Vaba eestlane , August 23, 1979

              6' ) 2« Nr. 63
JOÖKSüi) ^TÜtAEMSTEIiE
, 40 m — 5 - ^ a. 1. Liisa K i Ä —
^8,4,/2/ Irgi[Bcosid, :3. Miaia I i - .
•'•nask. ^ ;v|•
^ 7^., 2. Elleri aing, 3: Lemöi I t e -
klmets.-
9—10 a. i . Pia .Mžöti^a r - 6,6,
2. EHe Pahrnme, 3. K a Ä a Taanm
ja Urve Voltk;
60 m — 5 T - ^ a. 1. Liisa
7,5, 2. Ingi;
:-nask. . :;'.•/•:
7—8 a. 1. Ttoiam Tambre —
10,4, (uiis-i^l5Cfd)/2. Ellen
3. Lembi Veskiimets.
9—10 a. 1. Valia Eeinsalu
10,0/2^Pia M e M a / 3 : Ä e Ffedel.
11—12 a. 1, Silvi Matsoo — 104,
2. Marika Tamm, 3. Maimu Palu­mäe.
13—14 a. 1. Juta Metsala — 9,4,
2. TÜna Lomax, 3. Tracey Girolar
^ -mi.- ' • , •'
80 m — 11—12 a. 1. savi Mlät-soo
— 13,3, 2. Marika Tamm, 3
Maimu Paiumäe. .
13—14 a. 1. Juta MetsMa — 12,4,
2. Tifea Lomax, 3. ^Tracey Giro-
• • lami. ,
, j 100 m — 9—10 a. 1. Valia Bein-
©alu — 16,0 (uus ipakbrd), 2. Pia
Metsala, 3. Urv« Voitik.
11—12 a. 1. Silvi Matsoo —13,3,
1000 m — 9—10 a. 1. Arne Pedel
— 5:01,0 (uus rekord). ,
13--i4 a. 1. Juta
4:04,8 (uus rekord), 2. Ellen Val-er.
• ' :'
1500 m -• lil—12,Ci. 1.
vi 7:^,2 (uus rekord).
—14 a. 1. Juta
6:32,0 (uuis rekord), 2.
•5--6: a. ^ 1. Lilsa^ K i t t --- 2>i© m,
2. Ingl Roosild, 3. Maia Linask.
7—^ a. 1/ Lembi Veskimets —
2^59, 2. Ellen Oiling, 3. Tamara
Tambra. •
9—10 1. i M i a Beiinsalu —
2,95, 2. Karina^ 3. Elien
11—12 a. 1. Süvi Matsoo — 3,14
2. Maimu.Palumäe, 3.:Moilie Pa-rum.'.'
• .• • "
1 3 — 1 . Lydia ¥an Der
Veen — 3>35, 2. Tiina Lomax, 3
Juta Metsala. ;
15—16 a. 1. Karen Järvine
2,60.^:. ' • •
Endlsedi suvekodu -kasvandikud e^©va<^'^®^^*® lauluetteksii-
' 3.
29.7 jalga, 2. Lydia, Van Der vem,
3. Titna Pärnsalu.
15—16 • a., ivyaKairen Järvile —
22.8 jaaga.
KETfAEEIBE
13—14 a. 1. Tracey Girolami —
54 jalga, 2. Juta Metsala, 3. Tiina
Pärnsailu.-;.'
2. Marika Tamm, 3- Maimu
mäe.' • . • •
13—14 a. 1. Juta Metsala —15,1,
2. iTiina Lomax, 3. Tracey Girola-pi.
200 m — ^ 1 0 a. L Vällia Rein-saiu
— ^ , 3 (uus rekord), 2. IJr*
V8 Voitik.
• 11—12 a. 1? Maimu Mumäe —
42,0, 2. Kadri Pääbo, 3. M t a K i ­vi..
13—14 a: 1. Juta Metsala — 32.5,
.2. TÜna Lomax, 3. Tracey Girola-
400 m — 9—10 a. 1..
! ^ u — 1:21,5 (uus rekord), 2. Ur­ve
Voitk. ;
11—12 a. 1. Maimu Palumäe —
1:33,2, 2. Anita Kivi.
13—14 a. >. Juta
1:19,3.
800 m — M O a. 1. Janet Kivi
-3:43,8.
11—12 a. 1. Amta K i vi
(uus rekord).
13—14 a. 1. Ji«ta M e t s a l a—
3:30,5, 2. Tracey Girolami.
KÕRGUSHÜPE
5—6 a. 1. Ingi Roosild — 0,65 m,
2. Liisa K Ä , 3. Maia, Linasik.
7—6 a. 1: AMi Roosild— Oy85, 2.
EUen Caina, 3. Laura Raiidmaa.
9-^10 a. 1. Valia Reinsalu —
1,05, .2. Pia Metsala, 3.' Tiina- Pe-dei.
11—12 a. 1. Silvi Matsoo —1.05,
2. Rutt Kiing,: 3. Lee Metsalo.
13—14 a: 1. Juta Metsala— 1,25,
2. Tiina Lomox, 3. Monika Kask.
FESM»AIXI KÄUGUSyiSE
5—6 a. i . Liisa Kukk 8,50 m^ 2.
Ingi^ Roosild, 3, Maia Linasik.
7—8 a. 1. Laura Raiidmiaa —
'12J10, 2. Liisa Novek, 3. Aili Roo­sild.
9—10 a. 1. Valia Beiesalu —
2 3 3 , 2. Tiina Pedd, 3. Urve
Vbitk.-.' . :
11—12 a. 1. Mollie
25,20, 2. Lee
Tamm.
13—14 ä. 1. Tracey Girolami —
32,85, 2. Lydia Ym Der
3. Tiina Pämsaiu.
Quebecis toimus kergejõustiku
i^õistlus Ameerika meeskonna
kindlaks itegemiseks, kes võtab osa
24,, 25. j a 26. augustil toimuvast
maailma karikavõistlusest Mont­reali
olümpiastaadionil. Eelyõist-lusel
pääsis Ameerika meeskonda
kuus Kanada meessportlast ja l i ­saks
üks 4x100 teatejooksu mees­konda,
naisi on samavõrd, neist
kaks 4x100 ja 4x400 teatejooksu
Võistkondades. Ka reservis on et^,
tenähtud üks kanadalane.
Parum —
3.
EüutiTõUGE. r;
13—14 a. 1. Tracey Girolami
Katsevõstlusel hüppas-tor
ne Miltori Ottey kõrgust 2.13, Luis
Deliz (Kuuba) heitis ketast 63.06,
Silvio Leonardo (Kuuba) jooksis
200 m 20 54, itorontolane PaulCraig
jooksis 1500 m ajaga 3.4i,l, (^lin
Bradlord(Jamaika) jooksis 400 m
ajaga 46,03, Joao Carlos de Olivei-a
(Brasiilia) hüppas kolnojkut
16.73 ja Rudolfo Gomez (Mehhiko)
jooksis 5000 m ajaga 13.47.8.
¥®iiiile jcad Tdivaiils
STOKHC)IM (EPL) —
nädailaselt turneelt Taivani jõudis
hiljuti tagasi Leida Leesment oma
Malmötüdrukute eliitgrupiga. Seal
suurt elevust tekitanud esinemis­te
taga seisis Malmö suurfirma
Tera Pak Intemational, kes Tai­vanil
korraldas oom tervislikkuse
kampaaniat — propageeritaikse
piima ja mahla joomist. Esinemi­sed
toimusid (ka Singapuris ja
Bangkokis.
Juulikuus tuli Leida Leesmm-til
oma võimlejatega esineda Taar
riis nn. minigynmastradal, mis
traditsioonikoihaselt toimub Her-
•ningis juuli keskpaiga ja kus ko­guneb
iile kümne tuhande võim­leja.
Igal maal on oma esindus-riihm
ja Rootsit esindasid Mal-mö-
itüdnikiud. Peale ' esinemisel
suurürituseil oli Malmö linnateatri
koreograafi Gordon Maršhi poolt
korraldatud veel Põhjala õhtu,
kus esinesid k a Malmö^üdruikud,
kellele ta ise on komponeerinud
tantsulisi 'programnie.
faianist ruttas Leida Leesment
örobrosse raihvusvaihelisele võim­lemisõpetajate
kongressi „Swedu-cation"
avamisele, kus tema
võimilejatele o l i usaldatud avaesi-nemine.
Kongressil juhtis Leida
Leesment oma abilistega suurt
tesust pallivõimlemises.
Maiste tagaprgedest: Maria Sar-ria
(Kuuba) tõukas 'kuuli 18.66,
Sharon Lane (London, Ont.) jook­sis
• 100 m tõkkeid 13,71, Angela
Taylor (Toronto) jooksis 200 m
ajaga 23,04, Britt McRoberts
(Richmond, B.C.) jooksis .1500 m
ajaga 4.16, Jane Griffifch (Guajaa­na)
jooksis 400 m ajaga 51.84, Deb-bie
Brill (Aldergrove, B,C.) hüp­pas
kõrgust 1.94 ja Elöine Eche-
Värskemad uudised loete
•„VÄBA EESTLASEST"
varria. (Kuuba) hüppas
6.29.
Kanadalastest kuuluvad veel
meeskonda Peter Butler, Philippe
Laheurte, Bruce Sihipson ja Bis-hop
Dolegiewicz.
L. Wahtras ~ LiivaMass
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatovä — Mwie Üader —
H. MichelsoD — Skantlikul t ^
H. ÜAicheLšoti — Noorsootdd radaSsS
H. Michelson — Eesti radadelt
Triinu" üksiknumbreid
Estonian Ofücial Guido
Paul Laan — Mõttelend — P t o J2
Karin Saarsen -> Lohengrini lal komine
Herbert Salu — Utoopia Ja futuroloogia
Eduard Krants — Lumelütlased (luuletuskogu)
lona Laamän Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
A. Kubja — Kadunud kodud — mälestus®^
A. Kubja— Mälestusi kodnsamKt
A Kubja — Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora Soomepoisid
426 lk. 4 M
Leho^Lumist© — Alamuse Andrm — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust ,
L. Lumiste— Atlandi aknal
L. Lumiste - KiUad külas
A. Vomm—- iUs^õnad I
A. Vonom — Ristsõnad IS
A, Vomm Ristsõnad IH
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Voimii^
Ants Vomm — Varjud (luuletuskogud
K. EOTne — Surnud laevad Ja elavad
mälestused
K. Eenne - Päevata päevad ja ööta W 1
S, Ekbaum — AJatar (luuietuskogD)
Aarand Roos — Jumalaga, lars Ja EFMFIBM
J. Pitka — Rajusõlmed
A. Käbin— Vaim ja muld
Urve Kaniks --- Kodakondur (iudetusfeogu)
H. Oja Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas
" ÄMtme näo jä nimega
E. Sanden — Loojahgnl lahkumine Tallinnast
RAAMATUID LASTELEs
3.
U
5— m
u
m
IS
2S
18
,11..
23
2 -
m
m
2.1C
2.50
2.25
2.25
40
m
20
20
20
20
4.-
8J
5:-
8 . -
1.50
2.75
14^
6 -
12 JO
16.20
18-
30
30
40
40
2S
25
Dme Ivandi — Pargi 2.50
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2.90
Opefca mind lugema I — (Õpp« ja tööraamat
e^ooüealistel^^^ 8,—
õpeta mind lugenia II—õppe-ja
eelköoHealistele lastele ? 8 r v l t r ^ 4-
. iiesti keel© ;Har|ntustik I .
kurja meest eestlaste seas üal selt pisilcsuse austamisele. Kaht ^ nüüd ettevaatusele sõna „kultur-omasuguseks
peetud. Intiimses kuulsat karvast kohtab nüüd juba
subtluskonnas ei tule Ivan osali- harvem, nende, aeg on läbi. Peale-nõi"
sena kõne allagi. gi on mõlemad saksa juudid, kelle-tarvitamisel,
kuna see siin­seis
oludes ei olevat üldsegi enam
kultuurne.
Tallinna kesifckonda seltskonna või le Kremli võimumehed praegu
ühiskonnana reostab tibla samal' vaevalt küll loa annaksid Iisraeli
moel, kui vabrikusüits õhkkonda, kolida. Maipühade puhul riputatak-
Liiduvabariikide kõik pealinnad on se siiski ka Marxi ja Engelsi port-samal
määral saastatud. ; Ainult! reid üles, nagu ka kõik 15 poliit-
Moskva mitte, sest saasta ei saa büroolast — paraadiväljakute lähe-
•1
Kahekümne aasta
veel Tartus ja Tallinnas nüsugust
taktikaprobleemi: kas koos vene-i
lastega kommunistide vastu Või
koos kommunistidega venelaste
vastu? Praegu on niisugune arut­lus
juba mõttetu: kommuniste
meil enam ei ole. '
Ajalugu õpetab juba Lembitu
päevist peale, et liit venelasega on
selge rumalus. Pärast võidetud la­hingut
on lütlasest russ alati oma
liitlast röövinud ja koorinud, hul-
. iemini kui ükski vaenlane. Ajäfco-
. hasem on küsida, kas minna või
mitte koos dissidentidega vene tü-j
rannide vastu. Sellel mängul võiks
olla mõtet, sest dissidendid on tea­dupärast
vene juudid. Aga tallin-lane^
eestlane on säilitanud oma
rahvusliku temperamendi: eks
näe, arvab ta — tiihi kära pole
meie omapära. ..
TalllBna juudid, muide oma ko­dumaale
aü väga ei kiipugi. Siin,
eriti aga veel Pärnus, on neil oma
väike Bsrael ja pealegi Palestiina
DFobleemita, ning Egiptusega seob
. Tallinnat I ainult sealt kevadel saa-.
saastata.
Tallinnas võimaldus teaduslikult
ja igal muul nioel tõestada, et isi-kukultus
tekib ja. areneb ainult
seal, kus isiku kultuursus täiesti
puudub. Kultus kui kultuurinähtus
ori vene tõlgenduses usundiline. Nii
vene kui ka E N E (Eesti Nõukogu­de
Entsüklopeedia) tõlgenduses kõ­neldakse
,,kultusest ülekantud tä-riaisse.
Mõned tunnustavad veel heEduses*^ Vete interpretatsiooB
VÕI smna sügisel suunduv iile
liima lendav k u r g . . . ^
Oma parteilastest tuttavaid jaga­vad
Tallinna eestlased lollifceste,
argpükste ja karjeristide; kategoo-üht
lüki — täitsamehed.
Tegelikult on olemas vene „ku-ningad"
ehk võimumehed ja nende
eestlastest sulased ja suuvoodrid.
Vara öelda, et (täitsamehi poleks.
Tõeliselt pääseb partei salapoo-didesse
ainult pisike % tipu ladvi­kust.
Reaparteilased (ka asutuste
partorgid nende seas) on n i i väife^
sed vennad, et peavad seisma n i i
lihasabas kui õllejärjekorras. Olla
teeb sellest ,,ülekandest" kultuuri-nähtuste
hulgast väljakandmis
Pseudoreiigioosne kultus ühes
ateistlikus rügis on 'kultuurivaesu-duses.
Need näod korjatakse kohe
pärast tarvitamist ära. Vene mees
sai oma õigeusu Kolmainsaga vae­vu
toime; aga praegune Viieteistai-nus,
kelle tahe olevat rahva tahe
— see käib üle selle andeka rahva
jõu ja mõistuse. Pühakukultuses
piirdutakse seetõttu ühe ammusur­nud
isiku ja teise alles poolsumud
pisiku austamisega.
Lõpetamata keskharidust esineb
Mi kultus kui kultuur on ladina nüüd harvem. Kooli on M i l g i liht-põllundusalased
sõnad. Muistseil' ne lõpetada: õppeedukuse plaan on
eestlastel oli kõrge kultuur ammu
enne kui see ladina sõna eesti
Kõigist koolis käinud venelastest
saavad noored spetsialistid. Keegi
pole kuulnud neid haritlasteks ni­metatavat.
Tallinna venelane
omandab keskhariduse kümne aas­taga,
eestlane üheteistkümnega.
Vene. rahvas on suur ja ande­kas
. V. Eestlased läksid juba va­nasti
Venemaale mõisavalitsejaiks
ja viinapõletajaifcs. Andekad vene
rahva pojad tulevad aga Tallinna
kojameesteks ja direktoriteks.
Neid ameteid võib pidada ka alus­tamata
algharidusega.
rüklik ja seaduse jõuga; selle rik­kumine
on karistatav kuritegu,
keelde laenati.Veel nii hüine aja- Koolidirektorid ja õpetajad kurja
väärt ja vastutab selle eest, et ta
niisugust juba üle poole sajandi
peab... Aga kas eestlased, lätla­sed,
armeenlased ja juudid ei
kaasvastuta? Neile on toekaks va­banduseks
nende väike peadö arv
ja tõsiasi, et see on nimelt vene­lane,
kes oma valitsust iga katse
vastu kaitseb, müle mõni vähemus
võiks teha vägivallavalitsusest va­banemiseks.
See ongi kõige oluli­sem
tõend venelase harimatusest,
et ta seda teeb kas või oma ihu ja
hinge hinnaga.
Juba oma võimu esimesel küm­nendil
likvideeris marksistidest
ulaharitlaste klikk tsaariaegse ve­ne
intelligentsi, suure rahva kohta,
tõsi küll, väga väiksearvulise, aga
oma miljoni-hingelise ikkagi.
Kakskümmend aastat hiljem püü­dis
Stalin samasuguse nälgasureta-misega
ja kuklalaskudega hävitada
eesti intelligentsi. See ei õnnestu­nud.
. :•• .
se tüüpnäituS; Tallinna läänelikul iloölane kui Villem Reimann toime-taustal
on see jalustrabav. •.
Statistika Keskvalitsuse salaand-meil
ripub Tallmna seintel, müüri­del
ja plankudel' mitmesuguses
kõrguses- ja suuruses kokku lool
Lenini pilti. Asutuste siseseinte! ja
kontoreis on sama Lunastaja port-parteilane
ei tähenda mõistliku reesid veel llÖOl tükki, mõnes ka-mehe
meelest mitte midagi. Tõe­list
võimu omav Mikk on väga
väike. Tallinlaste arvates ei või
siinne bande ulatuda iile 300.
Vene ülemus Tallinnas põeb ala-muskompleksi.
Ta ei teaj kuid ai­mab,
et kogu ta võim toetub Loll-
Ivani tääkidele. Selgema peaga ve­nelase
teeb see teadmine või aim-binetls.
isegi kaks.
peajumala Huil-Jaanovi
on vümästel aastatel Võidu välja­kul,
kaupluste aknail, aga ka mit­mete
venelasest direktoriga asu­tuse
bürooseintel näha marssali ja
maailmakirjaniku puhta lõua ja
kõrgete kulmudega presidendiport-tas
albumit „Eesti kultura".
Vene ^kultuura" seosfaib sisuli­selt
pigemini eesti kuldi kui ladina
cultöriga. Sest: tõmba lõõtsa, tao
— mite rauda, vaid jalgu vastu
tantsupõrandat — see ep see kui-tuura
ongi.
Rauda taovad ikkes rahvad, eest­lased,
lätlased, ungarlased, poola­kad
ja pooled sakslased, olgugi, et
raud veel tuline pole. Aga „kultuu-rikandjate"
jaoks on peagi palju
raudu vaja.
Lõõtsatõmbajate eneste suhtu­mine
kultuurasse ja -kultuursusse
on vümastel aastatel pisut muutu-teha
ei taha ega tohi ja„kahed"
jäävadki panemata.;
Nn koolitatakse ula- ja ümbha-ritlasi.
Eduard Laaman märkas ja
märkis juba 40 aasta eest, et pOol^
ja ulaharitlased oli see klass või
kiht, kes Oktoobrirevolutsiooni
pealt tõsiselt teenis.
Oma harimatuses on venelane
ise vähem süüdi kui tema partei
ja valitsus. Need püüavad aga ees­ti
noorust samuti harimatuks koo­litada,
kuid ei õnnestu selles üritu­ses
: eestlaste hulgast sirgub kõi­gest
hoolimata ;ka noori haritlasi.
Ergo — oma vaimupimeduses pole
I kurvaks, hariliku venelase aga; ree. See on märkim venelane ise siiski ka mitte päris
kurjaks. E i ole setfe kurba ega dents — siirduda isiksuse austami-Sünseis vene koolides manitsetavat süütu. See rahvas on oma valitsust
Sajätuhande Siberisse saadetu ja
tapetu kõrvalt pages teme sadatu-hat
üle maaihna laiali ja jäi alles.
Väljaspool Vene kroonu vägivalda
on nad; professorite, inseneride,
arhitektide, kunstnike, kirjanike,
arstide, juristide ja kõigi .muude
peente ametite pidajaks kõigis
viies maäihnajaos. Vene emigran-tidest
pärast 1917. a. said Pariisis,
Londonis, New Yorgis ja sadades
muudes linnades ja maades saapa-viksijad,
ooberid, uksehoidjad,
voorimehed ja lihtsalt hulgused.