ameeriklane Jim Hei^
ring 12.07,56.
Naised: 60 m — idasakslanna
Marita Koch 7.04; 2000 m —
ameeriklanna Mary Decker
5.34,52;'4x800 m — USA nais-kond8.39,60;
kaugushüpe — venelanna
G. Tshistjakova 7.25, 3000.
m käimine — 12.31,57 ja 5000 m
käimine — 21-.44,52, mõlemad
EESTI VANGISTATUD VABADUSr^öOlJEJATE
ABISTAMlSmKUSE VÄLJAANDEL HMUNUB
ilSANDüSI
MÕTETE JÄ UUDISTE
LEVIKULE EESTIS
IKÖIQE
Kogud I---Vn 1978—1980/228^1^
Hind $20.-- pluss postiknln $1*—
MÜÜGIL
1978 a. kauneim eestikeelne luuletuskogu
L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõusna-Eesti vanemate
sünnimnUas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust
soon^e-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas Ja tähelepanuerk.
Elnkogusse on valitud paremUt ta varem flmuiiud ko]
320 lk. Hind $10.00 — saatekulu $1.—
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Fõikreads 1. Toob silmist vee
välja, 7. Omaaegne eesti raamatusari,
9. Haihtuma, auruks muutuma,
10. Aedvili, 11. Kuningate lõbustaja
minevikus, 12. Sülelcma,
13. TÖöriist-masin, 15. Virk, hoolas,
16. Väljendus millegi väga ilusa
või toreda kohta, 19. Paguluses
surnud eesti kunstaik, eesnimi ja
nimi, 21. Hinnaline metall, 23.
Saatus, elukäik, 24. Konservkala,
27. Arv. kahe nulliga, 28. Looma
kehaosaj 30. Kaugemale, 31. Sisse
käidud Sake poolt.
kynstkäsitöösf
Riina Noodapera-Skoglund elatub
kmistkäsitööst Rootsis. Ta elab Mö-ja
saarel Stokholmi saarestikus. Ta
annab oma lastele eesti keele õpetust
ja saab selle eest teatud palgalisa
kommuunüt, kuid see tasu
olevat tagasihoidlik, kuna tegemist
on ainult kahe tunniga nädalas. Aprilli
alul toimus Stokholmis Svensk
Hemslöjid ruumides näitus teemal
„Skärgardsslöjd", millest ka Riina
võttis osa 'ja peamiselt ^müüs
kampsuneid.villast, mis ise oli ket-ranud
ja värvinud taimevärvidega,
mis meenutasid looduse pehmeid
värvitoone. Edaspidi lootvat leida
ka eesti mustreid.
kastma — inglise keeles, 32, ülikooli
kohta kasutatud nimi.
Püstread; 1. Kolm ühesugust
konsonanti, 2. Mõiste füüsikas, 3.
Vahend raadiolainete saateks ja
vastuvõtuks, 4. Teatud kurjategija-tüüp,
5. Kallis ese, ,6. Tappev, 7.
Osa teatrist^ 8. Kerged puitehitused,
käändevormis j 13. Serveeritakse
jookide kõrvale, 14. Aimamine,
17l. Teisest ette või mööda Jõudma,
18. Koduloomade elamu, 20.
Li m Eestis, 21. Tekstiiltööline, 22.
Oleme pikali, 25, Vettinud puu-tükk,
26. Parasiitseen puude kül-j
es, 29. Haruldane — saksa keeles.
RISTSÕNA Nn-1240.:.
.LAHENDUS I ^
Põikread: 1. Amsterdam, 7. Ast,
9. Nukker, 10: Küll, 11. Gong, 12.'
Aadlik, 13. Puruks, 15. Isad, 16.
Tagavara, 19. Rünnakul, 21.
Arad., 23. Oomini, 24. Karask, 27.
Tina, 28. Rass, 30. Võigas, 31.
Iga, 32. Vaika saar. •
Püstreads L Alk, 2. Maurus, 3..
Talmud, 4. Rägastik, .5. Anna, 6.
Mugava, 7. Akel, 8. Traktaadi, 13. j
Piirikivi,,14. Rahn, 17. Goldmark,
18. Aari, 20. Austav, 21. Amores, '
22; Antsla, 25. Riia, 26. Kisa, 29.
Sir. • '
ILMUS:
iestrVabariigi sõjajõudud^^
organisatsioon ja juhtkond.
Lugeja leiab seUest iiiamatiist 1028 nime, k«da lugedes tekkft
küsimus: kuhu nad on jlSimd? K mÕnl neiu on oma malae
teekonna Ifipetaand föSoiea, oil enaoiiifi hftvineniid koos BeatI
rifkUku iseseisvusega. SeUes ituunatus on toliat meie sõjameea-test
leidnud sel vüsntagaaihoidUkkn meenutust
Hind $18.00 pluss spatekulu 70 cenfi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Muugil VABA EESTLASE talituses:
Eesti
HIN0$8..
ja jutustusi mereelust
Juhtkonna Ko |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-16-06