Vaba eestlane , September 4, 1980

              l«Mg„ päeva õhfal toimub tanits, samuti
iÕUStik j«l V@rtp@P eesti spordisõprade. kcÄuWek, et
Ci. -
Jõekääre staadicm ootab sport­lasi
j a nan4e sõpni Balti Kerge-jõu^
i&u- vöisUiistele, mis tänavu
arutada — jiEesti sport täaa,
homme j a tulevitois''.
VÕrfcpaliinängud dgavad lau­päeval,
6. sapt. kell 10.00. Mängi­takse
neljai yäljaikul 8 eri rahvu-toimuvad
koos mitme rahvuse « W ]a naiskomaga. Osa vo-võrbpallivõistlustega.
KorraMaja- ^ v a d - i 2 .mees- ja^2 naisto^^^
teks on E.S.S. Kalev ja Jõekääru Eest., U t i , l^u.^Soome, ükrai-
Staadioni Komitee. Kergejõusti- na, üng«,^Tshetov^^a^^ Slo-kust
( M a s i ,ka eesti eävõistlu- veema Need võistlused to^^^^
sed) võtavad peale baltlaste (Ees- «eMolis^t p i n e v a t ^ heitlusteks.
«, mti, Leedu) KilalisteHa oka ka ^ E.S S. M e v i vörkpaUund on
soomlased, ungarlased, ukrainlä- juba.aastaidhead.v^^^
sed j , poolaka. Võistlusteks re- Kalev, naiskond on samuti
gistr^iimine algab laupäeval, 6.
sept. (kell 10.00, võistlejate sisse­marss
iippud^a ja võistluste ava­mine
031 kell 14.G0. Püliapäeval, 7.
sept. on võisüuste algus kell iO.ÖO.'
Kergeijõaistiku peajÄ on E.S.3.
kasvanud ja arenenud. E.S.S. Ka­levi
VõrfepalliJklubi — esimees Val-deko
Novek — on tõhusat treenin­gut
teinud meie noorte mängija­tega:'
Pühapäeval, 7. sept. on ette näh-
KaJevi esimees RIki Rass. Vanuse- tud ka tennis Jõekääru Tennisklu-klasside
ja ajatabelite suhtes he- korraldusel,
listada 223-6141 õhtuti, ööbimisvõi- Vabal Olümpial olime eestlaste
maiused on Jõekääru Laste Suve- osas peaütvaataijate. suhtes vaes-kodu
taredes, štadiomlpn võuna- lapsed. Korraldajad loodavad see-lus
osta karastavaid jooke ja ker- kord rohkemat osavõttu. Tulge jä (jii^tidlane
get toitu. Saun on köetud; ja lau- toetage ee^l^^^^^^^^ '
M i Ä EESTLASE TALITUSES müügil
sfere© heliplaat
Ikletsažeei (Ä. Kapp);Emiemmste (M. S
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õi^t (T. Vettik), Snd tervt-ftame
koiäapäike (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tatt) ja
rahvalaule: K.Raidi seades — Laulu mõju, Eui ma hakkan la»-
lemaie, Ära vüJK ja Kiv^^ Kus on
kus on korva kodu, Kappi seades — Linakatkuja ja J
seades— Kanneldajäst vend.
Müügil „Vaba Jestiase*' talituses
Kui Toronto Eesti Skaudisõprade ma tagasi ei tulev" tõotas lahke
Selts' möödumd sügisel ü^^
vaheaja jälle korraldas peo Kotka- Viimati oli Kotkajärve täiesti vai- j
järve toetuseks, siis vastas Torori- mis tänavu 24. augustil kui lüks ul-to
pubük seUele kõige suurema jasnietsatudeng rakett-autoga sa-poölehoiuga.
Saal oli täis ja pidu- ma Estonian Roadi välja lendas.
Põikread: 4. Kuultis rootsi loo- Antiikaja riik, 20. Kerge suits, 23-
7. Mundris teener, 9. Laeva osa, 26. Rahvas kaugesmi-
Eesti muinaskangelane, 11. Küsi- nevikus, 29. Prantsuse filmitäht,
mus, 12. Hautatud liharobg, 13- 30. Taam hedüooja, 31^ Kahe riigi
Kerjus, 14. Sammuma, 16. Amet- vahel, 32. Mitte lühem, 33. Püüab
ruum, 17. Looma tehakale, 18- midagi leida, 34.'Tostevahend. ;
- • , [. '• .... : • - Püstread, i . Paberi mõõtühik,
2. V - Välehirv — tege^^^
„Nahksuka juttudes", 3. Pealmine
kiht, 4. Loengute pklaja, 5. Rmar
kaar, ühes võõrkeeles, 6. Teatud
ILMUS
tuju mev.Pohiud ka imestada, sest Vähemasti 60 miili t^^^^^^^
pidulised oma r^uvas enamuses meetrid välja jätta. Muidugi,
olid Kotkajärve kaudu inimesteks^ mene ja viimane valmis- on vei- eepik^. Ajakirjades ja väljaandeis rist Gon kodanlik nmii, 15. Mene-sirguniid
tüdrukud ja poisid, Metsa.% erinevad, kuid kogu asi ei ole ilmunud lühieepilised tööd, osa niim, 19. Esimene raamat, 2LVai-ülikooli
rahvas ja praeguste noorte Kotkajärve viga. Meil tuleb küsi- neist, ennesõjaaegsest toodangust, ke metsbom, 22.^ Võõrasema, 24-
vanemad, kes kõige põhjalikumalt da: millkl Ontario sanitaar-eeskir-mülele; liituvad hüisemad tööd Võttis naise, 25 _Uhe ermui^a toi-mõistavad
. Kotkajärve vääxtust. jad, ehitus-, julgeoleku-, keskkon- täiendavadja laiendavad pilti Karl metaja n^eie lehe juures, 27v Epu-
Nagu aUes mõned nädalad tagasi na-, looduskaitse- j a ei-tea-mis-veel Ristikivist, ühest eesti parimast taja, 28. Mõiste malemängus, 31.
Mü-s kaks ee§t^ professorit - üks seadused valmis säava^? Büro- proosakh-janikust. lEKK, Lund Keedunou.
Austriast, teine Auštraaüast — ei kraadid ja virutavad sea- ^^^^v 223 lk. RISTSÕNA NR. 1038 LAHENDUS
jõudnud seda paika ära kiita. Kui- duši ja reegleid teha ja mei^ Valter Tauli EESTL GRAMMA- ^'
latükk. /; Muidugi jääb rippuma tanie neile järele. Ega ei saa ütel- rpjjõvji. Lauseõpetus. Üks eesü Põüa^ad:L Turist,: 6. Galopp,
küsimus, et miks see kuUatiikkda, et sellest kasu poleks. Sooja ja j^gele kogukamaid grammatika- 10. Ausus, 11. Gasell, 12. Toober,
ükskord valmis ei saa ja kui palju Mlmä veega pesüruurii on>hoopis ^g^g^»^^ hõlmates^ sissejuhatuse 13 Kurblik, 14. Amor, 16. Kesa, 18.^
sinna raha ning toetusi veel tuleb midagi muud kui kolme latiga lat- lauseõpetuse olemusest, predikaat- Winä, 19. ISnvälüd, 22. Kone, 24.
sisse summida? Seda küsimust on riin — muust rääkimata. ^ verbidest, põimühendeist^ noomen- Sälatsi, 25. Spargel, 27. Sise, 59.
Tänavu on skaudisõprade Kotka-tihendeist,vae^ ja hik^lausest, Vanamees, 3^^^
järve pidu erakordselt vara - ju- põimlausest, rindühendeist, Ä i - Tali, 37. V a ^ ^ ^
ha 20. septembril. Pidusid ori liiga lauseist, pronoomeneist asendaja- Eitama, 41. Tirm, 42. Varsti, 43.
palju, ei ole võimalik paremat ae^ na, röö^^
ga passitada. M i s nüüd, kas i^^^
niesed tulevadpidule, või sõidavad tarvitusest. Fmsk-ugriska: insütu-
Kotkäjärvele J a mujale. Ilmad on tionen, Uppsala 1980, -350 lk.
Tonmetanud ENDEL KÕKS, ERIC PEHAP ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpingulst ja tööst, kelle dutöö vaatluse kõrval tuuakse
esile ka kuhstikool ,jPallas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
i. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiema­le
lugejaskonnak.
Hind moo (postiga tellimused
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
ANDRES KÜNG
võimatu lühidalt vastata. Kotkajär­ve
on tegelikult kogu aja valmis.
Alati valmiSj nagu -seal sõrmi tae­va
pdole tõstes öeldakse. Võin se­da
isiklikult kinnitada. Kotkajärve
oli valmis juba 1953. aasta juuhs,
kui POKO asutaja kadunud Leo
Kosenkranius mind pulldooseri
\ poolt loodud porijoel sinna sisse veel ilusad. See on omamoodi test Dr. Juozas Prunskis, LITHUA-Püstread:
1. Täglas, 2. .Russow,
3. Salk, 4.^ Tulumaks, 5. Turbiin, 7.
Amok, 8/ Olbrei, 9. Paraad, 12.
Tihv, 15. Riiakas, 16. Klarnet, 17.
ujutas Porijõgi sai nimeks Esto- - k u m b on olulisem, kas Kotkajar- j^i^,^ j ^ ^ g .THE HOLO- Siber, 20. Ness, 21. Vasar, 23. Oise,
ve toetamine või üks laupäeva oh- ^^Ug^p^l^l-gj^^^^
American Council, Chicago 1979/48 30; Number, 31- Elas, 33. Varaan,
lk. ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^3^^^^^^
nian Road ja tuliuut autot tuli va-
Eirjastus VäHs-Eestl & EMP
311 lk. Hind $14.00 br. + saatekulu
aJaMrjaniku teos põMneb laialdasele aUikmaterjalSe. Ta
analüüsib Soome sise- ja väUspol^^
korda Ja suunda, Nõukogude LUduSoome-poliitikat, Soo
sust presidendist parteieluui ja palju muud, tuues Soome saatu­sest
Imyitatud lugejaile palju'uusi andmeid.
hemasti viis korda mudast välja
punnida, ,,Siia ma su jätan, enam
tu suvilas?
HEINO JÕE
hehh, mis — too kuratlik sell Ber- umbel lüüa ja siis polevat enam te- lagin mis järgnes, ulatub mälestu-'
nard Kangro romaanirsarjast?! — gemist ainult kerge kõdiga . . . sest niu kõrvu hetkelgi, nii et käin
ei-jah, ennekõike on ses ju üks
paikkond kuski eespool... Ets kae
otsegu sissejuhatuseks kohe; ke­nake
intellektuaalne lainetus ek­sootilise
Kariibi mere kohal; —
Kuna lennukis sai istuda küll
ja veel, tuleksin vahelduseks nüüd
seisukohaga,^ nimelt: kõik mis
väärib kirjapanemist, väärib ka
sissejuhatust, nagu maja* et olla
maja, väärib vähemalt ühte ust;
samuti: kõik mis kirja i)aiidud
võimaldagu ka laiemat va-atevee-ni
i^agu seda võimaldab aken sei­nas
ja lõpuks: paik mis väärib kü­lastamist,
väärib ka teatavat ette­valmistust
nagu maja vundamenti,
ning lõppude lõpuks: igal majal
olgu ikka: ka oana väike 'stiil või
laad, kuitahes tagasihoidlik --- nii
et, jah, millise stiilis või l^dis
siis lugu kirja panna? Kuna mulle
Juba aimmu eime reisu sai selgeks
tehtud, et maale kuhu lähen on il^
ma igihalja huumorita chtlik min­na,
siis jäi mul vaid meenutada
õnd^a Ruts Baumanni tarkust, et'
„nali: OB tiks kura^ii tõsine asi".
kõneles ta ju
oinaenda kogemusest ning nõada
tüli siis seegi arf esse võtta, et et­tevalmistus
saak| täielik — nii rei-suks
kui ka käesolevaks vesteks/
Niisüs — istun lennukis, ihu ja
hing n.ö. ikõigel^ val^^^
tan, et mida sellest maast juba nii
umbes tean. Mitte midagi ei löö
pähe, kuigi täie väega püüan lõ-gistada
ilmsdt roostesse kippuvat
raali või kompuuterit kahe kõrva
vahel. Noh^ ja ometi sai juba alg­kooli
maadeteaduse tunnis tuubi­tud,
e t . . . Äkilise jompsuga vajub
lennule „õhuauku" ning aijupõhjast
põrub samas 'ka üles teadvusse
korraks sihnega ära seal>,yall" jär-
1 ve ääres ja Boliivia p^^^^^^
misjärel tulen tagasi Amazonase
maile, õigemini ~ vesile. Nende
Varsti jõuamegi sinna — Amazo- teekond suundub sõna otsesmöt-rehkendan
mõnuga ning krabištan nase jõgikonna otsatu dzhungli ko-tes keskelt läbi. itta, ükskõik kas
lahti kaardi.; hale, juttude järgi vÕrrelda^^ poo- siis lisajõ^e^
Nojah, maa on suur, ent loomad leldi käsiloleva maailma loomise- või lõuna poolt. On tohutud neecl-väiksed,
nagu tean ,ilnme, et lah- g a . . . Alalt suurem kui Arne nagu Valgfr- ja Mustajõe, s.t.
makuselt vües maailmas,"andes ühendriigid, on ta pea-arteriks mi- Rio Branco ja Rio Negro põhjas
nii süma ipaar ette Hiinalegi, ent dagi, mMa vaevalt keegi südame- Või ,,Puitjõgi'V Madeira, lõu-elevandi
karju tema ei kanna., ei rahuga saab nimetada' jõ§ks, en- nas, nakatun kaardu näpuga järge
kaameleid ega kaelkirjakuid, ei nemhii küll kosmiliseks ürgjõüks, ajades kunagise kooUõenimetõild-gorillasid
ega jõehobušeid, kuigi millel pole võrdset meie planeedil mislustist. •
jõed missugusedj ning lõvi möir- ja niill^ #äb küsida, mil määral see tö­gamine
on seal inimese kõrvale seiks ojadeks isegi Mississippi ja hütu ala on ösä maa üldisest elu-üpris
võõras. Seeasemel võtvad Kongo. Oma metsikus sünguses rütmist, mil määral on ta maailm
aga väiksed hulgur-ahvid päratus hoiab ta enese kaardistamatult ise- endaette ja eraldi, ühinedes vaid
dzhunglis sedavõrd saatanlikult ki- seisva seega, fet väristab pidevalt ädmimstratiivseil dokiimentidel ja
sada, (nimefcataksegi neid Mycetes omaenese kaldaid, tükati kümne- kaardil kogupildiga, mis, tõugates
Beelzebub) et hakkavad isegi in- te, tükati koguni sadade miilide korraks seal Pemambuco kandis
diaanlaste ning paljudele nelja- ulatuses, uhades neid seejärel saa- küU otsegu küünarnukiga sügavä-jalgseilegi
närvidele, kelledest, s.t. resuuniste lahmakatena aina le Atlandi Oökeam/lõunapoole kiil-neljajaigsist,
on kõige suurem pak- suudme poole, te nad tume- gedes aina aheneb, kuni viimaks
sunahalme tapiir, kandes oma- daks sogaveeks pihustatuina käü- Hibub siihteliselt kitsa keelena vas-kontidel
vahel 400 naela ning kõige gele Atlandi Ookeani surub, ikka tu Uruguayd,
kardetavam jaaguar. Boa mao või 504 miljonit Imubik n^eetrit V -
anacohda kohta ent räägitakse tis! : Nölsf^ Il©®l0r€ili@: •
laias maailmas selget laimujuttu Ent nagu peagu kõige kurja al-^ IHCiödeiSliriiCil®
--polevat teine sugugi kardetavam gus siin m^^ • V
kui, noh, ütleme üks üheksa sõbraliku ja sünge jõu, sünd soo- Olgu kaart topograafiline, poliJti-jala
pikkune suleboa kuski pariisi tuks süütu: sulab seal, mi umbes line või paljalt administratiivne,
buduaaris, too imiversaalne jno.e- 4500 niili läänes, Huacra mäeküljel lugeda on teda alati põnev, sest
• lemmik sajandi vahetuselt, mis kuskÜ Peruus, üks kui teine lume- äkki saad vastuseid küsimustele,
elegantse nõksuga ümber kaela vi- heüve, nõrgub pisiojaks, kasvades mildiseid pole märgandki-küsida!
sati, üma et peale kerge kõdi kee- ojaks ja ojadeks, need omakorda Hästi kõnekad on nüned, märkides
gi midagi oleks tunnud. Sama ar- pisijärvedeks, mis allpool, mere- kas vett, maad Või asulat, kõnekad
vavat o ni a boast ka loomi ar- pinna lähemal, ama paisuvad, tu- ka oma -tihedusega ning sageli,
mastavad Amazonase indiaaaila- kati andes välja iseseisva huglase „Titisiti" naljale vaatamata, ka
sed, lastes teda vabalt eluhooneist .mõõtmed — näiteks Titieaea, või oma sisulise tähendusega. Juba
sisse-väljaioogelda, silma siiski „Titisiti", nagu mu pinginaaber , ^ a t s o n " ise — k^^^
kergelt peal hoides, märkimaks algkooüist, kelle kire&s oli avasta- see mõiste kaugest kreeka müto-nälja
tuimuseid, sest süs, jah, voi- da nimede tähendust, kord enese- loogiast süa kaasaja ekvatoriaal-nadel
kreeklastel, ei isegi teps Del-fi
oraakli kaudu, oleks olnud õrna
aimu mulgist tulevikuriigist seal-,
pool igasugust Võimalikku maail­ma,
mida pealegi valitsevad alasti
naised, hoia ja kaitse! — vibud-nooled
käes; veelgi vähem, et
nood naised oma kindlustatud pea­linnast,
kust päikese loojanguks
pidid olema kadund kõik mehed-töölised
kui nad ei tahtnud surma­ga
riskida, võtavad kord aastas
ette romantilisi rünnakuid alluvaile
asulaile ümberkaudu, nabides sealt
endüe nü kuuks-kolmeks meeldi­vaid
säiigikaaslasi ja saates nad
jällegi koju tagasi, kui näib kin­del,
et uus elupõlv on sünni poole
kenasti teel. Kas oleks nood
muistsed, läänekultuuri suurimad,
maskulünsed shovmistid, kreekla­sed,
võtnud seika kui üpris, meel­diva
lisakohustusega luksus puh­kust,
mida see kirjade päraselt
praktüiselt pidigi olema? E i oleks
nende pime mehe-uhkus seda \\\-
band ja nii panid nad oma müü-tideski
sõjakate naiste kaed ja põl­ved
juba oma meheliku sharmiga
vabisema, muutes lahingu nõnda
naljanumbriks — müütides ikka,
mis ühtviisi avatud nü tõsiseika­dele
kui soovipärasele mõtlemise-legi.
Kaasaja maskuliinne shovinist
on mitmeti mugavam ja ka oma­moodi
edevam, arvan; küllap suh­tuks'ta
seigasseikui päratusse mee-litusse,
lõbusasse vaheldušse, mis
pealegi ei maksa penni ja mille ni­mel
pole pärast kodus vaja ka nai­sele
valetada, et kus käidi ja mi­da
t e h t i . . . jah, kui vaid lõbu omal
kombel ei jätkuks ja seda „kxiradi
ta ise viis vinti Naeru- sesse pärapõrgusse — Oma et va-