1987-08-18-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 61
iii
[salu pärast Berliini võite
gu meie lehes juba lühidalt
ud, suri 17. Juulil Kristjan'
alu. Eesti kõigi aegade üks
amaid sportlasi, kahekordne
ipiavõitja ja Euroopa meister
uses.
|lusalu (endise nimega Tross-sündis
10. märtsil 1908. a.
icmaal Saulepi vallas vane-kaheksanda
lapsena. Sporti-talustas
Palusalu 1930. aastal.
|;ilt saadud erakordsele jõule
ius pidevalt täiustuv maad-inika
ning mõneaastase visa
tamise järel sai temast maail-iulsus.
Olümpiamängudele 1936,
Berliinis läks ta tundmatu
lejana. kuid üllatas seal kogu
Ima teoga, millega veel keegi
ne seda ega pärast pole hak-.
saanud; Ta võitis kuldmeda-skekaalus
mõlemas maadlus-
- esmalt vabamaadluses ja
ca klassikalises stiilis,
iks aastat hiljem (olles vahe-
(tulnud ka Euroopa meistriks)
ta treeningu] saadud raske
^gastuse tõttu sportimisest
ima. Kuid maadluse juurde
iaaiJma Kristjanr^kogii süda-i
ja kogu eliiks. Eestlastel kõ^
|aäl õli paljude aastate jooksiil
lalus kohtuda selle äär
ihojdlikUv alati hUuniori^^
se ja heatahtliku spordimehe"
Icas treenerina, kohtunikiina,
n(jyarta või aukülalisena.
usalu isiklik eeskuju ja tema
:piavõidud on olnud innusta-
: palj udele l iTieie sportlastele
ka alles sporditeedälustäva-noortele.
Irohto
elav
eesti
jlassis tuli esikohale 3 punktiga
|lJommf järgnesid Kristo Rik-
(USA) 2,5; p., 3.4; kohti
isid Toomas Orav ja Mart^^^^
[p 2 p.B-Wassis tuli esikohalt
rne punktiga DahielSchaer,
[e Hiku Linkruüs 2 pv, Kplma
bert Arro U5 p.^^^^^^^^^^^^^ V.
'iimane võistlus toimus
juulil. Mängiti kolmes voorus
iSsiš; Esikohale tuli Daniel
jaer 2:pv, teine Mihkel S^^
f, kolmas Andrus Lipp/Vä^^
)1 võistlust mänginud kasvataja
lik Silmberg saavutas 2,5
30. juunir kogus eesti kompartei organi ^Rahva Hääl
kirjanikud Ti^et Kallas, Jaan Kruusv^^ Saluri jaMati
Unt vestlusringi aruteluks aktuaalsetel kirjandusteemadel.
Kuigi viimasel ajal on kirjanikele antud suuremaid
vabadusi pole vestlusringist osavõtjad praeguse olukorraga
veel rahul. Soovitakse rohkem avameelsust ja ausust ja kogu
eesti kirjanduspärandi väljaandmist (sealhulgas ka näiteks
[ju Lepiku luule).
Teet
— Mõne aasta eest võis meil
tõesti näida, et oleme tublid
poisid, meist võeti isegi eeskuju
— mõtlen siin eesti proosat, mida
mujal Liidus palju loeti ja loetakse
siiani. See oli toeks ja eeskujuks
ca mõnele uusi vorme otsivale
vene kirjanikule]. Kardan, et kui
me nii jätkame, nagu me esimesed
uutmisaastad oleme teinud, siis
jääme peagi jänni. Ja mitte ainult
kirjanduses; Ma ei taha üle kor-rata^
seda lõpmatult leierdatud juttu
ajakirjanduse hambutusest või
järjekindlusetusest, kuid nii see
paraku on. Hiljuti ilmus Pristav-kini
romaan \,Kord 'piivekene
kuldne ööbis". ,,Kord pilveke-ne.
. . " on lu^u sellest, mis saab,
kui ral^vusküsimust lahendatakse
kirvehoobiga. Pristavkin
on kirjutanud karmi halsatamatu-
§ega, selle aususe aste töötab
jubedalt.
Avalikustamine võib olla ainult
täielik, ei saa olla poolikuid
tõdesid ega poolikut avalikustamist
ning viikakalt yälditavaid
teeniasid."
Rein Saluri:
„ N i i olme- kui kultuurisfääris
on siiani palju avalikke saladusi.
Me räägime valgetest laikudest
kommuiiistliku partei ajaloos ja
Eesti ajaloos. Rahva teadvuses
need laigud valged ei ole, sellest
kõigest räägitakse. Kõik teavad
asjast, kuid äsja nagu ei olegi.''
; Mati Unt:
,,01en juba kohanud tuttavaid,
kes näiteks vpärasü Priit Pärna
karikatuuriga seonduvat otsust on
öelnud, et nii kauaks seda uutmist
siis oligi! Ja sellest tõlgendusest
•;ön-kahju.
See, et ühelt poolt nagu on ja
teiselt ei ole, on eriti ohtlik noorsoole.
Praegu hüiiame,>tpo
tulge^ põõsast välja, rääkige kõik
südame pealt ära, kui aga keegi
rääkima hakkab, käsinie tal süü
pidada. Nii kasvatame hullemat
künismi kui ilal varem.' •
Ja laan Krusval tõstab siis üles
kogu eesti kirjanduspärandi
küsimuse: :
; ,0n üks teema^ milles! peaks
lakkamktult rääkima, see on rneie
kirjanduspärandi väljaandmine.
See puudutabi koike — luuletajaid,
prosaiste, ühisfconnateeelasi.
"^imed on
olemas, sisu neil ei ole.
Rumor, Lepik, Vihalem,
/;P. kitisten,.Järv,•;Saäl,^G^^
- - e i jõua kõiki nimetadagi.''^
Mõned aastad pärast Brezhnevi
surma on juba muutunud keeleta-tdma
võil
„stagnatsiooniajaks". Nii ütleb
näiteks Rein Saluri järgmiselt:
,,Ma arvan, et sügaval stagnatsiooniajal
oli lihtsam olla kirjanik.
Piisas, kui rääkisid natuke
rohkem tõtt kui poliitikud või
ajaloolased. Kirjanikuroll oli
taandunud eetikale."
Rootsis räägitakse küll poliitikute
umbusaldamisest. Aga umbusk
ajaloolastesse, nagu see väljendub
Saluri sõnavõtus, tohiks^
olla tüüpiline sotsialistlikule
ühiskonnale.
Samas leiab Saluri eeliseid Eesti
väiksuse tõttu:
Mulle tundub, et Eestis on
asajd üldse mõnevõrra lihtsamad,
sest iga avaliku elu tegelane on
kogu rahva silme ees. Me ju
teame, kes seda uut moodi,
demokraatlikumat, stambivaba
mõtteviisi on kogu aeg esindanud
või kes seda palgasaamise eesmärgil
takistanud ja nüüd siis
kiirelt ümber kehastub. Ma arvauy
et mõnda kolleegi võiksid sellised
kestavahetused huvitada küll/'
Lõpuks tõstis Teet Kallas üles
veel teise kultuuripärandi
•küsimuse:/';:::-
,,Minä ei mõista, millise mõt- •
teviisiga tuleks seletada neid
viivitusi j mis on seotud näiteks
tänava ja kohanimede ennistamisega;
Vanad kohanimed ön osa
kultüurimälusf. Seda peab austa-
Rahvusvaheliselt tuntud eesti vanamuusika-ansambel jjHortus Musicus'' pärast hiljutist
Foto: H. Trummer
Koguteos eesti-oome
sidemeist
;Pärast Evald Uustalu raamatu ilmumist:3S a, eest on
puudunud teadusliku tasemega teos, mis hõlmaks tervet Eesti
ajalugu.
On ilmunud'tõsiseid teoseid üksikute ajajärkude kohta.
On olnud fiühiülevaateid ning popularBseerSnguid; On isegf
mitmeköitelisi raamatuid, mille teaduslikku väärtusi
halvavad aga emotsionaalsus ja tendentslik faktide valik
(näiteks kolmeköiteline 5,Eesti NSV Ajalugu^
Lünga on nüüd täitnud prof. Hoolsa õpedasena palus prof.
Toivo Raun oma ingliskeelse Raun mitmeid teisi lugeda ja ar-raamatuga
,,Estonia and the Esto- vustada raamatu käsikirja (või osi
mis katab >, et minimaliseerida eksi-enne
surma lugeda ja positiivselt
arvustada esimesi peatükke.
ma.
USK JA ELU nr.
1987, Eesti Apostlik-Oigeusu
kiriku väljaandes on avaldatud:
A. KallistQse ,,Püha tule teenistus
XX sayandil'^, T. Palili^^^-^^^
Tallinnas'', L.Tretti,,Imevõti^^^
Enel Melbergi , ,Jüripäevast
rukki-maarjapäevani'- (katke
raamatust ,,Ema süda''), E.
•iku ::,',Fetseri:kloostri;
eesti apostliku-õigeusü
kirikus'', lugejate kilju mõiste
,,matushka" üle, ,,Ikkaneitsi
pisarad", teateid koguduste elust
Austraalias, Göteborgis, Stokhol-mis,
Torontos; viimases ,,Praost
ülempreester Emanuel Lepik
75-aastane" ja ,,Ülempreester
Lepiku juubeli tähistamine Torontos'
'; viimase sündmuse juures on
avaldatud mitmeid fotosid, ka
kaanepildiks oii ülempreester Eo
nians
õpetlasliku objektiivsusega kogu tuste sisse 1 ibisemist. Evald
ajavahemiku eelajaloost kuni a. Uustalu ja Evald Blumfeldt jõud-
1985. Väljaandjaks on Stanford
University prestiizhikas Hoover
Institution Press. See tähendab Teised lugejad olid professorid
kõrgetaseriielist kvaliteedikon- Aleksander Loit Stockholmis,
trolli ja ka seda, et suuremad Andrejs Plakans löwas, Alo Raud
raamatukogud Põhja-Ameerikas Indianas, Rein Taagepera Kalifbr-hangivad
teose enamvähem auto- nias, Edv^ard Thaden Chicagos ja
roaätselt. Seega kujuneb Rauna Seppo Zetterberg Helsingis,
raamat põhiliseks rahvusvaheli- ,,Estonia and the Estonias" Ilseks
viiteraämatuks Eesti ajaloo müs^aijas; kus on juba
kasahhide ja Krimmi ning Volga
tatarlaste ajalood; raamatud
lätlaste, leedulaste ja grusiinlaste
Põhjasõja-eelne aeg (eelajalagu, kohta on tulema^,
keskaegne Liivimaa, Poola ja Prof. Toivo-Ülo Raun sündis
Rootsi aeg); vene tsaariaeg Tartus ja käis koolis Pqhja-
(pärisorjuse kõrgpunkt ja lopp, Ameerika Ühendriiges. Doktori-rahvuslik
ärkamisaeg ja venesta- kraadi ajaloos sai ta Princetoni
mine, revplutsipon ja sõda); ülikoolis. Praegu on ta ajaloopro-iseseisvusaeg
(iseseisvuse teke, fesšoriks California State Univer-
Soomes on välja antud koguteos
,.Viron veräjät. Näkokulmia
folkloreen" (Eesti väravad:
Vaateid rahvaluulele), toimetaja
Leea Virtanen. See sisaldab hulk
huvitavaidi artikleid eriti
eesti-soome ühistööst rahvaluule
uurimise alalt.
Kalju Põllu juhtimisel on
eestlased teostanud uurimisreisi
Äänisjärve ligidale, uurides
sealseid kaljujoonistusi, on tutvutud
Koola neeme laplaste mater-jaalse
kultuuriga.
Antakse ülevaade soomlaste
uurimismatkadest Eestisse —
alates Lönnrotist, hiljem jätkasid
0.V. Väisänen ja keeleteadlased
Heikki Ojansuu ning Lauri Kef-tunen.
Metti Kuusi ühisest „kalevala"
keelest", mille kaudu sõnumid
kulgesid ühelt rahvalt teisele.
Matti Kuusi ja Ülo Tedre
uurivad ühisartiklis vana värsimõõdu
suhteid põhjas ja lõunas.
Ingrid Sarv käsitleb kõnekäände.
Felix Oinas uurib kahe Oskar Lutsu
näidendi põhjal Tall inna Imitte
valmissaamist ja sootulukesi.
Tänapäeva Eesti rikkamat^t
rahvaluule aladest kirjutavad Pau!
Hagu (Kihnu) ja Ottilie Koiva
(Setumaa). Leea Virtaseltpn ar-räägivad
oma
Eesti sity s 'is. Koos E.
[. Eesli (esimene aastad Saksa Thadehi ja teistega avaldas ta a.
;, Stalini aeg,
järgne aeg). Seda
1981 raamatu ,iRussifications in
the Baltic Provinces and Finland,
kaardid, pildid, rahvastikütabelid 1855—1914". Ilmumisel on
ja ulatuslikud viited ning
graafiav
koos von Pistöhlkorsi ja Kaegbei-riiga
toimetatud „Die Univer-lauludest".
Koguteos ' sisaldab tõhusat
materjali kähe vennasrahya ühise
vaimse kultuuri alalt.
EiSTLANr
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eestf
Autor rõhutab Eesti strateegilist sitäten Dorpat/Tartu, Riga und
geopoliitilist asendit ja eestlaste Wilna/Wilnius 1579-1979".
madalat arvu oluliste teguritena Prof: Raun on avaldanud ar-ajalookiyunemisei.
Kaetud on nii v naabermaade
kohta õpetlaslikeš ajakirjades,
A. 1980—85 oli ta ajakirja
areng kui ka kultuurielu. Peamiste ^Journal of Baltic Studies"
küsimuste erinevad tõ
poliitiline ajalugu ja m^
ühiskondlik tiing demograafiline
toimetajaks ja praegu on ta
on esitatud ja Eesti ajalugu on rahvusvahelise ^Balti Uurimuste
pidevalt vaadatud f ohja- ja Ida- Edendäinise Ühingu (AABS)
avaramas: juhatusliikmeks. Ta on kutsutud
professoriks, koht mida isiklikud
põhjused lubavad tal aga täita
alles a. 1989-90.
Raamat Estonia and the
Estonias' on saadaval nii kõvas
köites (USA-doU. 31.95) kui ka
paberkaantega (USA-doll.
15.95), kusjuures postikulud on
umbes USA-doll *1.50. Tellimis-aadress:
Hoover Institution Press,
Stanford University, Stanford,
USA. -
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 18, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-08-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870818 |
Description
| Title | 1987-08-18-07 |
| OCR text | Nr. 61 iii [salu pärast Berliini võite gu meie lehes juba lühidalt ud, suri 17. Juulil Kristjan' alu. Eesti kõigi aegade üks amaid sportlasi, kahekordne ipiavõitja ja Euroopa meister uses. |lusalu (endise nimega Tross-sündis 10. märtsil 1908. a. icmaal Saulepi vallas vane-kaheksanda lapsena. Sporti-talustas Palusalu 1930. aastal. |;ilt saadud erakordsele jõule ius pidevalt täiustuv maad-inika ning mõneaastase visa tamise järel sai temast maail-iulsus. Olümpiamängudele 1936, Berliinis läks ta tundmatu lejana. kuid üllatas seal kogu Ima teoga, millega veel keegi ne seda ega pärast pole hak-. saanud; Ta võitis kuldmeda-skekaalus mõlemas maadlus- - esmalt vabamaadluses ja ca klassikalises stiilis, iks aastat hiljem (olles vahe- (tulnud ka Euroopa meistriks) ta treeningu] saadud raske ^gastuse tõttu sportimisest ima. Kuid maadluse juurde iaaiJma Kristjanr^kogii süda-i ja kogu eliiks. Eestlastel kõ^ |aäl õli paljude aastate jooksiil lalus kohtuda selle äär ihojdlikUv alati hUuniori^^ se ja heatahtliku spordimehe" Icas treenerina, kohtunikiina, n(jyarta või aukülalisena. usalu isiklik eeskuju ja tema :piavõidud on olnud innusta- : palj udele l iTieie sportlastele ka alles sporditeedälustäva-noortele. Irohto elav eesti jlassis tuli esikohale 3 punktiga |lJommf järgnesid Kristo Rik- (USA) 2,5; p., 3.4; kohti isid Toomas Orav ja Mart^^^^ [p 2 p.B-Wassis tuli esikohalt rne punktiga DahielSchaer, [e Hiku Linkruüs 2 pv, Kplma bert Arro U5 p.^^^^^^^^^^^^^ V. 'iimane võistlus toimus juulil. Mängiti kolmes voorus iSsiš; Esikohale tuli Daniel jaer 2:pv, teine Mihkel S^^ f, kolmas Andrus Lipp/Vä^^ )1 võistlust mänginud kasvataja lik Silmberg saavutas 2,5 30. juunir kogus eesti kompartei organi ^Rahva Hääl kirjanikud Ti^et Kallas, Jaan Kruusv^^ Saluri jaMati Unt vestlusringi aruteluks aktuaalsetel kirjandusteemadel. Kuigi viimasel ajal on kirjanikele antud suuremaid vabadusi pole vestlusringist osavõtjad praeguse olukorraga veel rahul. Soovitakse rohkem avameelsust ja ausust ja kogu eesti kirjanduspärandi väljaandmist (sealhulgas ka näiteks [ju Lepiku luule). Teet — Mõne aasta eest võis meil tõesti näida, et oleme tublid poisid, meist võeti isegi eeskuju — mõtlen siin eesti proosat, mida mujal Liidus palju loeti ja loetakse siiani. See oli toeks ja eeskujuks ca mõnele uusi vorme otsivale vene kirjanikule]. Kardan, et kui me nii jätkame, nagu me esimesed uutmisaastad oleme teinud, siis jääme peagi jänni. Ja mitte ainult kirjanduses; Ma ei taha üle kor-rata^ seda lõpmatult leierdatud juttu ajakirjanduse hambutusest või järjekindlusetusest, kuid nii see paraku on. Hiljuti ilmus Pristav-kini romaan \,Kord 'piivekene kuldne ööbis". ,,Kord pilveke-ne. . . " on lu^u sellest, mis saab, kui ral^vusküsimust lahendatakse kirvehoobiga. Pristavkin on kirjutanud karmi halsatamatu- §ega, selle aususe aste töötab jubedalt. Avalikustamine võib olla ainult täielik, ei saa olla poolikuid tõdesid ega poolikut avalikustamist ning viikakalt yälditavaid teeniasid." Rein Saluri: „ N i i olme- kui kultuurisfääris on siiani palju avalikke saladusi. Me räägime valgetest laikudest kommuiiistliku partei ajaloos ja Eesti ajaloos. Rahva teadvuses need laigud valged ei ole, sellest kõigest räägitakse. Kõik teavad asjast, kuid äsja nagu ei olegi.'' ; Mati Unt: ,,01en juba kohanud tuttavaid, kes näiteks vpärasü Priit Pärna karikatuuriga seonduvat otsust on öelnud, et nii kauaks seda uutmist siis oligi! Ja sellest tõlgendusest •;ön-kahju. See, et ühelt poolt nagu on ja teiselt ei ole, on eriti ohtlik noorsoole. Praegu hüiiame,>tpo tulge^ põõsast välja, rääkige kõik südame pealt ära, kui aga keegi rääkima hakkab, käsinie tal süü pidada. Nii kasvatame hullemat künismi kui ilal varem.' • Ja laan Krusval tõstab siis üles kogu eesti kirjanduspärandi küsimuse: : ; ,0n üks teema^ milles! peaks lakkamktult rääkima, see on rneie kirjanduspärandi väljaandmine. See puudutabi koike — luuletajaid, prosaiste, ühisfconnateeelasi. "^imed on olemas, sisu neil ei ole. Rumor, Lepik, Vihalem, /;P. kitisten,.Järv,•;Saäl,^G^^ - - e i jõua kõiki nimetadagi.''^ Mõned aastad pärast Brezhnevi surma on juba muutunud keeleta-tdma võil „stagnatsiooniajaks". Nii ütleb näiteks Rein Saluri järgmiselt: ,,Ma arvan, et sügaval stagnatsiooniajal oli lihtsam olla kirjanik. Piisas, kui rääkisid natuke rohkem tõtt kui poliitikud või ajaloolased. Kirjanikuroll oli taandunud eetikale." Rootsis räägitakse küll poliitikute umbusaldamisest. Aga umbusk ajaloolastesse, nagu see väljendub Saluri sõnavõtus, tohiks^ olla tüüpiline sotsialistlikule ühiskonnale. Samas leiab Saluri eeliseid Eesti väiksuse tõttu: Mulle tundub, et Eestis on asajd üldse mõnevõrra lihtsamad, sest iga avaliku elu tegelane on kogu rahva silme ees. Me ju teame, kes seda uut moodi, demokraatlikumat, stambivaba mõtteviisi on kogu aeg esindanud või kes seda palgasaamise eesmärgil takistanud ja nüüd siis kiirelt ümber kehastub. Ma arvauy et mõnda kolleegi võiksid sellised kestavahetused huvitada küll/' Lõpuks tõstis Teet Kallas üles veel teise kultuuripärandi •küsimuse:/';:::- ,,Minä ei mõista, millise mõt- • teviisiga tuleks seletada neid viivitusi j mis on seotud näiteks tänava ja kohanimede ennistamisega; Vanad kohanimed ön osa kultüurimälusf. Seda peab austa- Rahvusvaheliselt tuntud eesti vanamuusika-ansambel jjHortus Musicus'' pärast hiljutist Foto: H. Trummer Koguteos eesti-oome sidemeist ;Pärast Evald Uustalu raamatu ilmumist:3S a, eest on puudunud teadusliku tasemega teos, mis hõlmaks tervet Eesti ajalugu. On ilmunud'tõsiseid teoseid üksikute ajajärkude kohta. On olnud fiühiülevaateid ning popularBseerSnguid; On isegf mitmeköitelisi raamatuid, mille teaduslikku väärtusi halvavad aga emotsionaalsus ja tendentslik faktide valik (näiteks kolmeköiteline 5,Eesti NSV Ajalugu^ Lünga on nüüd täitnud prof. Hoolsa õpedasena palus prof. Toivo Raun oma ingliskeelse Raun mitmeid teisi lugeda ja ar-raamatuga ,,Estonia and the Esto- vustada raamatu käsikirja (või osi mis katab >, et minimaliseerida eksi-enne surma lugeda ja positiivselt arvustada esimesi peatükke. ma. USK JA ELU nr. 1987, Eesti Apostlik-Oigeusu kiriku väljaandes on avaldatud: A. KallistQse ,,Püha tule teenistus XX sayandil'^, T. Palili^^^-^^^ Tallinnas'', L.Tretti,,Imevõti^^^ Enel Melbergi , ,Jüripäevast rukki-maarjapäevani'- (katke raamatust ,,Ema süda''), E. •iku ::,',Fetseri:kloostri; eesti apostliku-õigeusü kirikus'', lugejate kilju mõiste ,,matushka" üle, ,,Ikkaneitsi pisarad", teateid koguduste elust Austraalias, Göteborgis, Stokhol-mis, Torontos; viimases ,,Praost ülempreester Emanuel Lepik 75-aastane" ja ,,Ülempreester Lepiku juubeli tähistamine Torontos' '; viimase sündmuse juures on avaldatud mitmeid fotosid, ka kaanepildiks oii ülempreester Eo nians õpetlasliku objektiivsusega kogu tuste sisse 1 ibisemist. Evald ajavahemiku eelajaloost kuni a. Uustalu ja Evald Blumfeldt jõud- 1985. Väljaandjaks on Stanford University prestiizhikas Hoover Institution Press. See tähendab Teised lugejad olid professorid kõrgetaseriielist kvaliteedikon- Aleksander Loit Stockholmis, trolli ja ka seda, et suuremad Andrejs Plakans löwas, Alo Raud raamatukogud Põhja-Ameerikas Indianas, Rein Taagepera Kalifbr-hangivad teose enamvähem auto- nias, Edv^ard Thaden Chicagos ja roaätselt. Seega kujuneb Rauna Seppo Zetterberg Helsingis, raamat põhiliseks rahvusvaheli- ,,Estonia and the Estonias" Ilseks viiteraämatuks Eesti ajaloo müs^aijas; kus on juba kasahhide ja Krimmi ning Volga tatarlaste ajalood; raamatud lätlaste, leedulaste ja grusiinlaste Põhjasõja-eelne aeg (eelajalagu, kohta on tulema^, keskaegne Liivimaa, Poola ja Prof. Toivo-Ülo Raun sündis Rootsi aeg); vene tsaariaeg Tartus ja käis koolis Pqhja- (pärisorjuse kõrgpunkt ja lopp, Ameerika Ühendriiges. Doktori-rahvuslik ärkamisaeg ja venesta- kraadi ajaloos sai ta Princetoni mine, revplutsipon ja sõda); ülikoolis. Praegu on ta ajaloopro-iseseisvusaeg (iseseisvuse teke, fesšoriks California State Univer- Soomes on välja antud koguteos ,.Viron veräjät. Näkokulmia folkloreen" (Eesti väravad: Vaateid rahvaluulele), toimetaja Leea Virtanen. See sisaldab hulk huvitavaidi artikleid eriti eesti-soome ühistööst rahvaluule uurimise alalt. Kalju Põllu juhtimisel on eestlased teostanud uurimisreisi Äänisjärve ligidale, uurides sealseid kaljujoonistusi, on tutvutud Koola neeme laplaste mater-jaalse kultuuriga. Antakse ülevaade soomlaste uurimismatkadest Eestisse — alates Lönnrotist, hiljem jätkasid 0.V. Väisänen ja keeleteadlased Heikki Ojansuu ning Lauri Kef-tunen. Metti Kuusi ühisest „kalevala" keelest", mille kaudu sõnumid kulgesid ühelt rahvalt teisele. Matti Kuusi ja Ülo Tedre uurivad ühisartiklis vana värsimõõdu suhteid põhjas ja lõunas. Ingrid Sarv käsitleb kõnekäände. Felix Oinas uurib kahe Oskar Lutsu näidendi põhjal Tall inna Imitte valmissaamist ja sootulukesi. Tänapäeva Eesti rikkamat^t rahvaluule aladest kirjutavad Pau! Hagu (Kihnu) ja Ottilie Koiva (Setumaa). Leea Virtaseltpn ar-räägivad oma Eesti sity s 'is. Koos E. [. Eesli (esimene aastad Saksa Thadehi ja teistega avaldas ta a. ;, Stalini aeg, järgne aeg). Seda 1981 raamatu ,iRussifications in the Baltic Provinces and Finland, kaardid, pildid, rahvastikütabelid 1855—1914". Ilmumisel on ja ulatuslikud viited ning graafiav koos von Pistöhlkorsi ja Kaegbei-riiga toimetatud „Die Univer-lauludest". Koguteos ' sisaldab tõhusat materjali kähe vennasrahya ühise vaimse kultuuri alalt. EiSTLANr on valvel eestlaskonna üldhuvide eestf Autor rõhutab Eesti strateegilist sitäten Dorpat/Tartu, Riga und geopoliitilist asendit ja eestlaste Wilna/Wilnius 1579-1979". madalat arvu oluliste teguritena Prof: Raun on avaldanud ar-ajalookiyunemisei. Kaetud on nii v naabermaade kohta õpetlaslikeš ajakirjades, A. 1980—85 oli ta ajakirja areng kui ka kultuurielu. Peamiste ^Journal of Baltic Studies" küsimuste erinevad tõ poliitiline ajalugu ja m^ ühiskondlik tiing demograafiline toimetajaks ja praegu on ta on esitatud ja Eesti ajalugu on rahvusvahelise ^Balti Uurimuste pidevalt vaadatud f ohja- ja Ida- Edendäinise Ühingu (AABS) avaramas: juhatusliikmeks. Ta on kutsutud professoriks, koht mida isiklikud põhjused lubavad tal aga täita alles a. 1989-90. Raamat Estonia and the Estonias' on saadaval nii kõvas köites (USA-doU. 31.95) kui ka paberkaantega (USA-doll. 15.95), kusjuures postikulud on umbes USA-doll *1.50. Tellimis-aadress: Hoover Institution Press, Stanford University, Stanford, USA. - |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-08-18-07
