Vaba eestlane , April 23, 1986

              : -i •••0 .. •
'., • I I I
, Äpril 23, Nr. 31
cm
: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Dön Mills
' Ont. M3B 2M3
FiE. STO.NIÄN
: PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955: Leslie
Don Mills, Ont. M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ÜK
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—,kiriposti|
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas­tas
$42.—' ja veerandaastas $22.—. 1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujj
$136.-^, $72.—,
Aadressi muudatus $1.— — Üksikinumbri hiad 70 e.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul:' $5.00, esikul-jel
$6.—. KiiuBiSusä võetakse vaslm nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leid^ Marley 223-0080
Reagani assisteiit
Majas, konverentsi
ja
ja BVL
esimees
vasakult Linas Kojelis, president Ronald
ning välissuhete osakonna direktor Valges
Viivi Birisild, ÜSA
veel pre«
^nadas on äkuistselt päevafetDir-rale
keirkinud surmanuhtluse taas- äirahoidniiseks<i Surmanuhtluse p>«k|i|-i;^^
rakendamise küsimus. Aktsiooni ta- tased on hoopis teisel arvamisel. H®©iKCiiraiS©l
ga on grupp konservatiivide partei Nad väidavad, et surmanuhtlusel eo
liikmeid, kes silmas pidades peami- ole preventiivset mõju ning et k^^^ . . . . ,
nister Mukoney poolt antud luba- jategija teise maailma saatmine sident Reagani esindajana OnasKojellSr^^l^
dust viimase valimiskampaania kohtuotsusega kujutab endast JsikUkud tervitused Jä Ütles, et k ^^
ajal, nõuavad surmanuhtluse küsi» mitiivset kättemaksuaktsiooni. WTO A H !• B k , . ^ ^ ^ V • A^, ..
npuse hääletamisele panemist parla- Tundub, et surmanuhtluse vasta- USA vahellSel teeSMal,: S]l]lS;^^M WashingtoniSc
mendls, kusjuures igale parlamen» sed üritavad oma seisukohtade
diliikmele antakse vaba valik ja ta kaitsmist nõrkade argumentidega, Et mi soov me, mis on N . Liidu plaanid. Me Näiteks andis USA viisa baltlastele,
SvSib oma süda«etom.istee ^ele rõhutades muu-hulgas ka võimalik, kongressi poolehw^^^^.
„pooir VÕI „vaslu" Siääle ära anda. hu eksitust toSituotsuse tegemisel, ab.s4am.seks ei läinud la- Lutu laiendamise plaanidest. parast me peame kasutama mitte-Äsja
Ottawas toimunud pressi- mille tulemusena süütu inimene bi pole üksnes president Reagani, TOhrts nm ka et Balti v^^^
konverentsil nõudsid ajakirjanikud võib langeda surmanuhtluse ohv. ''''"^ ^ ^ ' ^ ' ^ J ^ ' ^ ' ' ' " ^ ^ 9^
Stustja riks.Sänmti^^v^^^
on dusliit >ru, mispärast a Mngtoriis,^üte^^ Inimõigused N: Liidus ja Balti
sekiisimus parlamendi Ä
fõuda. Peaminister, kes ise on tun-eluku^^^^ kurjategijad, kes pla- ^^^^^^^ ^ : V ' m a s t e l aastatel. Põhjuseks on, et
W surmanuhtluse vastaiiie,^^^^^^^p^^ President Reagan kutsub heamee-N. Liidul on tõsised probleemid
täpse vastuse ahdm^^^ Ka uue
snski, et see ei juhtu niipea-^^Õ aga kmdel^oma tahtmises ega Majja arütairfaks Strategic Defense juhi Gprbatshovi kohale astumine
gusthinister John Crosbie ölt^^^^^^ on tekitanud teatud segadust, mille
vai määral detailsem ja ^^Ä^ ülevaa- tõttu proovitakse ära kontakte oma
diskussioon ^parlamendis surma--satfti rikkumistest Eestis, kodanike ja välisrnaa^^^^v
nuhtluse ümber võiks a^^^ mastel aastatel on suurenenud ini-piste
kuude jooksul. Tundub, et mõrvarit ei ole võimalik oma^^ t ot^^
valitsus ei kiirusta eriti surmanüht-loobum OrgAnigatginoniQ Herbert Okun pi- seid telefonikõnesid teha läände,
lüse päevakorrale tõstmisega, kuna ähvardamisega, ütl^^^ pjasikff^iftf» «• * • i, pooletunnise kõne, saades kõne Tollianietnikud korraldavad põhjä-karta
bnv et Ä sageli aplausi osaliseks. Järg- Ukku läbivaatust ning r^^
probleemi ümber kujunevad pala^ t^tevad l i l ^ B r a ^ omastele
^aks ja ägedaks ning absorbeerivy^^^^s^^^ ametlik Balti riikidesse saatmisel. Poliitilisi
suure osa prlamendi töötundi "^^P-^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ s^^ julmalt ja mit-
Eäiiadäš on surmanuhtluse küsi- Nende väidetes on kahtSemto-^^ ^, , \^ « ' r -1 -j^ .V - . poolele, -kuna k onservatimd seisa- ^pMoo-lJt, Nv. Liidu okupatsioon Balti med on surnud viimaste aastate
muse .uuestB päevakorrale tõstnud terve rida nõrku kohti..mida sur- .^^ ; . . . , « riikides ja- larjekmdel. rahva maha J<
piitme 1. see on Ka-inaste
aastate j uue immesie arvates eetae^
me aastat tagasi kui l i ^ ^ ^ me tahame ühine- slaavlasi; Eestis on^eestlaste prot-litsus
esitas oma ^on*rõlli all ole- kui kahtlusaluse süü e loodavad vabadust sent 63%, Lätis 53% ja Leedus
ettepaneku sur- protsendiliselt^ ^^^^^ M . . . / oma maale, aga teisest küljest m^
mõrvamine vii-^^^^i^^^
. See oUkum- tavad. Koigenealtyoib kohus ^^^^^^ jude inimeste jjeetakses^^^
;e õigusi
manuhtluse kaotamiseks, mis väi- Afekti mõjul aset leidnud Bnõrva""^/'''"'^ esile tuua inimõiguste rik-w
««u™.^..„.._ _..u„, e-^i . saa loomulikult kõneleda selt, et liberaalsed ^ ^ 1 ^ ,^kumisi nendes maades' Esimene Eestis, Lätis ja Leedus on surve
seda on mõrvarite ülesjmo- surmanuhtlusest kiii üBtiigev, kuna nendes riikides on
niise küsimus mitmel puhul üles hendist, kuid surmanuhtlus tuleh « « ^ S T "f ta N Uidu ametivõimusid kes va- ^ <ugev rahvustunne; surutakse
tõstetud, kuid alati on šurmanuht- ärahoidva ja hoiatava tegurina ko- """^'litseväd Eesti, Läti ja Leedu üle. alla kirikuid, kuna need on rah-tase
pooldajate nõudmised mitme- he mängu kül kurjategija läheb ^ s^namihthS ™ MiM^dSu ™^ P'^^'''^ vustunde siimbolid.
suguste eftekääneltj all tagasi^^W^^^
.s„elitt „p„o„oMld-ahb . .t eeIle e«tt e sat*u.bV. VKKah«tl ema*ta ertos- ..w ."..^»duse leidmise moodu- m"^as^ ^p^u^n'l^ct^is^ ^a lati meeles pidades Krrt„„;Uv M - ' A A \ i i s»:
m surmanuhtluse kaotamise ta bandiidid ka tulirelva politseini- t^,„„„„M.... s - • meie välispoliitikat, et meie ei tun-^"^^^^^"^^^ •
pooldajad, kui selle vastased esita- ke^^^^^^^
* vangivalvunte tapjate yoUasse saat- g^g^^j tu, Eestis on rahutus eriti pinna
• misest. Kuid kas siia ei tuleks lisa- ^^^^ „ all. See suureneb, kui vene keelt
enamus mis
ilm- ku surnuks-vad
üksikasjalisi
seisukohtade kaitseks ni
nl e>ia vi ajd A kta " ^a« Aj akir•ja ^n d•u se vBe""e rg•u d• eAl lAa ÖnI päris kind1e l^ et u«im- JaUs tusaiXne - " J ^ 'u'i"m^a^st!u^s ainete salaveo suur- — MC Kio,r.a,a-m .e ..s.e lle. poliitika tun"- ukoxn^eJek v rahvaarv kasv.a-^b..^ 1980.
laialdast käsitamist j a analüüsimist, te^alaveo suurkaupmehed^ k^^ tlee- B,„„««««h«^ o # i h , . i r « ^ « ^ ^ ^ ^ ^ a „ ^ nustust kui vajalik. Me tunnustame ^ „ ^ i ; . / \ ^ n A
eedJ argumendid on lvä-ibLnil-õ»»i!ki es sa- ni• vajdi oma musAt a äri. ga sadJ u m.i.l - kaupmehedj, eittrekr a^v^at^se^t^u d mõrva- j.ätkj uv. al.t ^E esti, Lati ja Lee^ du dip- A^^^ \t uhan^ded• eest-i J ^k"o^oV l a«pFs ed
-1 ..^ J B J • « J ji 11 . J - j ffle teostajad,^ ™ -a • j demonstreerisid la neid suruti met-molemad
pooled |oneid dollareid ning saadavad .^..g^^^ «roftmsiPAirHo-B — ^ nende niaade esinda- ^ "
le aastat tagasi, kümneid tuhandeid^^
fundamentaalsed sesse, surma või vaimuhaiglatesse, v!!!f Leedu riikide vägivaldset ökupatsi- ; inimõiguste rikkumisi Balti riiki-
, kuna^uleliigi^^^^ põhi ustel ning ei tunnmta NLi5d,r"^aal. Nii on laialdaselt teada vaik-kuna
proöieemi
alused ei ole muutunud. Surma
^'''^'^^
s& loobub ta^^ ÜSA diplomaadid k ü l i «^
fflma'vägivallaaktsioonlst.^ i ^ ^ irfestMtmisel Kanadas -^^^^^^^^^^^^^^^^^ . v surutakse alla intelfektuaale: Kõiki-
(Järg lkl 3)
1
I
Nr. 31
President Reaganil
ÜhendrUkides armas
toonitada, et paljud R<
võtud on sisuvaesed js
endist rohkem retooi
kui konkreetseid ja
ettepanekuid praegust
probleemide lahendami|
ajal lseloomustataks(
kommunistliku partei
Gorbatshovi kui tüsedal
meest, kelle ideesid tuul
se piiramiseks ja maail|
litamiseks ülistatakse
kide praegusele rezhiij
Juks seatakse^
Midagi ei ole kaugei
sellised nõukogtidesõbrj
mentatsioonid, mida li
ajakirjandus kipub alat|
tarna. Midagi ei ole
tõest kui N. LUdu pai
lüdse |a kaaluka riigil
se andmine ninsftemi
kõnede üles kaalumine
laga. Selle kohta ainulj
mustav näide. Oma äs]
milles Gorbatshov atal
dent Reagani ja Ühei
litsust põhjusel, et
nõustunud peasekretäri
raliseks kohtumiseks
de katsetamise lõpetaj
iiitas Gorbatshov suur<
„Meie seisukoht on sel^
me, et maailm on ni
vastutustundeliste otsu^
perioodi. Meie ei kaldi
hu säUitamise ja tuge|
lutikast."
PeasekretärU jätku]
neid sõnu ütelda just
dü,mUN. Liidu puhj
patsioonijõud alustasif
nis uut ofensiivi seah
vastupanu murdmise]
de, külade ja põldi
selis Ja poinmlralieg]
seks. Naib, et rahir
Liidus hoopis erinev sj
mida tuntakse laänei
muti nagu nõukogi
mõistab inimõiguste
dagi muud kui seda
siinpool raudset ees
arusaamiste kohaselt
näoliselt surnuaia rai
maailm, kus kõik
sed on täielikult ja
pühitud ning nende õ|
de ja põldude asem<
veel ahervared ja poi
küntud tühipaljas kõri
^katiclisõbra(
Neljapäeval, 10.
Toronto Eesti Maja
Toronto Eesti Skaudl
si korraline aasta-pe
seltsi liikme osavõt]
kinnitas möödunud
Ja kassa-aruanded, k\
tulude-kulude äruani
lus $7909.—. Samut
gevuskava ja eelarve
ruses. Sehsil, oli möj
211 liiget. Surma la
Hella Laarne,Alekj
Piirsalu-Pearšon ja JJ
lestati leinaseisakuga.!
Üksmeelne koosoh
seltsi asjamehed. Jul
vad Lembit Pikkp^
Rein Kori, Tõnis'
Meipoom, Margus
Terts. Revisjoni ko|
Aleve, Evald Aru^
Milvek. Välisrevidc
edasi Mart Pedel Sc
jalikel läbirääkimisi
miselt Kotkajärve
musi. •'
Kinkige süm
,.VÄBÄ EE!