1986-12-09-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
P 0 t 0 T 0 •
4 b . »
« l< l« * • * ^ ^
O' l'.' 0 \ \ \ ^
.0 ^•
Lk. 2 VABA- EESTLANE: teisipäeval, 9. - detsembril 1986 —Tuesday . 92
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
: Ö /Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Don Mills, Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B
Tegevtoimetaja:. Arvi. Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillera -
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev: Trass
Telefonid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspdlditsioon) 444-4832'avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.— poolaastas
$34.— ja veerandaastas $18.—, kirij
postikulu — vastavalt $111.—, $60.— $31.:
TellimishinBiiad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44—ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt USA $ I l l ^ , $62;---,^^
jai: välismaal $ 140:-^, $75,—, $40,—
Aadressi muudatus SL-— — Üksiknumbri hind 70 c.
Kuulutuste hinnad: üks tpll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6,-—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni. ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 1 Ö-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley: 223-0080.
igil 5. novembril esines toönianidva kõnega i Ameerika
;e P. Shnltz, kes rõHutas,^^ e^
püsivat rahu, kui teatud riigid ei austa öma kodanike õigusi ^^ga
saame me usaldada Nõukogude tiidu yalitsüse avaldusi 'ja luba-ise,:
s.t. Nõukogude Liit, ei aus ta; oma kodanike k^ige
lino pool- tist tagandati ning CoryAq
ubeldavad presidenditoolile tpšteti, siis loo-õnnestus
likvidee- detl, et uus rezhiim hakkab kü-tema
vastp suunatud sõjalis- resti rakendama vajalikke sotsi^
te ringkondade mässukatse ning aalseid ja majanduslikke refor-tal
läks lõpuks korda saavutada me, luues sellega alused praegus-kommuiijstidega
pärast 17 aastat te masendavate vaeste linnaosade
- ^ /S'K!-I"T''I''!"! ^*'?•*''!*^^!™ "'?' e« suua ega _oigctne Euroopa ja eurooplaste saa- tia süü. Et inelied ja naised seal- mus Hofbürgi lossis pressikon-^
nmg kesteb 60 paeva^ — e i saa vabalt verents, kus Nõukogude vL^^
.segi vo,b vuaaM.se ra^^^ .rgrÄ kasutada oma inimõi^
jMina^e^ juhtidega _onne^tu^
«ava.d kokkukppejd s^lm.da. ^ Jagandam«if__kube«c. jaran^ nendelö oleme me võlglased kirjänike^^^l^^^^^^
_Aquuw selja_tehaJiooj.d^^^^ maailmas ela- avasõnas Ütles järgmist: Nõuko^
»p..n.de_ra(K)diacad^_™^^^ Euroopa majaridustMar- me! Edasi mainis välisminister^^^g^^ nõus korraldama
mad peavad fule^u^T^^^^
test lah.üd.« ent. oluhseks, _ et ra^.m.stel A ^ . w vahtsusega. praegu oo lõhestatud |a jagatud baltlased - feestlased, lätlased, inimõiguste : alal Moskvas,: ^kus
otsustas seoses n.g.- . KcMnmumst^d e. ole sei..yaK /^^^^ ' ^ leedulased, jiiudid ning mehed ja nad tahavad Üles näidata^ oma
va.l,l andAa dA^ muit u ««•«•H stn^ ja .te. m".is"^*d^ ' e^ed'^•^' ^' '^f f ^-i?^""?^ naised ^teistest - rahvustest, kes külalislahkust! BBG-TV korres-gi
suur. umberpa.gutu$. val.tsn-ku.d voib oletada^ et esitatud """^ me memp namsis. J 6 & K
(
ses. Eriti Eidetakse heaks kaitse- t^ J3 teistes valitsuse,or^^
minister Juan Ponce^Enrile valavad - ise^^^ n i õ r d lärmusli- "ikides. Esid^^^^^
landamine, kuna Enrile on Mu» kud, et neŽ on^^^v^^^^
dunud juba pikema aja kestel praegusele rezhiimile.0n^^^fe^^^^
plaane Aquinokõrvakmise^
isegi^ema asemele astumi.^
E^rile oli eriti kriitili^ sulemd te
uno pehmekäelise: poliitika Talitsu^^^^ Bim# r j r yiku^^^
saihtes kommunistidega d^^^^^
sel jä propageeris üldist valitsus- väärseteks positsioonideks,^ k ole demokraatlikud par- Oma kone lõpul kutsus yali^^
vägede ofensiivi 20.000 meheli-neii^^ eeltöid teid hästiorganiseeritud, distšipli- "^^^^^terShultz Viini G S G E ^ ^^
§e kommunistide partisaniväe teha ja oma fositsioone kindlus- neeri^^^^^ plaanide konverentsist osavõtvate riikide: ^^^^
täielikuks ja lõplikuks likviieed- tada võimu täielikuks ülevõtmi- alusel oma eesmärgile piirgivate- esindajaid tõotama selle heaks, ^j^.^^^^^^^
Wseks.- seks. ' le kommunistidele võrdvoimeli- et mehed ja naipd^kogu maai^
Raskete probleemidega võitle- Praeguste väljavaadete juures seks^astaseks ning on alati kao-^m^^ \^
V va naispresidendi seekordseks tundub ka tõenäolisenav et kom- tajad. Vaherahu annab
^päštjaks oli sõjavägede staabi- munistid^e^ kommunistidel ka põranda alt S^^^^W levida rahvaste vahel kohtumisi' inimese-ülem
kindral Fidel Ramos, kes 20.000 mehelist armeed täieli- välja tulla ning hakata rahva- ja, et sus saah olema ka kind- -~ vastas saadik yiadimir
andis kõigile kõrgematele ohvit- kult likvideeritna ja taha vä- masside hulgas endile pook^^
seridele käsu kaitseminister En- hemalt osa sellest alles jätta, võitmiseks propagandat tegema sellel baasil võtab ka maj^^^ RaLonds Balls oleVät
riie käskude ja (direktiivide igno- Palju oleneb loomulikult sellest, ning toetust organiseerima. Hk areng ja suhted uued suunad, ^^-^ isiklik sõber ja ta ise (Lo-reerimiseks,
kartes, et^^^^E^^ Propaganda tegemise ja veese- mis toob meile^k võttis Jurmala kcihtumi-võib
võimu oma kätte haarami- pakutakse kuf koalitsioonivalit- gs^mise võimalused ön kõmmu- püsiva rahu siin maailmas! ^g^^. osa- nad arutanud koos
sel Havai saarel maapao;s elava suse moodustamine päevakorra- nistidele seda lihtsamad, et pre- Samal päeval esines plenaaris- ^aiig^jga' nimetat
endise president Marcose tagasi lekergib. Seniseid kuuldusi ar-sident Aquino ei ole s««tnud tungil oma kOriega- ka Nõukogu- u
kutsuda ja tema korruptiivse vestades on kindlasti kommunis-oma^ võimul olemile kestel astu- de 0 Eduard ;£tjurmala kohtumisel ^^^^^^^^
rezhiiilii uuesti rakendada. Ra- tide üheks oluliseks nõudmiseks, daühtegi^^m^
mos ikerkis seUega president et Ühendriikide sõjav^^ sün
Aquiiio järel kõige mõjukamaks Filipiinidel tu^^ tema ei liskuv^!
pi^liitiliseks jõuteguriks Filipii- Filipiinide valitsusel, kes loodab sendava vaesuse vähendamiseks» duslikele suhetele, mida Nõukö- o ,, V , . |. - D * r KP*^
nidei, kellega kõik võimu poole Ühendriikidest suurt^^^^^m^^^ kahe kolmandiku rahvast on gude Liit sooviks pidada Lääne i , ^ - ^
pürgivad lllipliiiide erigrupid ja likku toetust, ori raske sellele sunnitud elama allpool vaesaasemajancluslikult arenenud; riikide- ^^^^^^^"'^ kusimuseie.
ringkonnad peavad tõsiselt an es- ted^^
tarna. kaasa täielikult uue
Valitsuse ümbermöbleerimine olukorra, kuna ameeriklaste ^...g,.....^ v,.. . . . « V V ^ H M V . o.i. ouattcm uu l ä i - . . - ... , 1/ _
ja kommunistidega vaherahu sol- mel nõutaksid neid baase Meradile vastu väga rasketele Ja pinevus- nüd rohkem lahtisemaks, ajakir- välisministri^setmtja ts.p-
- mimine annab president Aquino^* venelased. rohketele aegadele ning ei ole janduses nüüd valgustatakse rah- T^^ev, et tema isiklikult ta^^^
le küll väikese pausi hinge, ta- Mainitud asjaolusid silmas pi- võimatu, et Aquino ja kõmmu- vast . mitmelaadilistest puudus- ^^-"^-^^^ teadvat
gasitõmbamiseks ja uute plaanide dades ei ole liialdus kui oletada, nistide vaheliste läbirääkimiste test. Välisminister Shevardnadze ^^^^^^eks hoopis uSA-d ja
tegemiseks, kuid ei lahenda kau- et Filipiinid lähevad samm-sam- nurjumisel uuesti esiplaanile ker» lubas, et Nõukogude Liit tahab kes hoidvat ^npu-geltW
Filfipiinide piinavaid ma- mult vastu olukorrale, mis loob kib ametist vallandatud kaitsemi- austada ka oma kodanike inim- ^^g^^e ^,^psl pantvang
janduslikke ja^otsiaalseid prob- komrnunistidele võimalused või- m Enrile, kellel on sõjaväes õigusi — ta lubas seda siin V i i - korrespondendi kusii-leeme.
Kui president Marcos mu ülevõtmiseks. Seda kavatse- siaur poolehoSdo nis kogu maailmale, kuid kusele, et rniks ikka ei lubata .3-
vere^iii revolutsiooniga oma 8iFMe°. takse teha yassSMse "mustri ^ . . SC. A , ilm ei usu seda! närg
. 92
Kommentaarid
Tallinna külje alla, Muug
jahte rajatud Venemaa suurss
dam, mis kannab ametlikult Ti
linna Uussadama nimetust, läl
käesoleva aasta sügisel püratul
ulatuses käiku. Tallinnas ilmuj
9,Rahva Hääl" kirjutab, et sads
ma ehitustest jätab kõige võin
sama ' mulje teraviljakompleks
mille saja meetri kõrgune elevas
tor paistab väga kaugele kätt(
Elevaator mahutab kolmsada ti
"hat tonni vilja ning selle vastaj
on suur kai kuni 100.000 toui
niste viljalaevade vastuvõtuks
N^gu märgib „Rahva Hääl", oj
ehitajateks olnud soomlase<
kuid masinad ja tehniline siss<
seade on toodud Lääne-Saksj
maalt. INii^t suur V
selle sadama lasi toiduäirietl
nappuse all kannatavatele yenj
kolhoosnikele töölistele välh
maalt vilja sisseveoks ehi
öle võimeline praktiliselt sadamj
ehitamiseks sprmegi liigutama.
Sadama ülemaks on venelam
kuid sadamakapteniks on eesth
ne Rein Raudsalu, kes seletal
ka ajalehele, tnikssuürsadämi
ehitamiseks valiti just Muug^
läht. Raudsalu väidab, et kohi
valik Balti mere ääres sellisi
suure sadäinaehitiiseks^^^ on ke(
rulinekiisimus. Sadam peab oli
ma suhteliselt hästi kaitstud toi
mide eest, lähedal asüstusk(^skus
tele ja sügav vesi peab tulemi
rannale võimalikult lähedale. Sä
damat, mis võtaks viastu kolki h
bi Taani väinade sõitvaid laevi
(süvisega kuhi 17,5 meetril
Nõukogude Liidus seni Rai
mere ääres polnud, teningradö
väga jääga kinriiy^^^^^W^^
Ventspils liiga avatud
;:;:>merelev-V^'/v^'-,
iCuid kapten Raudsälüaryat^
on ka Muuga lahes probleenn
Põhja- ja kirdetuuled tekitavaj
sadamas tugeva lainetuse, iriid
Prangli saar ei pidurda. Tugev|
tuule puhul tulevad laevad ise}
sädariiast välja reidile yiia^Tül
tuleb kä jääprobkemidega, kun
Äegnäst ida poole haiyerieval
jääolüd Soome lahes tunduvalt
Näib^ et sadamakapten 0!
oma hinnaiigu andmisel uiielj
sadamale võrdlemisi avameelm
Kuid avameelne on kä ^,Rahv|
Hääle** artikli äiitorSi
kes mainib; et eesti rahvas pl
Muuga suursadama ehitämid
suhtis väga umbusklik ning inf
meste seas levisid ^^^W
dused, et sadama ehitust oli pj
> kutud Lätile ja Leedule j kuil
neil oli onnestunad sellest äij
öddav Eestlased olid aga sunnf
lud selle vastu võtma, kuna
süiidetüd tõestada, et meil sellis
rajatist vaja ei ole.
Ön täiesti loomulikv et
tel sellist keskkonda rikkuvj
270 miljoni elanikuga vene iJ
peeriuniile vajalikku monstrui
vaja ei öle. On ka põhjust arvj
ta, et rahva hulgas levinud
dustel suursadama pakkumises
lätlastele ja lee^
taga nirig et Läti |ä Leedu koha
pealsed punased olid kangemal
Moskvale„ei" ütlemisel kui sed|
oli Kremli truualamlik teen(
Tallinnas Veneniaa jeestlianel
Kart Vaino;
Vene kolossile on Muuga si
d^ni kahtlemata hädavajalik abi
ventiil verie rahva toitniiseks jj
vene õli väljaveoks; kuid^ eesi
rahvale ori see ainult hunnik õnj
netust, mis kinnitab eriti rõhd
tatult, et venelased ei taha k
siis Balti mere rannikust loobud|
kui seal kommunistlik rezhiii
ükskord kokku variseb.
Moskva on andnud lõpul
ioa 3-aastasele Kaisa Randpere
• «
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 9, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861209 |
Description
| Title | 1986-12-09-02 |
| OCR text | P 0 t 0 T 0 • 4 b . » « l< l« * • * ^ ^ O' l'.' 0 \ \ \ ^ .0 ^• Lk. 2 VABA- EESTLANE: teisipäeval, 9. - detsembril 1986 —Tuesday . 92 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA : Ö /Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie Don Mills, Ont. M3B 2M3 PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd, 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B Tegevtoimetaja:. Arvi. Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillera - Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev: Trass Telefonid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspdlditsioon) 444-4832'avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.— poolaastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kirij postikulu — vastavalt $111.—, $60.— $31.: TellimishinBiiad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44—ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt USA $ I l l ^ , $62;---,^^ jai: välismaal $ 140:-^, $75,—, $40,— Aadressi muudatus SL-— — Üksiknumbri hind 70 c. Kuulutuste hinnad: üks tpll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6,-—. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni. ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 1 Ö-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley: 223-0080. igil 5. novembril esines toönianidva kõnega i Ameerika ;e P. Shnltz, kes rõHutas,^^ e^ püsivat rahu, kui teatud riigid ei austa öma kodanike õigusi ^^ga saame me usaldada Nõukogude tiidu yalitsüse avaldusi 'ja luba-ise,: s.t. Nõukogude Liit, ei aus ta; oma kodanike k^ige lino pool- tist tagandati ning CoryAq ubeldavad presidenditoolile tpšteti, siis loo-õnnestus likvidee- detl, et uus rezhiim hakkab kü-tema vastp suunatud sõjalis- resti rakendama vajalikke sotsi^ te ringkondade mässukatse ning aalseid ja majanduslikke refor-tal läks lõpuks korda saavutada me, luues sellega alused praegus-kommuiijstidega pärast 17 aastat te masendavate vaeste linnaosade - ^ /S'K!-I"T''I''!"! ^*'?•*''!*^^!™ "'?' e« suua ega _oigctne Euroopa ja eurooplaste saa- tia süü. Et inelied ja naised seal- mus Hofbürgi lossis pressikon-^ nmg kesteb 60 paeva^ — e i saa vabalt verents, kus Nõukogude vL^^ .segi vo,b vuaaM.se ra^^^ .rgrÄ kasutada oma inimõi^ jMina^e^ juhtidega _onne^tu^ «ava.d kokkukppejd s^lm.da. ^ Jagandam«if__kube«c. jaran^ nendelö oleme me võlglased kirjänike^^^l^^^^^^ _Aquuw selja_tehaJiooj.d^^^^ maailmas ela- avasõnas Ütles järgmist: Nõuko^ »p..n.de_ra(K)diacad^_™^^^ Euroopa majaridustMar- me! Edasi mainis välisminister^^^g^^ nõus korraldama mad peavad fule^u^T^^^^ test lah.üd.« ent. oluhseks, _ et ra^.m.stel A ^ . w vahtsusega. praegu oo lõhestatud |a jagatud baltlased - feestlased, lätlased, inimõiguste : alal Moskvas,: ^kus otsustas seoses n.g.- . KcMnmumst^d e. ole sei..yaK /^^^^ ' ^ leedulased, jiiudid ning mehed ja nad tahavad Üles näidata^ oma va.l,l andAa dA^ muit u ««•«•H stn^ ja .te. m".is"^*d^ ' e^ed'^•^' ^' '^f f ^-i?^""?^ naised ^teistest - rahvustest, kes külalislahkust! BBG-TV korres-gi suur. umberpa.gutu$. val.tsn-ku.d voib oletada^ et esitatud """^ me memp namsis. J 6 & K ( ses. Eriti Eidetakse heaks kaitse- t^ J3 teistes valitsuse,or^^ minister Juan Ponce^Enrile valavad - ise^^^ n i õ r d lärmusli- "ikides. Esid^^^^^ landamine, kuna Enrile on Mu» kud, et neŽ on^^^v^^^^ dunud juba pikema aja kestel praegusele rezhiimile.0n^^^fe^^^^ plaane Aquinokõrvakmise^ isegi^ema asemele astumi.^ E^rile oli eriti kriitili^ sulemd te uno pehmekäelise: poliitika Talitsu^^^^ Bim# r j r yiku^^^ saihtes kommunistidega d^^^^^ sel jä propageeris üldist valitsus- väärseteks positsioonideks,^ k ole demokraatlikud par- Oma kone lõpul kutsus yali^^ vägede ofensiivi 20.000 meheli-neii^^ eeltöid teid hästiorganiseeritud, distšipli- "^^^^^terShultz Viini G S G E ^ ^^ §e kommunistide partisaniväe teha ja oma fositsioone kindlus- neeri^^^^^ plaanide konverentsist osavõtvate riikide: ^^^^ täielikuks ja lõplikuks likviieed- tada võimu täielikuks ülevõtmi- alusel oma eesmärgile piirgivate- esindajaid tõotama selle heaks, ^j^.^^^^^^^ Wseks.- seks. ' le kommunistidele võrdvoimeli- et mehed ja naipd^kogu maai^ Raskete probleemidega võitle- Praeguste väljavaadete juures seks^astaseks ning on alati kao-^m^^ \^ V va naispresidendi seekordseks tundub ka tõenäolisenav et kom- tajad. Vaherahu annab ^päštjaks oli sõjavägede staabi- munistid^e^ kommunistidel ka põranda alt S^^^^W levida rahvaste vahel kohtumisi' inimese-ülem kindral Fidel Ramos, kes 20.000 mehelist armeed täieli- välja tulla ning hakata rahva- ja, et sus saah olema ka kind- -~ vastas saadik yiadimir andis kõigile kõrgematele ohvit- kult likvideeritna ja taha vä- masside hulgas endile pook^^ seridele käsu kaitseminister En- hemalt osa sellest alles jätta, võitmiseks propagandat tegema sellel baasil võtab ka maj^^^ RaLonds Balls oleVät riie käskude ja (direktiivide igno- Palju oleneb loomulikult sellest, ning toetust organiseerima. Hk areng ja suhted uued suunad, ^^-^ isiklik sõber ja ta ise (Lo-reerimiseks, kartes, et^^^^E^^ Propaganda tegemise ja veese- mis toob meile^k võttis Jurmala kcihtumi-võib võimu oma kätte haarami- pakutakse kuf koalitsioonivalit- gs^mise võimalused ön kõmmu- püsiva rahu siin maailmas! ^g^^. osa- nad arutanud koos sel Havai saarel maapao;s elava suse moodustamine päevakorra- nistidele seda lihtsamad, et pre- Samal päeval esines plenaaris- ^aiig^jga' nimetat endise president Marcose tagasi lekergib. Seniseid kuuldusi ar-sident Aquino ei ole s««tnud tungil oma kOriega- ka Nõukogu- u kutsuda ja tema korruptiivse vestades on kindlasti kommunis-oma^ võimul olemile kestel astu- de 0 Eduard ;£tjurmala kohtumisel ^^^^^^^^ rezhiiilii uuesti rakendada. Ra- tide üheks oluliseks nõudmiseks, daühtegi^^m^ mos ikerkis seUega president et Ühendriikide sõjav^^ sün Aquiiio järel kõige mõjukamaks Filipiinidel tu^^ tema ei liskuv^! pi^liitiliseks jõuteguriks Filipii- Filipiinide valitsusel, kes loodab sendava vaesuse vähendamiseks» duslikele suhetele, mida Nõukö- o ,, V , . |. - D * r KP*^ nidei, kellega kõik võimu poole Ühendriikidest suurt^^^^^m^^^ kahe kolmandiku rahvast on gude Liit sooviks pidada Lääne i , ^ - ^ pürgivad lllipliiiide erigrupid ja likku toetust, ori raske sellele sunnitud elama allpool vaesaasemajancluslikult arenenud; riikide- ^^^^^^^"'^ kusimuseie. ringkonnad peavad tõsiselt an es- ted^^ tarna. kaasa täielikult uue Valitsuse ümbermöbleerimine olukorra, kuna ameeriklaste ^...g,.....^ v,.. . . . « V V ^ H M V . o.i. ouattcm uu l ä i - . . - ... , 1/ _ ja kommunistidega vaherahu sol- mel nõutaksid neid baase Meradile vastu väga rasketele Ja pinevus- nüd rohkem lahtisemaks, ajakir- välisministri^setmtja ts.p- - mimine annab president Aquino^* venelased. rohketele aegadele ning ei ole janduses nüüd valgustatakse rah- T^^ev, et tema isiklikult ta^^^ le küll väikese pausi hinge, ta- Mainitud asjaolusid silmas pi- võimatu, et Aquino ja kõmmu- vast . mitmelaadilistest puudus- ^^-"^-^^^ teadvat gasitõmbamiseks ja uute plaanide dades ei ole liialdus kui oletada, nistide vaheliste läbirääkimiste test. Välisminister Shevardnadze ^^^^^^eks hoopis uSA-d ja tegemiseks, kuid ei lahenda kau- et Filipiinid lähevad samm-sam- nurjumisel uuesti esiplaanile ker» lubas, et Nõukogude Liit tahab kes hoidvat ^npu-geltW Filfipiinide piinavaid ma- mult vastu olukorrale, mis loob kib ametist vallandatud kaitsemi- austada ka oma kodanike inim- ^^g^^e ^,^psl pantvang janduslikke ja^otsiaalseid prob- komrnunistidele võimalused või- m Enrile, kellel on sõjaväes õigusi — ta lubas seda siin V i i - korrespondendi kusii-leeme. Kui president Marcos mu ülevõtmiseks. Seda kavatse- siaur poolehoSdo nis kogu maailmale, kuid kusele, et rniks ikka ei lubata .3- vere^iii revolutsiooniga oma 8iFMe°. takse teha yassSMse "mustri ^ . . SC. A , ilm ei usu seda! närg . 92 Kommentaarid Tallinna külje alla, Muug jahte rajatud Venemaa suurss dam, mis kannab ametlikult Ti linna Uussadama nimetust, läl käesoleva aasta sügisel püratul ulatuses käiku. Tallinnas ilmuj 9,Rahva Hääl" kirjutab, et sads ma ehitustest jätab kõige võin sama ' mulje teraviljakompleks mille saja meetri kõrgune elevas tor paistab väga kaugele kätt( Elevaator mahutab kolmsada ti "hat tonni vilja ning selle vastaj on suur kai kuni 100.000 toui niste viljalaevade vastuvõtuks N^gu märgib „Rahva Hääl", oj ehitajateks olnud soomlase< kuid masinad ja tehniline siss< seade on toodud Lääne-Saksj maalt. INii^t suur V selle sadama lasi toiduäirietl nappuse all kannatavatele yenj kolhoosnikele töölistele välh maalt vilja sisseveoks ehi öle võimeline praktiliselt sadamj ehitamiseks sprmegi liigutama. Sadama ülemaks on venelam kuid sadamakapteniks on eesth ne Rein Raudsalu, kes seletal ka ajalehele, tnikssuürsadämi ehitamiseks valiti just Muug^ läht. Raudsalu väidab, et kohi valik Balti mere ääres sellisi suure sadäinaehitiiseks^^^ on ke( rulinekiisimus. Sadam peab oli ma suhteliselt hästi kaitstud toi mide eest, lähedal asüstusk(^skus tele ja sügav vesi peab tulemi rannale võimalikult lähedale. Sä damat, mis võtaks viastu kolki h bi Taani väinade sõitvaid laevi (süvisega kuhi 17,5 meetril Nõukogude Liidus seni Rai mere ääres polnud, teningradö väga jääga kinriiy^^^^^W^^ Ventspils liiga avatud ;:;:>merelev-V^'/v^'-, iCuid kapten Raudsälüaryat^ on ka Muuga lahes probleenn Põhja- ja kirdetuuled tekitavaj sadamas tugeva lainetuse, iriid Prangli saar ei pidurda. Tugev| tuule puhul tulevad laevad ise} sädariiast välja reidile yiia^Tül tuleb kä jääprobkemidega, kun Äegnäst ida poole haiyerieval jääolüd Soome lahes tunduvalt Näib^ et sadamakapten 0! oma hinnaiigu andmisel uiielj sadamale võrdlemisi avameelm Kuid avameelne on kä ^,Rahv| Hääle** artikli äiitorSi kes mainib; et eesti rahvas pl Muuga suursadama ehitämid suhtis väga umbusklik ning inf meste seas levisid ^^^W dused, et sadama ehitust oli pj > kutud Lätile ja Leedule j kuil neil oli onnestunad sellest äij öddav Eestlased olid aga sunnf lud selle vastu võtma, kuna süiidetüd tõestada, et meil sellis rajatist vaja ei ole. Ön täiesti loomulikv et tel sellist keskkonda rikkuvj 270 miljoni elanikuga vene iJ peeriuniile vajalikku monstrui vaja ei öle. On ka põhjust arvj ta, et rahva hulgas levinud dustel suursadama pakkumises lätlastele ja lee^ taga nirig et Läti |ä Leedu koha pealsed punased olid kangemal Moskvale„ei" ütlemisel kui sed| oli Kremli truualamlik teen( Tallinnas Veneniaa jeestlianel Kart Vaino; Vene kolossile on Muuga si d^ni kahtlemata hädavajalik abi ventiil verie rahva toitniiseks jj vene õli väljaveoks; kuid^ eesi rahvale ori see ainult hunnik õnj netust, mis kinnitab eriti rõhd tatult, et venelased ei taha k siis Balti mere rannikust loobud| kui seal kommunistlik rezhiii ükskord kokku variseb. Moskva on andnud lõpul ioa 3-aastasele Kaisa Randpere • « |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-09-02
