1983-08-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-ffl
Nr. 62 <2983) XXX^
E E Š T L
Teisipäeval, 23. awgosta 19f 23,1983
IGAL TEISIPÄEYAL
lANEUAPAElAL
Üksiknumbri Iiind 60 centii
^• .Möödunud nädalal .toimunud Eesti Kuntetide• Keskuse Seitsme- Kunsti' nädala viimasel • päeval, "reedel
oli pealelõunaseks osaks rahvuskultuuriline nõupäev Esto Yalley kujundamise aruüemiseks paarikümne
osavõtja vahel. Es|ösas^o^^
teeline arutlemine seHelejärg^
oma-
Nõupäeva raamistikuks oli an^ Veel rõhutatakse selle koha so-tud:
niida pn vaja aastal 2001 ees- bivat lähedust suurlinnale. Kuna
ti kunsti ja kultuuri viljelemiseks polevat ettenäha, et eesti ühiskond
ä) eesti ühiskonnale, b) eesti noor- suudaks seda ise majandada, siis
tele, c) eesti hiiviringidde, kunsti- seda peavad tegema kanädaläsed,
de professionaalidele ja teistele üürida. Visi-teadlastele.
Laudkonda kuulusid oonis muinaskülast tuleb ehitamise-di.
K. Aun, P. Sepp, A. Elken, le eesti rehetare kaevu ja saunaga.
EKK president Stella Kerson, A» Kehäkinnitüsöks on ettenähtud so-
Lee, M. Laanemäe ja T. Virk- biv restoran. Ette on nähtud tree-
Mus. 1 , ninglaagrid^ puhküsealad, šemina-
Sellele järgnesid |mnktid:milli- rid,
seid kohti, yahenlieid ja tmgimusi :::'%u> Valleyst on kaalutud pikalt
vajame ülalcHeva läbiviimiseks^
mille järel oli ettenähtud konkreetsete
ideede, plaknide ja kavade
arutlemine. Korrektne idee oli Es-ja
laialt ja leitud, et rahva ühis-konnaomandina
avaldub võimalus
riiklike toetuste saamiseks.
Uus koht ei võistlevat varemole^
. ^„ .. vate eesti snvekohtadega.
^ ^ ^ ^ " " - ^ ^ ^ ^ on ühe aasta jooksul^koguda:
vvkot^i ^aHd ^s'a ^^^ ^tri $M "^"T^ 105.000 dollar^it^, t-k usjmires ka^m-.
p^M K^^^y^^^ EsS Valley ei teeni
EK^ rahvuskultuunhne komision. ühegi Wiksema grupi, ^aid kogu
Päevakorras on: arutleda pn^^ eesüaökonna huvisid;
on j.äi^^ A. Elken tutvustas Es- 2^ i^r^^f^ Valley ideekavandit, mis hoiab
' projekti koos ja millele on võima-
^ Variatsioone lisada.
Tänasel nõupidamisel on kunsti- Maastik on rikkalik kontuuridest,
rahvas kunstile suunatud; Enne ideekavandis on ettenähtud vaja-suuremM
rahakogmnise kampaa- dused avalikeks funktsioonideks
mat tuleb arutleda piida ja kuidas ^agu sport, kunst, töökojacii Usäks
teha. ^ kunstimuuseum äiälo61ist6 kunsti^
S. ^KÄrson tutvustas ostetud varade taÜetamiseks ja mitme-maa-
ala,, mis kuuUib Niagara loo- luQfctsioomlised alad nagu rahva-duskaitseala
tsooni, selletõttu on kogunemised, töögruppide tegevus,
praegu palved ehitusloa saamiseks vabaõhulavastused jm.
antud nii » Mono valla- hoone on madala kva-vahtsusele
kurika jNJiaga^^^ toodus- uteedigä, kuid sellele on võimalus
kait^a^a^ametile^Suamonkor^a^^^
tatud .kohapeal olevas hoones el^^
ter, järgnevalt on plaanis veetorus-g^^^ on ettenähtud asuta-tiku
korda^dimne j a : sn^ hooned külakeskusena.
suuremaks tooks hgipaasutee kor- ys^p^de istutamisega võib an.
dega, Isee peaks olema õppese-mihari
kohaks, kuid kallid vahendid,
salvestustehnika aparaadid
vajavad pidevalt hooldamist.
Lõpuks arvas ta, et peaks olema
plaan 'ürituste kohta enne kui saa-
. dakse midagi kindlamalt öelda.
Kuid seal peaksid olema võimalused
teaduslikuks tegevuseks muusi-kaarhiiyide
ja paijundusvõimalus-tega.
Sellejuures jäi tõsiseks küsi-miiseks,
kes muretseb ja hoolitseb
nende eest. :
: A. Lee ütles, et tema gfupp ei
jõudnudki momendini, mida kui^st-nikud
vajavad, võeti vaid vastu
põhimõttelised seisukohad poolt ja
vastu. Nähti vajadust eesti kultuurilise
loomingu säilitamiseks ja ^««li väga huvitavaks alaks oli Jõekääru lastesuvekodis laskmine, mida juhatas Endel Ruberg. Pildil
arendamiseks, toetades Esto Vai kolme lennu laskurid, kes on lasknud välja, kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Esireas vasakult
ley ideed tingimusega, et see pole ^f^^*^*^^^ Novek, Marti Nukk, Indrek Lusik (kuld) Peeter Roose, Martin Tamm ja Märt Matsoo;
võistluseks, vaid koostöös seniste Nurm, Tüa Pihl, Lydia van der Veen, Linda
eesi maa-aladega Kuid see peab Värve, TEomas Olvet, ja Endel Ruberg (kuld); kolmandas reas Edda Leppik, Katrm Verret, Kristma
Mooilka Roose ja Marcus Silmberg. Pildilt puudub laskureist Älarik Nurm^ Foto: J. Säägi
kcsubciiidyslikyd vahekorrcid 21 Äafriku riigig^i
da. seadmine j kus tuleb teepervele
ärauhtümise vältimiseks külvata
muruseemet. .
Juba stigisel käis EKK videogrupp,
Taidurite Tehniline Töö^
võik kohapeal filmimas. Samuti
tehti fotosid, mis andsid mõnešu- Küla ehitamisel tuleb materjal ja
guse püdi olemasolevast sajast vorm leida^selline, bistänapä
da kogu keskusele külakarakter.
Selle juurde ujula saunaga, ten-uiSsväljakutega.
Sellejuures nõlvakuil
on palju sobivaid kotitS
erihoonete
olema kõigi generatsioomde kasutada.
Seni on liiga vähe rahvale
informatsiooni antud. Arutleti ka
maa-ala kasutamisele andmise ta^
sulist külge.
P. Sepp ütles, et tema grupis oli
elav diskussioon tulevikuvõimaluste
üle. Ta arvas, et aastal 2001 on
t^nika kõrgemale jõudnud ja Es-^
to ¥alley'ga oh satelliidiühendus.
Seal peaks leiduma videostuudio,
hoiukohad kostüümidele ja teatri-varustiisele,
peaks olema helikin-dd,
yal|ustusnkas ruum kunsti viimane riik, kes mõtte muutis Küna Iisraelil on tugev sõjaline oli hea ettekääne Aafrika riikidele
esitamiseks ja harjutusteks. aksiooriiks oÜ Libeeria, kes just vahekord Lõuna-Aafrika valge Vä- sidemete taastamiseks
Publiku kohale meelitamlselks pä^v hiljem teatas uuendatud side- hemusvalitsusega jääb see takistu- ja Iisraeli välisminister Yitzhak
osta ESTO-BUSS ja luua bussi" ^^m rassismi uuriv seks mustade Aafrika riikidele. Shamir on katsunud neid tuge<>
üheiidus Esto Valley'ga. ' koiverents oli lisraeU : hukka Nüüd usuvad mõned vaatlejad, et vasti mõjutada.
Alguses, enne muiriasMar^^^^^^ pärast L o j ^ L i M ^ ki^ kuna see tähendab yälistur^sM^^ ^
võiks olla telklaager et inimesed ^^'^^^^^ Moammer Gadaffi toetab Iisraeh välisministril olid asja
kohaga saaksid tuLk^^^^-^^^^^^^^^^^P^^^^^^
Dr. K.Amia grupp arutles r^^^^
vapärandi ja teabe osa Esto Vai- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ kontinendi
IIBL AVTV Iisrael öeldakse olevat alustanud oma vahepeal katkenud sidemete uuendamisegao
eit poolt on need Aafrika riigid, kes lõpetasid dipIomaatiHsed 1^^ lisraehga araabia konflikti pu-ja
on saanud MÜüd teised mõtted, peamiselt Iisraeli hea reputatsiooni tõttu relvakatipmehena ja sõ»
treenerina^.
ley kujundamisel, leides, et see po- We otsuse reetmiseks, ^^mistbttu
leks mitte korraks kokkutuleku ko- soovis, jet Libeeria veel mõtleks jä-on
muutnud mitmed teisedki valitsused
närvilisteks oma julge-salajased
läbirääkimised Euroopas
Felix Houphouet-Boignyga, Elevandiluuranniku
presidendiga. Sha-miri
abid aga reisivad mitmes Aaf-aakrist
küngašmaastikust. se realiteediga oleks säilitatud rah-
Edasi informeeris S, Kerson, et vakunstiline^ iseloom. A. Elken üt-on
tehhid eeltöid Esto Valle^ asu- les, et see on ideekavand, kuid
tava kogu moodustamiseks.
Juba alguisest peale ön üheks
likmeks^^^^^^^ EKK usaldusmeeste
kogu esimees M.
laekuriks A/Truuvert^
grupp arhitekte võiksid koos sellele
konkreetse kavandi teha.
S. Kerson täiendas kavandit,
öeldes et vabaõhuteatrit pole niivõrd
vaja teatrile kui vabaõhu-kontsertideks.
.
Saadud informatsiooni järel osa-
Esto Valley masterplaani on valmistanud
arhitekt A. E&en, kuns- „ . , . , -1
tidei)rogrammi juhtimine on A. " ^ ^ ^ neljaks grupiks.
Leel Jcuna rahalise kampaania on Muusikaimme^ ^ e amtletrT.
oma kätte võtmidS. Kerson. Spor- Virklmusi ja M . Laane^^^
dike^use plaan on juba koostatud^^^^^a^^^^
dr J Roosi poolt videokunsti P. Sepa ja teabet-rah-
Pikem dn J. Roosi plaan esitati v^ärandit dr. K, Aumi j ^ ^ ^ ^
helilindilt. (Varem on sellest kirju- . .
tatud esimese pressikonverentsi jär Järgneval iihisel aruüusel esitas
rel, „Vaba Eestlane" nr. 43). Vaa- P- Tammearu muusikute ettepane-dates
sportlaste seisukohast see m kud, mainides et nad ei suutnud
ettenähtud kõigile sportiastele. otseselt küsimusele vastata, mis
Eesti rähvakuiist aga väljenduks neil vaja on. Muidugi esmemisvõi-kavandatävas.
rahvamuuseumis, «mähised publikule. ^
milleks eesti etnograafidelt on va- Olulised on harjutiBsvõimalused
la uusi ideesi<
oleku pärast ja kaWu^d toetuse Hka riigis sidemete taastmseks.
saamiseks Iisraeh poole. Mitmed näevad, et diplomaati»
Sair oli esimene uuendamaks uste sidemete taastamine on lisrae-diplomaatilisi
sidemeid ja Iisrael lüe prestiizhi küsunus, kuna neil
nõustus kahele Sairi eliitdiviisile on head ärisuhted Aafrikaga juba
väljaõppe andmisega; üks neist kui praegu, isegi ihna saadikuteta,
president Mobutu Sese Seka isiklik Iisraelil on ärimeestega sidemeid
ihukaitse. 21 rügis, kellega pole diplo-
. Aasta hiljem Libeeria sai teiseks maatilisi suhteid.
sarnaseks. Kui seal pole veel olnud Järeldades ,,Mrican Business^
K0TKAJÄRVE,^2. aug. - aupäeval, 20. augustil avati KÖtkajär- juttu sõjalise abi andmisest, - eelise ajakirja andmeist on lisrae-ve
MetšaülikooH uus kursus 55 osavõtjäg tudengid on önamu- juhatas Iisraeli jõudnud delegat- li eksport Aafrikasse tõusnud nel-ses
MõpÜased Ameerika mandrilt, kahe erändma, Lääneniägi on sioomsiisld Libeeria kaiteemmis- jakordseks just sel ajal, kui diplo-
Mü-sse tuhnid.Ingüsmaalt ja Mae^ ter. maalilised sidemed puudusid.
Üusateümadega Ja täiskuuga, ööl vastu esmaspäeva hakkas sadama. Iisraeli spetsialistid loodavad, -et'.- . •: •-. ' , - •. • , ,'
arve MÜ celgcis ikylf
mteKt Kabi Lokk kell 5.30 o. kui seii- » VAI. I U I *
per. istus pidulauas. Ä ,elgit.s IHihapäev algas R. ^aagepe- - 5 ^ ^ a k ^ ^ - » ^ M e ^ ^ ^ ^
MÜ mõistet, mille sihiks 6n paa- ra loenguga, sele on Togo j a Kw^^^ , ,
toseta ja üWskondlikü surveta pak- mis M^^^ • j • a ^- \ ISLAMBAD - üks afgaamde
kudaeesüuse aardeid liskasvanui- Ja Leedu iseseisvusi sündi ei nae kurus a- partisanide juht üües rtöödunud
le m T. m mist kurn Nigeena, Keema ja Ela- nädalal^
•% Jv^./A---#-' r^"^^. -c^i,^-r, iuvW, ? •^^ -'-^^^'^^^ ^ mr>ei^e:^w<a^leyhmesä häüm- ,m^,a janduslikku jkõouldmu! nsmusutraesm'Aaat£ -u^s elüdO oOn'n õjuukuolgikuuduel j a srufrgmaaannudl- vaiUlitesu s-luvat
Kotkajarvet ja kohahkku^^^]^^^ j . rikas, teevad sellekohase sammu, vägede sõduri,
elukorraldust tutvustas dr. Vello Pühapäeva ennelõunal oh esime- . , »Ä • • ^ MSI. M„i«v,.io«n- ^,,1,* A U
^ t s . .«ustamist ja kõögikorda .kokkutulek kauditooriumU fäi-;"^';,^^^ J T I S Ä^^^^Ä^
EES11^>ASTE'
niub neljapäeval, 8. sept.. aso^^. Eesti
saalis
suure®.
Htj- pereema Hilja Jukkum. huvi-, õpperingide ja üldise õppe-c
«„ I „ « 1 . tegevuse korraldamiseks. Kõik ju-kapsastega
ja verivorstid,
traditsiooniline pidusöök. ^^^^^
Avaloengu pidas peamajas aja- ^ J ^ g ^
Siis koguneti Kotkajärve lipuväl-asüva
vabadussamba ette.
vanim asukas Heino
ütleb, et nad ei traenda oma si- lasid alla kolm MIG-23 lennukit
demeid Iisraeliga enne, kui lis- nende õhutõrjerelvadega, mis olid
rael katkestab oma sidemed voetud vallutatud N. Liidu tanki-
Lõuna-Aafrikaga. delt ja hävitasid 40 tanki võitlusis
Omal ajal oh Iisrael väga lähe- tabulist loodes. Partisanid kaota-uuicrne
ar. imre amsv joe Kõneles sun- aauc /lauii^a UIKIUCIC, auucv öv^ja- _ . , , , .
as šeaU, kus möödumid aastane ni välisest WpaSüT i d i S H /
^tirsus lõppes, Ilaulupeost ja an- mille kokku kandsid eesti poisid ja siinilist ja põllumajandushkku abi ^ ^ " ^ ^ laanenita»
loolane dr. Imre Lippmg. Ta alusv Jõe kõneles Eesti iseseisvuse sün- dane Aafrika riikidele, andes sõja- ^[.^^^!^^^}^^^
tas
kursus
dis põgusa ülevaate tänavuse kur- juhid iseseisvuse ohvrite auks. - üle kogu kontinendi. Aga 1971 ja
suse peateemast Eesti iseseisvuse Mõõk on kivis kinni, aga eest! 1974 30 Aafrika riiki katkestasid
sünniloost, käsitledes pikemalt^ kiütuuri ja vaimumõõka terita- oma sidemed Iisraeliga, kuna listi
Vabadussõda. Kogu eesti rahva takse praegu sihi Kotkajärvel. rael okupeeris osa Egiptusest 1973.
pmgutused/Udsid meile ainult 20 Pärastlõunal kõneles dr. Vello a. sõjas; osalt ka Araabia õliriiki-aastat
iseseisvust. Need ohvrid ei Sermat Juhan Liivist. Eesti.iseseis- de rikkuste tõttu tehtud survel.
oliiüd asjata: kahekümne aastaga vuse prohvetist ja huvi-ning õppe- Ainuke maa, kellega jäid sidemed, aastasele Egiptusest sõjasaagiks
tõusis Eesti moodsaks kultuurrah- ringid alu^^^^ on olnud Lõuna-Aafrika ja kohn saadud ja Rooma toodud monu-vaks.^
Neid ei ole võimalik enam de üleandmise hetkel toimub pa- riiki tihedalt selle mõjusfääris —^ mendile, mis asetses Piazza del
tagasi suruda. ^ rajasti dr. Taavo Vkkhausi loeng Malawi, Lesotho ja Swaziland. Popolos. Äike lõi selle tipu kildu-
^ Laupäeva õhtu lõppes lõkkega eesti teatrimuusika sünnist, (müle Iisraeli lõplik väljatõmbumine deks, tekitades korvamatut kahjus-mis
ehitati avaldame hiljem meie ajalehes). Siinai poolsaarelt möödunud aastal tutt kunstipärasele monumendüe.
Okupeeritud kodumaa i>raegusest olukorrast kõneleb Aarne
Vahtra, kes oli Eesti Kidtuuriniinisteeriumi teatrite valitsuse
juhatLja ja parteil funktsionäär. Ta pettus kommunismist ja ka-
• '^aabus^^^ ärahüppeks.
Sissepääs-—valmtahtlik annetus^
Äike loi monumendi
sisse ,
ROOMAS — Äike lõi sisse 3000-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 23, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-08-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830823 |
Description
| Title | 1983-08-23-01 |
| OCR text |
-ffl
Nr. 62 <2983) XXX^
E E Š T L
Teisipäeval, 23. awgosta 19f 23,1983
IGAL TEISIPÄEYAL
lANEUAPAElAL
Üksiknumbri Iiind 60 centii
^• .Möödunud nädalal .toimunud Eesti Kuntetide• Keskuse Seitsme- Kunsti' nädala viimasel • päeval, "reedel
oli pealelõunaseks osaks rahvuskultuuriline nõupäev Esto Yalley kujundamise aruüemiseks paarikümne
osavõtja vahel. Es|ösas^o^^
teeline arutlemine seHelejärg^
oma-
Nõupäeva raamistikuks oli an^ Veel rõhutatakse selle koha so-tud:
niida pn vaja aastal 2001 ees- bivat lähedust suurlinnale. Kuna
ti kunsti ja kultuuri viljelemiseks polevat ettenäha, et eesti ühiskond
ä) eesti ühiskonnale, b) eesti noor- suudaks seda ise majandada, siis
tele, c) eesti hiiviringidde, kunsti- seda peavad tegema kanädaläsed,
de professionaalidele ja teistele üürida. Visi-teadlastele.
Laudkonda kuulusid oonis muinaskülast tuleb ehitamise-di.
K. Aun, P. Sepp, A. Elken, le eesti rehetare kaevu ja saunaga.
EKK president Stella Kerson, A» Kehäkinnitüsöks on ettenähtud so-
Lee, M. Laanemäe ja T. Virk- biv restoran. Ette on nähtud tree-
Mus. 1 , ninglaagrid^ puhküsealad, šemina-
Sellele järgnesid |mnktid:milli- rid,
seid kohti, yahenlieid ja tmgimusi :::'%u> Valleyst on kaalutud pikalt
vajame ülalcHeva läbiviimiseks^
mille järel oli ettenähtud konkreetsete
ideede, plaknide ja kavade
arutlemine. Korrektne idee oli Es-ja
laialt ja leitud, et rahva ühis-konnaomandina
avaldub võimalus
riiklike toetuste saamiseks.
Uus koht ei võistlevat varemole^
. ^„ .. vate eesti snvekohtadega.
^ ^ ^ ^ " " - ^ ^ ^ ^ on ühe aasta jooksul^koguda:
vvkot^i ^aHd ^s'a ^^^ ^tri $M "^"T^ 105.000 dollar^it^, t-k usjmires ka^m-.
p^M K^^^y^^^ EsS Valley ei teeni
EK^ rahvuskultuunhne komision. ühegi Wiksema grupi, ^aid kogu
Päevakorras on: arutleda pn^^ eesüaökonna huvisid;
on j.äi^^ A. Elken tutvustas Es- 2^ i^r^^f^ Valley ideekavandit, mis hoiab
' projekti koos ja millele on võima-
^ Variatsioone lisada.
Tänasel nõupidamisel on kunsti- Maastik on rikkalik kontuuridest,
rahvas kunstile suunatud; Enne ideekavandis on ettenähtud vaja-suuremM
rahakogmnise kampaa- dused avalikeks funktsioonideks
mat tuleb arutleda piida ja kuidas ^agu sport, kunst, töökojacii Usäks
teha. ^ kunstimuuseum äiälo61ist6 kunsti^
S. ^KÄrson tutvustas ostetud varade taÜetamiseks ja mitme-maa-
ala,, mis kuuUib Niagara loo- luQfctsioomlised alad nagu rahva-duskaitseala
tsooni, selletõttu on kogunemised, töögruppide tegevus,
praegu palved ehitusloa saamiseks vabaõhulavastused jm.
antud nii » Mono valla- hoone on madala kva-vahtsusele
kurika jNJiaga^^^ toodus- uteedigä, kuid sellele on võimalus
kait^a^a^ametile^Suamonkor^a^^^
tatud .kohapeal olevas hoones el^^
ter, järgnevalt on plaanis veetorus-g^^^ on ettenähtud asuta-tiku
korda^dimne j a : sn^ hooned külakeskusena.
suuremaks tooks hgipaasutee kor- ys^p^de istutamisega võib an.
dega, Isee peaks olema õppese-mihari
kohaks, kuid kallid vahendid,
salvestustehnika aparaadid
vajavad pidevalt hooldamist.
Lõpuks arvas ta, et peaks olema
plaan 'ürituste kohta enne kui saa-
. dakse midagi kindlamalt öelda.
Kuid seal peaksid olema võimalused
teaduslikuks tegevuseks muusi-kaarhiiyide
ja paijundusvõimalus-tega.
Sellejuures jäi tõsiseks küsi-miiseks,
kes muretseb ja hoolitseb
nende eest. :
: A. Lee ütles, et tema gfupp ei
jõudnudki momendini, mida kui^st-nikud
vajavad, võeti vaid vastu
põhimõttelised seisukohad poolt ja
vastu. Nähti vajadust eesti kultuurilise
loomingu säilitamiseks ja ^««li väga huvitavaks alaks oli Jõekääru lastesuvekodis laskmine, mida juhatas Endel Ruberg. Pildil
arendamiseks, toetades Esto Vai kolme lennu laskurid, kes on lasknud välja, kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Esireas vasakult
ley ideed tingimusega, et see pole ^f^^*^*^^^ Novek, Marti Nukk, Indrek Lusik (kuld) Peeter Roose, Martin Tamm ja Märt Matsoo;
võistluseks, vaid koostöös seniste Nurm, Tüa Pihl, Lydia van der Veen, Linda
eesi maa-aladega Kuid see peab Värve, TEomas Olvet, ja Endel Ruberg (kuld); kolmandas reas Edda Leppik, Katrm Verret, Kristma
Mooilka Roose ja Marcus Silmberg. Pildilt puudub laskureist Älarik Nurm^ Foto: J. Säägi
kcsubciiidyslikyd vahekorrcid 21 Äafriku riigig^i
da. seadmine j kus tuleb teepervele
ärauhtümise vältimiseks külvata
muruseemet. .
Juba stigisel käis EKK videogrupp,
Taidurite Tehniline Töö^
võik kohapeal filmimas. Samuti
tehti fotosid, mis andsid mõnešu- Küla ehitamisel tuleb materjal ja
guse püdi olemasolevast sajast vorm leida^selline, bistänapä
da kogu keskusele külakarakter.
Selle juurde ujula saunaga, ten-uiSsväljakutega.
Sellejuures nõlvakuil
on palju sobivaid kotitS
erihoonete
olema kõigi generatsioomde kasutada.
Seni on liiga vähe rahvale
informatsiooni antud. Arutleti ka
maa-ala kasutamisele andmise ta^
sulist külge.
P. Sepp ütles, et tema grupis oli
elav diskussioon tulevikuvõimaluste
üle. Ta arvas, et aastal 2001 on
t^nika kõrgemale jõudnud ja Es-^
to ¥alley'ga oh satelliidiühendus.
Seal peaks leiduma videostuudio,
hoiukohad kostüümidele ja teatri-varustiisele,
peaks olema helikin-dd,
yal|ustusnkas ruum kunsti viimane riik, kes mõtte muutis Küna Iisraelil on tugev sõjaline oli hea ettekääne Aafrika riikidele
esitamiseks ja harjutusteks. aksiooriiks oÜ Libeeria, kes just vahekord Lõuna-Aafrika valge Vä- sidemete taastamiseks
Publiku kohale meelitamlselks pä^v hiljem teatas uuendatud side- hemusvalitsusega jääb see takistu- ja Iisraeli välisminister Yitzhak
osta ESTO-BUSS ja luua bussi" ^^m rassismi uuriv seks mustade Aafrika riikidele. Shamir on katsunud neid tuge<>
üheiidus Esto Valley'ga. ' koiverents oli lisraeU : hukka Nüüd usuvad mõned vaatlejad, et vasti mõjutada.
Alguses, enne muiriasMar^^^^^^ pärast L o j ^ L i M ^ ki^ kuna see tähendab yälistur^sM^^ ^
võiks olla telklaager et inimesed ^^'^^^^^ Moammer Gadaffi toetab Iisraeh välisministril olid asja
kohaga saaksid tuLk^^^^-^^^^^^^^^^^P^^^^^^
Dr. K.Amia grupp arutles r^^^^
vapärandi ja teabe osa Esto Vai- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ kontinendi
IIBL AVTV Iisrael öeldakse olevat alustanud oma vahepeal katkenud sidemete uuendamisegao
eit poolt on need Aafrika riigid, kes lõpetasid dipIomaatiHsed 1^^ lisraehga araabia konflikti pu-ja
on saanud MÜüd teised mõtted, peamiselt Iisraeli hea reputatsiooni tõttu relvakatipmehena ja sõ»
treenerina^.
ley kujundamisel, leides, et see po- We otsuse reetmiseks, ^^mistbttu
leks mitte korraks kokkutuleku ko- soovis, jet Libeeria veel mõtleks jä-on
muutnud mitmed teisedki valitsused
närvilisteks oma julge-salajased
läbirääkimised Euroopas
Felix Houphouet-Boignyga, Elevandiluuranniku
presidendiga. Sha-miri
abid aga reisivad mitmes Aaf-aakrist
küngašmaastikust. se realiteediga oleks säilitatud rah-
Edasi informeeris S, Kerson, et vakunstiline^ iseloom. A. Elken üt-on
tehhid eeltöid Esto Valle^ asu- les, et see on ideekavand, kuid
tava kogu moodustamiseks.
Juba alguisest peale ön üheks
likmeks^^^^^^^ EKK usaldusmeeste
kogu esimees M.
laekuriks A/Truuvert^
grupp arhitekte võiksid koos sellele
konkreetse kavandi teha.
S. Kerson täiendas kavandit,
öeldes et vabaõhuteatrit pole niivõrd
vaja teatrile kui vabaõhu-kontsertideks.
.
Saadud informatsiooni järel osa-
Esto Valley masterplaani on valmistanud
arhitekt A. E&en, kuns- „ . , . , -1
tidei)rogrammi juhtimine on A. " ^ ^ ^ neljaks grupiks.
Leel Jcuna rahalise kampaania on Muusikaimme^ ^ e amtletrT.
oma kätte võtmidS. Kerson. Spor- Virklmusi ja M . Laane^^^
dike^use plaan on juba koostatud^^^^^a^^^^
dr J Roosi poolt videokunsti P. Sepa ja teabet-rah-
Pikem dn J. Roosi plaan esitati v^ärandit dr. K, Aumi j ^ ^ ^ ^
helilindilt. (Varem on sellest kirju- . .
tatud esimese pressikonverentsi jär Järgneval iihisel aruüusel esitas
rel, „Vaba Eestlane" nr. 43). Vaa- P- Tammearu muusikute ettepane-dates
sportlaste seisukohast see m kud, mainides et nad ei suutnud
ettenähtud kõigile sportiastele. otseselt küsimusele vastata, mis
Eesti rähvakuiist aga väljenduks neil vaja on. Muidugi esmemisvõi-kavandatävas.
rahvamuuseumis, «mähised publikule. ^
milleks eesti etnograafidelt on va- Olulised on harjutiBsvõimalused
la uusi ideesi<
oleku pärast ja kaWu^d toetuse Hka riigis sidemete taastmseks.
saamiseks Iisraeh poole. Mitmed näevad, et diplomaati»
Sair oli esimene uuendamaks uste sidemete taastamine on lisrae-diplomaatilisi
sidemeid ja Iisrael lüe prestiizhi küsunus, kuna neil
nõustus kahele Sairi eliitdiviisile on head ärisuhted Aafrikaga juba
väljaõppe andmisega; üks neist kui praegu, isegi ihna saadikuteta,
president Mobutu Sese Seka isiklik Iisraelil on ärimeestega sidemeid
ihukaitse. 21 rügis, kellega pole diplo-
. Aasta hiljem Libeeria sai teiseks maatilisi suhteid.
sarnaseks. Kui seal pole veel olnud Järeldades ,,Mrican Business^
K0TKAJÄRVE,^2. aug. - aupäeval, 20. augustil avati KÖtkajär- juttu sõjalise abi andmisest, - eelise ajakirja andmeist on lisrae-ve
MetšaülikooH uus kursus 55 osavõtjäg tudengid on önamu- juhatas Iisraeli jõudnud delegat- li eksport Aafrikasse tõusnud nel-ses
MõpÜased Ameerika mandrilt, kahe erändma, Lääneniägi on sioomsiisld Libeeria kaiteemmis- jakordseks just sel ajal, kui diplo-
Mü-sse tuhnid.Ingüsmaalt ja Mae^ ter. maalilised sidemed puudusid.
Üusateümadega Ja täiskuuga, ööl vastu esmaspäeva hakkas sadama. Iisraeli spetsialistid loodavad, -et'.- . •: •-. ' , - •. • , ,'
arve MÜ celgcis ikylf
mteKt Kabi Lokk kell 5.30 o. kui seii- » VAI. I U I *
per. istus pidulauas. Ä ,elgit.s IHihapäev algas R. ^aagepe- - 5 ^ ^ a k ^ ^ - » ^ M e ^ ^ ^ ^
MÜ mõistet, mille sihiks 6n paa- ra loenguga, sele on Togo j a Kw^^^ , ,
toseta ja üWskondlikü surveta pak- mis M^^^ • j • a ^- \ ISLAMBAD - üks afgaamde
kudaeesüuse aardeid liskasvanui- Ja Leedu iseseisvusi sündi ei nae kurus a- partisanide juht üües rtöödunud
le m T. m mist kurn Nigeena, Keema ja Ela- nädalal^
•% Jv^./A---#-' r^"^^. -c^i,^-r, iuvW, ? •^^ -'-^^^'^^^ ^ mr>ei^e:^w |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-23-01
