1983-09-08-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1983 ~ Thursday, S e p t ^ e r 8, 1983 Nr. 66 Nr. 66
13. ja 14. augustil Toronto Yoit iilikõoH staadioml peetod Ka-mästerite
esivõistlusel 9-lükmdMe „Estonia" Masterite IQubi
saavutas 25 medaMt, meist 12 kulda, 9 hõbedat ja 4 pronksi. |
§üs tänavu need arvud olid va®°
tavalt 12 tiitlit ja 25 medalit
Esmakordselt said Kanada Masterite
meistriks E. Kulmar (200 m)
Ja T. Yellend (kolmikiiüppes).
Paremate tagajärgede hulka
kuuluvad E. 'Kuhnari 200 m
jooks - - 32,55, U. Limiti 5 km
kiirkõnd-— 30.50,11, J. Lentsi
teivashüpe— 2.70 ja K. Trei:
kaugus- ja kolmikhüpped, vastavalt
4.07 ja 8.02, sest need ületasid
CMAA (Kanada Master Atleetide
Ühing) :1983. ä. kõige kõrgema,
,,kuldse tunnusmärgi (bad-ge)",
standEuxli.
Esivõistlusele OÜ kirjalikke tervitusi
saatnud Ontario peaminister
WilHam G. Davis ja North Yorki
linnapea Mel Lastman. Isiklikult
tuli kohale, koos abikaasaga, en^
dine Kanada kindralkuberner Ro-nald
Mitchener, kellele anti üle
Kanada Master-Atleetide Ühingu
auliikme medal, kuna tema on ikkagi
veel tervisesportlane vaatamata
kõrgele vanusele.
Seekord oU esindatud 51 masterite
klubi 190 võistlejaga, neist
38 naist.
Atleete oli isegi tulnud MicM-gani^,
lOMost, -TeBinesseesi Ja
Oregonist,
sest see esivõistlus oli lahtine mit-tekanadalastele.
Vöistluskavas oli 10 jooksu,
üks kiirkõnd, neli hüpet ja viis
viset. Vanuseklassid meestele algasid
35+ kuni 80+ ja naistele 35+
kuni 70+. Ikn oli päiksepaisteline
ja küllaldase soojusega. Kumma-gil
päeval kestsid võistlused parajalt
pika, tööpäeva ulatuses.
Resultaatide tabelist nähtub, et
„Estonia" masterite areng on
edasi läinud.
Kui 1982. a. saavutaü 9 Kana-
Sp^rdimärkiiiad
Berliinis peetud spordivõistlustel
jooksid Ida-Saksa naised
4 X100 m teatejooksus uue maailmarekordi
ajaga 41,53.
EKK Kultuurifondi auhinnaga liroonitud
1 VARI VASK'1 poeem
Liüietaja kaheksas Iiraleraaiiiat on pühendatud onus somiid
vanemaile „keUe vaimust Js vaimnstusest sündisid veranda ja
vsrandaraamatu antor^V
Hind $7.00 pluss 50 ee^ti postikulis
i^ugii VABA EESTLASE talituses
ILMUS
ARVI TINITSA koostatud
Lennuväe abiteenistuslaste sÕJasõitu II maailmasõ
lõpupoolel kirjeldav suurteos
Yälgumärgi kasvandikud
iO lk pluss 80 lk fotosid ja dokument©
Hind $47.00 plusis $1.50 saatekulu Kanadas
$3.00 teistele maadele
aadaval Vaba Eestlase talituses
Juuli lõpul Stokholmis peetud
USA ja põhjamaade kergejöustik-laste
vahelisel maavõistlusel tulid
võitj aks USA võistkonnad, mehed
232:186 ja naised 95:61.
Põhjamaade koondisse kuulus 40
soomlast; 24 rootslast, "13 norralast,
6 taanlast ja 4 islandlast
Põikread: 1. Putukas, 5. Turistide
atraktsioon Egiptuses, 9. Osaline
pulmas, 11. Kaks — ühes
võõrkeeles, 13. Ava seinas, 15.
Kurbmängud, 16. Amper — lühendatult,
18. Koht Põhja-Eestis,
19. Minu. — prantsuse keeles, 20.
Siseelund, 22. Lihula saksakeelne
nimi, 24. Koht Tartus, 25. Itaalia
autotehas, 27. /Ülcsiklane, 29... * •
-sak, 3Q. Kõrgem seisus minevikus,
31. Poola lennuliin, 33. Paguluses
surnud eesti lavatäht, 34.
Lennuvõimetu lind, 36. Proua tiitli
lühend inglise keeles, 37. Väike
liiklusvahend raudteerööbastel, 38.
Mõiste füüsikas, 39. Mõõteriista
astmestik,
Püstreads ..1. ..Riik Aasias, 2.
Kuurort Belgias, 3. Mõiste liikur
misel, 4. Sina -— ühes võõileeles,
5. See oh -—lühendatult. ^;/,Opp,
JAANALMIR
EdukamiaM eesti- MSisterspoirMasi.E, TTrei kSrgiisMppelo
Foto: E. Kulmar
Tel. 293-2128
773-2014
iBiBsi |a parandaie yann
iiimas km ka suvilates.
lõppmäng, 7. Saksa mootorratta
mark, 8. Tasane kõne, 10. Eesti
kirjanduse suurteose peategelased
(kahe nime Vahele panna sõna ja),
12. Mitnae eesti kunstniku nimi,
14. õppeasutus, 17. Haiguse kaasnähe,
19. Kõrgem sõjaväelane,
21. Balti-saksa kunstnik Tartus
19. sajandilj ka naišenmii, 23.
Idamaise valitseja tiitel, 25. Tsel-luloidriba,
26. Kuningas Vanas
Testamendis, 27. Elab kuskil, 28.
Teeb kohvi maitsvamaks,, 29.
Vorm sõnast saagima, 32. Populaarne
ooper, 35. Peenüce karv,
36. Planeet.
•RISTSÕNA NR. 1159 • '
LAHENDUS :
Põikread: 1. Kraana, 5. Loodus,
9. Menning, 10. Leek, 11. Nead,
13. Teos, 15. Rott, 17. USA, 18.
Prees, 21. Oru, 22. Linda, 23. Eelis,'
24. Balti, 25, Weske, 27. Nõtke,
30. Anu, 31. Raske, 34.' Aed,
35; Gert, 37. Alle, 38. Maas, 40.
Rebu, 42. Aseaine, 43. Rüütel, 44.
Kallis.
Püstread: 1. Kartul, 2. Ames, 3.
Nee, 4. Ankur, 5. Linne, 6. One,
7. Ogar, 8. Saatus, 10. Loan, 12.
Doolj 14. Esimene, 16. Trikkel,
18. Paber, 19. Ellis, 20. Seine, 25.
Wagner, 26. Surm, 28. Talu, 29.
Edevus, 32. Aksel, 33. Kirik, 36.
Taat, 37. Abel, 39. Ase, 41. Ena.
IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG
Vqlilc Mihkel Lüdigu Ipomingust
EüekantDd lOO-aastasesimm mälestamise kontee^
9. mjvembrü 1980 Torontos
LWljel: AVAMÄNG--FANTAAiSIA, L I ^
: IGATSUS, BALLAAD.
n küljel: JAANIÖÖ ~ sümfooniline poeem, PÕUSMETSA
JTÄRV, Km ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
ÜKS PISAR VEEREB, KOIT.
Kaastegevad sümfooniaorke^er, noortekoor „Lqo(iis**, T. E.
Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid (hme Laikve, Irene Loos-berg
ja tsheUist Winona Zelenka. Jnhataja P. P. Lüdig.
HIND $13.50 ptass SM
Saadaval „VABA EESTLASE** talituses ja
EeSü Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto
Müügil VABA EESTLASE talituses:
II
Sündmusi ja jutustusi mereelust
lesti Känbakevastiku Juhtkonna Koondise, Torbntt^
väljaandel, 302 lk
HIND $8.— pluss saatekulu Kanadasse $1.—, mujale $2.-
0
B '
Q a
o
o
"o0
•
• 0 a
a
•
' d a
o a
o •
a
. o
•
a
o
•
D
o
D
O 0
o
o
o
• 0
o.
.o
o
a
8)
01 a
a.
a
a
o.
•
o
0
KUUIMATA M TÄNINI VEEL ÜIJESKIMUTAMATA
meie
mõnes tukis ümber
Iga moistliK inimene teab iseenesest,
ehk oleks ta pikem kui
mees, et süsÜd kui ta murule
maha istub poole keha kõrguse
võrra vähem näitab. Aga kui üle-vah-
äägitud kole metsaline maba
d i ^istunud, venis ta keha ehk
kolm korda kõrgemaks, kui käies
-ollolnud.;^•
Istudes, põMtas ta suured sumad
koledalt meeste vastu ja lõi,
enne kui minema läks, jalgadega
maa peale, et maa ümberringi va^
bišes ja kilplased peaaegu kummuli
oleksid langenud; siis pistis met^
saÜne lennuti minema.
Kui kogukonna-peavanem seda
lum • oli ,kuulnud„ laskis, ta. sedamaid
nõüisandäd kokku astuda ja
hakati tarka aru pidama, mis kilplaste
kogukonnaie varjuks on, ja
mis koledale sarvikule metsalisele
kiusatuseks ette tuleb võtta.
Esimese asja poolest leiti mõ^
nus, et igamees kõrge püstaia oma
hoonete ja elumaja ümber teeks,
kust kuri vaenlane üle ei pääseks,
pealegi igäl ööl vahid küla tänavasse
panna.
Teise asja poolest kiideti heaks,
et tugevamast noorest rahvast tosin
mehi saaks välja valitud ja koleda
elaja vastu sõtta saadetud.
Arupidamist mööda talitati hiljemini
asju korrale. \
• - Siiski yenikS: meil Jutt väga pifr^
le, kui tahaksmie siin kõik põhjani
teada anda, kuidas kilplaste vahvad
noormehed end mõrtsuka-ela-ja
tapmise vastu valmistasid ja mis
vahvaid tegusid nemad hiljem toimetasid.
Viimase asja pärast saagu
siin 'aga üks asi nimetatud, mis
nende hädaohtu selgesti avaldab.
Noormehi oli hommikul terve
tosin külast väljaläimid, kõik prisked,
terved ja tugevad, aga õhtul
ei tulnud kenast hulgast mitte
enam koju tagasi kui aga kaksteistkümmend
meest; kõik teised
olid otsa leidnud. Aga needki riismed
ei oleks muidu eluga pääsenud
kui üksnes suure kavaluse läbi.
Sest kui lehtede kahin neile koleda
metsalise tulekut kaugelt kuulutanud,
veel enne kui sarve või saba
ots elajast paistis, olid vahvad me-ha
lamanud ega usaldanud ükski
ennast liigutada, kuni viimaks õhtu
eel üks nende seast, kellest varsti
pikemalt jutustame, natuke pea
üles tõstis ja nägi, et — kuskü
enam hädaohtu karta ei olnud, õn-nelugu
salamahti teistele kuulutades
tõusid nad üheskoos m^ast ja
hakkasid kodu poole minema.
Julge peatõstjaga oli lugu nõnda
olnud. Tema oli mõne aja eest
Mndes ühe kämblalaiuse raudse
rmnakilbi tüki leidnud ja koju viinud.
Kui temale käsk anti mõrtsuka
metsahse vastu = sõtta minna,
läks ta kiiresti rätsepa juurde ja palus
kilbitüki südame kohta oma
kuue sisse õmmelda, et ^da varju
saaks. Rätsep tõotas pealisrÜde ja
voodri vahele rauatüki panna, nii
et mees sellega hiljemini vist ;ra-
•htd-on.-.; • S-'.
Niisuguse tugeva varjuga oli
mehel enam julgust kui teistel,
sellepärast oli ta esimene peatõstja
teiste hulgasjvja-lui :teise<5
koos rahulikult kodu poole läksid,
tõttas ta teelt kõrvale ja läks naaberküla
kanakarja vaatama, kas
ehk võimalik oleks mõnd sulislin-du
kinni tabada ja õhtukeeduse l i saks
kaasa võtta.
õnnetul kombel ei olnud ta jahi-himul
tähele pannud, kuidas kanade
peremees, nott käes, tema kannul
oh, ja kui ta parajasti kana
kinni tahtis võtta, teda vargaks arvas
ja temale valu tahtis anda.
Kilplane — ei tea kas kanajahü
või noti/eest põgenedes — tahtis
üle aia hüpata ja jäi teiba otsa
kinni. Talumees arvas, nüüd on
kanavaras lõksus, ma tahan temale
veel natuke mälestuseks kaasa anda,
et ta meie küla kanade kõõru-tamisi
ära ei unusta. Nõnda mõteldes
sihtis ta malga otsekui terava
oda põgenejale selja tagant
keskkeha kohta, vööst natuke alamale.
Kas sa imet ja õnne näed!
Malga ots põrkas tagasi, seni kui
kilplane tagant tõukamise abiga
hõlpsalt üle aia pääses, ja kibedasti
putkama punus.
Kui tä mõne aja pärast tagaki-hutajat
enmn onia kannul ei kuulnud,
hakkas ta puhkama ja saadud
kahju läbi katsuma. Jõe kaldal
vee peeglis keha selja tagant
vaadates, leidis ta kõik kohad terved
ja veata, ja raudlapi oli tark
rätsep just tagapool keha smna
kohta püksivoodri vahele õmmelnud,
kuhu talupoj a teivas teda
puutunud.
Nüüd hüiüdis kilplane suure
rõõmuga:
,,Taevas tasugu rätsepale hüva
palka, kes varjulapi parajasse kohta
on õmmelnud. Tema teadis palju
paremini kui mina ise, kus hä-dakitsikusel
kilplase süda seisab!"
.Mõned õpetatud.mehed, kes'midagi
imelikku asja ei taha salamahti
jätta, vaid kõik püüavad
avalikuks teha, on pika läbikuulamise
ja järelekatsumise läbi leidnud,
mis sugust ja mis seltsi see
kole elajas oH olnud, kes kilplas-tele
ülevalräägitud kairtust sünnitanud.
Sarvi ei leidnud nemad elaja
küljes mitte, aga pikad kõrvad,
neid olid kilplased joobnul peal
sarviks arvanud; niisamuti ei olnud
elaja suurus ja naerilaiused sihnad
õieti üles pandud, vaid leiti mõlemad
palju väiksemad. Ja kõigest
tõusis viimaks avalikuks, et kole
elajas üks nende sugust oli olnud,
keda meie maal haavikuisandaks
ehk jäneseks nimetatakse.
K o l m e k ü m n e kaheksas
p e a t ü k k .
pista; aga et mulle kogemata seesugust
pahandust ei juhtuks, et ma
dksides võõra hobuse selga võiksin
istuda, sellepärast ootan, kuni teised
kõik hobuste selga on läinud;
sest see hobune, mis viunäks Üksi
teistest üle jääb, on vististi minu
oma." -—
Kui kilplased koleda elaja vastu
sõtta läksid, istusid ka mõned mehed
|iobuste selga, mis tõesti lihast
ja luiest olid loodud, mitte puust
tehtud, nagu kord üleval iMgiti.
Sest nemad arvasid ses asjas väga
osavalt: sõjas on parem, kui mehel
hädapakitusel kuus jalga all on,
miska ratsamees hõlpsamalt pakku
pääseb kui kahejalgse kohuse turjal.
Kui nad edasi sõitsid, nähti üht
nende hulgas, kes teistega seltsis
puhkamise ajal hobuse seljast maha
astus, aga selga minnes iga
kord viimaseks jäi. Üks teine, kes
seda tähele oH pannud, küsis, mis
see tükk pidi tähendama? -
Viibija kostis: „Minu hing ©i
salli ülekohut, sellepärast ei tahaks
ma kätt kuskil võõra oma külge
Hiljem jõudis rüütelhk kilplaste
selts ühte külasse ja võis vist väga
kena vaadata olla, sest kõik küla
poisikesed jooksid' kisaga seltsi
kannul, loopisid mehi ja hobu.^cid
kividega ta^a, nii et hobused mõnikord
äkitselt üles kargasid, kui
oleks neid kihulane torkinud.
Kilplased ei pannud scvia tühck-,
mis poisikesed nende selja taga tegid,
sest neil oli viisiks v\^etud vsil-ma
eespool pead üle nina ja mitte
selja taga kanda; sellepärast arvasid
nad hobuste kargamisest, et
kaerad kõhus elajaid lirksaks ku-tistanud,
muidu oleksid nad vist
koledat sõda poisikeste vastu alustanud.
Kogemata puutus-üks visatud
kivi selle küplase kuklasse, kelle
hing ülekohut ei sallinud. Silmapilk
kargas ta hobuse seljast maha
ja palus teist meest, kes tema kõrval
sõitis ja temast hea tüki pi-
I^em oli, temaga hobust vahetada.
^Mispärast?" küsis teine.
,yKas sa näed," kostis esimene,
„minu hobune on natuke peru;
praegu lõi ta jalaga tagint üles ja
puutus rautatud kabi nfulle päheJ
Sa oled minust pikem, | sinu
ei ulata ta jalg mitte."
ADVC
ENI
ADVOl
R«om 1002,1
Toronto
fottiii«dr<
Oirt.(Eiiy
Teleff
2^tundi tele
ADO
HETHERII
Advoki
US Bay St.,
õhtuti 447-:
TÖNI
ADVOl
Yorkdale Placj
Toronto,
Telcfc
kodd
Kö]
ESJSDU
H;LAI
*«INS1
1482 Ba(
(Bathüi
Tficfon kod
JOHN E
Chartered
181 Unlveisid
Toronto, Q
Tel J
i- •-' •
• •
Paljud eestlased
S • •
et teen i(
raud- jo
I ' knmtii
'i-nSi!
•
B. RISTMAC
1
VABA
T0IMETU5
avatud
reedeni k|
Toimetaja
.tel. 4^
Telefonid: toil
tall
KUULI
VABA
on tasuv ajj
leviM
üks toll ühel
kuulutuste ki
tekstis .....
esiküljel I
Knnlatnsi vi
nädala esimesi
,emasp. hommj
nädala teise aj
map. jhonii
tel. 4^
Väljaspö^
Leida Marlc>
' Postiaadress: |
9 Parravano
Willowdale,
a
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 8, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830908 |
Description
| Title | 1983-09-08-06 |
| OCR text | 1983 ~ Thursday, S e p t ^ e r 8, 1983 Nr. 66 Nr. 66 13. ja 14. augustil Toronto Yoit iilikõoH staadioml peetod Ka-mästerite esivõistlusel 9-lükmdMe „Estonia" Masterite IQubi saavutas 25 medaMt, meist 12 kulda, 9 hõbedat ja 4 pronksi. | §üs tänavu need arvud olid va®° tavalt 12 tiitlit ja 25 medalit Esmakordselt said Kanada Masterite meistriks E. Kulmar (200 m) Ja T. Yellend (kolmikiiüppes). Paremate tagajärgede hulka kuuluvad E. 'Kuhnari 200 m jooks - - 32,55, U. Limiti 5 km kiirkõnd-— 30.50,11, J. Lentsi teivashüpe— 2.70 ja K. Trei: kaugus- ja kolmikhüpped, vastavalt 4.07 ja 8.02, sest need ületasid CMAA (Kanada Master Atleetide Ühing) :1983. ä. kõige kõrgema, ,,kuldse tunnusmärgi (bad-ge)", standEuxli. Esivõistlusele OÜ kirjalikke tervitusi saatnud Ontario peaminister WilHam G. Davis ja North Yorki linnapea Mel Lastman. Isiklikult tuli kohale, koos abikaasaga, en^ dine Kanada kindralkuberner Ro-nald Mitchener, kellele anti üle Kanada Master-Atleetide Ühingu auliikme medal, kuna tema on ikkagi veel tervisesportlane vaatamata kõrgele vanusele. Seekord oU esindatud 51 masterite klubi 190 võistlejaga, neist 38 naist. Atleete oli isegi tulnud MicM-gani^, lOMost, -TeBinesseesi Ja Oregonist, sest see esivõistlus oli lahtine mit-tekanadalastele. Vöistluskavas oli 10 jooksu, üks kiirkõnd, neli hüpet ja viis viset. Vanuseklassid meestele algasid 35+ kuni 80+ ja naistele 35+ kuni 70+. Ikn oli päiksepaisteline ja küllaldase soojusega. Kumma-gil päeval kestsid võistlused parajalt pika, tööpäeva ulatuses. Resultaatide tabelist nähtub, et „Estonia" masterite areng on edasi läinud. Kui 1982. a. saavutaü 9 Kana- Sp^rdimärkiiiad Berliinis peetud spordivõistlustel jooksid Ida-Saksa naised 4 X100 m teatejooksus uue maailmarekordi ajaga 41,53. EKK Kultuurifondi auhinnaga liroonitud 1 VARI VASK'1 poeem Liüietaja kaheksas Iiraleraaiiiat on pühendatud onus somiid vanemaile „keUe vaimust Js vaimnstusest sündisid veranda ja vsrandaraamatu antor^V Hind $7.00 pluss 50 ee^ti postikulis i^ugii VABA EESTLASE talituses ILMUS ARVI TINITSA koostatud Lennuväe abiteenistuslaste sÕJasõitu II maailmasõ lõpupoolel kirjeldav suurteos Yälgumärgi kasvandikud iO lk pluss 80 lk fotosid ja dokument© Hind $47.00 plusis $1.50 saatekulu Kanadas $3.00 teistele maadele aadaval Vaba Eestlase talituses Juuli lõpul Stokholmis peetud USA ja põhjamaade kergejöustik-laste vahelisel maavõistlusel tulid võitj aks USA võistkonnad, mehed 232:186 ja naised 95:61. Põhjamaade koondisse kuulus 40 soomlast; 24 rootslast, "13 norralast, 6 taanlast ja 4 islandlast Põikread: 1. Putukas, 5. Turistide atraktsioon Egiptuses, 9. Osaline pulmas, 11. Kaks — ühes võõrkeeles, 13. Ava seinas, 15. Kurbmängud, 16. Amper — lühendatult, 18. Koht Põhja-Eestis, 19. Minu. — prantsuse keeles, 20. Siseelund, 22. Lihula saksakeelne nimi, 24. Koht Tartus, 25. Itaalia autotehas, 27. /Ülcsiklane, 29... * • -sak, 3Q. Kõrgem seisus minevikus, 31. Poola lennuliin, 33. Paguluses surnud eesti lavatäht, 34. Lennuvõimetu lind, 36. Proua tiitli lühend inglise keeles, 37. Väike liiklusvahend raudteerööbastel, 38. Mõiste füüsikas, 39. Mõõteriista astmestik, Püstreads ..1. ..Riik Aasias, 2. Kuurort Belgias, 3. Mõiste liikur misel, 4. Sina -— ühes võõileeles, 5. See oh -—lühendatult. ^;/,Opp, JAANALMIR EdukamiaM eesti- MSisterspoirMasi.E, TTrei kSrgiisMppelo Foto: E. Kulmar Tel. 293-2128 773-2014 iBiBsi |a parandaie yann iiimas km ka suvilates. lõppmäng, 7. Saksa mootorratta mark, 8. Tasane kõne, 10. Eesti kirjanduse suurteose peategelased (kahe nime Vahele panna sõna ja), 12. Mitnae eesti kunstniku nimi, 14. õppeasutus, 17. Haiguse kaasnähe, 19. Kõrgem sõjaväelane, 21. Balti-saksa kunstnik Tartus 19. sajandilj ka naišenmii, 23. Idamaise valitseja tiitel, 25. Tsel-luloidriba, 26. Kuningas Vanas Testamendis, 27. Elab kuskil, 28. Teeb kohvi maitsvamaks,, 29. Vorm sõnast saagima, 32. Populaarne ooper, 35. Peenüce karv, 36. Planeet. •RISTSÕNA NR. 1159 • ' LAHENDUS : Põikread: 1. Kraana, 5. Loodus, 9. Menning, 10. Leek, 11. Nead, 13. Teos, 15. Rott, 17. USA, 18. Prees, 21. Oru, 22. Linda, 23. Eelis,' 24. Balti, 25, Weske, 27. Nõtke, 30. Anu, 31. Raske, 34.' Aed, 35; Gert, 37. Alle, 38. Maas, 40. Rebu, 42. Aseaine, 43. Rüütel, 44. Kallis. Püstread: 1. Kartul, 2. Ames, 3. Nee, 4. Ankur, 5. Linne, 6. One, 7. Ogar, 8. Saatus, 10. Loan, 12. Doolj 14. Esimene, 16. Trikkel, 18. Paber, 19. Ellis, 20. Seine, 25. Wagner, 26. Surm, 28. Talu, 29. Edevus, 32. Aksel, 33. Kirik, 36. Taat, 37. Abel, 39. Ase, 41. Ena. IN MEMORIAM MIHKEL LÜDIG Vqlilc Mihkel Lüdigu Ipomingust EüekantDd lOO-aastasesimm mälestamise kontee^ 9. mjvembrü 1980 Torontos LWljel: AVAMÄNG--FANTAAiSIA, L I ^ : IGATSUS, BALLAAD. n küljel: JAANIÖÖ ~ sümfooniline poeem, PÕUSMETSA JTÄRV, Km ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK, ÜKS PISAR VEEREB, KOIT. Kaastegevad sümfooniaorke^er, noortekoor „Lqo(iis**, T. E. Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid (hme Laikve, Irene Loos-berg ja tsheUist Winona Zelenka. Jnhataja P. P. Lüdig. HIND $13.50 ptass SM Saadaval „VABA EESTLASE** talituses ja EeSü Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto Müügil VABA EESTLASE talituses: II Sündmusi ja jutustusi mereelust lesti Känbakevastiku Juhtkonna Koondise, Torbntt^ väljaandel, 302 lk HIND $8.— pluss saatekulu Kanadasse $1.—, mujale $2.- 0 B ' Q a o o "o0 • • 0 a a • ' d a o a o • a . o • a o • D o D O 0 o o o • 0 o. .o o a 8) 01 a a. a a o. • o 0 KUUIMATA M TÄNINI VEEL ÜIJESKIMUTAMATA meie mõnes tukis ümber Iga moistliK inimene teab iseenesest, ehk oleks ta pikem kui mees, et süsÜd kui ta murule maha istub poole keha kõrguse võrra vähem näitab. Aga kui üle-vah- äägitud kole metsaline maba d i ^istunud, venis ta keha ehk kolm korda kõrgemaks, kui käies -ollolnud.;^• Istudes, põMtas ta suured sumad koledalt meeste vastu ja lõi, enne kui minema läks, jalgadega maa peale, et maa ümberringi va^ bišes ja kilplased peaaegu kummuli oleksid langenud; siis pistis met^ saÜne lennuti minema. Kui kogukonna-peavanem seda lum • oli ,kuulnud„ laskis, ta. sedamaid nõüisandäd kokku astuda ja hakati tarka aru pidama, mis kilplaste kogukonnaie varjuks on, ja mis koledale sarvikule metsalisele kiusatuseks ette tuleb võtta. Esimese asja poolest leiti mõ^ nus, et igamees kõrge püstaia oma hoonete ja elumaja ümber teeks, kust kuri vaenlane üle ei pääseks, pealegi igäl ööl vahid küla tänavasse panna. Teise asja poolest kiideti heaks, et tugevamast noorest rahvast tosin mehi saaks välja valitud ja koleda elaja vastu sõtta saadetud. Arupidamist mööda talitati hiljemini asju korrale. \ • - Siiski yenikS: meil Jutt väga pifr^ le, kui tahaksmie siin kõik põhjani teada anda, kuidas kilplaste vahvad noormehed end mõrtsuka-ela-ja tapmise vastu valmistasid ja mis vahvaid tegusid nemad hiljem toimetasid. Viimase asja pärast saagu siin 'aga üks asi nimetatud, mis nende hädaohtu selgesti avaldab. Noormehi oli hommikul terve tosin külast väljaläimid, kõik prisked, terved ja tugevad, aga õhtul ei tulnud kenast hulgast mitte enam koju tagasi kui aga kaksteistkümmend meest; kõik teised olid otsa leidnud. Aga needki riismed ei oleks muidu eluga pääsenud kui üksnes suure kavaluse läbi. Sest kui lehtede kahin neile koleda metsalise tulekut kaugelt kuulutanud, veel enne kui sarve või saba ots elajast paistis, olid vahvad me-ha lamanud ega usaldanud ükski ennast liigutada, kuni viimaks õhtu eel üks nende seast, kellest varsti pikemalt jutustame, natuke pea üles tõstis ja nägi, et — kuskü enam hädaohtu karta ei olnud, õn-nelugu salamahti teistele kuulutades tõusid nad üheskoos m^ast ja hakkasid kodu poole minema. Julge peatõstjaga oli lugu nõnda olnud. Tema oli mõne aja eest Mndes ühe kämblalaiuse raudse rmnakilbi tüki leidnud ja koju viinud. Kui temale käsk anti mõrtsuka metsahse vastu = sõtta minna, läks ta kiiresti rätsepa juurde ja palus kilbitüki südame kohta oma kuue sisse õmmelda, et ^da varju saaks. Rätsep tõotas pealisrÜde ja voodri vahele rauatüki panna, nii et mees sellega hiljemini vist ;ra- •htd-on.-.; • S-'. Niisuguse tugeva varjuga oli mehel enam julgust kui teistel, sellepärast oli ta esimene peatõstja teiste hulgasjvja-lui :teise<5 koos rahulikult kodu poole läksid, tõttas ta teelt kõrvale ja läks naaberküla kanakarja vaatama, kas ehk võimalik oleks mõnd sulislin-du kinni tabada ja õhtukeeduse l i saks kaasa võtta. õnnetul kombel ei olnud ta jahi-himul tähele pannud, kuidas kanade peremees, nott käes, tema kannul oh, ja kui ta parajasti kana kinni tahtis võtta, teda vargaks arvas ja temale valu tahtis anda. Kilplane — ei tea kas kanajahü või noti/eest põgenedes — tahtis üle aia hüpata ja jäi teiba otsa kinni. Talumees arvas, nüüd on kanavaras lõksus, ma tahan temale veel natuke mälestuseks kaasa anda, et ta meie küla kanade kõõru-tamisi ära ei unusta. Nõnda mõteldes sihtis ta malga otsekui terava oda põgenejale selja tagant keskkeha kohta, vööst natuke alamale. Kas sa imet ja õnne näed! Malga ots põrkas tagasi, seni kui kilplane tagant tõukamise abiga hõlpsalt üle aia pääses, ja kibedasti putkama punus. Kui tä mõne aja pärast tagaki-hutajat enmn onia kannul ei kuulnud, hakkas ta puhkama ja saadud kahju läbi katsuma. Jõe kaldal vee peeglis keha selja tagant vaadates, leidis ta kõik kohad terved ja veata, ja raudlapi oli tark rätsep just tagapool keha smna kohta püksivoodri vahele õmmelnud, kuhu talupoj a teivas teda puutunud. Nüüd hüiüdis kilplane suure rõõmuga: ,,Taevas tasugu rätsepale hüva palka, kes varjulapi parajasse kohta on õmmelnud. Tema teadis palju paremini kui mina ise, kus hä-dakitsikusel kilplase süda seisab!" .Mõned õpetatud.mehed, kes'midagi imelikku asja ei taha salamahti jätta, vaid kõik püüavad avalikuks teha, on pika läbikuulamise ja järelekatsumise läbi leidnud, mis sugust ja mis seltsi see kole elajas oH olnud, kes kilplas-tele ülevalräägitud kairtust sünnitanud. Sarvi ei leidnud nemad elaja küljes mitte, aga pikad kõrvad, neid olid kilplased joobnul peal sarviks arvanud; niisamuti ei olnud elaja suurus ja naerilaiused sihnad õieti üles pandud, vaid leiti mõlemad palju väiksemad. Ja kõigest tõusis viimaks avalikuks, et kole elajas üks nende sugust oli olnud, keda meie maal haavikuisandaks ehk jäneseks nimetatakse. K o l m e k ü m n e kaheksas p e a t ü k k . pista; aga et mulle kogemata seesugust pahandust ei juhtuks, et ma dksides võõra hobuse selga võiksin istuda, sellepärast ootan, kuni teised kõik hobuste selga on läinud; sest see hobune, mis viunäks Üksi teistest üle jääb, on vististi minu oma." -— Kui kilplased koleda elaja vastu sõtta läksid, istusid ka mõned mehed |iobuste selga, mis tõesti lihast ja luiest olid loodud, mitte puust tehtud, nagu kord üleval iMgiti. Sest nemad arvasid ses asjas väga osavalt: sõjas on parem, kui mehel hädapakitusel kuus jalga all on, miska ratsamees hõlpsamalt pakku pääseb kui kahejalgse kohuse turjal. Kui nad edasi sõitsid, nähti üht nende hulgas, kes teistega seltsis puhkamise ajal hobuse seljast maha astus, aga selga minnes iga kord viimaseks jäi. Üks teine, kes seda tähele oH pannud, küsis, mis see tükk pidi tähendama? - Viibija kostis: „Minu hing ©i salli ülekohut, sellepärast ei tahaks ma kätt kuskil võõra oma külge Hiljem jõudis rüütelhk kilplaste selts ühte külasse ja võis vist väga kena vaadata olla, sest kõik küla poisikesed jooksid' kisaga seltsi kannul, loopisid mehi ja hobu.^cid kividega ta^a, nii et hobused mõnikord äkitselt üles kargasid, kui oleks neid kihulane torkinud. Kilplased ei pannud scvia tühck-, mis poisikesed nende selja taga tegid, sest neil oli viisiks v\^etud vsil-ma eespool pead üle nina ja mitte selja taga kanda; sellepärast arvasid nad hobuste kargamisest, et kaerad kõhus elajaid lirksaks ku-tistanud, muidu oleksid nad vist koledat sõda poisikeste vastu alustanud. Kogemata puutus-üks visatud kivi selle küplase kuklasse, kelle hing ülekohut ei sallinud. Silmapilk kargas ta hobuse seljast maha ja palus teist meest, kes tema kõrval sõitis ja temast hea tüki pi- I^em oli, temaga hobust vahetada. ^Mispärast?" küsis teine. ,yKas sa näed," kostis esimene, „minu hobune on natuke peru; praegu lõi ta jalaga tagint üles ja puutus rautatud kabi nfulle päheJ Sa oled minust pikem, | sinu ei ulata ta jalg mitte." ADVC ENI ADVOl R«om 1002,1 Toronto fottiii«dr< Oirt.(Eiiy Teleff 2^tundi tele ADO HETHERII Advoki US Bay St., õhtuti 447-: TÖNI ADVOl Yorkdale Placj Toronto, Telcfc kodd Kö] ESJSDU H;LAI *«INS1 1482 Ba( (Bathüi Tficfon kod JOHN E Chartered 181 Unlveisid Toronto, Q Tel J i- •-' • • • Paljud eestlased S • • et teen i( raud- jo I ' knmtii 'i-nSi! • B. RISTMAC 1 VABA T0IMETU5 avatud reedeni k| Toimetaja .tel. 4^ Telefonid: toil tall KUULI VABA on tasuv ajj leviM üks toll ühel kuulutuste ki tekstis ..... esiküljel I Knnlatnsi vi nädala esimesi ,emasp. hommj nädala teise aj map. jhonii tel. 4^ Väljaspö^ Leida Marlc> ' Postiaadress: | 9 Parravano Willowdale, a |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-08-06
