Vaba eestlane , January 27, 1981

              Nr. 7 VABA- EESTLANE teisipäeval, 27. jaanuaril 1981 ~> Tuesday, January 27, 1981 Lk. t
mmmuam
^DVQI^AADil Scs/me BkbGumi r^isipämlk i6l
ENN ALFRED
ADVOKAÄT-NOTiiR
Eoom l«e2, Royal Trust T®w©ii
Toronto Bommion Gentre
Postiaadress: P;0. 326^ Tordntfi)
Ont. (Bay & Kinb M5K IKT
Telefon: 86M777 '
24-tundi telefoni valveteenistus
VABA EESTLASE talituses müügil:
on: Mul .kali|u maliialät-.
ta toda rohelist paika. Peame
ruttama kunstimuuseumi kohtu­misele
kunstnik Tim Reissaare-ga,
kes asjatundjana tutvustab
TED ROLAND LAAN
!33 Richmond St. W., Ste 705
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7672
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR.
Chartere^ AccoanianQ
55 UniversiC^ Ave., Ste. m
Tel. 882-7111 . -
Tc^^onto, Ont. M5J 2S7
VABA EESTLANE
N
•
RHHMOWOSr.W
HLa51
Kius H.
i-
Thirlmere piihkelk®da;s Eesti Arhiivis
Tee tõustes üha mäkke, jõuame . E. Arhiiv Austraalias on äsuta-külastada
veel suurejoonelist Sõja- tud A.E. Seltside Liidu poolt 1952.
muuseumi, tohutu mausoleumi, lu- Ta asUb Sydney eeslinnas Lid-gematu4
seinatahvlid langenute ni- combe'is, selleks 1968. a. eraldi .meid austraalia
•medega, lugematud sõjastseenid, ehitatud tule-, niiskuse ja valgus- ga. - -
reiva^d. Inimese võimetus kõike se- kindlas kivihoones. Arhivaar Hugo ' ,
da ära hoida.- Heites pUgH Mt. Salasoo (dr. pharm., Tartus 1932) ^^J'^^^^ ^J^^vuda muidugi tema
Hiusli pöördtornis igasse ilmakaar- tegutseb arhiivi hooldajana 1953. a. kohutatult -iseseisev^
de, lõunatame ülikooli sööklas ja alates. Arhiivi peamiseks tuluks on ^^.T;, f'!^ ^^S" boheemlaslik,
süs on-ülim aeg asuda tagasiteede. Austraalia E. Seltside Liidu igaaas- l ' " ; " / ^ "^^^^^^ pobrdtorm
Möödume päris toelisest ründavast tane toetus ja rahalised annetused ^ounaiama mmeku maha, suunates
järvest, mitte M. Underi poeemist, mitmetelt eriteadlastelt ja teistelt ""."""^ ^f^® v^^^"
Järv kannab nime L-ake George, on rahvuskaaslastelt väljaspool Aiisl- ^',^2 T- ^"^^^^ ^"'^^^""^
mitme km-se ulatusega ja tekkinud raaHat. ^ ^ff^ ^ e i s s a a r e rutates lõu-iileöö.,
1979. a. lõpul oli suuremate trü- '^^'^^
Samuti võib i a üleöö kaduda, ke-^ arv Ja ees^ autorite teadus- ^ ®*
gi hommikul on Ja õhtul ei ole, . like tööde koguarv arhüvis 13.691. VeanaAöc*l«ic*Ä Uativ^üs^e^
on lihtsalt heleroheline kuiv maa, Paguluses kirjastatud'2000-st eesti- ««'"««e^riCiSfe |yures
kus lambakari lügub, kuigi tõsi keelsest raamatust on arhiivis üle Silman juba enne kui mü võõrüs-
MU, taamal sinetab vesi, 97%. Nood lühiandmed on võetud taja seda jõuab teha üle tänava
Keeki ei tea lähemalt järve tekke dr, H. Salasoo (kes muide,on mu lähenejat. Eestlase tunneb enamas-ega
kummalise kadumise põhjust, kunagine õppejõud) pikemast üle- ti igal pool,är^, eriti kui ta on ktiiiš
Teekond on sujunud-mi jõudsalt, vaatest: „E. Arhüv Austraalias", jalga kuus tolli pikk vabakoguduste
et vastu õhtut jõuame veel külas- Viljuva ploomipuuga ukse ees ja vaimulik ja nagu edasi kuuletu,
tada Thirlmer^ puhkekodu, asuta- „Kullamulla''' sildiga .seinal (siin Sydney eestikeelsete raädiosaade-tud
1961. See koosneb 12-st bunga- olid vanasti majadel nimed) võtab te korraldaja. Pastor Peipmanir on
low tüüpi majast, majutades käes- too paguluseestlastje vaimne vara- lahkelt kavas, meid linnast välja
olevalt 61 inimest. Puhkekodu on mu meid- vastu. •• Jõuame pärale viia. Kihutame nii umbes sada niii-rajatud
sealse E. Abistamise Ko- kella kolme paiku ja lahkume õh- l i autos, mööda uhkeid, uusi teid,
mitee ja selle kauaaegse esimehe tui kell üksteist. Lühikese hubase mis enne oü šümist kadunud/kui
Aldur Urmi poolt, kes oma ulatus- õhtusöögiga vahepeal, jõuan selle jõuan neid õieti silmatagi. üldse
like teenete eest on saanud kunin- ajaga vaid üsna põgusalt tutvuda on raske saada maastikuga kon-ganna
aumärgi. Samuti hindas tolle äärmise hoole ja armastusega takti kui puudub võimalus sel oma
E.A.K. tema tööd ja tegesvust kuld- kogutud ja talletatud raamatute ja jalaga astuda ja või pisutki käega
teenetemärgiga ning oma auHik- trüMste riigis, kus leidub m
meks valimisega. -Praegu veedab keelseid haruldusi, kui igas mõel- -
endise diplomaadi karjääriga. Al- davas keeles, araabia, hiina, afri- ^^^^^ taga on noor (vähemalt
dur Urm koos abikaasa Ilse Urmi- kaani jne., väljaandeid, mis seos- "^i^^^ga võrreldes) juüustaja, kes
ga puhkepäevi oma majas Thirlme- nevad eestlaste või Eestiga. Tead- Juba oma elukutse ja võibolla ^kas-res,
kus neid koos puhkekodu prae- lase tagapõhjaga arhivaar dr. H . tõttu on harjunud pisut ülalt al­guse
juhataja hr. Saarega külasta- Salasoo on Väsimatu, tutvustades Jutustama oma tööst ja tegevu-m
e ' j a hõrga puuvilja kokteeliga oma riigi rikkusi ja haruldusi. Mu ^^^^^
janu kusutame. PuiikekodU üldruu- kaaslane on siin muidugi varem konnast. Kusagil järvekaldal pea-mid,
samuti individuaal-elamud korduvalt viibinud ja teeb vümaks ^""^^ P(?likane vaatama. Neid on
pargirohelüses jätavad^^ eestüikult lõpu. Jätan leebes öös kõiges lugu- ^^^^e parv kaldavees. Veidralt jä-koduse
mulje oma hoolitsetud mie- pidamises jumalaga endšalgava m^danokalised, lasevad nad üsna
peenartega.
Maria Koppermann
Minu 12 aastat Siberis
HIND $12.— + saatekulu 700
..EESTI RAHVASTIK'
Eootsi eestlaste esinduse väljaanne 16 lk,
HIND $4.— + saatekulu
aa ..KODUMAAL KEELATUD RAAMATUD
Raamatukogudest ja antikvariaatidest kõrvaldamisele kuuluvate
kodanliknl okupatsiooni ajal Eestis' ilmunud väljaannete koond-nimeMri
H osa. Ümbertrükk kodumaal ilmunud raamatust, 1963
a. 170 lk. ; ' • '
HIND $9,— + saatekulu 700
ANDRES KÜNG
TOIMUB SOOME:
, Kirjastus VäUs-Eesti & EMP
m lk. Hind $14:90 br. + saatekulu
Eesti ajakirjaiiilni pCiSiineb
analüüsib Soome sise- ja välispolii^t, riigi tSnap&eYast olu­korda
jäsnuuda, Nõukogude IJidu Soome^poliitikat/ Soome yallt-mst
presidendist parieieluoi ja palju muud, tuues Soome saatu­sest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
Muugil Vaba Eestlase talituses
Sydney kummalises
ooperimajas
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha pfauUB
• TOIMETUS i A TALITUS'
avatud esmaspäevast
reedeni kella &-4-iai.
Telefonid: toimetus 364-75?l
talitus m-im
Toünetajad kod^
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5318
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-fli Ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. (kella ll^ai.
KUULTJTAMINB
VABA EESTLASES
' on tasuv ajalehölaialdauö
leviku tõteu.
Kuulutuste MDmi>
üks tolli ühel vedrul — $3^
esiküljel 1^4.—
tagaküljel $8.T5
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU;
1. Yaba Eestlase tsätm
135 Tecums^th Street
Telefon 364-7.675
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Ont M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
2. Mrs Xeida Marlsy .
töömehega, kes oma aastaid trot-^^^^dalt pildistada, et siis pkgmal
sib ja tema sugulasega, kes toimib tõusta ja järyesinassekMu-majas
heähaldjasliku pereemana: da. Nii päike kui tuul, mõlemad
„Kui leiate midagi, mida ise enam ^^"^"^^stavad, üks soojalt teme
hädasti ei vaja, saatke see arhii- külmalt rätikut peast rebides^^
Uus päev on juba ettekavatse- vüe. Ärge murdke pead selle üle, "^^^"^^"^^ autosse ja asume taga^
tud. Huvitav on olla endast palju kas see on väärtuslik, või mitte' siteele. Teel teeme väikese peatu-nooremate
inimeste „patronaazhi" Iga kõige lihtsam ja tühisemana sa vanaeestlaste juures,- kes. on
all, naudin seda vastuvaidlematult, näib vana kalender, broshüür jne. pastor Peipm,ani koguduse li&med.
ega sellist elus mi kergesti kordu, oleks arhiivile tere-tuhiud", loenrta- ^^^^ ^^""^^ võimaluse üle, heita
Kuna pererahvas on kutsetööga gant järele dr. H. Salasoo innu-seotud,
lähen sõitu nende valitud
sõbraga. Tutvume Sydney kuulsa,
IliMUS TEINE' .TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
„Cooking Estonian Style"
Hilja Treumuth ja Viivi Piirisiid
420 retsepti ^ Hind koos saatekuluga Can. ,$ 13.—
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talttufl.
Raamatud saadetakse välja Los Ängelesist.
paljudiskuteeritud ooperimajaga,
mis purjed kohevil, on valmis tu­juka
tuulehoo tõukel või ka dirigen­di
taktikepi viipel, sadamast välja
kaid ridu ja lisan nad üleskutsena.
Tutvus austraalia
kunstimaailmaga
pilk asjaosaliste ellu. Aiaga piira­tud
lagedavõitu krunt kurja koera
hoiatussüdiga väraval. Siseneme,'
pastorü suur kaigas käes, .leides
pererahva kodumaü. üle keskea
ümmaraks vajunud hiiu naine rja
Hanno KompüVe
KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE . . o"
Hind $11,—.saatekulu 85 c
MüügU „Val)a Eestlase" talituses
® USA Esindajatekoja liikme Wil­liam
Camey' büroos. Washingtonis
töötab nüüd juba kaks eestlast.
Osvald Medrl
70-aastane
Pühapäeval, 11. jaan. õhtul, tä-
Järgmine päev qn hoopis teise- samaharja mees. Kindlasti ei ela
avamerele purjetama. Olgu see siis koelme. ühel päeval sa lihtsalt ta- puuduses, y
helidemeri, üldse on ta koos mere- jud kontaktüoovat lainepikkust, ü- ^^^^ ^^^^^
lahte, ületava korgekaarse, maksu- ma et see tarvitseks just müleski aher-lilleõieta aakriline aed, siis-hse
siUaga, kust nn lennujaamast avalduda, koige vähem sõnades,, j . ^^^^ ^j.^.^^^^^
tulles kui sinna mmnes ja ka mui- teisel too kokkupuutepmd puudub.
du vtuleb üle sõita, kõige iheelde- Päev algab roheliselt . ja värskelt Elutoas televüsor kaheharulise an- Martin Suuberg, kes õpib Washing- histas Toronto baptisti kogudus ki-sööbivam
pilt Sydneyst. Teeme küllalt botaanika aias.Taimeriigis tenniga, vana diivan. Otsin asjata tonis, Georgetown ülikoolis õigus- riku alumises saalis oma abijutlusr.
ooperimajas kaasa :45-minutilise olen tundnud end alati kodus: Pea- mõnd jälge kodumaast, kas või teadust, on oma koolitöö kõrval W. taja Osvald Medri 70 a. sünnipäe-tuuri.
Hoone on veejahutusega, legi kohtun peagu ainsa perekonna- pleekunud vöökirja padja või ka- Garney juures ametnikuks olnud va, mülest rohkearvuliselt kogu­mis
tsirkuleerib alumiinium lagede tuttavaga Erna Mihkelsoniga, häs- dakase kapa näol. Kuulen, et nad juba üle kahe aasta.' Neü päevil selükmeid, juubüari lähemaid su-,
vahel. Fuajees domineerib panoo- tituntud ka sealses ühiskonnas ja on ainsad eestlased ümbruskonnas, sai sinna töökoha ka eestlane Vi- gulasi ning sõpru ja naaberkogu-del
kesköölilla. See on öise sada- jutust ei ole puudus,
ma, jacorandade^ ja üldse selle
Austraalia teine toon, mida tundma —~. ^ ..
õpin. Põranda kahhelkivid pärine­vad
Rootsist, klaas Roomast. Oo­periteatris
on 2750 istekohta, laed
mustad, istmed heledad, akustüis-te,
nahast toolipatjadega. Samuti
on põranda parkett akustika pärast
naelteta. Teine, eraldi sissekäigu­ga
saal mahutab 1500 inimest, üm­berringi
on mei^i oma avatuulise
hingusega. Rannikuteid me sõida-megi,
vaadetega lahele. Lõunata­me
ühes rahvusvahelises restora­nis,
kala kuuludes mere juurde.
Nad ei ole sõjapõgenikud. vian Eeman Ohiost.
(D eal, KUS loomaa ei xaraa inimesi
L©engu3htu lindud[est, loomadest fa inimestest Tartu Instituudis
Tänavune esimesie Tartu Instiuudi loenguõhtn oli toomid kokku 40 iuimeseiimber, et kuulata mag.
Liina Liivamäe loengut „Immesi ja linde Andidest ja Galapagose saartelt", mis peamiselt koosnes paa­ristsajast
diapositiivist Ja neile antud seletustest ning vastuseist koosolijate küsimusüe.
duste esindajaid osa võtsid. Rikka­likult
kaetud laudade eest hoolitses
koguduse naisring eesotsas pr.« L :
Jürimäega, kusjuures õhtu mitme­kesist
muusikalist kava sisustasid
juubilari lapsed Helgi^ Kalle, Jaan,
Einar, Imbi ning Senta, miriijad-väimees
Viive, Barbara ning Mart
Leesment ja lastelapsed Desiree,
Vivienne, Christopher, Taavi, Heli,
Püvi nmg Lehte. Kmke, lüli ning
tervitusi andsid üle K . Raid — ko­gudus,
L. Reins ning M. Pola-
37 Mann Ave.
Toronto, Ont MAS 2Y2
Telefon: 483-2588
Päevakavas on Eesti Arhiiv. Teel
jõuame läbi minna surnuaialt, kus
eestlastel ja lätlastel on omaette
ala, eralduv juba oma parema
korrastusega.
Kaks kaarjat rahupalni! valva­vad
vaikselt urnide rahumüüri, lei­nava
Linda reljeefiga esiküljel.
Nagu meenub, jõudsin Adelaidest
Sydneysse just surnute pühal, mi
Loenguõhtu avas Tartu Instituu- nähtud bioloogi silmadega inimes- kaameraga võib mi ligi minna, kui schek — välismisjon, 'E. Saraoja —
di sekretär dr. E. \Aruja, kes tut- test ning nende eluviisidest. võimalik. Seal on mitmeid linnu- Vabakogudus, A. Laur — Evangeel-vustas
lektorit.' L.Lüvamägi on Sellest stiüis olid k a tema esita- sorte, hülgeid, merehobuseid, väh- ne kogudus ja E. Welin — Keswic-lõpetanud
Torontos keskkooli 1960, tud võtted. T-a näitas ühe võtte ke, küpkonni ja iguaanasid. Saared ki kuulutuspünkt. Sõnavõtjad rõhu-ülikooli
bioloogia ja inglise keele igast läbitud linnast, kuid andis ise on vulkaanilised mustad laava- tasid 0. Medri suurt töökust, kohu-alall964,
saades õpetaja kutse, rohkem aega inimestele, nende elu- rahnud. Saartel inimesi ei ela, ai- setruudust,.kindaid usulisi põhi-
Oli kooliõpetajaks kuus aastat viisidele, riietusele. nult ühel on Darwini nimeline uu- mõtteid ja kä ta tublit kaasat Kla-kesk-
ja ülikoolis, tehes samal ajal ^ , ' , .... , rimisjaam. rissa Medrit ning andekaid lapsi,
oma magistritöö bioloogia alal huvitavad o M valja^^^^^ Osvald Medri sündis ^. jaan.
1970 Toronto ülikoolis. tud inkade varemed L.-^Ameeri-kas
15.000 Jala kõrgusel.
Pärast seda on töötanud Searbo- Kõrguses oli - hingamisega problee-ro
College'!s instruktorina bioloo^ me. Ta seletas selleaegsete mimes-
Diapositiivide näitamise ajal ^^^^ ^ Saaremaal laste^rikkasse
esitatud küsimustele, aga ka pa- perekonda. Kodumaal tegutses juu-rast
programmi esitatmle, vastas M a r Kuressaares äri alal ja bap-mag.
Luna Liivamägi täiendavalt ^j^^. evangelisti nmg jutlustajana,
ja selgitas maailmas nafatut ja ^^^^^ ^j. ^.^^^^^
aega- Hel*>
singborgi usklikegrupi juhatajaks.
gia alal. te elu,^^s^^^
. siin maal juba aastaaja tõttu QJ. ^^^^^ ShvöTtsis• Neuchatel ^ Pohiud avastanud, aga ühen- ^ ^ . • , ^--^«^^^«^
— — võiks nimetada kalmistupühaks. koHg^zhis õpetajaks siis ühe aasta ^ " l ^ ^ ^ ^ ^õttu teiste keskustega su- Lõpuks tänas dr. E Aruja lekto- ^^^^^^^ koguduse üheks
® New Yorgis toimunud rahvusva- ^^^^f °' ^^T^^^" Münchenis ülikoolis, sns kolm aas- ^eed asutused snski välja, ku- rit ja andis informatsiooni dr. A. abijutlustajaks valiti 0. Medri
©i^Jew Yorgis toimunuaranvusvd ^ M.nWaiic vJi^v TnllPPPM^ na Polnud võimelised va alikke toi- Voobuse ingliskeelse eesti ajaloo jg„^ Ka on ta tõhusa nanuse
helisest arstide konverenteistvotti^^ oleandriõitega surnuaia ju- ^1!^] iJ^^ ^ ^ ^"^^"'^^^ ^^^^^^^^ • n^^ ül. r.m.^. Torontos on tellimisi « f . l .™
osa^ Kanadas, Lämbete, Ont. ^ 3 r M ^ ^^
praküseeriv nahahaiguste eritead- päeval tõenäiliselt paljud kaas- York ülikoolis lektoriks,
lane dr. Jaak Furres. , maalased, kelle ridu aastad kõikjal Selle aja jooksul ta on väga
on
® Okupeeritud Eestist saabus koos on harvendanud. Austraalia surnu- ju rännanudv ta on käinud läbi Eu-pojaga
Rootsi septembris senini aiad on muidu kõledad kivimurrud, roopa, alates Põhja-lNorrast Euroo-
Tallinnas elanud Marju Kuut.- Ko- millede vahel päik.sepõlenud troos- pa lõunatipuni, oli N . Liidu Kesk-olnud
^"f "^id kohapeal kasvatama.' Oh ule, millele Torontos on tellimisi ^^^^^^^ koguduse tööle välismisjo-iseloomustav.
et nende põllud olid tuhiud ja tuli ka loenguohtul. Lahe- ^ y,^^.^^^ esimehena, kuulutus-maetippudel,
kus oli viljakat maad. mai ajal on võimalikud loengud dr. ^^^^^ juhatajana, nõukogu lükme-
Suure osa toidust olid kartulid, F. Oinalt ja prof. R.Taageperalt, kel puukooris. Toronto bäptisü
micfa seal oli palju sorte, erisuu- on märtsi keskel ettenähtud külas- koguduse õnnitluse ning tervitüse-nisi
ja -kujulisi. käigud Torontosse. Nõusolekud on ^^^^^ kaaseestlasi.
Viimasel reisU oli ta L.-Ameeri- loenguteks saadud veel dr. Ants tunnevad juubilari tõsise eest-nemaal.
hes hauakünka alla.