1987-05-14-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
0
f J
Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 14. mail 1987 Nr. 37
. VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane,
120 A Willüwdale Ave, Willo«^dale, Ont. M2N 4Y2
^ FREE
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdalc Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
TegevSoimeöajaj Arvi Tinits. Toimetajas Olaf Kopvillem
Toimetuse kolleegi™: Karl Ari;o, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—^3-ni
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas S60.—, poolaastas
^34.— ja veerandaastas $18.— kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt Sl 11.—, S60.-~, $31.-^
Tellimishininiad väljaspool Kanadat: aastas $ 8 0 p o o l a a s tas
$44.~~ ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA Sl 15.— S62.—, $32.—, mujal
välismaal $140.—, S75.—, S40.—
Aadressi muudatus $ ]— —:• Üksiknumbri hind 75 c
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.;
Kuulutusi võetakse vastiB nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kdlla 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. _^
ülemaailmsed Eesti
ESTO-88 :~. ei
enam kaugel: ainult umbes
poolteist aastat lahutab meist
Austraalias^ Melbourne'is, aset
leidvast eestlaste ülemaailmsest
kokkutulekust ja kaheksa päeva
yältava|test pidustustest .Mitme--
silgustest põhjustest tingituna ei
ole ESTO-88 informatsioon ja
pidustuste üksikasjad siiiisel
mairdril seni eriti esile tõstmist
leidnud ja seetõttu oli eriti
teretulnud^ et EStO-88üldjÄ
Evald Mõisav tema abikaasa ja
üldtoimkonna vahendaja Sven
Türnö külastasid hiljuti Torontot
ja] teisi Põhja-Äitieerika
keskusi, kus nad esinesid infor^
matsioonikoosolekütel ja andsid
ülevaate^ pidustuste vettevalmis-.
... 'is, . ...
Thirlmere's ja Wöllõngöng'is.
Kahtlemata tuleb kprrald^atel
organisatsiooniliste küsimuste
alal lahendada suuri probleeme,
kuna näiteks üldtöimkond, jn-formatsiooiii
eritoimkondy
noorte eritõimkond ning konverentside
ja kokkiitulekute kor-
'is, muusika eritõimkond,
i eritõimkond ning suur-;
u saadud informatSBOonisI
nähtub, korraldatakse ka seekordsed
pidustused varem toimunud
ülemaailmsete Eesti
mälestusi-'
organiseeriinine ja etteyal-mistamiine
Ädelaide^s, sõjaveteran
ide ;';eritoimkön:)jä '
rõngkäigu organiseerSmine
Sydneys j% teatri eritõimkond
Canberra^s. Erinevates linnades
tegutsevate eritöimkondade töö
koordineerimine ja kõigist
eriüksustest ühise:; v^^
iense terviku moodustamine
jääb Melbourne'istegut-seva
Järele. Esinevad kõ
põhielemendid nagu laulupidu,
valgüspidu (seekord nimetuse
all ,,Muinas^a mälestiisi'0>
ro^gUäik, rahvuskongress ja
rahvapidu, mille ümber on
põunitüd erikonverentsid^ igasugused
kokkutulekud^ spordivõistlused,
teatrietendused^
noorte üritused, ESTO ball,
jumalateenistused jne,
kava on jaotatud;
; —-: Austraalia
vaid organiserimisvõimeid kuid
samai ajal ka diplomaatilist talenti
ja arusaavat takti.
tingituna talvisele ajale, 28.
Kuna iWieibourne Ds
siinult 800 eestlast, siis on
mülik, et selline arvuliselt väike
eesti ühiskond ei suuda üksi nii
suürtj yüritust läbi viia. niiig
pidustuste orsaniseerimiseks on
kasvavat, kuid suurema
•ära tarn isek:s::-^v äi jaspopl.
Austraaliat tuleks anda eesti
ajalehtedele rohkem informatsiooni
ning tõmmata Melbourne'i
ESTO reklaamimisele
aktiivselt kaasa ka erunaade
EŠTO toimkonnad. Selliseid
üritusi nagu seda pii ESTO-88
üldtjuhi Evald Mõisa ja tertia
kaaslaste esinemine Torontos ja
Ühendriikide suurematel
eestlaste keskustes yõikis
tulevikus veelgi korrata, kuna
elavad jä otsesed kontaktid an^^
navad sdati paremaid tulemusi
i kirjaliku il
suure-aiiad
-keskused;•;. —
Adelaide ja Cahberra,
ib^düd pidustuste
organiseerimiseks
ido Peale seHe tesiatsevaciesfiaii-on
praegta
enhusta-arvavad,
et
®-st eestlaste
0 « "••
TV- ja raadiO'
sid streigi tõttu Soomes TV-ja
raadiovastuvõtjad. Teated on
streigi tõttu puudulikud, kuid
arvatakse et ka Pori Sühilaine-saated
Põhja-Ämeerikasse ja
mujale maailma olevat katkenud.
Ka usutakse, et streik on
pikaaegne; tehnikud nõuavad
7,4% palgakõrgendust, kuid
riiklik Yleisradio on pakkunud
2,6%.
Soomes on ka mõned eraraa-diojaamad,
kuid esialgul polnud
teada kuivõrd need on olenevad
riiklikust saateasutusest või
vaikis kogu Soome õhuruum.
Suur lennu-õnnetus
liinilenuk 183 inimesega pardal
teel New Yorki kukkus Varssavi
lähedal alla. Kõik pardalolijad
said surma. Surnute hulgasi oli
ka 17 ameeriklast. Lennuk oli
lähenemas
Varssavi suunas. Kuid umbes 8
it lennuys
kohal, hakkas
i. Tunnistajate
järgi keeras piloot lennukinina
lähedase^ metsa poole, et mitte
li kukkuda ja seal
hulka inimesi surmataj lennuk
i N.
62-M.-
perest tulevad pidustustel ligemale
Teistest maail
takse 4000-7000 külalist^ mis
^annaks - ^ kögusumnias ;; 7000--
10.000 liikmelise osavõtjate ar-yu.
- Külaliste: arvust oleneb
kahtlemata ka pidustuste
ma j and u s li k õn n e s t u mi n e.
ESTO-88eelarve ;^h
Kanada dollarites ligemale
475.000 dollarilist labikäiku,
iüures õrganisee-ön
saadud Austraalia
Seltside Liidult laenuks
ca 105.000 Kanada dollarit.
• Eestlaste -I^^
dustuste korraldamine väikeses
eestlaste keskuses ja kaugel teistest
kontinentidest^ kus elab
suuremal arvul eestlasi^ oli
kahtlemata eksperimentaalne
üritus ja sellele juhiti tähelepanu
ka siis kui pidustuste korraldamine
Melboü eesti
ühiskonale anti. Kõik senised
ESTO-d : S- kaks/Toronto^^
ja üks Stok-liölmis
(Rootsis) on toimunud
vaba maailma suuremates eestlaste
tsentrumites ning need on
kujunenud tõelisteks globäaise-teks
eesti rahva kokkutulekuteks,
meie; kultuuri' tutvustajateks::
Ja meie rahva ja riigi iseseisvuse
taotlemisele vajaliku seljataguse
loomiseks.; Võib iitelda, et ;^^^
senised ESTO-d on: hiilgavalt
toime tulnud kahe oma olulise
eesmärgiga— sisemiselt meie
oma enesetum
vustunde säili
teistele rahvastele.
senine
Maikeu esimese pühapäeva pealelõeinial toimus Hamiltoni
Convention Cesntre'! moodsas-ja megavas saalis SEENM
(Sodety of Eastern Europeani Nations) 10. aastase juubeli
pidulik kokkutulek õhtusöögiga. Osavõtjaid oli umbes 200,
8-st erirahvusest, samuti arvukalt nende kanadalastest sõpru.
Seinal oli suur kangas, millel märgitud SEEN'i kuuluva 8
railvüsgrupi nimed: Eesti, Lati, Leedu, Poola,
Tshehhosloväkkia, Ungari, Rumeenia ja Ukraina ning
SKod^viibimise ayäs ter-vitusšõnadega
õhtu teadustaja
Merike Koger, kes oH ka eestlaste
poolt koos E: Lindajagä selle
hubase õhtu korraldajaks.
Järgnevalt tervitas Hamiltoni linnapea
R. Morrow, andes üle igale
e s i ndat ud rah v us grupile
Hamiltoni linna lipu. Eestlaste
poolt võttis selle vastu H.E. Seltsi
esimees dr. I. Laurimaa.
Peaminister B. Mulroney tervitused:
edastas parlamendi liige
(Hamilton-West) Peter Peterson,
Lühikese palvuse pidas tsehhi
kirikuõpetaja J. Sach, millele
järgnes õhtusöök. Siis jätkus kava
M. Kogeri lühikese ülevaatega
SEEN'i lO-aastasest tegevusest.
Esimene koosolek toimus 10.
juunil 1977 Hamiltoni Multicultu-^
rai Gentre'isv kus oli esindajaid
eesti, läti, leedu, poola, tsehhi,
ukraina ja ungari rahvusgruppidest.
Oldi arvamisel, et ühiselt
on rahvused enam Võimelised
esindama Ida-Euroopa ikestatud
rah vaid nii Hamiltonis küi ka
Kanadas üldiselt. Põhikiri
koostati ja võeti lõplikult vastu
19. juulil 1977, alla kirjutati 11.
sept. 1977. Organisatsioon
SEEN'i põhimõtteks on: 1)
Võidelda inimõiguste eest Ida-
Euroopa; rahvastele nende
kodumaal; 2) Ühendada Ida-
Euroopa rahvüsed võitluseks vabaduse
jä iseseisvuse
misd näitab, et nad võtavad
oma ülesandeid erakordse tõsidusega
ja katsuvad teha kõik, et
nii-i
V;
saavutamiseks nende rahvastele.
Organisatsioon on oma 10
tegevusaasta vältel osalenud
erinevate rahvuste tähtpäevadel,
võtnud osa demonstratsioonidest^
eriti väärib tähelepanu Musta Lindi
komitee moodustamine,
eestlastest on selles Merike Koger
j a Endel Lindaja. Selle
organiseerimise tagajärjel toimus
mõjuv demonstratsioon--
möödunud augustis linnavalitsuse
ees.. ;
Järgmiseks tutvustas teadustaja
teisi külalisi, kelleks olid selle
aasta SEEN'i esimees V. Vostrez
abikaasaga, külaliskõneleja —
High Park-Swansea MPP Yuri
Shymko abikaasa ja tütrega,
Hamiltoni linnanõunikB. McGul-loch
abikaasaga. Siis oli sõna
käesoleva aasta SEEN'i esimehel,
kes tervitas eelmiste aastate
esimehi- 0. Berztiss'i (läti) - 6
aastat ja L . Luszaklt - 4 aastat.
Juhatusse kuulub ka sel aastal
eestlaste esindajana sekretär E.
Lindaja, olles ka üks SEEN'i
ESTO-st Yaa-ne
senistele eestlaste
ei saa unustada,
et AüMraalia eestlaste töö jsi
vaev annavad ainult siis
loodetud tulemusi kui nende
üleskutsele järgneb kogu vaba
imaaibna eestlaskond ja võtab
vpunalikult suurearvuliselt osa
est.
puks see ei ole äii
eestlaste, vaid kogu
K*Ä.
Koosviibimine jätkus sütitava
kõnega Yuri Shymkolt, MPP.
Kõigepealt ta palus tõusta neil
fiikmetel, kes olid selle organisatsiooni
algatajad ja eestvedajad;
eestlastest tõusid. A. Jurs, A.
Himma, A. Woode ja E. Lindaja.
kõneleja mainis, et ei ole teist
sellist paralleelset organisatsioani
kui SEEN, milline esindab
küllaltki arvukat osa Kanada
rahvaarvust, olles seega internatsionaalse
iseloomuga. Kuid tilon
küllaltki ruumi veel laienemiseks
ning teiste rahvuste juurde tõmbamiseks,
kes võitlevad samuti
kommunismi ohu vastu nagu Ida-
Euroopa rahvad. Ka nimetas
kõneleja, et aasta tagasi toimus
tuuma-katastroof ükrainasv hajutades
hävitust üle terve Euroopa
ja jõudes isegi siinsele kontinendile.
See oudsus ja hädaoht on
seillise süsteemi kätes, kes usuvad,
et inimene on Jumal, . sest
Venemaal valitseb jumalata
rezhiim. Sealne kord püüdis hoida
saladuses Tshernobõli õnnetust ja
sellega kaasuvat hädaohtu, kuid
• v. > >. .V"-
I.'"'
-
> I • ;
' ' '
. I t
Nr. 37
Siia mandrile tulnud uustulnukal
onsageli väga raske aru saada
Ühendriikides valitseva demokraatliku
süsteemi omapärasest
võitlusest võimu pärast seadusandliku
ja täidesaatva võimu
vahel, mille tagajärjel administratsioonil
on sageli võimata
oma poliitikat ellu viia ja seda
järjekindlat rakendada. Kuna
täidesaatvat võimu juhtiv president
ja seadusi andev Kongress
valitakse eraldi ja eriaega-del,
siis juhtub sageli, et
Kongress on ühe partei ja Valge
Maja teise partei kontrolli all.
Vastuolud parteide vahel ühe
või teise probleemi üle otsustamisel
on sageli väga suured,
mida näeme ka praegu Nikaraagua
poliitika viljelemisel. Kuna
Kongress toetab ilmselt Nikaraagua
marksistlikku rezhiimi
ja president omakorda selle
rezhiimi vastu võitlevaid antikommunistlikke
jõudusid, siis
tekivad paratamatult deprimee-rivaid
vastolusid, mis võivad
paisuda sellisteks Ühendriikide
prestiizhi allakiskuvateks sündmusteks
nagu seda on praegune
Iraani-relvamüügi afäär.
Kuid sageli ei ole mängus
mitte ainult seadusandliku ja
täidesaatva võimu vahelised
vastuolud, vaid ka massiteabevahendite
kahepaikne hoiak. Nii
näiteks oli Rooseveltile lubatud
palju vabamad käed tegutsemiseks
kui praegu president
Reaganile. President Roosevelt {
sooritas Teise maailmasõja ajaljl
terve rea kaugeleulatuvaid sam-f
me ilma Kongressi nõusolekuta,]
kuid Reagani päevil ajavad sajad
poliitikud, juriidilised ei
perdid ja Kongressi komisjonid
taga iga dollarit, mis on ühel võil
teisel viisil läinud contra'tej
(Nikaraagua antikommunistid)]
käsutusse. Terava kriitika aljis
langeb ka iga president Reägaiij
verbaalne eksitus või vaieldai
otsus, kuna samai ajal president
Roosieveltile anti ilmselt andel
tema suured eksitused Teis
maailmasõja lõppfaasis, eriti
Jalta konverentsil, kus presij
dent oma nõuandja HarryHo]
kins'i andmetel ei saanud pooli
test asjadest aru, mida räägiti.)
Väga kummalised ja erapooli
kud on Ühendriikide avaliku ai
vamise tegijate seisukohad kj
moraali kiisimuštes. Asja peet
demokraatide presidendikändj
daadi Gary Harfi peale ägedj
jahti, süüdistades teda öö veej
mises koos ühe noore modelligj
Miami lehe toimetajad passisi
autos istudes terve öö, et kim
laks teha, kas Harfi korteris^
õhtul siirdunud naisisik tuh
majast välja või jääb ööseks sii
nav Ajakirjanikud mainisid^
modell oli kogu öö olnud Hai
majas, kuid hiljem selgus,
nad olid jäänud paariks tunni!
autosse magama ning sel
kohta, mis une ajal juhti
polnud neil andmeid. Kuj
Härt on abielus, siis oli „skj
daaP* suur ja Hart'i pöpulai
sus valijaskonna hulgas lani
märgatavalt. Vaadake, millii
ranged moraaliprintsiibid kel
vad ^.Playboy" ja Penthouj
maal! ;,Skandasd'' lõppest<
vasti Harfi loobumisega.
Kuid need moraalireeglid|
kehti alati ja iga isiku koht j
need varieeruvad selle jäi
kuidas seda ühel või teisel ji
peetakse. Nii näitl
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 14, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870514 |
Description
| Title | 1987-05-14-02 |
| OCR text | 0 f J Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 14. mail 1987 Nr. 37 . VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane, 120 A Willüwdale Ave, Willo«^dale, Ont. M2N 4Y2 ^ FREE PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdalc Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2 TegevSoimeöajaj Arvi Tinits. Toimetajas Olaf Kopvillem Toimetuse kolleegi™: Karl Ari;o, Heino Jõe, Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—^3-ni Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas S60.—, poolaastas ^34.— ja veerandaastas $18.— kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt Sl 11.—, S60.-~, $31.-^ Tellimishininiad väljaspool Kanadat: aastas $ 8 0 p o o l a a s tas $44.~~ ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA Sl 15.— S62.—, $32.—, mujal välismaal $140.—, S75.—, S40.— Aadressi muudatus $ ]— —:• Üksiknumbri hind 75 c Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.; Kuulutusi võetakse vastiB nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kdlla 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. _^ ülemaailmsed Eesti ESTO-88 :~. ei enam kaugel: ainult umbes poolteist aastat lahutab meist Austraalias^ Melbourne'is, aset leidvast eestlaste ülemaailmsest kokkutulekust ja kaheksa päeva yältava|test pidustustest .Mitme-- silgustest põhjustest tingituna ei ole ESTO-88 informatsioon ja pidustuste üksikasjad siiiisel mairdril seni eriti esile tõstmist leidnud ja seetõttu oli eriti teretulnud^ et EStO-88üldjÄ Evald Mõisav tema abikaasa ja üldtoimkonna vahendaja Sven Türnö külastasid hiljuti Torontot ja] teisi Põhja-Äitieerika keskusi, kus nad esinesid infor^ matsioonikoosolekütel ja andsid ülevaate^ pidustuste vettevalmis-. ... 'is, . ... Thirlmere's ja Wöllõngöng'is. Kahtlemata tuleb kprrald^atel organisatsiooniliste küsimuste alal lahendada suuri probleeme, kuna näiteks üldtöimkond, jn-formatsiooiii eritoimkondy noorte eritõimkond ning konverentside ja kokkiitulekute kor- 'is, muusika eritõimkond, i eritõimkond ning suur-; u saadud informatSBOonisI nähtub, korraldatakse ka seekordsed pidustused varem toimunud ülemaailmsete Eesti mälestusi-' organiseeriinine ja etteyal-mistamiine Ädelaide^s, sõjaveteran ide ;';eritoimkön:)jä ' rõngkäigu organiseerSmine Sydneys j% teatri eritõimkond Canberra^s. Erinevates linnades tegutsevate eritöimkondade töö koordineerimine ja kõigist eriüksustest ühise:; v^^ iense terviku moodustamine jääb Melbourne'istegut-seva Järele. Esinevad kõ põhielemendid nagu laulupidu, valgüspidu (seekord nimetuse all ,,Muinas^a mälestiisi'0> ro^gUäik, rahvuskongress ja rahvapidu, mille ümber on põunitüd erikonverentsid^ igasugused kokkutulekud^ spordivõistlused, teatrietendused^ noorte üritused, ESTO ball, jumalateenistused jne, kava on jaotatud; ; —-: Austraalia vaid organiserimisvõimeid kuid samai ajal ka diplomaatilist talenti ja arusaavat takti. tingituna talvisele ajale, 28. Kuna iWieibourne Ds siinult 800 eestlast, siis on mülik, et selline arvuliselt väike eesti ühiskond ei suuda üksi nii suürtj yüritust läbi viia. niiig pidustuste orsaniseerimiseks on kasvavat, kuid suurema •ära tarn isek:s::-^v äi jaspopl. Austraaliat tuleks anda eesti ajalehtedele rohkem informatsiooni ning tõmmata Melbourne'i ESTO reklaamimisele aktiivselt kaasa ka erunaade EŠTO toimkonnad. Selliseid üritusi nagu seda pii ESTO-88 üldtjuhi Evald Mõisa ja tertia kaaslaste esinemine Torontos ja Ühendriikide suurematel eestlaste keskustes yõikis tulevikus veelgi korrata, kuna elavad jä otsesed kontaktid an^^ navad sdati paremaid tulemusi i kirjaliku il suure-aiiad -keskused;•;. — Adelaide ja Cahberra, ib^düd pidustuste organiseerimiseks ido Peale seHe tesiatsevaciesfiaii-on praegta enhusta-arvavad, et ®-st eestlaste 0 « "•• TV- ja raadiO' sid streigi tõttu Soomes TV-ja raadiovastuvõtjad. Teated on streigi tõttu puudulikud, kuid arvatakse et ka Pori Sühilaine-saated Põhja-Ämeerikasse ja mujale maailma olevat katkenud. Ka usutakse, et streik on pikaaegne; tehnikud nõuavad 7,4% palgakõrgendust, kuid riiklik Yleisradio on pakkunud 2,6%. Soomes on ka mõned eraraa-diojaamad, kuid esialgul polnud teada kuivõrd need on olenevad riiklikust saateasutusest või vaikis kogu Soome õhuruum. Suur lennu-õnnetus liinilenuk 183 inimesega pardal teel New Yorki kukkus Varssavi lähedal alla. Kõik pardalolijad said surma. Surnute hulgasi oli ka 17 ameeriklast. Lennuk oli lähenemas Varssavi suunas. Kuid umbes 8 it lennuys kohal, hakkas i. Tunnistajate järgi keeras piloot lennukinina lähedase^ metsa poole, et mitte li kukkuda ja seal hulka inimesi surmataj lennuk i N. 62-M.- perest tulevad pidustustel ligemale Teistest maail takse 4000-7000 külalist^ mis ^annaks - ^ kögusumnias ;; 7000-- 10.000 liikmelise osavõtjate ar-yu. - Külaliste: arvust oleneb kahtlemata ka pidustuste ma j and u s li k õn n e s t u mi n e. ESTO-88eelarve ;^h Kanada dollarites ligemale 475.000 dollarilist labikäiku, iüures õrganisee-ön saadud Austraalia Seltside Liidult laenuks ca 105.000 Kanada dollarit. • Eestlaste -I^^ dustuste korraldamine väikeses eestlaste keskuses ja kaugel teistest kontinentidest^ kus elab suuremal arvul eestlasi^ oli kahtlemata eksperimentaalne üritus ja sellele juhiti tähelepanu ka siis kui pidustuste korraldamine Melboü eesti ühiskonale anti. Kõik senised ESTO-d : S- kaks/Toronto^^ ja üks Stok-liölmis (Rootsis) on toimunud vaba maailma suuremates eestlaste tsentrumites ning need on kujunenud tõelisteks globäaise-teks eesti rahva kokkutulekuteks, meie; kultuuri' tutvustajateks:: Ja meie rahva ja riigi iseseisvuse taotlemisele vajaliku seljataguse loomiseks.; Võib iitelda, et ;^^^ senised ESTO-d on: hiilgavalt toime tulnud kahe oma olulise eesmärgiga— sisemiselt meie oma enesetum vustunde säili teistele rahvastele. senine Maikeu esimese pühapäeva pealelõeinial toimus Hamiltoni Convention Cesntre'! moodsas-ja megavas saalis SEENM (Sodety of Eastern Europeani Nations) 10. aastase juubeli pidulik kokkutulek õhtusöögiga. Osavõtjaid oli umbes 200, 8-st erirahvusest, samuti arvukalt nende kanadalastest sõpru. Seinal oli suur kangas, millel märgitud SEEN'i kuuluva 8 railvüsgrupi nimed: Eesti, Lati, Leedu, Poola, Tshehhosloväkkia, Ungari, Rumeenia ja Ukraina ning SKod^viibimise ayäs ter-vitusšõnadega õhtu teadustaja Merike Koger, kes oH ka eestlaste poolt koos E: Lindajagä selle hubase õhtu korraldajaks. Järgnevalt tervitas Hamiltoni linnapea R. Morrow, andes üle igale e s i ndat ud rah v us grupile Hamiltoni linna lipu. Eestlaste poolt võttis selle vastu H.E. Seltsi esimees dr. I. Laurimaa. Peaminister B. Mulroney tervitused: edastas parlamendi liige (Hamilton-West) Peter Peterson, Lühikese palvuse pidas tsehhi kirikuõpetaja J. Sach, millele järgnes õhtusöök. Siis jätkus kava M. Kogeri lühikese ülevaatega SEEN'i lO-aastasest tegevusest. Esimene koosolek toimus 10. juunil 1977 Hamiltoni Multicultu-^ rai Gentre'isv kus oli esindajaid eesti, läti, leedu, poola, tsehhi, ukraina ja ungari rahvusgruppidest. Oldi arvamisel, et ühiselt on rahvused enam Võimelised esindama Ida-Euroopa ikestatud rah vaid nii Hamiltonis küi ka Kanadas üldiselt. Põhikiri koostati ja võeti lõplikult vastu 19. juulil 1977, alla kirjutati 11. sept. 1977. Organisatsioon SEEN'i põhimõtteks on: 1) Võidelda inimõiguste eest Ida- Euroopa; rahvastele nende kodumaal; 2) Ühendada Ida- Euroopa rahvüsed võitluseks vabaduse jä iseseisvuse misd näitab, et nad võtavad oma ülesandeid erakordse tõsidusega ja katsuvad teha kõik, et nii-i V; saavutamiseks nende rahvastele. Organisatsioon on oma 10 tegevusaasta vältel osalenud erinevate rahvuste tähtpäevadel, võtnud osa demonstratsioonidest^ eriti väärib tähelepanu Musta Lindi komitee moodustamine, eestlastest on selles Merike Koger j a Endel Lindaja. Selle organiseerimise tagajärjel toimus mõjuv demonstratsioon-- möödunud augustis linnavalitsuse ees.. ; Järgmiseks tutvustas teadustaja teisi külalisi, kelleks olid selle aasta SEEN'i esimees V. Vostrez abikaasaga, külaliskõneleja — High Park-Swansea MPP Yuri Shymko abikaasa ja tütrega, Hamiltoni linnanõunikB. McGul-loch abikaasaga. Siis oli sõna käesoleva aasta SEEN'i esimehel, kes tervitas eelmiste aastate esimehi- 0. Berztiss'i (läti) - 6 aastat ja L . Luszaklt - 4 aastat. Juhatusse kuulub ka sel aastal eestlaste esindajana sekretär E. Lindaja, olles ka üks SEEN'i ESTO-st Yaa-ne senistele eestlaste ei saa unustada, et AüMraalia eestlaste töö jsi vaev annavad ainult siis loodetud tulemusi kui nende üleskutsele järgneb kogu vaba imaaibna eestlaskond ja võtab vpunalikult suurearvuliselt osa est. puks see ei ole äii eestlaste, vaid kogu K*Ä. Koosviibimine jätkus sütitava kõnega Yuri Shymkolt, MPP. Kõigepealt ta palus tõusta neil fiikmetel, kes olid selle organisatsiooni algatajad ja eestvedajad; eestlastest tõusid. A. Jurs, A. Himma, A. Woode ja E. Lindaja. kõneleja mainis, et ei ole teist sellist paralleelset organisatsioani kui SEEN, milline esindab küllaltki arvukat osa Kanada rahvaarvust, olles seega internatsionaalse iseloomuga. Kuid tilon küllaltki ruumi veel laienemiseks ning teiste rahvuste juurde tõmbamiseks, kes võitlevad samuti kommunismi ohu vastu nagu Ida- Euroopa rahvad. Ka nimetas kõneleja, et aasta tagasi toimus tuuma-katastroof ükrainasv hajutades hävitust üle terve Euroopa ja jõudes isegi siinsele kontinendile. See oudsus ja hädaoht on seillise süsteemi kätes, kes usuvad, et inimene on Jumal, . sest Venemaal valitseb jumalata rezhiim. Sealne kord püüdis hoida saladuses Tshernobõli õnnetust ja sellega kaasuvat hädaohtu, kuid • v. > >. .V"- I.'"' - > I • ; ' ' ' . I t Nr. 37 Siia mandrile tulnud uustulnukal onsageli väga raske aru saada Ühendriikides valitseva demokraatliku süsteemi omapärasest võitlusest võimu pärast seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, mille tagajärjel administratsioonil on sageli võimata oma poliitikat ellu viia ja seda järjekindlat rakendada. Kuna täidesaatvat võimu juhtiv president ja seadusi andev Kongress valitakse eraldi ja eriaega-del, siis juhtub sageli, et Kongress on ühe partei ja Valge Maja teise partei kontrolli all. Vastuolud parteide vahel ühe või teise probleemi üle otsustamisel on sageli väga suured, mida näeme ka praegu Nikaraagua poliitika viljelemisel. Kuna Kongress toetab ilmselt Nikaraagua marksistlikku rezhiimi ja president omakorda selle rezhiimi vastu võitlevaid antikommunistlikke jõudusid, siis tekivad paratamatult deprimee-rivaid vastolusid, mis võivad paisuda sellisteks Ühendriikide prestiizhi allakiskuvateks sündmusteks nagu seda on praegune Iraani-relvamüügi afäär. Kuid sageli ei ole mängus mitte ainult seadusandliku ja täidesaatva võimu vahelised vastuolud, vaid ka massiteabevahendite kahepaikne hoiak. Nii näiteks oli Rooseveltile lubatud palju vabamad käed tegutsemiseks kui praegu president Reaganile. President Roosevelt { sooritas Teise maailmasõja ajaljl terve rea kaugeleulatuvaid sam-f me ilma Kongressi nõusolekuta,] kuid Reagani päevil ajavad sajad poliitikud, juriidilised ei perdid ja Kongressi komisjonid taga iga dollarit, mis on ühel võil teisel viisil läinud contra'tej (Nikaraagua antikommunistid)] käsutusse. Terava kriitika aljis langeb ka iga president Reägaiij verbaalne eksitus või vaieldai otsus, kuna samai ajal president Roosieveltile anti ilmselt andel tema suured eksitused Teis maailmasõja lõppfaasis, eriti Jalta konverentsil, kus presij dent oma nõuandja HarryHo] kins'i andmetel ei saanud pooli test asjadest aru, mida räägiti.) Väga kummalised ja erapooli kud on Ühendriikide avaliku ai vamise tegijate seisukohad kj moraali kiisimuštes. Asja peet demokraatide presidendikändj daadi Gary Harfi peale ägedj jahti, süüdistades teda öö veej mises koos ühe noore modelligj Miami lehe toimetajad passisi autos istudes terve öö, et kim laks teha, kas Harfi korteris^ õhtul siirdunud naisisik tuh majast välja või jääb ööseks sii nav Ajakirjanikud mainisid^ modell oli kogu öö olnud Hai majas, kuid hiljem selgus, nad olid jäänud paariks tunni! autosse magama ning sel kohta, mis une ajal juhti polnud neil andmeid. Kuj Härt on abielus, siis oli „skj daaP* suur ja Hart'i pöpulai sus valijaskonna hulgas lani märgatavalt. Vaadake, millii ranged moraaliprintsiibid kel vad ^.Playboy" ja Penthouj maal! ;,Skandasd'' lõppest< vasti Harfi loobumisega. Kuid need moraalireeglid| kehti alati ja iga isiku koht j need varieeruvad selle jäi kuidas seda ühel või teisel ji peetakse. Nii näitl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-14-02
