0231a |
Previous | 8 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
II I fc ! :VifL Lk 8 ÕNNELIK SAAR Autor ja täike polüneesia tüdruk palmi juures mille „Kon-Tiki- " ikspeditsiooni liikmeil kolme aasta eest siia istutatasid Pähkel toodi panel Peruust ühel päeval saabus Prantsuse Okeaanlast kiri mis kola tõlkes umbes nii: Tenetlto Tane ja Vahine Ter-vitame teid Aamen nõus-tusin sellega nägime kerkivat olgugi kirjakese selleks et et ta iialgi polnud küsida te ei sol- - mõeldud Tookord Rarolal da Küll oleme teid oodanud Sõitke siis hakkame ööseti siis mere saart ammu juba uuesti elama kuu möödunud millal Läkitame kuigi miks ometi siia kui kohe ja kõlas karldel kalal käima ja hommikul lillepärg kaela ümber eriti ui püüame neid laguu- - mastavalt lõhnas oli pealik Teka nlst Tänavu on ka hea kllpkon-- j mult küsinud kas ma ei tahaks na aastn Võta kaasa oma kast tagasi tulla Ja sellisel hetkel ei et pilte teha saaks Temoul sün- - maksa Imestada kui lubad otseko-di- s pisike ja Teura suri äralhe kõhklemata et küllap ma Ega tast nagunii enam suurt as-- juba kui aga mahti saan Ja olnud ja leiva- - Näib et palik oli võtnud mu lu-pui- d jätkub kah tele jaoks Ke--1 badust tõsisemalt kui ma ja Istutas Isegi teie auks sld- - kaheaastase ootamise järel katkes runlpuu aga see läks välja Olek- - nähtavasti kannatus Varsti slme kõik väga rõõmsad kui te 'saabus uus kiri milles ta imes-sii- a tuleksite tantsiksime ' avaldas selle üle et ma veel komoret ja teisi tantse Kirjuta-- uut parve pole ehitanud ega pur--l ge ja teatage millal teid oodata võib Me oskame nüüd kutte-mor- o ja kuttenat ütelda Aamen Teka Kirja saatjaks oli pealik korallaarelt Uarolalt mis asub kuskil Vaikse ookeani lõunaosas peaaegu ühekaugusel Lõuna-Amee- - rikast Ja Austraallast Sellise maa haaras mind Korallide eredad lakkamatu müha mänglemine eekõl-g- e aga tohutu ning jättis mulje ekspeditsioonile viivitamatult lubadus tõsiselt väik-selt lahkumispidu pühitsesime muu-sika igatsevamalt harpuuniga Kookospalme palmlvõrades jeta juba Lõunamerel koos oma vahlne'ga Erilises järelsõnas soo-vitas ta mul läbi Panama kanali mis sest et see rohkem maksab tMcond ümber Kap Hoorni võtaks liiga palju aega Küsimust igast kandist kaaludes tundus siiski päris võima-tuna et ma veel kord Rarolale — — — polüneeslastega õhtul aga Marle-e- l muud JTheYese äkki kui et lah- - on aga laevale mis umbes tea kolme kuul tagant Marseijle'st väljub Valk-- I ses ookeani asuvatesse Prantsuse! kolooniatesse Laevakonto-ns- t järele pärides väga mastusväärse kirja meile' teatati et suure relsipalavlku sõ-- jajärgsete raskuste puuduliku ton- - naazhl valuutakltsenduse valit-suskriiside ning teiste lä-hemalt selgitatud põhjuste tõttu ei laevakompanii meile kah-juks kajutikohtl pakkuda Kui me ega sellegipärast kompanii tee-neid kasutada soovime fmt naita loomulikult suureks auks oleks)! viivitamata peakontoriga' ühendusse astuma kus meid rõõ-mug- a järjekorda pannakse ja i hiljemalt (alla kriipsutatud) j aasta pärast saame teada J võib loota kahele teldkohale Viivitamata otsustasime valida teise tee See teine tee osutus loo-- kenakeseks ringiks mis suundus läbi New Yorgi — San Francisco — Papeete ja alles mahasõidetud kümmet tuhan det kilomeetrit (ning peaaegu nii-sama paljusid tühjaks joodud kokakoolapudeleld) hakkasime eesmärgile lähenema Laeva oota mine varustuse murtesemine ja muud ettevalmistused olid palju ae-ga võtnud Ja kui me Norra laeva jThor I" pardalt esimest Lõuna- - Umbes samal ajal saabus pea-- ilmaks silma- - lik Teka kiri üks ununenud piirile oli üle lõi me ning mu ning tulen Ise hea tal siis tust sõl- - reuma sõita kahe ühel tuulisel vcebruariõhtul Göte-- sadamast teele asusime ühe fantaasiaga kirjaniku arvates Tahlitl lillede ammu enne kui saart nägema hakkab Tegelikult aga kulub sel-leks aega enne kui laev peete sadamakail otsad kinnitada jõuab ja lõhn sulle tungima hakkab kuid seda ei le vita mitte lilled vaid hoopis kopra Samamoodi kõlab ka kogu müüt Tahiitist — paradiisist Lõuname-res Meie päivil pole saar sugugi primitiivsem metsikum kui Dalari saar kodukandis ning tsi-vilisatsioon on juba oma kanna siia kinnitanud autode lai-neple-kl kinoteatrite su-guhaiguste konservide kaheks-atunnine tööpäeva poliitiliste tüli-de ning muude õnnetuste näol mis sellega kaasas käivad lihtsalt hämmastama mil line hoolega tahlltllased kõige lipi olemasolust olnud mul va-- ta saaksin Ekspeditsioonil olid halvema meie kultuurist välja on rem aimugi enne kui ühel ( teised ülesanded Ja eesmärgid mis valinud ja kui harmoniliselt heil päeval 1947a augusti algul alalisi reise Ja kohamuutusl nõud- - nad selle elemendi omaenda moo-se- al paiskasid pane „Kon-sl- d Ja mul polnud vähematki loo- - nutetud kultuuririlsmetega kokku Tfki" ning koos temaga minu Ja tust Rarolat näha pn sulatanud mu viis norralasest sõpra Nll koh- - Samal ajal kui ettevalmistused Niisama põhjalikult on muutu- - tusln ma esimest Polünee- - tasaolsl oma rada saabus nud Va need niinimetatud n3iH slaga ja ta jäägitult värvid murdlal-net- e päikese vaikus rahu kõik see kustumatu minna kõige sõita palju ju mulle et milles peame borgi võivat mingi eksootilised Paneb ei karile läksid Rarolalt aina kirju ja mõtted maalased ise Ligi kahesaja-aasta-tegelesl- d Oha sagedamini saare ja ne suhtlemine meremeeste elurõõmsate asukatega Enda rite kolontaalametnike lohututeks võtsin pealik Teka klr-- teiste juhuslike külalistega on Jad välja lugesin neid viinud sellise rassidesegunl et TMreseMIe ette oli tänapäeval oleks tohutute raskus- - Kaks nädalat luuslslme mõõda päi-- see meile rohkem meelelahutuseks tega seotud kui nende seitsme- - Kesest kullatud lllvaseld randu' ajaviiteks sest teadsime ju et teistkümne tuhande pärismaala-püüdslm- e kalu suplesime laguu-- j meil on teisi Ja tähtsamaid asju ]„ peetud tahiitllase seast ühe-ni kristallselges vees tantsisime toimetada kui mu kergemeelselt ainsa rassipuhta inimese leida ta-j- a laulsime koos lõbusate ning õb--1 antud lubaduse täitmisele asuda haksld rallkkude kellel ühel katkestas paistnud olevat muret mu lugemise see me varsti neist „Slnd Rarola-tõh- l ära hullu-kum- e tanud mind vaevab salme ar-- l paljude saa millal mulikult pä-rast kolme ajast rikkaliku va-rustatud lõhna tunda ennast tükk Pa ninna Lääne ammugi klaasi paljude lained korda mu sõdu-tem- a turistide ja aeg-aja- lt ja Marie- - Muidugi Ja Ja õigust öelda on Tahiitil tõel-ikelt primitiivne ainult nn hotell Papeetes — see vormitu tsemen-dist majakolakas koosneb kahe- - Järgnevatel kuudel kui ma suur-- Mis oleks kui enne ekspeditsloo- - kümne kaheksast puust lahtrist linna saginat taluda ei suutnud niie minemist neist haigustest lah- - (numbritoast" ) mis on värvitud ning kui meie laiuskraadide külm tl saada proovikslme Kui asuksl-- roosaks roheliseks helesiniseks ja rõskus mul kontideni tungis ' me jalamaid teele ja elaksime seni- - ja halliks ning millele lisandub meenus mulle sagedasti Rarola ja kaua Rarolal kui teled ekspedit- - faks (2) pesuruuml millest ühte ma Igatsesin tagasi päikesekülla- - sioonllilkmed end valmis on sead- - valvab kahtlast tõugu äraostmatu sneiile õsnanaerleilkeenakusja Ineilmu eskeudlgensäisnildl nmuids ISgaelal jushaualksonkeevläegaärvaaõjaplpiikd"a konoetraarhviiitgalmaniseeksteiknõelbmsuauturem aga lihtsalt Iga kord kui need säravad Tal oli õigus ja me otsustas!- - Ainuke mis selle palju kirjel-- mälestuspildid mu vaimusilma ette megl lõpuks teele asuda Kava oli datud ja ülesklidetud saare heaks kerkisid ja mind teisest Ja pare-- meil väga lihtne Olin näinud Ra-- üelda võib on see et seal valitseb imMast maailmast unistama sundi-- rolat pidurüüs ja see oli mulle igavene suvi ja et sealne loodus on jäiga mitte Lõunamere V Ja välja selgitada ka piltpostkaart nimngiineet taamheiietriil---- kes meie see meile külastuse ajal parem la5ed või inlme- - rTeaishilltllased maha koi- oli Juhtub sedaei vist - I Drimltilvsest ega Joo-- aA muui iimv -- 1 jshaüanrvkdaimnduelsatsktsiuaiamrveeõlenlki ühplaaarlruivsdeasdaseakmreäivjuauod--n' ' pmauralldkpiõuishsitjsu"sel ettäiseesltliistpuueitumleaidtua jhneiuniptnõaphdujuhsoktnusmtsuouolaÜrsaelehdukojuatrstiab' kui peot-res karile Jookseb See mida enam kusagil isegi mitte Rarolal lsa esmaklassilise Rootsi kuuror-nägim- e oli pidurüüs Rarola ja Meie soov oli üsna kasin: elame jj omj kahekordselt meie muljed olid liiga peallskaud-- ' natuke aega maal mille kultuur Kõik aga puudutas meid üp-se-d IgapäeekvteassneepneidkleuaajaalliusseeslaaLroetõlsuunsItanamldmaeer-e- ' komenalldeslonootinunkgsomvaadatakmomekbueikdamemilaereunsadai-l- amlenuVlthpeeatuspaigavkisimakeusd mmeteteeivlael-psidaia-jsretu-- d el ttued mkaosgeevnmidibuaivsmtaeisstealurJesoeeoltklispkuäklrufssneasatlasj-u--- ddeugšia kväoährainkeadlta nende oekluaamvael- - mrneilsdtuTseudamjoatuleidma kukuanaasrai olmekiss Rairora on Prantsuse valdusala võtnud Kuid üsna pea oli meil sel-tusta- da ohtlik setaeülahndeestiodeolnukiliionnlneeivtaastkiadJrmasaomnmiunetgtii JrGaüahmnmboaloedrunsitnMagbarknkiiõiisinig-ii-mJteeatiasTttueubduTautSaemsltasoai-rt-u-- fnjceö3uijeektüsriassikmeemaoklrsiedlsvieKätgõaaipgpiuldkuuskejuednlleeblt et-el- as igatsus Lõunamere mi-- ' tega admlnlstrattlivüksuse mida tekujutused Tuamotu arhipelaagi nus visalt edasi ja kui mulle nimetatakse Prantsuse Okeaanlaks ja laevaühendusest iga ük-be- s paari pärast ette-- Sellest lähtudes arvasirne õige-- sikuga ning meie kavatsus Rarola tehti Prantsuse Okeaanlass- - ms hankida piletid Frantsuseie elama asuda äratas üldist hä-- v 400 osavõtjat vaimulikus felklaagris iissssssssssssssssM JmmmJL?MmW' 4MvVvPVnKfaV W jimm LTnCMiEfBlMilgiilmVmtMIm mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmfmmmmmWmmmmmmm'4 ZBiSP i vuyft ymmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmwmwmmwKKmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm aMSmMäš ij-- rjfc £3E!!WBKKfmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm%mmmmmmmwWmmmWJL&l± wi 1'nTi'iii 'iF miiiM li ti ii j I i Hii" lilli1 iBBMBMMHMBiMHIIliMIWBB-w'llwiW!IWM- l t BHr J hwhvBSukspIbSHbhhhhhhhhhhhHIhhhk H mWmmmmmMmK&~K 'KmmmmmW WKSKflffliUimmmmmmmmmSKC9 I BkrK~ '' f3EJtlf'v mm1mmmrmmK$trmmWmmWmmmmmmmmmmmmmmmr'~MKi'JmmmIJ' mmm HHKi-W- ! Britt liHHKifiižjS' JB WhŠmmvŠmmmW mm'räXWmmmmmmmWwWmmmmmmmmmmmmmmE£M Cl Möödunud pikal nädalalõpul kor-raldati Lembit Kõvale kuuluva Kivioja" talu maa-ala- l Udoras järjekordne telklaager millest osavõtjate an pühapäeval kerkis 400-l- e Alaliselt oli laagris umbes 200 inimest Külalis&õnelejateks misjonär New segakoori Esinrs kõneles laupäeval Piltidel Inglismaal ning Hollandis St Toronto Paulist kohal olid Evald Mänd Amherstist ja 'juhatas Toronto Eesti Baptisti mastust ja pani inimesed tad aja võis õnne täna-ma neist ei kulda- - kui üks kaks laeva aastas gi et ühe väikse viletsa saare mööda sõitma juhtusid ja millal pärast tahetakse Tahlltllt lahkuda tuli sellega puudus pea-Peaae- gu kõik tahiitilased vaatasid aegu kõik mis inimesel elamiseks meile niisama võõrastavalt nagu Selletõttu olid nende koge-teek- s vist iga ' mused ka äärmiselt ebanormaal-ku- i teda veenda et Tro-- sed Meie kavatsesime kolkas on hea asuda ju mis elada kui pealinnas Küllaltki ise--' mitte ainult vaid kus ka on ka see et tahlltila-- 1 ees ootasid Pealegi oli meil andsid korallsaartele praegu korralik varustus troopika jaoks rahvusvaheliselt tunnustatud nime- - mis Ameerika armee sõjatagava-tüs- e — Tuamotu mis on kõike radest pärines Nii me ei andnudki muud kui meelitav ja alla „seljataguseld saari" Atollide ela-- ' ühel ilusal päeval kui me oma nikud ise aga oma saarte- - ettevalmistustega nll olime rühma Paumotu" so red" Meid hoiatati paljude ohtude ja raskuste eest nagu näiteks päike-sepiste laevahukk inimesi söövad haid magevee puudus pärismaa- - laste salakavalus ning tsüklonid ja üks tegelane Prantsuse Okeaa nia parlamendis" võttis kõik üh-te rabavasse lausesse kokku öel-des halvasti varjatud Tuamotu Seal mu kullakesed ju koeri ning pudel tava list joogivett kaksküm-men- d viis franki Kuid varsti selgus et mees poi llt1MlUt i„j UJ vru „! -- Xl tmi4 VrttfirTl aIh rr%+ 41 Ta_L lühikese saartel ei~snasaPotnemMmwaanidaurgaluP'5euevaul vluõiiMnhea™lvieemwenMedei enliaisnaimkuad uounõsigingeamagpuiindii tüoerleddesad Tahiltl tsu—amruüethivrmiuloiaasleijsaakagaratretuelesisetgetaõgsatnud ulJaanintusilin-d- paistnud unistanud v J on nimelt hirmsad elust ja sel just selsamal arusaada- - vai Ületavad meie see teine rjs $ Tahilti oli üle ja nen- - tegema oma omanda- - ja hinnata saartele viimane kuivõrd Järele aasta uuesti urn- - saartest panek in da vaja kapatrloodld enamik neist pole isegi vae-ak- s võtnud sõsar-saar- t külastada mis kõigest viis teistkümmend kilomeetrit lääne pool Tahlitit asub Veidi masendavam tundus mõis-tagi see et Tahiitil elavad rootsla-se- d ja Alf Kin-nand- er kes mõlemad rühma saarte istandustes ametit olid pidanud meie plaa-nidest samuti vaimustatud ei paist-- 1 nud olevat ja pead raputasid Swenson oli küll saart kord kü-lastanud annamlidl töölistega kes I keelemurde teisi keeli osanud ning Kinnander veetis paari teise William Viekman koguduse ka Yorgist Samuti õpetaja Jcoguduse pasunakoor kus leidub Kalju Raid kes rohkesti noori momrntc tagasi pikemalt reisilt Saksamaal telklaagTist ja selle Kõige ülemisel pildil L Minnesota osariirist oli Baptisti koguduse naunaUor helilooja Johannes Tall kes kohku- - — millal Enamik saanud või aru leppida et seda stokholmlane püütakse seevastu sa-taolis- es niisama elama saarele polnud asustatud loomustav sõbrad sed I tähendab kutsuvad kaugel pilvesaa süüakse maksab ja Moorea Charles Swenson Tuamotu valitse-ja jõudis üritustest et puudusid ainult konserwõl ja ziletiterad võtsime kätte ja läksi-me Tuamotu saarte peaadministraa-tori jutule Seletasime talle et tahame Rarolale sõita ja vähemas Fotod' J Saigi ti üheks aastaks sinna jääda (lüt hema ajaga polnud meie ana's võimalik saart ega sealset olukorda tundma õppida) Peaadministra-ator sügas oma lõuga ja ütles: „Hm Tuamotu Te vist ei tea et Tuamotu keelatud tsoon A-rvestades halbu kogemusi Tahiiüga otsustasid Prantsuse võimud juba tükk aega tagasi vähemasti seda saarterühma kaitsta ja sestpeale on saared kõigile võõrastele põh-imõtteliselt suletud kaasa arvatad ka tahiitilased ning kõigi teiste Prantsuse Okeaania valduses o!e-vat- e saarte elanikud Isegi kui ta-haksime ei saaks teile sinna elama asumiseks luba anda lih-tsalt sellepärast et saartel ei leida Prantsuse võimu ega ka poliüd esindajaid" (Jlrpeb) - r -- ' #-£- " IKE ilmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmW } -- V ~ mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmml kr isssssssssssssssssssssssssssssssssssssss peale oma kodumaa keerulise Polüneesiast naadid on tikMi u w—u-- m ts n™ivr minema ei on me S külgujuk neid tasakaaJas ei hoUks Kabpüatioda mida l1? nooruk käes hoiit nn ni _mi_ — w it„ nivrm '°n' tahiitilasega samal saarel isoteeri-meesUse- d ara Ustivad vih™ v - „hm iirftau tult kõik Teise maailmasõja aas-- suunduvad isegi pikkadele retkedele mõõda Ujuuni
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, August 14, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-08-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000152 |
Description
Title | 0231a |
OCR text | II I fc ! :VifL Lk 8 ÕNNELIK SAAR Autor ja täike polüneesia tüdruk palmi juures mille „Kon-Tiki- " ikspeditsiooni liikmeil kolme aasta eest siia istutatasid Pähkel toodi panel Peruust ühel päeval saabus Prantsuse Okeaanlast kiri mis kola tõlkes umbes nii: Tenetlto Tane ja Vahine Ter-vitame teid Aamen nõus-tusin sellega nägime kerkivat olgugi kirjakese selleks et et ta iialgi polnud küsida te ei sol- - mõeldud Tookord Rarolal da Küll oleme teid oodanud Sõitke siis hakkame ööseti siis mere saart ammu juba uuesti elama kuu möödunud millal Läkitame kuigi miks ometi siia kui kohe ja kõlas karldel kalal käima ja hommikul lillepärg kaela ümber eriti ui püüame neid laguu- - mastavalt lõhnas oli pealik Teka nlst Tänavu on ka hea kllpkon-- j mult küsinud kas ma ei tahaks na aastn Võta kaasa oma kast tagasi tulla Ja sellisel hetkel ei et pilte teha saaks Temoul sün- - maksa Imestada kui lubad otseko-di- s pisike ja Teura suri äralhe kõhklemata et küllap ma Ega tast nagunii enam suurt as-- juba kui aga mahti saan Ja olnud ja leiva- - Näib et palik oli võtnud mu lu-pui- d jätkub kah tele jaoks Ke--1 badust tõsisemalt kui ma ja Istutas Isegi teie auks sld- - kaheaastase ootamise järel katkes runlpuu aga see läks välja Olek- - nähtavasti kannatus Varsti slme kõik väga rõõmsad kui te 'saabus uus kiri milles ta imes-sii- a tuleksite tantsiksime ' avaldas selle üle et ma veel komoret ja teisi tantse Kirjuta-- uut parve pole ehitanud ega pur--l ge ja teatage millal teid oodata võib Me oskame nüüd kutte-mor- o ja kuttenat ütelda Aamen Teka Kirja saatjaks oli pealik korallaarelt Uarolalt mis asub kuskil Vaikse ookeani lõunaosas peaaegu ühekaugusel Lõuna-Amee- - rikast Ja Austraallast Sellise maa haaras mind Korallide eredad lakkamatu müha mänglemine eekõl-g- e aga tohutu ning jättis mulje ekspeditsioonile viivitamatult lubadus tõsiselt väik-selt lahkumispidu pühitsesime muu-sika igatsevamalt harpuuniga Kookospalme palmlvõrades jeta juba Lõunamerel koos oma vahlne'ga Erilises järelsõnas soo-vitas ta mul läbi Panama kanali mis sest et see rohkem maksab tMcond ümber Kap Hoorni võtaks liiga palju aega Küsimust igast kandist kaaludes tundus siiski päris võima-tuna et ma veel kord Rarolale — — — polüneeslastega õhtul aga Marle-e- l muud JTheYese äkki kui et lah- - on aga laevale mis umbes tea kolme kuul tagant Marseijle'st väljub Valk-- I ses ookeani asuvatesse Prantsuse! kolooniatesse Laevakonto-ns- t järele pärides väga mastusväärse kirja meile' teatati et suure relsipalavlku sõ-- jajärgsete raskuste puuduliku ton- - naazhl valuutakltsenduse valit-suskriiside ning teiste lä-hemalt selgitatud põhjuste tõttu ei laevakompanii meile kah-juks kajutikohtl pakkuda Kui me ega sellegipärast kompanii tee-neid kasutada soovime fmt naita loomulikult suureks auks oleks)! viivitamata peakontoriga' ühendusse astuma kus meid rõõ-mug- a järjekorda pannakse ja i hiljemalt (alla kriipsutatud) j aasta pärast saame teada J võib loota kahele teldkohale Viivitamata otsustasime valida teise tee See teine tee osutus loo-- kenakeseks ringiks mis suundus läbi New Yorgi — San Francisco — Papeete ja alles mahasõidetud kümmet tuhan det kilomeetrit (ning peaaegu nii-sama paljusid tühjaks joodud kokakoolapudeleld) hakkasime eesmärgile lähenema Laeva oota mine varustuse murtesemine ja muud ettevalmistused olid palju ae-ga võtnud Ja kui me Norra laeva jThor I" pardalt esimest Lõuna- - Umbes samal ajal saabus pea-- ilmaks silma- - lik Teka kiri üks ununenud piirile oli üle lõi me ning mu ning tulen Ise hea tal siis tust sõl- - reuma sõita kahe ühel tuulisel vcebruariõhtul Göte-- sadamast teele asusime ühe fantaasiaga kirjaniku arvates Tahlitl lillede ammu enne kui saart nägema hakkab Tegelikult aga kulub sel-leks aega enne kui laev peete sadamakail otsad kinnitada jõuab ja lõhn sulle tungima hakkab kuid seda ei le vita mitte lilled vaid hoopis kopra Samamoodi kõlab ka kogu müüt Tahiitist — paradiisist Lõuname-res Meie päivil pole saar sugugi primitiivsem metsikum kui Dalari saar kodukandis ning tsi-vilisatsioon on juba oma kanna siia kinnitanud autode lai-neple-kl kinoteatrite su-guhaiguste konservide kaheks-atunnine tööpäeva poliitiliste tüli-de ning muude õnnetuste näol mis sellega kaasas käivad lihtsalt hämmastama mil line hoolega tahlltllased kõige lipi olemasolust olnud mul va-- ta saaksin Ekspeditsioonil olid halvema meie kultuurist välja on rem aimugi enne kui ühel ( teised ülesanded Ja eesmärgid mis valinud ja kui harmoniliselt heil päeval 1947a augusti algul alalisi reise Ja kohamuutusl nõud- - nad selle elemendi omaenda moo-se- al paiskasid pane „Kon-sl- d Ja mul polnud vähematki loo- - nutetud kultuuririlsmetega kokku Tfki" ning koos temaga minu Ja tust Rarolat näha pn sulatanud mu viis norralasest sõpra Nll koh- - Samal ajal kui ettevalmistused Niisama põhjalikult on muutu- - tusln ma esimest Polünee- - tasaolsl oma rada saabus nud Va need niinimetatud n3iH slaga ja ta jäägitult värvid murdlal-net- e päikese vaikus rahu kõik see kustumatu minna kõige sõita palju ju mulle et milles peame borgi võivat mingi eksootilised Paneb ei karile läksid Rarolalt aina kirju ja mõtted maalased ise Ligi kahesaja-aasta-tegelesl- d Oha sagedamini saare ja ne suhtlemine meremeeste elurõõmsate asukatega Enda rite kolontaalametnike lohututeks võtsin pealik Teka klr-- teiste juhuslike külalistega on Jad välja lugesin neid viinud sellise rassidesegunl et TMreseMIe ette oli tänapäeval oleks tohutute raskus- - Kaks nädalat luuslslme mõõda päi-- see meile rohkem meelelahutuseks tega seotud kui nende seitsme- - Kesest kullatud lllvaseld randu' ajaviiteks sest teadsime ju et teistkümne tuhande pärismaala-püüdslm- e kalu suplesime laguu-- j meil on teisi Ja tähtsamaid asju ]„ peetud tahiitllase seast ühe-ni kristallselges vees tantsisime toimetada kui mu kergemeelselt ainsa rassipuhta inimese leida ta-j- a laulsime koos lõbusate ning õb--1 antud lubaduse täitmisele asuda haksld rallkkude kellel ühel katkestas paistnud olevat muret mu lugemise see me varsti neist „Slnd Rarola-tõh- l ära hullu-kum- e tanud mind vaevab salme ar-- l paljude saa millal mulikult pä-rast kolme ajast rikkaliku va-rustatud lõhna tunda ennast tükk Pa ninna Lääne ammugi klaasi paljude lained korda mu sõdu-tem- a turistide ja aeg-aja- lt ja Marie- - Muidugi Ja Ja õigust öelda on Tahiitil tõel-ikelt primitiivne ainult nn hotell Papeetes — see vormitu tsemen-dist majakolakas koosneb kahe- - Järgnevatel kuudel kui ma suur-- Mis oleks kui enne ekspeditsloo- - kümne kaheksast puust lahtrist linna saginat taluda ei suutnud niie minemist neist haigustest lah- - (numbritoast" ) mis on värvitud ning kui meie laiuskraadide külm tl saada proovikslme Kui asuksl-- roosaks roheliseks helesiniseks ja rõskus mul kontideni tungis ' me jalamaid teele ja elaksime seni- - ja halliks ning millele lisandub meenus mulle sagedasti Rarola ja kaua Rarolal kui teled ekspedit- - faks (2) pesuruuml millest ühte ma Igatsesin tagasi päikesekülla- - sioonllilkmed end valmis on sead- - valvab kahtlast tõugu äraostmatu sneiile õsnanaerleilkeenakusja Ineilmu eskeudlgensäisnildl nmuids ISgaelal jushaualksonkeevläegaärvaaõjaplpiikd"a konoetraarhviiitgalmaniseeksteiknõelbmsuauturem aga lihtsalt Iga kord kui need säravad Tal oli õigus ja me otsustas!- - Ainuke mis selle palju kirjel-- mälestuspildid mu vaimusilma ette megl lõpuks teele asuda Kava oli datud ja ülesklidetud saare heaks kerkisid ja mind teisest Ja pare-- meil väga lihtne Olin näinud Ra-- üelda võib on see et seal valitseb imMast maailmast unistama sundi-- rolat pidurüüs ja see oli mulle igavene suvi ja et sealne loodus on jäiga mitte Lõunamere V Ja välja selgitada ka piltpostkaart nimngiineet taamheiietriil---- kes meie see meile külastuse ajal parem la5ed või inlme- - rTeaishilltllased maha koi- oli Juhtub sedaei vist - I Drimltilvsest ega Joo-- aA muui iimv -- 1 jshaüanrvkdaimnduelsatsktsiuaiamrveeõlenlki ühplaaarlruivsdeasdaseakmreäivjuauod--n' ' pmauralldkpiõuishsitjsu"sel ettäiseesltliistpuueitumleaidtua jhneiuniptnõaphdujuhsoktnusmtsuouolaÜrsaelehdukojuatrstiab' kui peot-res karile Jookseb See mida enam kusagil isegi mitte Rarolal lsa esmaklassilise Rootsi kuuror-nägim- e oli pidurüüs Rarola ja Meie soov oli üsna kasin: elame jj omj kahekordselt meie muljed olid liiga peallskaud-- ' natuke aega maal mille kultuur Kõik aga puudutas meid üp-se-d IgapäeekvteassneepneidkleuaajaalliusseeslaaLroetõlsuunsItanamldmaeer-e- ' komenalldeslonootinunkgsomvaadatakmomekbueikdamemilaereunsadai-l- amlenuVlthpeeatuspaigavkisimakeusd mmeteteeivlael-psidaia-jsretu-- d el ttued mkaosgeevnmidibuaivsmtaeisstealurJesoeeoltklispkuäklrufssneasatlasj-u--- ddeugšia kväoährainkeadlta nende oekluaamvael- - mrneilsdtuTseudamjoatuleidma kukuanaasrai olmekiss Rairora on Prantsuse valdusala võtnud Kuid üsna pea oli meil sel-tusta- da ohtlik setaeülahndeestiodeolnukiliionnlneeivtaastkiadJrmasaomnmiunetgtii JrGaüahmnmboaloedrunsitnMagbarknkiiõiisinig-ii-mJteeatiasTttueubduTautSaemsltasoai-rt-u-- fnjceö3uijeektüsriassikmeemaoklrsiedlsvieKätgõaaipgpiuldkuuskejuednlleeblt et-el- as igatsus Lõunamere mi-- ' tega admlnlstrattlivüksuse mida tekujutused Tuamotu arhipelaagi nus visalt edasi ja kui mulle nimetatakse Prantsuse Okeaanlaks ja laevaühendusest iga ük-be- s paari pärast ette-- Sellest lähtudes arvasirne õige-- sikuga ning meie kavatsus Rarola tehti Prantsuse Okeaanlass- - ms hankida piletid Frantsuseie elama asuda äratas üldist hä-- v 400 osavõtjat vaimulikus felklaagris iissssssssssssssssM JmmmJL?MmW' 4MvVvPVnKfaV W jimm LTnCMiEfBlMilgiilmVmtMIm mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmfmmmmmWmmmmmmm'4 ZBiSP i vuyft ymmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmwmwmmwKKmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm aMSmMäš ij-- rjfc £3E!!WBKKfmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm%mmmmmmmwWmmmWJL&l± wi 1'nTi'iii 'iF miiiM li ti ii j I i Hii" lilli1 iBBMBMMHMBiMHIIliMIWBB-w'llwiW!IWM- l t BHr J hwhvBSukspIbSHbhhhhhhhhhhhHIhhhk H mWmmmmmMmK&~K 'KmmmmmW WKSKflffliUimmmmmmmmmSKC9 I BkrK~ '' f3EJtlf'v mm1mmmrmmK$trmmWmmWmmmmmmmmmmmmmmmr'~MKi'JmmmIJ' mmm HHKi-W- ! Britt liHHKifiižjS' JB WhŠmmvŠmmmW mm'räXWmmmmmmmWwWmmmmmmmmmmmmmmE£M Cl Möödunud pikal nädalalõpul kor-raldati Lembit Kõvale kuuluva Kivioja" talu maa-ala- l Udoras järjekordne telklaager millest osavõtjate an pühapäeval kerkis 400-l- e Alaliselt oli laagris umbes 200 inimest Külalis&õnelejateks misjonär New segakoori Esinrs kõneles laupäeval Piltidel Inglismaal ning Hollandis St Toronto Paulist kohal olid Evald Mänd Amherstist ja 'juhatas Toronto Eesti Baptisti mastust ja pani inimesed tad aja võis õnne täna-ma neist ei kulda- - kui üks kaks laeva aastas gi et ühe väikse viletsa saare mööda sõitma juhtusid ja millal pärast tahetakse Tahlltllt lahkuda tuli sellega puudus pea-Peaae- gu kõik tahiitilased vaatasid aegu kõik mis inimesel elamiseks meile niisama võõrastavalt nagu Selletõttu olid nende koge-teek- s vist iga ' mused ka äärmiselt ebanormaal-ku- i teda veenda et Tro-- sed Meie kavatsesime kolkas on hea asuda ju mis elada kui pealinnas Küllaltki ise--' mitte ainult vaid kus ka on ka see et tahlltila-- 1 ees ootasid Pealegi oli meil andsid korallsaartele praegu korralik varustus troopika jaoks rahvusvaheliselt tunnustatud nime- - mis Ameerika armee sõjatagava-tüs- e — Tuamotu mis on kõike radest pärines Nii me ei andnudki muud kui meelitav ja alla „seljataguseld saari" Atollide ela-- ' ühel ilusal päeval kui me oma nikud ise aga oma saarte- - ettevalmistustega nll olime rühma Paumotu" so red" Meid hoiatati paljude ohtude ja raskuste eest nagu näiteks päike-sepiste laevahukk inimesi söövad haid magevee puudus pärismaa- - laste salakavalus ning tsüklonid ja üks tegelane Prantsuse Okeaa nia parlamendis" võttis kõik üh-te rabavasse lausesse kokku öel-des halvasti varjatud Tuamotu Seal mu kullakesed ju koeri ning pudel tava list joogivett kaksküm-men- d viis franki Kuid varsti selgus et mees poi llt1MlUt i„j UJ vru „! -- Xl tmi4 VrttfirTl aIh rr%+ 41 Ta_L lühikese saartel ei~snasaPotnemMmwaanidaurgaluP'5euevaul vluõiiMnhea™lvieemwenMedei enliaisnaimkuad uounõsigingeamagpuiindii tüoerleddesad Tahiltl tsu—amruüethivrmiuloiaasleijsaakagaratretuelesisetgetaõgsatnud ulJaanintusilin-d- paistnud unistanud v J on nimelt hirmsad elust ja sel just selsamal arusaada- - vai Ületavad meie see teine rjs $ Tahilti oli üle ja nen- - tegema oma omanda- - ja hinnata saartele viimane kuivõrd Järele aasta uuesti urn- - saartest panek in da vaja kapatrloodld enamik neist pole isegi vae-ak- s võtnud sõsar-saar- t külastada mis kõigest viis teistkümmend kilomeetrit lääne pool Tahlitit asub Veidi masendavam tundus mõis-tagi see et Tahiitil elavad rootsla-se- d ja Alf Kin-nand- er kes mõlemad rühma saarte istandustes ametit olid pidanud meie plaa-nidest samuti vaimustatud ei paist-- 1 nud olevat ja pead raputasid Swenson oli küll saart kord kü-lastanud annamlidl töölistega kes I keelemurde teisi keeli osanud ning Kinnander veetis paari teise William Viekman koguduse ka Yorgist Samuti õpetaja Jcoguduse pasunakoor kus leidub Kalju Raid kes rohkesti noori momrntc tagasi pikemalt reisilt Saksamaal telklaagTist ja selle Kõige ülemisel pildil L Minnesota osariirist oli Baptisti koguduse naunaUor helilooja Johannes Tall kes kohku- - — millal Enamik saanud või aru leppida et seda stokholmlane püütakse seevastu sa-taolis- es niisama elama saarele polnud asustatud loomustav sõbrad sed I tähendab kutsuvad kaugel pilvesaa süüakse maksab ja Moorea Charles Swenson Tuamotu valitse-ja jõudis üritustest et puudusid ainult konserwõl ja ziletiterad võtsime kätte ja läksi-me Tuamotu saarte peaadministraa-tori jutule Seletasime talle et tahame Rarolale sõita ja vähemas Fotod' J Saigi ti üheks aastaks sinna jääda (lüt hema ajaga polnud meie ana's võimalik saart ega sealset olukorda tundma õppida) Peaadministra-ator sügas oma lõuga ja ütles: „Hm Tuamotu Te vist ei tea et Tuamotu keelatud tsoon A-rvestades halbu kogemusi Tahiiüga otsustasid Prantsuse võimud juba tükk aega tagasi vähemasti seda saarterühma kaitsta ja sestpeale on saared kõigile võõrastele põh-imõtteliselt suletud kaasa arvatad ka tahiitilased ning kõigi teiste Prantsuse Okeaania valduses o!e-vat- e saarte elanikud Isegi kui ta-haksime ei saaks teile sinna elama asumiseks luba anda lih-tsalt sellepärast et saartel ei leida Prantsuse võimu ega ka poliüd esindajaid" (Jlrpeb) - r -- ' #-£- " IKE ilmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmW } -- V ~ mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmml kr isssssssssssssssssssssssssssssssssssssss peale oma kodumaa keerulise Polüneesiast naadid on tikMi u w—u-- m ts n™ivr minema ei on me S külgujuk neid tasakaaJas ei hoUks Kabpüatioda mida l1? nooruk käes hoiit nn ni _mi_ — w it„ nivrm '°n' tahiitilasega samal saarel isoteeri-meesUse- d ara Ustivad vih™ v - „hm iirftau tult kõik Teise maailmasõja aas-- suunduvad isegi pikkadele retkedele mõõda Ujuuni |
Tags
Comments
Post a Comment for 0231a