Vaba eestlane , December 16, 1982

              Nr. 94
ie^ V,rahuaktsi(/nide**
^ede V ^esmärgüJts on
Ja iäänemaa|lma rel-
|endailiiiii^>l^ /lumarel-kuktšiooni
j^Imutami-lil,
mil venelased on
Jeivastuse alal ameerik-
Ismires ülekaalus? On
Ifl ideelised, rahuarmas-li
oska endile oma tege°
I r u anda või on siin te-leesriide
tagant osavalt
bntidega, kellede ees-president
Reagani rel^
flaanide nurja ajamine
riikide tembeldamine
[s- ja rahu vaenlaseks?
Keagan juba vihjas
|r; sõnavõtus vene agen-sle
n.n. rahukampaania
nsjel, kuid siis tõttas
šhja-Ameerika mandri
\i teda hurjutama ja
lalt oma sõnade taga­laid
tõendeid. Selline
Jolevate tõendite esita-
|r>iiskl nii lihtne kui se-
?, kuna agentide selja- ^
ajad on hästi maskee-
Ijatud ning sageli on
Imatu siinsete liberaal-alusel
hakata kedagi
J la sündmuste areng
Ita südametunnistusega
Jiuse ette ja päevaval-jni
valitses üldine arva-
|d isikud, kes korralda-
Littoni tehaste juures
[nstratsiooni ühendrii-
[ttide juhtimisseadme-irimise
lõpetamiseks,
krtest ideedest kantud
tuleviku pärast muret-apsed.
Kuid nüüd kin-krooniadvokaat
Nor-
[, et ühe demonStran-kdud
päevik vihjab ti-.
Imetele N. Liidu agen-fkaadi
kätte sattunud
lub 21-aastasele Ivan
|kes on tiibraketi vastu
organisatsiooni liige.
selgub, et Lacouvie ku­lu
lõpul ja juuni algul
is tal oli kokkusaamisi
[juhtivate tegelastega,
i ehtüd märkus laseb
yacöuVie'lbn olnud si-
Lüdu saläluureorgä-iikides.
üks politseile
lise pärast kohtu alla
lonstrant mainis, et
külastanud juunis ka
lunud Demokraatlike
iailma Föderatsiooni
kus ta viibis kanada
lavate noorte" esinda-näitavad
eriti
„rähuarmasta-jdmed
stpoplt
puhuvad ja nende
ikti peaksid Kanada
id eriti silmas
hälitsuse peareviäemt
jtulnud avalikkuse ette
jndmetega valitsuse ja
jäte rüklike ettevõtete
prporatsioonide tegevu-
/idemdi andmed ei ol«*
|tavad, kuna need kin-r
Itanada praeguses va­lemis
. on palju lünka-maianduslikult
riigile
kahjulikud Ja lähevad
latele maksma suura
^sitab huvitavaid, kuid
irdlemisi masendavaid
jlteenijate ülesannete
)hta. Aruandest selgub
et ligemale üks kol-teenijatest
ei tea, mil-nende
tööülesanded,
kriitika suun ab revi-kroonikorporatsiooni-lis
nähtavasti ei allu
le pidevale kontrollile,
ftete juhid opereerivad
maksude näol sisse-ihutusuurte
summade­ks
aastas ligemale 3©
Nr. 94- V A B A i i.> -. A M h Thursc. jmber 16, 1982 Lk. 3-
1;
ivat tuumasõda nagu
|ud tavalistes sõdades
(uudaks kontrollida sel-jmust
sellise täpsusega
(iiikord võimalik |on-
^S:SÕjas.iX • V/V-.--^
et tuumasõda loob
jail|Tia ja keegi ei tea
see' sõda võib olla. Mõ-le
najal on maailmal
Iie hävitusest ja peaae-
(tamatüist järeldusist,
võiksid järgneda.
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
!. ja 19. dets.
dr. R. PahapiU, tel. 921-7777
25., 26. ja 27. detsl,
dr. T. Sauks, tei 461-0912
©nne Laikve laulis
Granite Club'!
eesH õhtul
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
poolt 3. detsembril Kanada parla-mendiliikmeile
korraldatud õhtu­söögil
Granite Club'is esines kava­lises
osas lauluettekannetega sop­ran
õnne Laikve, kelle esinemine
õhtu kirjelduses oli eksikombel
märkimata, õnne Laikve esitas õh­tul
kolm meeleolukat laulu, mis
said sooja vastuvõtu osaliseks.
LUGEJAKIRI
MIks vabadusvõitluse
toetus ei kandu üle
Ostke jõuluks kuulsat
skdndindavia jõuIujooki
Saadaval delikatessärides või helistage
meile te^
SCÄNDINAVIAN BEVERAGES
2425 Lucknow Dr. Unit 4,
Mississaoga, Ontario L5S IHl
Alcan Ä\\
Building £ -
Products Il
- ^ A L C AN
; Äuthorized Dealer
LÄH: ETTEVÕTE
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD
20 AASTA GARANTII
.•:•>;•:• ••>V'V.-.\v.v.w.v.
North York'i raekojas peetud ettniliste gruppide näitusel „Jõulud ümber maailma", esitas Kalev Estienne
eesti etnograafilisi esemeid ja Jõulutoite. Pildi! vasakult Evelyn Koop ja Anne Kungla, kes andsid seletusi
väljapanekute kohta. Foto: Vaba Eestlane
2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS M M E
Yõtlke ühendust firma omanikuga. Ei mingit vahemeest
Udo Petersoo, kõnest EKN 30.
aastapäeva puhul selgub, et noor­te
osa EKN töös on tagasihoidlik.
Põhjendusöks mainib ta, et «noor­tel
puudub isiklik läbielatu mä­lestus,
puudub kättemaksu ja viha
tunne", õigus. Aga miks ei ole me
soodustanud noori isiklikult näha
ja kogeda Eestis valitsevat terrorit
ja ülekohut, et tiivustada neid ak­tiivsele
vabadusivõitlusele?
I Toon näite siinsest eesti noorest,
kes külastas Tallinna viimase üld-
. laulupeo aj ai. Elas üle laulupeo
lõpul spontaanse meeleliigutuse sel­lele
kaasa lauldes „Mu isamaa on
minu arm". Järgnevas alllinna de­monstratsioonis
trotsis ta ühiselt
kohalike noortega võimu nii laulu­des
kui ka tegudes. Neil oli ühi­ne
keel ja meel. Ta'koges seal ol­les
liiklüskeeldu, nägi'toidu ja kau­pade
vähesust, sabasid, kontrolle,
venelaste rohkust ja ülbust ning
lohakust.
See kogemus ön enam väärt kui
meie vanemate jutustused siinses
yasakppolses Kanada ühiskonnas.
Tagasipöördununa on ta aktiivne
osavõtja siihseseešü ühiskonnas.
Kahjuks aga Eestit külastanuid
taunitakse siin ja ühel seltsi koos­olekul
tehti ettepanek keelustada
neil kandideerimast seltsi juhatus-
; se.
Leian, et meil tuleb igati toetada
noori, kui nad rakenduvad rahvus­likku
töösse ka siis, kui nende
keel ei ole 100 protsenti perfektne
või mõni mõte ei ühtu täiesti „ya-na
kooli" mõtlemisviisiga. Aastad
ühiskond muudavad' võitlustak­tikat.
Peaasij et eesmärk on sama,
et eestlus
ei
WASfflNGTON (VE) — ühendatud Balti^^^^^ Komitee korraldas möödunud sügisel septemb­ris
ja oktoobris ühendriikides tegutsevate Eesti, Läti, ja Leedu keskorgamsatsioonide esinduskogude liik­mete
hulgas huvitava ja üksikasjalise ankeedi, milles esitati küsimusi nii isiklikul pinnal kui ka sise- ja
välispolütilistest aspektidest lähtudes. Ankeedile vastasid lätlastest 57,89, eestlastest 52 ja leedulastest
31,48 protsenti. Tulemused saadeti edasi ka ühendriikide Kongressi liikmetele, Valgesse Majja ja teiste­le
tähtsatele mstitutsioonidele. Salti rahvaste keskorganisatsioonideks ühendriikides on; Eesti Rahvusko­mitee
ühendriikides, Ameerika Läti ühing ja Ameerika Leedu Nõukogu. ^ ,
Kogusummas esitati 32 küsimust,
mUledest mitmel oli veel terve ri­da
alajaotusi. Vastustest selgub, et
kõigi küsitatute perekondlik sisse­tulek
ulatub keskmiselt 30.000 dol­larist
kuni 39.999 dollarini. Haridus­lik
tase on kõige kõrgem eestlas­tel,
kuna kõik esinduskogu liikmed
omavad keskkooli haridusest kõr­gema
hariduse.
Professionaalseid inimesi on lät­lastel
18,2 prots., eestlastele 15,4
prots. ja leedulasel 11,76 prots.
Eestlastest ja leedulastest on 100
prots. Ühendriikide kodanikud, ku­na
läti keskorganisatsioonis on
ühendriikide kodanike ; arv 90,9
prots. Eestlastest on sündinud ko­dumaal
80,8 prots., Euroopas 11,5
prots. ja Ühendriikides 7,7 prots.
lätlastel on vastavad arvud 90,9''
9,1 ja 0, kuna leedulastest on ainult
58,8 prots. sündinud Leedus, • 5,0
prots. Venemaal ja 35,3 prots.
Ühendriikides.
Eriti huvitavad on need andmed,
mis on antud kolme rahvusgrupi
esindajate poliitiliste tõekspidamis­te
kohta. Äärmuslikke liberaale
eestlaste hulgas ei ole; mõõdukaid,
liberaale on 7,Ö9. prots. Kesklüni
pooladajaid 26,93, mõõdukaid .kon­servatiive
50 ja äärmuslikke kon-servatiiye
15,38 prots. Lätlaste hul­gas
on vastavad arvud 9,118,2;
9,1; 64,5 ja 0, leedulastel 5.88; 5.88;
41, 18; 47.06 ja 0 protsenti.
Nagu sellest nähtub ei ole eest­laste
hulgas äärmuslikke liberaa­le^
kuna ptlastel ja leedulastel
puuduvad äärmuslikud konserva­tiivid.
Ankeedi kohaselt kuulub USA de­mokraatlikku
parteisse 7.69; vaba­riiklaste
p£ rteisse 73.08, iseseisvate
hulka 7.69 ja mitte kuhugi 11,S4
prots. eestlastest. Lätlastel ön vas­tavad
arvud 27,27; 45,45; 0 ja 27,27
prots., leedulastel 35,29 47,06;
11,76 ja 5,88 prots. Seega on eest­lased
erakordselt tugevad vabarük-laste
toetajad, kuna kolmest balti
grupist annavad demokraatidele
kõige suurema toetuse leedulased,
Balti rahvaste esindused ei ole
ankeedi põhjal eriti vaimustatud
Esindajatekoja, senati ja presi­dent
Reagani ja välisministeeriumi
abist balti rahvastele, kusjuures
kõige skeptilisemad on lätlased.
Kui eestlastest 30,78 prots. arva­vad,
et Reagani admimstratsioon
aitab meie vabadustaotlüsele vä­he
kaasa, süs läüaste hulgas on
see protsent 63,63.
Sama tendents valitseb ka välis­ministeeriumi
abi hindamisel.
, NATO abisse ei ole ühelgi rah-vusgrupil
usku, samuti ei hinnata
Lääne-Euroopä riikide abi balti-rahvaste
toetamisel. Eriti alahin­davalt
suhtutakse Lütunud Rahvas­te
Organisatsiooni tegevusesse, ku­na
80,77 prots. eestlasest, 72,72
prots. lätlastest ja 70,59 prots. lee­dulastest
on arvamisel, et sealt ei
tulnud meile mingit abi ega toe- |
, tust.;v • . y
Mida arvavad kolme rahvuse
esinduskogu liikmed sõja puhkemi­se
võimalustest Ühendriikide ja
N. Liidu vahel? Eestlastest usuvad
15,38 prots., et sõda puhkeb lähe­ma
20 aasta jooksul, 46,15 prOts. ei
usu seda võimalust ja 38,46 prot­sendil
ei ole-seisukohta.^ Vastavad
arvud lätlaste kohta on: 0, 72,72 ja
27,27 prots. leedulastel 52,94, 47,06
jaO prots. Sellest selgub, et suure­mad
sojapuhkemise võimalusesse
uskujad on leedulased, kuna lätla­sed
on selles küsimuses erakordselt
suured pessimistid.
0 o c
•. (Algus lk 2)
miljardit dollarit, kuid
ja rahvas teavad väga vähe kuidas
neid summmasid käsitatakse ja
milleks neid kasutatakse.
Kanada üldsusele on võibolla ül­latuseks,
et jkroonikorporatsioonide-na
tegutsevad 306 majanduslikku
ettevõtet, millede eesotsas on sel­lised
hüglased nagu CNR, Petro
Canada, Air Canada, CBC ja tei­sed.
Kuidas nende ettevõtete juhid
nende käbst läbpibisevaid tohutuid
summasid kasutavad, selgub näi­teks
sellest; et Petro-Ganada soo­ritas
hüjuti suure tehingu/ võttes
1,7 miljardi dollari eest üle Petro-flna,
kuid seniajani ei ole selguse­le
jõutud, kas see tehing oli ma­janduslikult
kasulik või oÜ see ai­nult
mõne Ottawa juhtiva tegelase
idee-fixe.
Revident KennethlDye poolt esi­tatud
väärnähete nimekiri on pikk
ning sellest võib järeldada, et isegi
ministritel ei ole alati kontrolli
paljude ettevõtete tegevuse üle.
Liberaalide praeguse valitsuse ma­janduspoliitika,
mis pooldab põhi­liselt
võimalikult paljude suurette­võtete
riigistamiU, leiab kahtlema­ta
pooldamist sotsialistlikult mõt­levate
inimeste hulgas. Kui need
riigistatud ettevõtted kujunevad
aga mõne kõrgelennulise bürokraa­di
juhtimisel rahva .raha neelava­teks
ebamajanduslikeks monstru­miteks,
siis oleks valitsusel ja par­lamendil
siin põhjust vahele astu­da
ning rakendada nende ettevõte­te
üle tihe riiklik kontroll iiagu see
toimub mujal maailmas rüklike
ettevõtete me„ AMI
Toimetusse astus Pennsylvanias aisuv sünnilt sakslanna Giselä McBride ja ulatas raamatu „TaBes from
Estonia", lisades sellejuures, et ta on selle ise tõlkinud, õigemini sakisa keelest kohandanud, siis selle ise
kirjastanud ja ongi praegu Torontos levitamise otstarbel. Maitseka välimuse |a kuJMndusega raamat seob
otsemaid s i l m i . ; ' : y - . '
Gisela McBride on olnud mui- lest ta tahaks veelgi rohkem teada. ,,Kalevipojast", osalt värsivormis,
nasjuttudest huvitatud ja sel alal ka Kohtumised eestlastega Pennsylva- andes eepose lõppvärsside tuleviku-varem
töötanud. Kui ta kätte sat- nias on olnud vähesed, '
tüs Jenas 1922. aastal iknünud
August von Loewise toinietatud
raamat „iFinnische und Estnische
Volksmärchen", siis sidusid teda
need folkloori näited ja tal tekkis
imetlus eestlaste vastu, kuidas
need inimesed on aastasadu säili­kuid
häid muljeid sai ta Balti-morest
ja Torontoski on kokku­puuted
olnud sõbralikud ja and­nud
siingi pildi eeistlaste elm-lootuse.
Samas vaimus on ta sisse­juhatuse
viimased laused, öeldes, et
need muinasjutud on elumärküsed
maalt, mis on olnud'võõraste, Sak-^
samaajä nüüd Jälle Venemaa
Jõust, kui: taUe tutvustati Ehata- ülemvõimu all. „Tales from Esto-re
ühiskonda. • • nia" on üks tunnistaja ja tervitus
Minnes raamatu juurde tagasi, väsimatule eesti rahva vaimule,
nud võõraste all ja siiski säilitanud ütleb ta selgituseks, et muinasjuttu- N a d , eestlased, tõusid jälle, kui nad
oma rahvapärandi. Sakslasena tun- de raamat ^^p näisid olevat peaaegu hävinud ja
• dis ta kurbust ja kaastunnet balti yaid see on mõeldud lugemiseks kustutatud. Ja nende jutustused
rahvaste pärast ja mingist toetami- kõigile vanustele. Ta on tõlkinud elavad edasi,
se ajest valiski^need muinasjutud neid; rahvaj^^^ nii lähedalt Kui tõlkija/kirjastaja imetleb,
inglise keelde tõlkimiseks. saksakeelsele originaalile kui või- eestlaste rasket^^^^^^^^
Sellelaadilistele raamatutele on malik ja nagu need kunagi rahva- davust,
väike turg ja kirjastaja leidmine oi- suust on kirja pandud. Austusest siis ee^lastena peame imetlus-nuks
aeganõudev ja raske. originaali vastu pole ta midagi li- " - - • - - -
Ta valis otsema tee, hakkas ise sanud nagu jutustuste ümberjutuš-kirjastajaks
ja raamat Ilmuski tamisel tavaks on. Ta arvab, et iga-
MÖödunud novembri keskpaiku, suguse lisandiga väheneks jütustu-
Tom Bucci kaanekujundusega,, kus se etniline omapära,
on üksteise alla paigutatud kolme Raamatu eessõnas ta annab lü-vapilõvi
stiliseeritud pead. ; hema ülevaate eesti muinasjuttude
Gisela McBride on raamatu il- iseloomust ja avastamisest,
väärseks Gisela McBride alga­tust
tõlkida eesti muinasjutte,
kanda selle kiijastamise kulusid
ja loota, et ka eestlased ise selle
vastu huvi tunnekisid ning ai­taksid
seda oma tuttavatele ja
noortele lähendada,
noortele on see kindlasti kergem
mumise tõttu leidnud kontakti
eestlastega. Ta öH Baltimores eest­laste
jõululaadal ja räägib vaimus-,
tusega rukkileivast, mida toodi au-totäis
Torontost, mida inimesed ot-mis
olid peamiselt loomajutus- VÜS eesti muinasjuttude juurde paa­tosed,
aga ^elle kõrval ka palju semiseks.
neid, mis on seotud loodusega,
mil eesti rahvausundis oli kesk­ne
koht.
se tagavaraks ostsid. Temagi saks- Kuigi muinasjuttude stiil näib mõ-lasena
hindab rukkileiba, kuid sel- nikord võõras siinse maa lugejaile,
le valik Ühendriikides pole nii lii- ütleb ta, on eestlastel olnud palju
Idderohke kui Torontos. asjalikum toon isegi fantastiliste
Teinud eesti kultuurile selhse asjade kirjeldamisel ja dialoog on
teene, ütleb ta, et see oli nagu uk- põhjamaiselt minimaalne,
se avamine ühe rahva juurde, kel- Raamatu lõppsõnas ön näide
ELIKTRIK
onendDsed Ja pan^i-
'isfied ehima|ades või etteVötetM.
Hallm§762-9
Utsttkts nr. E 1044
Läti äri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Queen St. E. Toronto.— Td. 368-5011
Meü on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varras­tel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmuniseks (macrame). ^ SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA lAr
Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: e»-
masp.—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30—4. M«e
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel 469-2005, kell 3—5 p i
LD MIIL TAI LORS
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
Ü plokfe läänepoolJane'!. Bloori lähedal)
TEL. 769^535
l»AÄyIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Maksab Kanadas: Väljaspool
$48.-0. $58.-
Poolaasto $26.— $31.-
¥eerandaastas $14.— $16.-
KIRIPOSTIGA + SAATEKULU •
Kanadat:
$52.— + $39.— I $44.—
$28.— + $19.50 I $22.—
veerandciciste $15.— + $ 9.20 $ 1 1—
VÄLJASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNUPOSTIGA, aastas $52.—, poolaastas $28.— ja veerand­aastas
$15.— + SAATEKULU — aastas $66.—, poolaastas
$33.—ja veerandaastas $16.50 .
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnbliishers nimele.
•nXEXSOBI]
Tef/fmifie saatei:
VABA EESTLANE
1955 Leslie Si, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 9 T e l l i m i s e katteks lisan $........... siinjuur«s
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aSnilt täSitkBrjas).
Nimi