Vaba eestlane , September 26, 1978

              •I' -.11
< J : -JJ
: J)
I I
Iseä on enamalt jaoM
]t jä Inglismaalt siia
kaubaks, kes naudi-ajakirjahätises
era-reklaamivõimalus!,
rdetakse alati, et ka-leia
oina identsusi
lõimelised kujundama
jist ja eritoimelist ka­li,
alistudes seetõttu
iljastpoolt tulevatele
mõjudele, eriti
[kultuurielu impulssi-
[ jäta siin oma mõju
Ükskõiksus IngemaF
pna saavutuste vastu,
vahtralehe sildi al5,
J on Kanada kodanik,
jstamatuna ja tekib
— kas siin pole te-loisega?
Sihilikkusega
jngemar Korjuse juu-
Jiiglo-saksi ega prant-ippide
juurde vaid
Ln.„koImanda grapi''
väljasaadetud dissi-vene
kindral Peter
(Bitaš Ottawas.NATO
iformatsioonikpmis jo-huvitäväid
mõtteid
^kuid läänemaailma
Ivahekordade analüü-inimõiguste
raken-
[ mainis Grigörenko,
talitab valesti kui
?rib oma tähelepanu
ie dissidentide prot-
Bse taktika rakenda-fe
silmapaaride va-ihanded
arreteeritud
5se saadetud dissi-
[kes on veetnud kuus
ilu vanglates ja vai-kellelt
võeti N. Lü-sel
ajal kui ta vii' 1
Ameerika Üheud-oma
sõnavõtus, et
la väidetega sugugi
lissidentide Anatoli
I ja Alexander Giaz-ja
aktsioone, kuna
led ori tema sõbrad,
siiski palju õigemaks
^ks kui läänemaailm
nende N. Lü^üs jär
dusatud isikute eest,
|ud nõuda põhiliste
ikendamist.
I väitis sellele lisaks,
laäilma ettepanek
ivahetamiseks aitefe
N : Lüdu
iste mahasumm!-
jid on arvamiselj et
vahetamine moote-se
praktilise võima-iste
eest võitlejate
ud tegelikult annab
skvale hingamisaega
te organiseerimiseks
vastu. Läane-andma
oma imm-listele
suurema kaa-kusjuures
disšiden-sid
neUe vajalite
^as Grigbrenko.
jgorenkol on kahtle=
|igus, kui ta iöritisee^
isikute dissidentide
teiste unarusse jät-|
agime hiljuti toimu-
)i disidendi Shtsha-
|u dissidendi Petktase
protsesside puhul,
ilmas, eriti tlhendrii-
II Shtsharanski prot-plhelepanu,
kuna Pet-väevalt
märkimist
liiguvad visad kuul-sharanski
vahetatak-välja
Ühendriikides
J vene salakuulajate;
Iste dissidentide abis-pljavahetamisest
ei
kuulda. Dissidentide
Ine-- kuigi see mõte
väga atraktiivsena
lata väga kõikuvale
\\ ja isegi ebamoraal-kõiki
dissidente on
vahetada, kuna esl-bendriikide
vanglates
jlju vene spioone ja
j a raske otsustada ja
sealt välja lunastada
Kui läänemaailma
räägitakse väga
hanski vabastamisest
põhjust küsida, mis
letkusest; parema kva-
VABA . l ^ T L Ä I ^ .tempäeval, 26. ©9pi September 26,1978 Lk.
30. ja 31. ^ept. on valvearstiks
dr. A. -Mae, tel. 493-7231 Ja
•?.,8;ja9
Akadeemiline yee§<°
koor esines S©©iii@s
>mes Savonlinnas toimuvad
su|iti muusikapidustused Juulikuu
lõjkinädalal oli seal oodatud küla­liseks
Soome lahe 'lõunakaldalt
saabunud Eesti Akadeemiline
Meeskoor, kes a n ^ kaks kontser­ti,
ühe Putsmala ja teise Rantasäl-me
kirikuis. Koori juhtisid Kuno
Areng ja Olev Oja.
Soome ajakirjaiidus on olnud
koori suhtes väga heatabtlik ja tut­vustab
koori ja selle juhte. Kirjuta,-
takse, et koor asutati 1944. a. Gus­tav
Bmesaksa pwjlt. See SO-liikme-
Mne me^oor on olnud eisimene
kutsete meeskoor Eestis. G. Sr-nesaksa
juhatusel on koor käinud
edust eduni ja teiüud mitnieid mat­ku
välismaile. Soomes esines sama
koor /viimati^ ^1 V
Praegu
nesaksa õpilased Kuno Areng ja
01)8v Oja. K. Areng on sündinud
19^. a. ja liitus köodga lauljana
1848. Ta õppis koori juhtimist Tal-
1133333 Leningradi konservatoo-riümeis.
Ta,on juhtinud ka Tal­linna
kanmierkoori/ võites \sks
kuldmedMit Arezžo kooride yõistlu-sel
Itaalias. Ta on olnud orkestri­juhiks
Tallinna ^laulupidudel 1965 ja
-1975.
Olev Oja on sündinud 1935 ja õp­pinud
kairi- ja orkestrijupks Tal­linna
konservatooriumis. Tema lii­tus
meeskooriga lauljana 1960.
1963.' peale pn ta tegutsenud ühe
koori juhina. Tä on lisaks ka mees-
^ r i poolt moodustatud RAM-3
B0ok)kv9rteti ]^
. Meeskoori kavas Savonlinsia su-vepidustusel
olid eesti heliloojad G.
Eriiesaiks ja Veljo Tormis,: vene
Ma^ikud ja 15. sajandi heliloojad
Gabridi, Palesfrina jä Orlando di
Lasso. Sooõie heliloojaist olid esin-
; datud- Selim -. PalmgreB -|a.
Madstoja.
esti lipp yhekscs or
Torontos toimusid püSmpä(svs4 10. septiembril siimus^l
toimus k e i 1 Mt. H e i i s ^ t Mlmistul^ kus Jutlustas A
jumalateeiüstus ¥or1s kalmistul section N; Seal Jiiäustas praost ö,
Kell 4.30 oUviimaiM teenistus ¥ork k a M 15 vastas asuvas
kus jutlustas õp. A. Taul, teenis praost O.l^ihm. õpetajad, keda n ä ^
me šurmmana osa, males
3p.l.tcilmu3
teenis ©fstojaÄ. Taul.
s eeistlasle osas»
pildü koos
-Foto: E. Ilves
Möödunud kolmapäeva õhtul toimtis Eesti Majas K i ^ ^ Ja
esindajate koosolek. Ligemale pfeaffkümsMieiadl osavõtjat puudutasid suvise sündmusega seotud kü­simusi/
kus iiheks punktiks oli järgmiste Kfflamängude k o r r a l d a b ka praeguse Killa-mängude-
peakomitee -tegevuse lõpetamine ning mooduse leidmisie, kuidas m^<Dndl!k vaim
samatsoliseiks iiritušeks. :•
RIÖ/DE JÄNEIRO <¥E) >— lüo de Janeiro^
mitmete erirahvaste iihise! kaasabil Isamaa Nädala nimeline üri­tus,
mis kõigile sellest osavõtjaile elamuse andis Ja kauaks me^-
de Jäi. Bulgaaria lOO; Eesti, Läti, LeedUjUnga^^^ Rumse-lüa
Ja Tshehhoslova^ isesdsvuse 6 0 . a ^ pühitsemi­ne
OÜ selle päeva raames; sinna lUtus ved Älbaaiiia, kes samutigS
leinab oma demõkraatMku korra kaotust. Nendest riilddest Brst-siiliasse
sisserännanud inimesed kannavad oma hinges prolestt
vägivalla vastm Ja oma hinges ühist vajsiiJ^^ oma sim»
nimaade-ises^lsvušg wuesMsž^nniks. • •
Eesitlaste vaihefeord naaberrahves-tega
on olnud soe ja sõbrajlk,
eesitlasftel on yõimölus ka neaid©
ruume kasuitada. Eestlaste srv
aga vähsaaeb, fvianeimaid on iahteu-hiud
swma läbi. Möödunud aasita
tõjwl lahikus šumia läbi eestlaste
juiht Ja ametlife esindaja konsul
Perdina^ Sauikas ipeagu sama-
I afe^selt Ifcoos abikaasaga.
Eelpooliümsitatud peop^
roopast tulnud raihvasite' vahel oli
südamlikult söe. Mitanesit rahvii-sesit
pierenaiiste käed olid valmis­tanud
üJliifcüMuses . igosuguBseid
Sündimuse puhul lehvisid üheik-sa
orjastatud Euroopa r i i ^ lipud
vaba Brasiilia pinnal u M t lifes-teise
kõrvad ja nende ikeSikel lo^
helEJeHkollane-sinlne Bras^iüia rii­gilipp.
Vüniane sümboliseeris
maad,, fees on vastu võtnud kau­gelt
jtulnud immigrandid, võimal-neii
seliei pinnal vabalt
ja oma kodiud luuia.
IsaBmna Nädala teostumine
maldus „CeEtro Brasileiro
Europa LiviPe" Brasiüia kesku­se
Amannete osas tegi pealkomitee
e s h n ^ U. ,Kre©m /fceaifcaivaks, et
Õnitasuo Kiiltuiiri- ja meeleilahu-tusmlnister
Reuben C. Baietzilt on
saabunud, kiri, milles on öeldud,
et Winitaria summadest on Killa-mängudele
aetud 4J500 dollarit
toetust See summa on 1.500 dol­lari
võrra iküsitUat suurem.
on Barrie
mille
leidis, et sellist.suurepärast iiri-tust
pole seal varem korralda­ja
smiirendasid omalt poolt
1.50® dollari võinra, • ; >-
l.miaill968 ilmus esimene mamr
bar N. Liidu põranda-alusest aja­kirjast
„Chramc!e of Gurrent
Evensts" ^enaimašti fcõrieldaikse
selle;^ ingüsfceelse ^imega.). Küm^
me ^aastalt hiljem^^^
gi ja on s u Ä aas*
taie jodksul järjest laiendada
oma maiterjali, nii sisuliselt kui
millega nüüd tcetiise tUdsumma
on p£K>l Killamängude SOOO-dofia-riiisest
eelajwest. •, ;
K i l l a m i M ^ aru-aiinie
on koöatamissl ja mitmed
küsimused pole veel lõpllkidt sel­gunud,
ka see mida Jteha- üleijaa^
giga. Koosolek leidis, et juhatus
lõpetagu -paari, kuu jooksul oma
töö ja ikutsuitagu siis kokku UJUS
koosolek lõplike otsuste tegemi­seks.-;-
;^"V:"
Toronto eestlaskonnas on sage­li
iküsitud, (millal toimuvad; järg­mised
maakOndlilmd Kiilamän-lel
aga oli tõsiseid kahithisi kir-jasttistegevuse
edukusel ja raa-maibuite
.ülemaailmsel levStamisel.
Kuigi R. Kreeni harvas, et iga tõ­sine
eesti perekond sellise seeria
omaks j a huvi võiks olla suur
sellise Killamängude pärandi eda­si
andmisel, arvati siiski, et seda
älgaitust võiks tegema hakata Ees­ti
Liit Kanadas, kuna maJakonda-de
esindajaile käiks see üle jõu.
: Lõpuks jõuti üksmeelsel^^ Sei­sukohale:
idee on vastuvõetav,
vaid tuleks seda hoida fbegevuse-tus
olukorras,' kuni on õige :mg
uute ettevalmistustega alustada
ja ka neid (maakondi kaasa tuua,
kes pole veel organiseeritud. K i l -
lamängud andsid hoogu ka teisite
organiseerimiseks.
Killamängude lõpetaimis© küsi­mus
jäi pooleli. Praegu ei saa
peaikomitee oma tööd lõpetada
enne,:-kui Qnttario'valitsusele ont
saadetud aruame, mis on läbi­vaadatud
raamaitupidaja poolt.
Tuleviku küsimused olid juba
amtlemlst leidnud eelmisite punkr
tide juures. A. Kelder arvas, et
kui me otsuistesime 1981. a. kor^
raldada järgmised mängud, siis
pole vaja komitee tööd
tes leiti, et raha tuleks* anda
maakondadele, kes seda kasu­taksid
Järgmisel korral pare­maks
korraldamiseks Ja tege-
: vüiskapitaiiks..
1^8 käsitles Ohronicle ainult
sündmusi Mosfcyas, LKiingradis
ja Novosibirskis. jNüüd toob ajar
kiri ära uudiseid' igasit N. l Ä i
•Qsasit.--
KGBijuht Juri Andropov on
isiklikult mitii koikia iföotanud, lat
ta selle atjakirja hävitab. Süamaa-ni
pole see õnnestunud. Aga olu­kord
nõuab äärmist ettevaatlik­kust
GhronidÖ väljaandjate poolt.
Ctocnicle on mitu korda ära
toonud uudiseid, mis n
toataäaid leidub ka kõrgeta ame­tites.
Näiteks on CJhronfc aval­danud
salajasi käske tsensoritele.
R: Kreem aga /taMis Killamängiu-de
pärandust teha kättesaadavaks
publitoaitsioonide kaudu kogu ees­ti
r a h v a l e . ^ -
Lõpuks leiti, et senine peakomi­tee
jätkaib onM- itegevuSit kuni ar­veta
ja la-iiuaainete korraldamise
lõpule vümiseni. Järvisel koos­olekul
tuleks .aruitlemislle lahen-daimata
jäänud 'küsimused. Samu­ti
annaks esimees |t. Kreem de­tailsema'
ülevaate kavaitsetavate
raamatute autoreist ja kirjasta­mise
majanduslikest kalkulatsioo-
.nidest. •
Pidulik aktus toimus 1. sep­tembril
Rio De Janeiro Inglaste
Klubi ruiumides. Sündmusel teõnie-lesid
bulgaarlasbe ja rumeenlaste
esindajad, kuna ettenäMud suux-saadijc
Alvaro Teixeira Soar^s jäi
haiguse (tõfttu tulemaita. Pärast
kiõnesid lauldi Brasülia hümni.
Kordamööda toodi ette osavõtvar
te riikid© lipfud Ja kõlasM nende
hümnid.-. :
• Eesti- lipule oM kumitatud Eesti
Vabariigi vapp kolme lõviga.
Lippu hoidis noprsihvakas ja sa­le
blond .tütarlaps, kelle linafearr
va juulksed olid lahtiselt õlgadel.
Rio de Janeiros on 10 eestlast;
Neid on rohkem Sao Paulos, kust
mõned inimesed ka pidustusele
olid tulnud. Lätlaste ja l^duläste
arv on Brasiilias suur, leedulasi
uksi lon Sao Paulo Qsarügis 38.000
ja lätlasi 18.000.
Eestlaste koguarv Brasiilias m.
Mipsiseid, magusaid j a soolaseid
suiutäisi. Selline kckkuhoid ja
sündmuse edukus oli üllatussiks
Teie annetus Ja pärandus
EESTI KUNSTIDE KESKÜSSfLE
ON ipKSUYÄBÄ^^^^^^ :
S©e on teie täispanus eesti
arengule Ja
edasipüsimisele
dr. Jüri Marti^
USÄ-sse saabus 2 nädalat kestva­le
teaduslikule ringsõidule neli nõu­kogude
metsanduse ja keskkonna
küsimustega seotud teadlast, nen­de
hulgas Tallinnal botaanikaaia
direktor cir. Jüri Martin. Teised tu­lijad
on Vene NFSV metsanduse-ministri
abi Nilw>laiPrilepo^ Mosk­va
keemiainstituudi vanem teadus­lik
töötaja Aleksandr Saloy ja Le­ningradi
botaanikaaia asedirektor
Vladislav Aleksejw.
Nõukogude teadlased «tbitvusid
Ohios USA metsandusega ja sõida­vad
edasi Kaliforri^asse, Arizonas-se,
Alabamasse,; Tennessee osarn-ki
ja New Yorki. Ohio ameerika
ajalehed kirjutavad pikemalt di\
Jüri Martinist, kes esines ka nõu­kogude
delegatsiooni esindajana
ameerika metsandusetegeläsfcega
vesteldes. • ' •
:^.::^r'-'-:y/:-i ^ V E S •
Nõukogude Lu­du
hävitajalennukit MIGr23S näh­ti
esimest korda läänemaailmas,
kui iiõufcogude: MIGJennuÄ
külastas 1. augustil Soomes, Kuo­pio
Rissaiä lennuvälja. Lennuki
tüüpninietus \ NATO-riikides on
Kuus; MIG-hävitajat lendasid
Muopiosse otse Kubinka lennu­väljalt,
imis asetseb saja kilomeet­ri
!fea.uguse|M09kvaSt^p^
Pööraitavate Üibadega MIG-23S
hävitaja saavutab 2,3 machi tipp-kiiiiise
j a selle lenniukiirus on 1,1
maohi. (1 mach|— 1000 ta);
Letnniuk , on kavandatud juba,
1967. aastal ja loslmesed lennukid
anfti^ N. Lüdu õhujõududele üle
aastei 1®72. Arved;uS)fce kohaselt
on ijrä-rast 197S. aastat valmista­tud
kokku 500 lennukit. Lennukit
on aaifcud i m a r^yadeta j a vanis-tu^
lta k a Egiptusele, Iraagile, Lü-
. E.' Kreem arvas, et. ta ei näe
võimalust nende korraldaml-
.; • seks'enne.;1981. aastat. •,
1979. a. on Torontos laulupidu
ja Seedriorul raihvaitantsijate pi­dustus,
198Ö. a. aga Rootsis
EST(>^0 suursündnms.
Kuna see on kolmeaastane va­heaeg,
siis arutleti, mida maa-kpnddikud
komiteed ipeaksid järg­mise
korrani tegema. Peeti Süski
vajalikuks, et maaifcomiad vahete­vahel
koos käiksid.
Väga palju j mõttevahetust oli
publikatsioonide küsimuses. R.
Kreem esitas kava, et ülejäägiga
võiks välja anda seeria 64. lk.
Taamatuid, müle üldnimeks oleks
„Meie esivanemaite pärand". See
koosnesks -seitsmest teosest:
1) Killamängud, 2) Eesti rahva
vanad kombed, naljad ja vanasõ­nad.
3) Rahvalaulud ja rahva­muusika,
4) Eesti rÄvatantsud,
5) Raihvatantsujuhi • käsiraamat.
6) Eesti rahvamängud ja 7) Rah­vapärane
eesti kodu, toidud, rah­varõivad
ja nende kandmine. '
Neid käsiraamatiiiid saaks kasu­tada
kõigis eestlaste keskusis
\ Ja see kujuneks eesti kodudes
rahvavaramuks. ' / ' r
SÜDBURY — Lähtudes tõsiasjast, et N. Liidu Ottawa saatkonnast
OHE levitatud üsnagi soliidse välimusega teatmeteoseid Kanada koo­lidele
ka N. Eesti kohta, millede sisu suhtes aga on Eestist pärit­olevatel
Kanada kodanikel veidi erinev seisukoht, tekkis siin mõte
. orgainiseerida ini<dagi seesiguse „uusaja!oö**' vastukaaluks.
Algatuse tegid selleaastased Sud-leerilapsed,
kes 24. veebr,
kuupäevaga ja internatsionaalset
eesti Noorte-Aastat mainivas kirju-:
tises raamatu esilehel annetasid A.
Viirlaid'i ,,,Graves without Gros-ses"
oma kooli (keskkooli) raama-
21. dets. 1977 oli raitmekultuurses
Info-bülletäänis min. N. ;Cafik'u
teade 'Kanada ungarlastest, kes
Ija aastaga kogunud $300.000 ja
föderaalvalitsuselt lisatud $300.000-1
ga, avavad Toronto ülikoolis unga-ri-
aJase õ:
$32w
$ f.5©
$19.—
$10.5®
ümber oli palju
arutlusi, 'kuni põhimõfbteliselt oldi
sellega rtõois, majandiuslifeul poo-
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite M
RexdaJe. Ont. M9V 3Y7
Tel 745-4622
isse. •
Asjaga liitusid eestlasist üliõpila­sed
Laurentiani ülikoolis, kes nn.
oma endistele keskkoolidele anne­tasid
Ja ka teisigi ning nü on
Sudbury keskkoolid varustatud
raamatuga, mille kohta seni on
antud hea hinnang, kui ilukirjan­duslikus
vormis teatmeteosel.
Kuna h.n. „vanad" asjale kaasa
aitasid, tellides raamatud kirjas-tuselt:
Clarke, Irvin & Comp. Ltd.,
791 St. Oair Ave, Toronto M6C
1B8 (ä $10): siis oli ettevõttel edu.
_ Läbirääkimised on käimas veel
Elliot Lake, Sault Ste. Marie ja
Thunder Bay noortega Ja on usu­tav,
et ka seal aktsioonüga
-./netakse. •
Tavaliselt saavad igasugused alga­tused
oma stardi suuremates kes
kustes, kus hoogsalt tegutsevad
paljud noorte organisatsioonid ja
neis teotsevate nimesid võime ala­tihti
lugeda ajalehtedes. Kuigi kõi­gu
neü tegevustel on arva
suur väärtus ja nad ^raiavad me
ometi loodetakse, et see rahvuspo-lütüine
aktsioon ülekanadaliselt —
ja miks mitte ka USA-s ja mujal —
O E I P O S T I GA
Lätlastel ja leedulastel on innil-
Jprtilised aktsiooni kapitalid, mil­lede
intressidest (läti ca 100.000,
leedu ca $200.000—300.000) oma
välisvõitlust fSnantseerivacl.
Ehk jääb ka meil Floridas ja Ba-hamas
puhkusel käimisest veidi
üle, et noorte aktsioone toetada.
Meie Vabadus'^õjas oli üsna mõõ­duandev
noorte panus. Kas nüüdki
meie vabadusvõitluses pole vajalik
seda enam nende aktsioone, sest
nemad on eestluse tuleviku kand-
58..
$30.-
«NNUPOSflGA
$S9,-^^polaast$is $34.50, mrändaast
Aadressi muudatus # centi. • üksiknumbri hind 40 c ^ i .
USA aadressidel „ZIP COBE" .11
A.M.
BONN -T- liääne^aksamaa va­litsus
keeldus kolme kroaadi rah­vuslase
väljaandimisest Jugoslaa­viale,
keda Tito valitsus süüdistab
terroristlikes aktsioonides. Bon­ni
valitsuse otsuse tulemusena ei
anna JugcKslaavia valitsus arvata­vasti
sakslastele välja ka kolme
Baader-Meinhof gängi liiget, kes
arreteeriti juba mitu kuud taga­si
Faiigatshekk yõi p(»ti rahakaart
Fre® Esioiiian Pisblslifiirs nimele.
^^^^^^^ V^^
tm 1% Püstol Sfiio € . Torkate 3,
Palua mulle, saata. VABA EESTLANE
/
MSI sm
/
04 ÕJ,
m . . . Tellimise katteis Usan $
/ as).
Nimi