1978-09-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•I' -.11 < J : -JJ : J) I I Iseä on enamalt jaoM ]t jä Inglismaalt siia kaubaks, kes naudi-ajakirjahätises era-reklaamivõimalus!, rdetakse alati, et ka-leia oina identsusi lõimelised kujundama jist ja eritoimelist kali, alistudes seetõttu iljastpoolt tulevatele mõjudele, eriti [kultuurielu impulssi- [ jäta siin oma mõju Ükskõiksus IngemaF pna saavutuste vastu, vahtralehe sildi al5, J on Kanada kodanik, jstamatuna ja tekib — kas siin pole te-loisega? Sihilikkusega jngemar Korjuse juu- Jiiglo-saksi ega prant-ippide juurde vaid Ln.„koImanda grapi'' väljasaadetud dissi-vene kindral Peter (Bitaš Ottawas.NATO iformatsioonikpmis jo-huvitäväid mõtteid ^kuid läänemaailma Ivahekordade analüü-inimõiguste raken- [ mainis Grigörenko, talitab valesti kui ?rib oma tähelepanu ie dissidentide prot- Bse taktika rakenda-fe silmapaaride va-ihanded arreteeritud 5se saadetud dissi- [kes on veetnud kuus ilu vanglates ja vai-kellelt võeti N. Lü-sel ajal kui ta vii' 1 Ameerika Üheud-oma sõnavõtus, et la väidetega sugugi lissidentide Anatoli I ja Alexander Giaz-ja aktsioone, kuna led ori tema sõbrad, siiski palju õigemaks ^ks kui läänemaailm nende N. Lü^üs jär dusatud isikute eest, |ud nõuda põhiliste ikendamist. I väitis sellele lisaks, laäilma ettepanek ivahetamiseks aitefe N : Lüdu iste mahasumm!- jid on arvamiselj et vahetamine moote-se praktilise võima-iste eest võitlejate ud tegelikult annab skvale hingamisaega te organiseerimiseks vastu. Läane-andma oma imm-listele suurema kaa-kusjuures disšiden-sid neUe vajalite ^as Grigbrenko. jgorenkol on kahtle= |igus, kui ta iöritisee^ isikute dissidentide teiste unarusse jät-| agime hiljuti toimu- )i disidendi Shtsha- |u dissidendi Petktase protsesside puhul, ilmas, eriti tlhendrii- II Shtsharanski prot-plhelepanu, kuna Pet-väevalt märkimist liiguvad visad kuul-sharanski vahetatak-välja Ühendriikides J vene salakuulajate; Iste dissidentide abis-pljavahetamisest ei kuulda. Dissidentide Ine-- kuigi see mõte väga atraktiivsena lata väga kõikuvale \\ ja isegi ebamoraal-kõiki dissidente on vahetada, kuna esl-bendriikide vanglates jlju vene spioone ja j a raske otsustada ja sealt välja lunastada Kui läänemaailma räägitakse väga hanski vabastamisest põhjust küsida, mis letkusest; parema kva- VABA . l ^ T L Ä I ^ .tempäeval, 26. ©9pi September 26,1978 Lk. 30. ja 31. ^ept. on valvearstiks dr. A. -Mae, tel. 493-7231 Ja •?.,8;ja9 Akadeemiline yee§<° koor esines S©©iii@s >mes Savonlinnas toimuvad su|iti muusikapidustused Juulikuu lõjkinädalal oli seal oodatud külaliseks Soome lahe 'lõunakaldalt saabunud Eesti Akadeemiline Meeskoor, kes a n ^ kaks kontserti, ühe Putsmala ja teise Rantasäl-me kirikuis. Koori juhtisid Kuno Areng ja Olev Oja. Soome ajakirjaiidus on olnud koori suhtes väga heatabtlik ja tutvustab koori ja selle juhte. Kirjuta,- takse, et koor asutati 1944. a. Gustav Bmesaksa pwjlt. See SO-liikme- Mne me^oor on olnud eisimene kutsete meeskoor Eestis. G. Sr-nesaksa juhatusel on koor käinud edust eduni ja teiüud mitnieid matku välismaile. Soomes esines sama koor /viimati^ ^1 V Praegu nesaksa õpilased Kuno Areng ja 01)8v Oja. K. Areng on sündinud 19^. a. ja liitus köodga lauljana 1848. Ta õppis koori juhtimist Tal- 1133333 Leningradi konservatoo-riümeis. Ta,on juhtinud ka Tallinna kanmierkoori/ võites \sks kuldmedMit Arezžo kooride yõistlu-sel Itaalias. Ta on olnud orkestrijuhiks Tallinna ^laulupidudel 1965 ja -1975. Olev Oja on sündinud 1935 ja õppinud kairi- ja orkestrijupks Tallinna konservatooriumis. Tema liitus meeskooriga lauljana 1960. 1963.' peale pn ta tegutsenud ühe koori juhina. Tä on lisaks ka mees- ^ r i poolt moodustatud RAM-3 B0ok)kv9rteti ]^ . Meeskoori kavas Savonlinsia su-vepidustusel olid eesti heliloojad G. Eriiesaiks ja Veljo Tormis,: vene Ma^ikud ja 15. sajandi heliloojad Gabridi, Palesfrina jä Orlando di Lasso. Sooõie heliloojaist olid esin- ; datud- Selim -. PalmgreB -|a. Madstoja. esti lipp yhekscs or Torontos toimusid püSmpä(svs4 10. septiembril siimus^l toimus k e i 1 Mt. H e i i s ^ t Mlmistul^ kus Jutlustas A jumalateeiüstus ¥or1s kalmistul section N; Seal Jiiäustas praost ö, Kell 4.30 oUviimaiM teenistus ¥ork k a M 15 vastas asuvas kus jutlustas õp. A. Taul, teenis praost O.l^ihm. õpetajad, keda n ä ^ me šurmmana osa, males 3p.l.tcilmu3 teenis ©fstojaÄ. Taul. s eeistlasle osas» pildü koos -Foto: E. Ilves Möödunud kolmapäeva õhtul toimtis Eesti Majas K i ^ ^ Ja esindajate koosolek. Ligemale pfeaffkümsMieiadl osavõtjat puudutasid suvise sündmusega seotud küsimusi/ kus iiheks punktiks oli järgmiste Kfflamängude k o r r a l d a b ka praeguse Killa-mängude- peakomitee -tegevuse lõpetamine ning mooduse leidmisie, kuidas m^<Dndl!k vaim samatsoliseiks iiritušeks. :• RIÖ/DE JÄNEIRO <¥E) >— lüo de Janeiro^ mitmete erirahvaste iihise! kaasabil Isamaa Nädala nimeline üritus, mis kõigile sellest osavõtjaile elamuse andis Ja kauaks me^- de Jäi. Bulgaaria lOO; Eesti, Läti, LeedUjUnga^^^ Rumse-lüa Ja Tshehhoslova^ isesdsvuse 6 0 . a ^ pühitsemine OÜ selle päeva raames; sinna lUtus ved Älbaaiiia, kes samutigS leinab oma demõkraatMku korra kaotust. Nendest riilddest Brst-siiliasse sisserännanud inimesed kannavad oma hinges prolestt vägivalla vastm Ja oma hinges ühist vajsiiJ^^ oma sim» nimaade-ises^lsvušg wuesMsž^nniks. • • Eesitlaste vaihefeord naaberrahves-tega on olnud soe ja sõbrajlk, eesitlasftel on yõimölus ka neaid© ruume kasuitada. Eestlaste srv aga vähsaaeb, fvianeimaid on iahteu-hiud swma läbi. Möödunud aasita tõjwl lahikus šumia läbi eestlaste juiht Ja ametlife esindaja konsul Perdina^ Sauikas ipeagu sama- I afe^selt Ifcoos abikaasaga. Eelpooliümsitatud peop^ roopast tulnud raihvasite' vahel oli südamlikult söe. Mitanesit rahvii-sesit pierenaiiste käed olid valmistanud üJliifcüMuses . igosuguBseid Sündimuse puhul lehvisid üheik-sa orjastatud Euroopa r i i ^ lipud vaba Brasiilia pinnal u M t lifes-teise kõrvad ja nende ikeSikel lo^ helEJeHkollane-sinlne Bras^iüia riigilipp. Vüniane sümboliseeris maad,, fees on vastu võtnud kaugelt jtulnud immigrandid, võimal-neii seliei pinnal vabalt ja oma kodiud luuia. IsaBmna Nädala teostumine maldus „CeEtro Brasileiro Europa LiviPe" Brasiüia keskuse Amannete osas tegi pealkomitee e s h n ^ U. ,Kre©m /fceaifcaivaks, et Õnitasuo Kiiltuiiri- ja meeleilahu-tusmlnister Reuben C. Baietzilt on saabunud, kiri, milles on öeldud, et Winitaria summadest on Killa-mängudele aetud 4J500 dollarit toetust See summa on 1.500 dollari võrra iküsitUat suurem. on Barrie mille leidis, et sellist.suurepärast iiri-tust pole seal varem korraldaja smiirendasid omalt poolt 1.50® dollari võinra, • ; >- l.miaill968 ilmus esimene mamr bar N. Liidu põranda-alusest ajakirjast „Chramc!e of Gurrent Evensts" ^enaimašti fcõrieldaikse selle;^ ingüsfceelse ^imega.). Küm^ me ^aastalt hiljem^^^ gi ja on s u Ä aas* taie jodksul järjest laiendada oma maiterjali, nii sisuliselt kui millega nüüd tcetiise tUdsumma on p£K>l Killamängude SOOO-dofia-riiisest eelajwest. •, ; K i l l a m i M ^ aru-aiinie on koöatamissl ja mitmed küsimused pole veel lõpllkidt selgunud, ka see mida Jteha- üleijaa^ giga. Koosolek leidis, et juhatus lõpetagu -paari, kuu jooksul oma töö ja ikutsuitagu siis kokku UJUS koosolek lõplike otsuste tegemiseks.-;- ;^"V:" Toronto eestlaskonnas on sageli iküsitud, (millal toimuvad; järgmised maakOndlilmd Kiilamän-lel aga oli tõsiseid kahithisi kir-jasttistegevuse edukusel ja raa-maibuite .ülemaailmsel levStamisel. Kuigi R. Kreeni harvas, et iga tõsine eesti perekond sellise seeria omaks j a huvi võiks olla suur sellise Killamängude pärandi edasi andmisel, arvati siiski, et seda älgaitust võiks tegema hakata Eesti Liit Kanadas, kuna maJakonda-de esindajaile käiks see üle jõu. : Lõpuks jõuti üksmeelsel^^ Seisukohale: idee on vastuvõetav, vaid tuleks seda hoida fbegevuse-tus olukorras,' kuni on õige :mg uute ettevalmistustega alustada ja ka neid (maakondi kaasa tuua, kes pole veel organiseeritud. K i l - lamängud andsid hoogu ka teisite organiseerimiseks. Killamängude lõpetaimis© küsimus jäi pooleli. Praegu ei saa peaikomitee oma tööd lõpetada enne,:-kui Qnttario'valitsusele ont saadetud aruame, mis on läbivaadatud raamaitupidaja poolt. Tuleviku küsimused olid juba amtlemlst leidnud eelmisite punkr tide juures. A. Kelder arvas, et kui me otsuistesime 1981. a. kor^ raldada järgmised mängud, siis pole vaja komitee tööd tes leiti, et raha tuleks* anda maakondadele, kes seda kasutaksid Järgmisel korral paremaks korraldamiseks Ja tege- : vüiskapitaiiks.. 1^8 käsitles Ohronicle ainult sündmusi Mosfcyas, LKiingradis ja Novosibirskis. jNüüd toob ajar kiri ära uudiseid' igasit N. l Ä i •Qsasit.-- KGBijuht Juri Andropov on isiklikult mitii koikia iföotanud, lat ta selle atjakirja hävitab. Süamaa-ni pole see õnnestunud. Aga olukord nõuab äärmist ettevaatlikkust GhronidÖ väljaandjate poolt. Ctocnicle on mitu korda ära toonud uudiseid, mis n toataäaid leidub ka kõrgeta ametites. Näiteks on CJhronfc avaldanud salajasi käske tsensoritele. R: Kreem aga /taMis Killamängiu-de pärandust teha kättesaadavaks publitoaitsioonide kaudu kogu eesti r a h v a l e . ^ - Lõpuks leiti, et senine peakomitee jätkaib onM- itegevuSit kuni arveta ja la-iiuaainete korraldamise lõpule vümiseni. Järvisel koosolekul tuleks .aruitlemislle lahen-daimata jäänud 'küsimused. Samuti annaks esimees |t. Kreem detailsema' ülevaate kavaitsetavate raamatute autoreist ja kirjastamise majanduslikest kalkulatsioo- .nidest. • Pidulik aktus toimus 1. septembril Rio De Janeiro Inglaste Klubi ruiumides. Sündmusel teõnie-lesid bulgaarlasbe ja rumeenlaste esindajad, kuna ettenäMud suux-saadijc Alvaro Teixeira Soar^s jäi haiguse (tõfttu tulemaita. Pärast kiõnesid lauldi Brasülia hümni. Kordamööda toodi ette osavõtvar te riikid© lipfud Ja kõlasM nende hümnid.-. : • Eesti- lipule oM kumitatud Eesti Vabariigi vapp kolme lõviga. Lippu hoidis noprsihvakas ja sale blond .tütarlaps, kelle linafearr va juulksed olid lahtiselt õlgadel. Rio de Janeiros on 10 eestlast; Neid on rohkem Sao Paulos, kust mõned inimesed ka pidustusele olid tulnud. Lätlaste ja l^duläste arv on Brasiilias suur, leedulasi uksi lon Sao Paulo Qsarügis 38.000 ja lätlasi 18.000. Eestlaste koguarv Brasiilias m. Mipsiseid, magusaid j a soolaseid suiutäisi. Selline kckkuhoid ja sündmuse edukus oli üllatussiks Teie annetus Ja pärandus EESTI KUNSTIDE KESKÜSSfLE ON ipKSUYÄBÄ^^^^^^ : S©e on teie täispanus eesti arengule Ja edasipüsimisele dr. Jüri Marti^ USÄ-sse saabus 2 nädalat kestvale teaduslikule ringsõidule neli nõukogude metsanduse ja keskkonna küsimustega seotud teadlast, nende hulgas Tallinnal botaanikaaia direktor cir. Jüri Martin. Teised tulijad on Vene NFSV metsanduse-ministri abi Nilw>laiPrilepo^ Moskva keemiainstituudi vanem teaduslik töötaja Aleksandr Saloy ja Leningradi botaanikaaia asedirektor Vladislav Aleksejw. Nõukogude teadlased «tbitvusid Ohios USA metsandusega ja sõidavad edasi Kaliforri^asse, Arizonas-se, Alabamasse,; Tennessee osarn-ki ja New Yorki. Ohio ameerika ajalehed kirjutavad pikemalt di\ Jüri Martinist, kes esines ka nõukogude delegatsiooni esindajana ameerika metsandusetegeläsfcega vesteldes. • ' • :^.::^r'-'-:y/:-i ^ V E S • Nõukogude Ludu hävitajalennukit MIGr23S nähti esimest korda läänemaailmas, kui iiõufcogude: MIGJennuÄ külastas 1. augustil Soomes, Kuopio Rissaiä lennuvälja. Lennuki tüüpninietus \ NATO-riikides on Kuus; MIG-hävitajat lendasid Muopiosse otse Kubinka lennuväljalt, imis asetseb saja kilomeetri !fea.uguse|M09kvaSt^p^ Pööraitavate Üibadega MIG-23S hävitaja saavutab 2,3 machi tipp-kiiiiise j a selle lenniukiirus on 1,1 maohi. (1 mach|— 1000 ta); Letnniuk , on kavandatud juba, 1967. aastal ja loslmesed lennukid anfti^ N. Lüdu õhujõududele üle aastei 1®72. Arved;uS)fce kohaselt on ijrä-rast 197S. aastat valmistatud kokku 500 lennukit. Lennukit on aaifcud i m a r^yadeta j a vanis-tu^ lta k a Egiptusele, Iraagile, Lü- . E.' Kreem arvas, et. ta ei näe võimalust nende korraldaml- .; • seks'enne.;1981. aastat. •, 1979. a. on Torontos laulupidu ja Seedriorul raihvaitantsijate pidustus, 198Ö. a. aga Rootsis EST(>^0 suursündnms. Kuna see on kolmeaastane vaheaeg, siis arutleti, mida maa-kpnddikud komiteed ipeaksid järgmise korrani tegema. Peeti Süski vajalikuks, et maaifcomiad vahetevahel koos käiksid. Väga palju j mõttevahetust oli publikatsioonide küsimuses. R. Kreem esitas kava, et ülejäägiga võiks välja anda seeria 64. lk. Taamatuid, müle üldnimeks oleks „Meie esivanemaite pärand". See koosnesks -seitsmest teosest: 1) Killamängud, 2) Eesti rahva vanad kombed, naljad ja vanasõnad. 3) Rahvalaulud ja rahvamuusika, 4) Eesti rÄvatantsud, 5) Raihvatantsujuhi • käsiraamat. 6) Eesti rahvamängud ja 7) Rahvapärane eesti kodu, toidud, rahvarõivad ja nende kandmine. ' Neid käsiraamatiiiid saaks kasutada kõigis eestlaste keskusis \ Ja see kujuneks eesti kodudes rahvavaramuks. ' / ' r SÜDBURY — Lähtudes tõsiasjast, et N. Liidu Ottawa saatkonnast OHE levitatud üsnagi soliidse välimusega teatmeteoseid Kanada koolidele ka N. Eesti kohta, millede sisu suhtes aga on Eestist päritolevatel Kanada kodanikel veidi erinev seisukoht, tekkis siin mõte . orgainiseerida ini<dagi seesiguse „uusaja!oö**' vastukaaluks. Algatuse tegid selleaastased Sud-leerilapsed, kes 24. veebr, kuupäevaga ja internatsionaalset eesti Noorte-Aastat mainivas kirju-: tises raamatu esilehel annetasid A. Viirlaid'i ,,,Graves without Gros-ses" oma kooli (keskkooli) raama- 21. dets. 1977 oli raitmekultuurses Info-bülletäänis min. N. ;Cafik'u teade 'Kanada ungarlastest, kes Ija aastaga kogunud $300.000 ja föderaalvalitsuselt lisatud $300.000-1 ga, avavad Toronto ülikoolis unga-ri- aJase õ: $32w $ f.5© $19.— $10.5® ümber oli palju arutlusi, 'kuni põhimõfbteliselt oldi sellega rtõois, majandiuslifeul poo- Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Süite M RexdaJe. Ont. M9V 3Y7 Tel 745-4622 isse. • Asjaga liitusid eestlasist üliõpilased Laurentiani ülikoolis, kes nn. oma endistele keskkoolidele annetasid Ja ka teisigi ning nü on Sudbury keskkoolid varustatud raamatuga, mille kohta seni on antud hea hinnang, kui ilukirjanduslikus vormis teatmeteosel. Kuna h.n. „vanad" asjale kaasa aitasid, tellides raamatud kirjas-tuselt: Clarke, Irvin & Comp. Ltd., 791 St. Oair Ave, Toronto M6C 1B8 (ä $10): siis oli ettevõttel edu. _ Läbirääkimised on käimas veel Elliot Lake, Sault Ste. Marie ja Thunder Bay noortega Ja on usutav, et ka seal aktsioonüga -./netakse. • Tavaliselt saavad igasugused algatused oma stardi suuremates kes kustes, kus hoogsalt tegutsevad paljud noorte organisatsioonid ja neis teotsevate nimesid võime alatihti lugeda ajalehtedes. Kuigi kõigu neü tegevustel on arva suur väärtus ja nad ^raiavad me ometi loodetakse, et see rahvuspo-lütüine aktsioon ülekanadaliselt — ja miks mitte ka USA-s ja mujal — O E I P O S T I GA Lätlastel ja leedulastel on innil- Jprtilised aktsiooni kapitalid, millede intressidest (läti ca 100.000, leedu ca $200.000—300.000) oma välisvõitlust fSnantseerivacl. Ehk jääb ka meil Floridas ja Ba-hamas puhkusel käimisest veidi üle, et noorte aktsioone toetada. Meie Vabadus'^õjas oli üsna mõõduandev noorte panus. Kas nüüdki meie vabadusvõitluses pole vajalik seda enam nende aktsioone, sest nemad on eestluse tuleviku kand- 58.. $30.- «NNUPOSflGA $S9,-^^polaast$is $34.50, mrändaast Aadressi muudatus # centi. • üksiknumbri hind 40 c ^ i . USA aadressidel „ZIP COBE" .11 A.M. BONN -T- liääne^aksamaa valitsus keeldus kolme kroaadi rahvuslase väljaandimisest Jugoslaaviale, keda Tito valitsus süüdistab terroristlikes aktsioonides. Bonni valitsuse otsuse tulemusena ei anna JugcKslaavia valitsus arvatavasti sakslastele välja ka kolme Baader-Meinhof gängi liiget, kes arreteeriti juba mitu kuud tagasi Faiigatshekk yõi p(»ti rahakaart Fre® Esioiiian Pisblslifiirs nimele. ^^^^^^^ V^^ tm 1% Püstol Sfiio € . Torkate 3, Palua mulle, saata. VABA EESTLANE / MSI sm / 04 ÕJ, m . . . Tellimise katteis Usan $ / as). Nimi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 26, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-09-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780926 |
Description
Title | 1978-09-26-03 |
OCR text |
•I' -.11
< J : -JJ
: J)
I I
Iseä on enamalt jaoM
]t jä Inglismaalt siia
kaubaks, kes naudi-ajakirjahätises
era-reklaamivõimalus!,
rdetakse alati, et ka-leia
oina identsusi
lõimelised kujundama
jist ja eritoimelist kali,
alistudes seetõttu
iljastpoolt tulevatele
mõjudele, eriti
[kultuurielu impulssi-
[ jäta siin oma mõju
Ükskõiksus IngemaF
pna saavutuste vastu,
vahtralehe sildi al5,
J on Kanada kodanik,
jstamatuna ja tekib
— kas siin pole te-loisega?
Sihilikkusega
jngemar Korjuse juu-
Jiiglo-saksi ega prant-ippide
juurde vaid
Ln.„koImanda grapi''
väljasaadetud dissi-vene
kindral Peter
(Bitaš Ottawas.NATO
iformatsioonikpmis jo-huvitäväid
mõtteid
^kuid läänemaailma
Ivahekordade analüü-inimõiguste
raken-
[ mainis Grigörenko,
talitab valesti kui
?rib oma tähelepanu
ie dissidentide prot-
Bse taktika rakenda-fe
silmapaaride va-ihanded
arreteeritud
5se saadetud dissi-
[kes on veetnud kuus
ilu vanglates ja vai-kellelt
võeti N. Lü-sel
ajal kui ta vii' 1
Ameerika Üheud-oma
sõnavõtus, et
la väidetega sugugi
lissidentide Anatoli
I ja Alexander Giaz-ja
aktsioone, kuna
led ori tema sõbrad,
siiski palju õigemaks
^ks kui läänemaailm
nende N. Lü^üs jär
dusatud isikute eest,
|ud nõuda põhiliste
ikendamist.
I väitis sellele lisaks,
laäilma ettepanek
ivahetamiseks aitefe
N : Lüdu
iste mahasumm!-
jid on arvamiselj et
vahetamine moote-se
praktilise võima-iste
eest võitlejate
ud tegelikult annab
skvale hingamisaega
te organiseerimiseks
vastu. Läane-andma
oma imm-listele
suurema kaa-kusjuures
disšiden-sid
neUe vajalite
^as Grigbrenko.
jgorenkol on kahtle=
|igus, kui ta iöritisee^
isikute dissidentide
teiste unarusse jät-|
agime hiljuti toimu-
)i disidendi Shtsha-
|u dissidendi Petktase
protsesside puhul,
ilmas, eriti tlhendrii-
II Shtsharanski prot-plhelepanu,
kuna Pet-väevalt
märkimist
liiguvad visad kuul-sharanski
vahetatak-välja
Ühendriikides
J vene salakuulajate;
Iste dissidentide abis-pljavahetamisest
ei
kuulda. Dissidentide
Ine-- kuigi see mõte
väga atraktiivsena
lata väga kõikuvale
\\ ja isegi ebamoraal-kõiki
dissidente on
vahetada, kuna esl-bendriikide
vanglates
jlju vene spioone ja
j a raske otsustada ja
sealt välja lunastada
Kui läänemaailma
räägitakse väga
hanski vabastamisest
põhjust küsida, mis
letkusest; parema kva-
VABA . l ^ T L Ä I ^ .tempäeval, 26. ©9pi September 26,1978 Lk.
30. ja 31. ^ept. on valvearstiks
dr. A. -Mae, tel. 493-7231 Ja
•?.,8;ja9
Akadeemiline yee§<°
koor esines S©©iii@s
>mes Savonlinnas toimuvad
su|iti muusikapidustused Juulikuu
lõjkinädalal oli seal oodatud külaliseks
Soome lahe 'lõunakaldalt
saabunud Eesti Akadeemiline
Meeskoor, kes a n ^ kaks kontserti,
ühe Putsmala ja teise Rantasäl-me
kirikuis. Koori juhtisid Kuno
Areng ja Olev Oja.
Soome ajakirjaiidus on olnud
koori suhtes väga heatabtlik ja tutvustab
koori ja selle juhte. Kirjuta,-
takse, et koor asutati 1944. a. Gustav
Bmesaksa pwjlt. See SO-liikme-
Mne me^oor on olnud eisimene
kutsete meeskoor Eestis. G. Sr-nesaksa
juhatusel on koor käinud
edust eduni ja teiüud mitnieid matku
välismaile. Soomes esines sama
koor /viimati^ ^1 V
Praegu
nesaksa õpilased Kuno Areng ja
01)8v Oja. K. Areng on sündinud
19^. a. ja liitus köodga lauljana
1848. Ta õppis koori juhtimist Tal-
1133333 Leningradi konservatoo-riümeis.
Ta,on juhtinud ka Tallinna
kanmierkoori/ võites \sks
kuldmedMit Arezžo kooride yõistlu-sel
Itaalias. Ta on olnud orkestrijuhiks
Tallinna ^laulupidudel 1965 ja
-1975.
Olev Oja on sündinud 1935 ja õppinud
kairi- ja orkestrijupks Tallinna
konservatooriumis. Tema liitus
meeskooriga lauljana 1960.
1963.' peale pn ta tegutsenud ühe
koori juhina. Tä on lisaks ka mees-
^ r i poolt moodustatud RAM-3
B0ok)kv9rteti ]^
. Meeskoori kavas Savonlinsia su-vepidustusel
olid eesti heliloojad G.
Eriiesaiks ja Veljo Tormis,: vene
Ma^ikud ja 15. sajandi heliloojad
Gabridi, Palesfrina jä Orlando di
Lasso. Sooõie heliloojaist olid esin-
; datud- Selim -. PalmgreB -|a.
Madstoja.
esti lipp yhekscs or
Torontos toimusid püSmpä(svs4 10. septiembril siimus^l
toimus k e i 1 Mt. H e i i s ^ t Mlmistul^ kus Jutlustas A
jumalateeiüstus ¥or1s kalmistul section N; Seal Jiiäustas praost ö,
Kell 4.30 oUviimaiM teenistus ¥ork k a M 15 vastas asuvas
kus jutlustas õp. A. Taul, teenis praost O.l^ihm. õpetajad, keda n ä ^
me šurmmana osa, males
3p.l.tcilmu3
teenis ©fstojaÄ. Taul.
s eeistlasle osas»
pildü koos
-Foto: E. Ilves
Möödunud kolmapäeva õhtul toimtis Eesti Majas K i ^ ^ Ja
esindajate koosolek. Ligemale pfeaffkümsMieiadl osavõtjat puudutasid suvise sündmusega seotud küsimusi/
kus iiheks punktiks oli järgmiste Kfflamängude k o r r a l d a b ka praeguse Killa-mängude-
peakomitee -tegevuse lõpetamine ning mooduse leidmisie, kuidas m^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-26-03