Vaba Eestlane, August 14, 1968

              INGLISMAA MÄRKMIK
KODUMAAL TÕRVATAKSE
KORPORATSIOONE
MANA AASTARAAMATUS
#! aatleb toimetaja Hellar
Crabb) ühes oma artiklis meie
korporatsioone ja nende tegevust
pajaluses ja nendib: „ paneb
tõsise' mõtlema et milleks eesti
viisu- - ia kirjanduselu ning hu-Bisitaartead-uste
tuntud esindaj-ate
enamik on kuulunud ja kuu-lu- b
altte korporatsioonidesse
raid seltsidesse "
Rohkete poliitika- - ja ühiskonna-tegelast- e
ning mitmete suurte
teadusmeeste kõrval on vaid kaks
totud eesti kirjameest olnud ees-ti
korporandid — Ernst Enno ja
Henrik Visnapuu
See on huvitav küsimus mis
nõuaks laialdasemat diskussiooni
ja tahaks loota et paguluses vii-bivad
asjaosalised selle üle ise sõ-ra
võtaksid Nõukogude propagan-tstide- l
on oma dialektiline vas-tas
muidu?! ka sellele küsimusele
ammu valmis mida vahetevahel
kodumaa ajakirjanduses ka esi-tatakse
Nimelt olevat korporats-ioonid
olnud niivõrd tagurlikud
ja takerdunud saksa burshikom-metess- e
et loovale vaimule oli see
sumbunud õhustik ja kopitanud
mõttemaailm täiesti vastuvõtma-tu
KODUMAA KIRJANDUSTEADL-ASED
tõstatasid viiekümnend-atel
aastatel teesi mille alusel
oli Henrik Visnapuu oma puru-kodanlik- u
ja tagurliku mõttelaadi
poolest lust küps korporatsiooni
astuma Samal ajal olevat aga ta
eakaaslased kirjanikud ja noorp-oeedid
suhtunud neisse instituts-ioonidesse
sügava põlgusega
Pusakirjanik Paul Rummo kes
on viimasel ajal vaadelnud „Loo-mnj- u'
1a „Keel ja Kirjanduss"
veergudel Henrik Visnapuu oma-aegset
kirjavahetust oma mõrsjaga
ia üht hilisemat armuvahekorda
jõuab veidi teisele arusaamisele
Ta kiriutab 1967 aasta detsembri-kuu
Loomingus" muuseas: „Vis-napu-u
tudengipõll jäi üsna lühi-keseks
üliõpilaskorporatsioon
sidus teda aga kestvalt Sakala"
korporatsiooni reaktsiooniline osa
ta kõikuva maailmavaate mõjuta-aise- )
väärib uurimist"
Seega võib ehk arvata et Paul
Rummo selle uurimise" edaspidi
ise käsile võtab Paul Rummo ar-vamuse
kohaselt küpses kõikuva
aaailmavaatega" Henrik Visnapuu
2es korporandina selleks mil
lena teda ta loomingu paremiku
ning
Baltiches Burschetum"
eesti
parjluses
500 liikmega Sellele järgnevad
Xstlea" cvi
abes liikmee Eriti viimane
Usti organiseerunud
fcies konvendikorteri Stokhol- -
Torontos koguni
Korpo-atsio- on Sakala" eriti
jresia põlvkonna
iultuursidemete arendajad"
ian-i- d erakordset püüdes
kopitanud õhustikust"
Kfc ulatab nende sa- muste vähemalt küm-- =
tehtud ettepanek kü-d- a
kodumaad pakutakse
--s3aSldni vastuvõttu" Jga-"?:- t
abi" Vähemalt kor-- u
'aaaaiendid püüdnud
korporatsiooni sisemist
J-Jfc- rja Verbum
aÕ!emal korral just huvi
1559 aasta juubelinumbrl
EINAR SANDEN
vastu Selles leidub nimelt korpo-ratsiooni
liikmete üldnimekiri
Kui varsti pärast teist maailma
sõda hakati välja andma August
Jakobsoni Valitud teoseid" lei-dis
taasavaldamist ka 1935
ilmunud kaardivägi" Vabriku rohukauplus"
puudub Kanadas
kiga aastast 1957 siis leiame
jallkuit Ümbertehtud teose Man-duvai- st Jgavestest üliõpilastest"
saanud Sakala" korporandid
UUSTRÜKI ON AUTOR VA-RUSTANU- D
selgitava" järelmär-kuseg- a
kust muuseas loeme:
kõik need jõul riiki valit-sema
asunud kihistused ja grupid
vajasid mammona kõrval ka pee-net- e
kommetega kuldset noorust
oma klassile truud ja esinduslik-k- u haritlaskonda Seda peenete
kommetega kuldset noorust seda
truud ning esinduslikku oma ha-ritlaskonda
asutigi nüüd täie
võttes eeskujuks aja- -
loo-areeni- lt kõrvale tõrjutud feo- -
daalaadli kombed ja Iseteadvuse"
„Vana kaardiväe" esitrükk
peb oplmistliku akordiga Peate-gelane
Joel Neegos kergemeelne
igavene tudeng" saab lõpuks
enese üle ja saab ühis
konnale kasulik indiviid Umber
tehtud versioon aga taotleb hoo-pis
midagi näidata korpo
ratsioonide laastavat üliõpl
lastesse Seepärast teos
muudmoodi lõppeda kui täieliku
katastroofiga Oma joomaseltskon
nas pätistunud Joel Neegos
upub Tartu ujulas
„Vana kaardiväe" esitrüki epi
löögist loeme järgmist:
päikesepaistelisel ja soo
jal varasügisesel õhtupoolikul
septembri keskpaigas tuhat
üheksasada kolmkümmend viis
läks tumedavereline pikk mees
mööda Narva-mäg- e üles luges aja-viiteks
majasilte vibutas rõõmsalt
kätega See Joel Neegos vana
kaardiväelane Ta kandis
heledaruudulist suveülikonda
hikeseks pügatud ja ener
gilist endaga ja kogu maailmaga
rahul olevat pilku mis koi
gest üle kuidagi heatahtlikult pea
liskaudselt Tuul puhus halli
poolosärgl veerte sisse kis
paljaks tükikese
päikesest põlenud ihu tervisest pa-katavat
plngustustest karastu-nut- "
TfAVSKiiMMENDKAKS AAS- -
alustab August
mees korporatsiooni auvilistlane
vabariigi majanausmmwicr
suurärimees härra Rikand"
paci aame kuulda nootar
lubanud minisxnnarrj
lõbusat vaheldust luoaoes
vaardivlelastest konvendi- -
kaaslasi vaatama
Võetaks voorimees sõidetakse
tänavale Leitakse otsitav
selle kes saabu-t-M maja ja
r3ndorussakateks mi
nistrit peaga kalkuniks
metab fArandid ronivad pööningu
vus leiavad katusealuse ube--
rilcu Uksele kinnitatud nlmekaar-tid- e
järele elutsevad siin sakalaa-nuse- d
Koosa Neegos Lill
Kamorkist leiavad nad aga
vaid ühe konfrateri nimelt
kes iseenesega kaart mängib
viina joob
Küsides andmeid Joel Neegose
saadakse
jSurnud surnud Joel Neegos
lrele urneme kobson sama teose epiloogi nii- -
EESTT KORPORATSIOONE viisi:
TÕRVATES näib nõukogude kir--1 --Ühel päikesepaistelisel ja soo-Jamees- tel
olevat eriline koht justljal septembri-ohtupoohku- l aastal
korporatsioon Saka-- üks tuhat üheksasada kolm-cüm-W- "
See olnud peale muu mend viis sügiskommersl vii--'
rapside ja fashistide taimela- - peaparanduse päeval
kust Hitleril oli leida väljusid Sakala" konvendimaja
maie truualamlikke mõttekaasla- - kaks meest: üks neist lühikest
mõrtsukaid" kasvu jändrik oli nootar Odino
m-- u ci t„„„_ fAinp tema pikk paks kail- -
tewert
re et korporatsioonidest
on suurim Rotalia" urn- -
Wpmart w —
400
äib olevat
ia oma kin-nisvara
vastu on
huvi 'i
teada
arv üle
kellele on
Neile
ja
kahel
han-d-l
ka
Habet Sakala"
es
ta a
on
—
ühisel
looma
lõ
või
tu temast
muud:
mõju
ei saagi
täiesti
„ühel
oli
lil
libises
ta
kudes ruuget
Ja
la
et
Ollino on __ 4— ~l t- -
tai„ta — —
Peetri
kojamees
ning
kirju ni
ja
Koosa
ja
kohu kuulda
olevat - masel -
kerge
ta
i ii j ! _
1 - — i
i
v
__
-
u
KUI EESTLASED TEENISID 2 CENTI TUNNIS
Autod kadusid Kanada elupildist — Vana-eestlan- e jutustab
elunähetest depressiooniajal
ühendudes elukalliduse tõusu rahatäärtuse languse ja kõigi muudr ebameeldivate nihetega
majanduslikus elus — mis viimastel aastatel Kanadat ikita enam ja enam tunda annat ad — mär-gitakse
sageli et depressioonlajad tõivad uuesti korduda Seda öeldes ei tea aga paljud üldse
milline oli too depressioonile mis 192— 1932 aastal tapusta kogu maailma ennekõike aga Amee-rika
mandrit Tõsi küll meie vanemal ka keskmisel põit konnal on mõnevõrra meeles kuulsa
depressiuoniaja ataldused jnajandusliku kriisiaastate" nime all Iseseisvas Kestis kuid neid
kaasmaalasi kes isiklikult kaasa elasid Ameerika Ühendriikides ja Kanadas depressiooniaega on
üsna tähe Noorem põit kõnd kes sel ajal tol hiljem sündis ei tea aga üldse midagi noist raskeist
majanduslikest suneaegadest Kõigit neil asjaoludel peaks allolev jutuajamine Torontos elune ta
tana-eestlas- e George taimeliga hutl pakkunu kuna G on üks täheseid kaasmaalasi kes Ka-nada
depressioonlaja kaasa elas
Sissejuhatuseks olgu märgitud
et George Watmel lahkus Eestist
1924 aastal Asudes Kanadasse
võinuks ta siin rohuteadlasena te-gevusse
astuda sest ta on kutselt
proviisor Kuid Walmelile ei
meeldinud selle maa apteegl-as-jandu- s
või nagu ta ise ütleb:
„Vana Kui Rõhu-me
võrdleme algversiooni uustrü-- teadlasel see
in-nuga
aastal
soengut
vahelt
HILJeM
ja
aetatud
ja
ja
töövõimalus mis omane Eu
roopa apteegitöõmeestele Sun
valmistatakse kõik ravimid vas-tavates
tehastesvabrikutes ning
kutseline farmatsöit Euroopast
võib Kanadas ainult und näha ap-teegist
kui niisugusest kus labo-ratoorse
tegevusega Üldse keegi
end ei vaeva
Kõigil neil asjaoludel siirduskl
G Waimel Kanadasse asudes
paris lihtsale ja praktilisele te-gevusalale
— tahrikusse tööle
ja hiljem kauemaks ajaks far-meriks
Enne depresslooniaastate saa-bumist
töötasin ma Kitcheneris
John Walter ja Sons'1 mööblivab
rikus valmistades mööbli ilustu-seks
jooniseid ja vastavaid vor-me"
tuletas G Waimel meelde
oma Kanada-ajajärg- u esimesi
aastaid „Mul oli Kitcheneri lin-naäär- es
väike majake ja mul pol-nud
põhjust nuriseda sest mu
teenistus oli korralik- - 50 centl
tunnis ehk teiste sõnadega 4 dol-larit
päevas kaheksa töötunni
eest Nädalapalk seega — 24 dol-larit
Tänapäeval on see muidugi
teisiti kuid tolleaegse teenistuse
Juures olid ka väljaminekud nüü-disajaga
vfjffeldfs teistsugused
Näiteks maksin kahe hektaarilise
krundi eest kuhu maja ehitasin
200 dollarit kuna 5-ruumi-line
ma-ja
läks maksma 700 dollarit Kor-ralik
uus auto maksis sel ajal
1000 dollarit Ja päts leiba 3 centi
5 centl maksis ka suhkrunael
kuna muna maksis ainult 1 cent
Tuletades meelde elustandarti
enne depressiooniaega märkis
usutletav eelmisele lisaks veel-„Kun- a
ma elasin Kitcheneri kül-je
all võisin ka koduloomi pida-da
Lehma eest maksin 20 dolla-rit
Ja iga kanamuna tõi 1 cendi
Lapsed olid t äikesed ja need
käisid tee ääres piima ja mune
müümas kusjuures pojid tegid
jalgrattal pikemaidki Jirisõitu-Md- M
— piimanõudega ja muna-körtideg- a
Mis puutub tolleaegsesse vanadu- -
se-abiraha- sse siis oli seegi Juba
mõnel määral korraldatud 24 dol-lari
näol kuus See kõik lõppes
aga järsku 1930 aastal Vabrikud
Ja tööstused jäid seisma ning riik
ei suutnud järjest halvenevat
majanduslikku olukorda millega-gi
parandada Kuid selle Juures
on huvitav märkida seda et kee
gi ei sattunud paanikasse kuigi
olukord oli lausa masendav Kõik
jal linnades ja asulates võis näha
töötatöölisi tänavanurkadel olu-korra
üle nõu pidamas Mingeid
demonstratsioone Ja plakate
kandmisi aga polnud Kui täna
päeval töölistel natuke king pi-gistab"
hakatase otsekohe nõud-ma
Ja karjuma — seda ei olnud
depressiooni kahe-kolm- e aasa
kestel kuskil Inimesed lihtsalt
ootasid ja uskusid et halvad a
rasked ajal ei kesta igavesti va
on jah sumud " noogutas
Karl Andres Koosa ja äigas määr-dunud
kämblaga pisaraid põske-del
laiali Jäi mehike
sõbrake viimasel ajal nagu
sisemiselt — nõnda ütelda hinge
poolest — põdurakeseks - - See
oli umbes kolme nädala eest
Alguses ei võtnud ega võtnud kui-dagi
vedu — ülikond oli Ju vaese-kese- l
kulunud Ja lotendama haka--l
nud — kui ma aga olin talle tasa-pisi
väikesed viinad sisse Jootnud
jäi nõusse Hea ujuja nagu
U oli aga uppus Kujutage ette
Jah uppus!"
George Waimel
mööduvad varem või hiljem"
„Kas lõbustuskohad — kinod
Ja muud säärased ettevõtted töö-tasid
edasi ning kas autode liik-lus
vähenes?" püüame depressioo-niaegade- st
selgemat ettekujutust
saada millele G Waimel vastas:
„Ma ei ole eluaeg kinodest suurt
lugu pidanud ega tea ka tolleaeg-setest
kinodest kuigi palju Kuld
nagu meeles on ei suletud nende
uksi kuigi külastajaid oli vist
küll üsna vähe Küllap neid Jäi
siis rohkelt pankrotti
Mis puutub aga autodesse siis
kadusid need peaaegu silmapii-rilt
Inimestel ei olnud lihtsalt võima-lik
bensiini osta ja ega siis keegi
lõbu pärast" autoga mööda
maad ringi sõitnud nagu seda tä-napäeval
paljud teevad Need kes
kasutasid aga autot tööl käimi-seks
ei vajanud enam autot ku-na
puudus võimalus igapäevasele
tööle minekuks Mul enesel oli
auto ostetud enne depressiooni-aega
ning depressiooniaastatel
jäi auto kauaks ajaks käivitama-ta- "
Kas riik mingisugust ühis-kondlikku
tööd ei korraldanud
et tööta Jäänud saaksid mingitki
sissetulekut?"
Teataval nviäral seda tehti
Ma ise olin ligemale aastaaega
haguraijuja Kitcheneri töötud
suunati maanteede äärde Ja far-merite
põldudele võsa puhastuse
töödele Selle eest maksetl aja-kohast'
'tasu nimelt 2 centl tun-nis
seega 20 centi päevas Niisu-guse
tasu osaliseks said paljud
eestlased kuigi sõna palju" on
tänapäeva mõistes väär sest mi-nu
teada ei elanud Niagarast kuni
Torontonl kaasa arvatud London
Kitchener Hamilton St Catharl-ne- s
Jne rohkem eestlasi kui um-bes
60 inimest"
Milleks see 20-cendi- ne päeva-palk
tol ajal kulutati? Milleks oli
raha kõige hädavajalikumalt
Ma ei tea öelda milleks ini-mesed
tollel ajal raha kõige enne
oleksid kulutanud kui nad oma
töötasu rahana oleksid kätte saa-nud
Tegelikult ei vaanuifki keegi
oma palka riigilt rahas kätte
sest ser arvestati elektri kütte
ja muu säärase põhikulutuse
arte katteks
Muide ka toitlustamise alal
püüdis riik Inimestele nll palju
vastu tulla kui vähegi võimalik
Lausa hädalistele jagati tasuta
suppi näiteks Torontos praegusel
kõige esinduslikumal tänaval —
Universlty avenüül Kitcheneris
Jagati Schneideri liha- - Ja vorsti- -
tööstuses hädalistele mitmesugu
seid lihasaaduste jäätmeid Ja
konte — supikeetmiseks Muidugi
tuli sõda pikkades sabades" oo-data
ja Isikut tõendav kaart ette
näidata"
Küsimusele kas tollel ajal Ka
nadas elunevad eestlased kodu
maaga Kontakti pidaski ja sel
les teadlikud olid et ka Kodu-Eesti- s
ei olnud majanduslik olu-kord
kuigi kerge kuid kaugeltki
mitte nii raske nagu Kanadas Ja
mujal vastas G Waimel et tema
teada oldi olukorrast kodumaal
teadlikud kuid lähem ühendus
sealolevatega puudus Selleks ei
olnud nagu aegagi — olime Ju
kõik mures iseenese pärast Ja
lootsime ainult tulevikule
See rahutu ootus kestis kaks
aastat ja järsku ei saanud nagu
uskudagi kuidas ja miks elu
Jirkjärgult paranema hakkas
ja kergemaks muutus"
Kuid mõni aeg pärast depres-siooni
ajastut puhkes sõda Ja
koos sõjaga tulid uued rasked
ajadr
Sõjaaega ei saa võrreldagi
aastatega
kunagi varem või hiljem Mina
seda muidugi vabrikutöölisena ei
tundnud sest siirdusin pärast
a katsumisi ja täie
Jõuga põllumehe ülesannetesse
jäädes terveks aastaks far-meriks"
lõpetas George Waimel
depressiooni aegade mälestuste
Jutustamise
Osv Ole
Naiste Ja laste
Sisetallad haigetele jalgadele
PATACSI SHOE SALON
Lk 11
Eestlastd koestöös
laplaste a juutldea
STOKHOLM — Stokholmls
Rootsis toimus kokkusaamine sise-j-a
haridusministeeriumide ja ees-ti
soome lapi Ja juudi organisat-sioonide
esindajate vahel ku vä-hcmusgru-pld
esitasid oma seisu-kohad
ühenduses hiljuti ametisse
rakendatud parlamentaarse uuri-miskomisjoniga
sisserändajate ko-hanemise
küsimustes Delegatsioo-ni
võttis vastu haridusminister
Olof Palme Eestlasi esindas Vol-demar
Kiviaed
Siseminister Rune Johansson
oli mai lõpus ametisse nimetanud
7- - liikmelise erikomisjoni ülesan
dega kaardistada sisserändajate
Ja ka vanade" rahvuslike vlhe--
musgupplde probleemid Rootsis
Siseminister aga laks mõõda nll
tähemusgruppide kui ka riigipäe-va
poolt esitatud nõudest et ko-misjoni
kuuluksid ka vähemuste
endi esindajad See oligi peamiseks
põhjuseks miks neli vähemusgrup-p- l
otsustasid pöörduda oma huvide
kaitsemiseks riigivõimude poole
Tähelepanu väärib et see on esi
mest korda kus erinevad rahvus-likud
vähemused Rootsis selliselt
on ühinenud Kõnesolevad neil
gruppi hõlmavad kokku üle vee-rand
miljoni Inimese nendest roh-kem
kui sada tuhat on rootsi ko-danikud
Delegatsioon selgitas vähemuste
seisukohti eriti rõhutades et pea-rõhk
tuleb nüüd panna kohanemls-probleemidel- e
pikas perspektiivis
Valitsusele üle antud märgukirjas
analilseeritakse komisjoni direk
tiive eraldades probleemid kahte
gruppi
Esiteks need raskused mis on
uustulnukail Rootsis kohe pärast
siia saabumist st kecleraskused
teadmatus siinse Ühiskonna olemu-sest
Jne Need probleemid on olnud
avaliku tähelepanu tulipunktis ja
nendes on ka riigivõimud tänu-väärselt
kiireid ja ulatuslikke sam-me
astunud olukorra lahendami-seks
Teine liik probleeme on aga seo-tud
nji positiivse vähemuskaito-g-a
Sellega mõeldakse neid vahen-deid
mida ühiskond rakendab sel-lek- s
et kjt-Mlse- d tõi kultuursed
vähemused võiksid — niivõrd kui
nad seda soovivad — säilitada oma
iseloomu Ja arendada oma enda
i kultuuri
I See on probleem kus Rootsis ar- -
f vamused lahku lähevad Ja kus
esimeses järjekorras käsitleda
Vähemuste delegatsioon esitas
ka konkreetse soovi et uurimisko-misjoni
juurde kutsutaks asjatund-jana
ja sekretärina vähemuste
esindajaid Haridusminister Pal-me
suhtus nendesse soovidesse
pooldavalt ning lubas need edasi
anda siseministrile ja kõnes oleva
i komisjoni esimehele
ekstra laiad suurused
480 BLOOR W
TORONTO 4 ONT
depressiooni SÕJnpäe- - jühiskonna senised sammud on eba-vi- i
oli igal tööd Ja leiba — vabri- - j kullased ning mitterahuldavad
kud töötasid suurema hooga kui Just seda probleemi tuleb nüüd
1932 pigistus!
15-k- s
Kingad Lääne-Saksamaalt-T- el 533-812- 2
meeste kingad
RCXJTSI SKAUTLIKEM? NOORUSELE on Metsakodu" umbe sama mis Jotkajire" Kanadas
Maa-al- a peremeheks on skaudi juhtide kogu ja see asub Göteborgi ning Norfköpingi tähel Lisaks
skaudilaagritele korraldatakse seal ka muid üritusi — näiteks sutiharjapidu mis toimus 32 juunlL
Pildil taade looduskaunile Metsakodule"
41 n