1977-04-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 31 Nr. U
algas äsja suure
luksushotelli ehitami-valmis
olema 1978.
lell on mõeldud pea-
|dele, kes peavad Ve-kia
paljuihaldatiid väin
selles siis erilist —
takse mujalgi ja pea-
Jiiremaid? Kogu selles
li nii palju uudist, et
laks on Rootsi firma
jiient Company, mis
[s ning samuti on kõik
rootslased. Kogu-ih
ehituse juures, mis
la 100 miljonit dollar
i inseneri ja töölist
jlgas ei ole ühtegi ve-ilased
elavad Leniu-uues
korterimajas,
Itatud .Rootsist toodud
}id mitte ainult möö-
^gi ka toit tuuakse
|ele Rootsist,
ei ole mitte ainult
I ka hoone ehitamiseks
teetmaterjal ja sisse-se
Rootsist. Kui hotell
siis omab see rootsi
isi telefonid, rootsi
ta, rootsi ukselingid
fg 10.000 läänest im-ihatoosi
ja 60.000 toi-
^e paljukiidetud tehni-eksperdid
ei suuda
Ridagi anda hotelli ka-iiiseks
ja sisustami-venelaste
poolt on
lient j a seda peetakse
Indades väga suureks
lanuseks.
[umari" kommentaa-võtab
ajalehe 12. ap-
\s vaatluse alla Kana-
[iku abi Kuubale ja
[ise toetuse andmine
[guses olukorras, kus
tnud oma sõdurid An-ima,
on arusaamatu,
garanteerinud Kuuba-
KoUari suuruse inada-jiaenu
ning sellele M-
[oni dollarilise prog-tehniliseks
abiks,
nmid lõpevad aasta
lisminister Jamiesoni
kohaselt kuivab
|v' abi seejärele kokku.
ideau mainis siiski
11 viimati kommen-lääraselt,
et Kanada
|e väljaarendamise jä
|ogramm ei ole seotud
laade poliitilise ideo-iminist€
r nentis, et
faavad nii parempooi-
Haiti kui ka mark-jab
John Best — seal
vahe, kuna Haiti ei
|oma sõdureid Aafri-la.
Best mainib, et
selles enam põhjust
rahvusvaheline kom-
Lva juhtimisel mängib
[get mängu ning et
suur võit ja kogu
vva mõjuvõimu alla
|on käehaarde kaugu-ikorras
on mõeldama-ia
annaks oma abi
)i tema käsilast-ele
see abi siis mate-moraalne.
Kanada
selleks kaasa aita-
)at sundida Aafrikast
la Castrol ei ole seal
list.
analüüsile Ja seisu-
)ib kahe käega aUä
l a need vastavad fak-loludele.
Kanadal oleks
I lõpetada-oma majäa-jse
andmine Kuubale,
liheiise kommunismi ja
llevitamiseks on agtu-isuguste
piiride ning
Moskva kulul opereeri-
[õdurite pataljonidega
ressorite ridadesse.
. AMI
>rte Kunstignipip, kes'
|ttmtuks oma löomin-ja'osalt
ka Balti-iMajas
ÜEP ajaa kor-fitusega^
^jnes äsja
atlaste ringi. Invand-lurcentruini
kimstiga-pirnis
peeti näitiS:
i- Näitusel esinesid
lägi, Arvo Luik, Mikk
J Elle Paiu,Clav Hein-lina
Viira, Pia Raud-paement,
Harry Sepp,
m j % Mait Maanda.
I
\
VAiVEARST
MDALALõFUi
SO. apr. Ja 1. maU m valvearstiks
dr. Tari, tel. 922-38M.
Kas pidurid peal®
turisfnireišidele
Ee$tiss©|€i Lätisse?
BaOitisafeslased, kes Saksaamaifc
oa viimastel aastatel üsna hulga-l
i ^ t käinud Eestis ja Lätis „var
na feodumaad" vaatamas -4-
neš. itegutaeb eri reisibüroo selleks,
mis kannab nimetust ,3al-tisdies
Reisebüro" — on viimasel
ajaä märganud, et Nõukogude
vÄiud müulluva|l restriktüvse-ma&
s nende külastuste suhtes.
Balti-sakslaste ajakiri Baltische
Briefe kommenteerib takistusi,
rnis viimasel ajal ette on veeretatud
kodumaad külastoatele turistidele:
„Kasvavad märgid, mis näitavad,
et ^kojuigatsyse-turistidele"
hakatakse seadma ette ootamatuid
ja üllatavaid takistusi. Küsimus
on, kas kavatsetakse Eesti;
Läü ja Leedu Mlastamist läänemaadest
vähendada üldse miinimumini
või kehtiv see ainult teatud
turismigruppide kohta. Räägitakse
jälle muinasjutte hotellitubade
puudusest ja kasuitatakse
muid ettekäändeid. Aga /mingit
otsustavat otsust pole seni antud,
kõ^ pn ebamäärane ja edasilükkav"..
Baltische Briefe ön imestunud,
kuna senini just Moskva oli „ko-jui^
tsuse^turismi'f soodustajaks
VI
•I ritud Eestis . — , ..^
td@dyd Jdcrn TSnissoni jce J c i ö ^ P^^^
Okupeeritud Eesti propagandamehed ea rahuldu mitte ainult seUegar et nad Eesti Vabariigi tekkimist
ja i t o . j a 1918. aasta sündmusi raamatute ja ajalehtede "^^^f^^ voltsivad vaid nüüd OE
valeversioonide levitamiseks appi võetud ka televisiooE, kus esitatsKse seeriafilmi „Süm5iiaasta",
mida nimetatakse teledokumesitaaldraamaks.
lekünstiiis ja ka masssilises
pifopagandatöös.
, M juba „Sirp ja Vasar** ise
niinetab „Sünniaa®tait'' „propa-gandatööks",
siis võib juba oieta^
da, millise ajaloo võltsimisega
siin on (tegemisit. Bropagandafilmi
peategelastena esinevad Aigar
vahemets stsenaariumi autorina,
komimimistlik ajaloodoktor Karl
Siilivask ja ajaloolcarididaat Ellen
Plotnik „nõuandjaJtena", Tõnis
Kaak ja Jaan Rommot: rezhissöö-ridöna,
Raivo Trass Hans Pöögel-mannina,
Tõnu Mikiver Jaan An-veltina,
Oskar Liigand Jaan Pos-kana
ja Vaiter Luts Jaan Tõnissonina.
„Sirp ja Vasara" andmetel on
eötrisse saadetud juba „Sünniaais-ta"
kaheksas saade ning neid olevat
/fculeimas veed väheanallt 20.
Ajaleht mainib, et see on eama-kordsäfcs
juhuseks, kus kujuta-taikše
1917. aasta sündmusi Eestis
Uilatuslikus kunstilises teostuses
ja sellises orginaalses voiunls
nagu seda on teledraama.
„Sümiiaastas" esinevad tegelastena
sellised kommimistli-kud
tuusad nagu Hans Pöögel-mann
ja Jaan Anvelt ning nende
vastased Jaan teriisson ja
Jaan Poska.
„Sirp ja Vasar" kinnitab, eit kogu
taasloodud 1917. a. xnaaüm on
oma faktilises (tõepärasuses täna-päeviljk
nüig et ajuto-rid on suutnud
revolutsiõonüdeed tänapäe-vaselit
kõlama panna. ,iSünniaas-ta"
olevat üks neist ürittxstest,
mis aitavad täita N. Lüdu kommunistliku
partei keskkomitee
otsust oktoobrirevoluitisociaii 60.
aastapäeva kohta. Olevat teretulnud,
kinnitab „Širp ja Vasar"., et
E^sti Televisioon
on valinud
propageerimiseks nii haarava
ja originaalse teose, mis võib
kujuneda sündmuseks meie te-
# KALEV iSTIENNl
valikrühmade ja Canada Naticaaal Team'i esin«nine toimtfe
27 ja 28. mail algusega keli 7 ^ õ. St. Lawrence Geatr@'is
Kavas palju uut ja huvitevafe
ülevaade läaaj^mvõimleim^ arengust
Pääsmed eelmüügü võimlejat^t ja alates 30. agir.
St; Lawrence <;3entre'i te
® NOORTE RyHMADE ESINEMINE
toimub 30. apr. kell 6.30 õ.Mönarch Park Secondary Schc«d's^
Pääsmed saadaval kohapeal
©RAHVUSVAHELINE MOODSA
VÕIMLEMISE VÕISTLUS
toimub 3. ja 4. juunil Seneca College'is
Momatsiooniks helistada teL 889-7889
ja Õhutajaks. Ajakiri on püüdnud
NõiEkogude esindustelt selgust
saada, !kuid^pole kusagilt selgust
saamd — üks esindaja saadab
teise juurde.
Mulje kippuvat jääma, et reisi-gnippidesse
ei soovita ilüga palju
neid, kes otseselt .on Baltikumist
pärit ja räägivad ka kohalikke
keieii, Eelistatakse päris rügisaks-
Issl, kel Baltikumist pole aimu.
KMniBiga sekretär: BöHbste^v^^^^^^ rehkem k y i
Rootsi kuningas Gustaf VI Adolfö 23-aastase valitsemisaja kestel oli tema erasekretäriks Carl-Frci-rikPalmstierna,
kes bUjuti avaldas oma mälestttsed (Fjädern i min händ). Autor on mitmeski asjas
õige avameelne ning näeb väga selge pilguga Vene kommunistülm rezhümi tõelist Eägu. Palmstieraa
annab võrdlemisi täieliku ülevaate „enam-vähem sundkorras mobiliseeritud" ja pootsi põgenenud baltlaste
(hagu eestlasi, lätlasi ja leedulasi seal nimetatakse) väljaandmise kohta 1946. a. alul. Esialgu jäi
mulje, et need põgenikud võivad arvestada asüüli õigusega, kuid kui venelased hakkasid neid välja
nõudma, siis tegi Rootsi valitsus väljaandmise otsuse. Autor vihjab oletusele, et valitsuse otsuse kaasa-mõjutajaks
võis olla kaubalepingu sõlmimise väljavaade N. Liiduga, millest oodati tööstusele kasu.
Külastage kunstnik SAARNIIDU
STUUBIO VÄUÄPANEKUID
ÕLIMAAL, SUMEta MOTIIVID .
587 Roehampton Ave., tel. 488-5895
Avatud ka päeval
iyi3r
Asi vaibus mõneks ajaks, kuid
siis olevat üks usin välisministeeriumi
ametnik helistanud Vene
saatkonda ja pärinud järele, kas ei
tuleks asuda interneeritute väljaandmise
läbiviimisele.
Autor tsiteerib üht endist Rootsi
saadikut Moskvas,- kes olevat niai-ninud,
et venelased kohtlevad vägivaldselt
liidetud Baltimaade elanikke
kui „riigiomandüst".
Vahepeal ametisse astunud uus
Rootsi valitsus seisis iiiiüd raske
valiku ees.
Kas toimida eehnise valitsuse
põhjalikuma kaalumiseta tehtud
Rootsi diplomaadi Raoul Wallen-bergi
küüditamine venelaste poolt
okupeeritud Budapestist 1945. a. ja
tema hilisem,, jäljetult kadumi-ne
Wallenbergi-afääri kohta kirjutab
Palmstierna, et välisminister
östen Unden ei aktsepteerinud heameelega
midagi, mis võinuks segada
Rootsi häid vahekordi Nõuk.
Liiduga. Autor mainib, et temal
eriti Wallenbergi loo algstaadiumist
on teada Urideni patte vajalike
sammude astumata jätmise
seisukohalt. Vajaliku tegemata
jätmise etteheide tabab kaudselt
ka kuningat ennast, kes ilma vä-otsuse
kohaselt või kinni pidada lismmistn nõusolekuta ei _]ulenud
angelt rakendatud asüüli üheltki nimekamalt vene külaliselt
Wallenbergi saatuse järele pärida.
MOSKVA — Lääneriikide ajakirjanikele
Moskyas on saabunud
pidevalt andmeid, ©t N. Liidus
valitseb suur ]ihät)uudus, mis on
tingitud suurelt osalt sellest, et
1975. aasta viljaikalduse ajal tapeti
suur osa kariloomadest loo-maisööda
puudusel. Mainitakse, et
1976. aastal oli kogu N. Ludus
värskst lüia väga harva müügü.
Juhtivates ringkondades kardetakse,
et liha ja lihasaaduste püu-dumiae
võib esile kutsuda tõsiseid
rahutusi. Lihähappuse üle
kurdetakse eriti Lati pealinnas
Rüag, kusmainitakse, et liha on
rsikiliklfcudest k^iplustest kadunud
juba pikema aja jooksul.
EERIK PURJf
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik ^ndlnstuslügsd
958 Broadview Ave., Saite 2CS
^ Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 461-880§
senmi vi
õigusest!
Tolleaegse kuninga Gustaf V
vastav isiklik pöördumine Stalini
poole jäeti viimase poolt- lihtsalt
vastamata.
Väljaandmine viidi läbi, mida
autor nimetab plekiks Rootsi heale
nimele, keda senini võidi pidada
õiguse ja inimlikkuse eestvõitlejaks.
Ta kommenteerib lõpuks, i et
see sündmus oli halvem kui kuritegu,
see oli suur lollus.
Veelkord mainib Palmstierna
baltlasi ühenduses Vene ülemnõukogu
liikmete külaskäiguga Rootsi
maikuul 1956. a.
Delegaatide hulgas leidus ka mõningaid
Baltikumist, keda autori
arvates oleks ,,pigemini tulnud
samastada äraandjatega".
Kuninga ja tema erasekretäri
sündimata vahekorda, kuid ühtlasi
kuningakojas valitsevat meeleolu
võiks iseloomustada Järgmine episood.
Balti küsimuse südi kaitsja
professor Herbert Tingsten oli samal
ajal äge vabariikliku süsteemi
pooldaja. Kuningas küsinud kord
Palmstiemaltj kas ta Tingsteni
tunneb. Vastus kõlas: „Tunnen
küll. Ta ei salli khnkuõpetajaid,
kuningaid, diplomaate ega sõjaväelasi:''
Kui kuningas arvanud, et
see on päris pikk rida, siis tähendanud
erasekretär: „Ma pean
juurde lisama, et ta ei salli ka
bolshevikke." r - „Ma leian, et see
on pehmendavaks asjaoluks", vastanud
kumngas naerdes.
Üheks valusamaks küsimuseks
Rootsi ja N. Vene vahekordades oli
Peetri koguduse õpetajale ässessor Oskar Pulmiile kingiti tema
65. sünnipäeva puhul kogxiäuse segakoorilt Cantate Domino Jo-aim
Saarniidu, õlimaal, kus motiiviks on kirik ja koor oma lips-
Tabava selgusega mõistab
Palmstierna, et venelased küünilisel
viisil kasutasid kogu Wallenbergi
küsimust proovikivina,
kuivõrd kaugele Rootsi Järeland-likkus
võib ulatuda, et aga kuidagi
mitte oma suurt naabrit pahandada,
ja selle kohaselt siis ka
edaspidi rootslasi kohelda.
Aastate Jooksul kogunes aga niipalju
usaldusväärseid andmeid,- et
vastupidi varasematele vene teadetele
Wallenbergi surma kohta
juba 1947. a., ka Rootsi valitsus oü
veendunud, et ta veel elus on.
Hrushtshovi külaskäigu puhul
Rootsi juunis 1964 a. võttiski peaminister
Erlander küsimuse temaga
uuesti üles. SeUele järgnes
„suure'' poolt vihapuhang ehthit-lerlikus
stülis ning rootslased pidid
taäs;taanduma.
• VES/A.L.
Stökholmi linnavalitsuse raamatukogu
ja Vantöri kultuurikomitee
korraldasid Käbi Laretei.
loengu. Hagšätra raamatukogu
ruumis. Kuulajaid tuli vaatamaita
vihmaseie õhtuile kokku rohkesti,
väike saal oli viimse kohani ^ i -
detud.
Käbi Laretei l^õneles esiteks
oma teise mälestusraamatu saa-misüoosit
ja s e l l ^ , et alguses oii
imelik kirjutada rootsi, ja mitte,
oana emakeeles. Eriti veel kui
rootsi keeles puudub „õ" täht
nagu autorüe nü südameääheda-tes
sõnades „Nomme" (kus ju oli
tema lapsepõlve kodu) ja „õde*'v
Edasi jutustas Käbi Larstei oma
vanemate haigus^t ja nende surmast
ja selle suure kaotuse mõjust
temale. Kuidas ita reisis ja
otsis lahendusit oma hingeljstetle;
ja hiljem ka füüsilistele hädade-,
le. Käbi Larotei kirjeldas ka Ha-^
mameti kulituuri-keskust Tuneesias,
kus ta suurema osa oma raamatust
kirja pani. Kuulajad jälgisid
autori ettediannet SUUJC© huvi
ja kaasaelamisega.
Loengu lõppedes ulatas kohaliku
raamatukogu juhataja Margit,
Wirsström autorile orhidee-oksa,
,,'IMkike mulda" autorit tulid
õnnitlema mitmed kaasmaalased
ühtilasi paludes autogrammi oma
raamatusse. Nende hulgas oli ka:
ncor koolitüdrulc, kes ütles, et ta
omla eesti päritolu avastas'
Käbi Lajrete! räamatuit iugeä)9S.
GÖTEBORG (EPL) — Göteborgis tolmus lauipäeval, 26. mMr
sil eesti ühiskonna käesoleva aasta esimene meeldiv ja nimetamisväärne
kultuuriüritus — Göteborgi Eesti Naiskoori kevadkontsert,
korraldatud ühtlasi koori 10-nda tegevusaasta märgit-semiseks.
Kontsert leidis aset KontsertmajaStenhammari saalis,
mis oli välja müüdud viimse kohani, maihutsides ligikauclu
400 osavõtjat. Kontserdi solistiks oli Käbi Laretei.
Söfefv LEERIKINK eesti noorele oa
EESTI KUNST
EEK .^unstitare" tel. 4854531
H. KIRIK
Insurance
Ageney
KINDLUSTySi»
23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaJe, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
s®tsiaalasytysf
dsmeheks
STÖKHOLM (EPL) — Rootsi.
Mariestadi kommunaMvolikogu
valis lirana Socialtnämndi ^Im©-
heks valimisjperictodiks arhitötot
VeHo Riomari. Socialnäimiiid qn
omavalitsuse asutustest suuruselt
teine linnavailitsuse järel.
Esimees on ipoliitiliseilt valitud'
ja Vello Rioonar esindab Folkpar-tietit.
Ta on parteiorganisatsioct
ni (kohalik esimees neljandalt aas-
32-lükmelise koori lavale ilmudes
sai see pikaajalise aplausi,
millega 4aheti ülitla.si osutada tähelepanu
koori uhiuuele kaunile
j a A l a s e l e riietusele, mis seisneb
pikkades tumedais kleitides^
ääristatud rohelise ja hõbevärvi
kaunistustega.
Kontsert algas Harry Truusi
juhatusel, itavakohase motoga,
misjärgi esitati kuus laulu.
Järgnes Käbi Laretei osa, kus
ta suure meisterlikkusega esitas
Händeli, Ghopini, Scadatti
Ja Tubina helitöid.
Lõpuks laulis koor veel neli laulu
ja paar lisapala.
Esimesena tervitas Joh. Kant
Eesti Lauljaskond Rootsis juhatuse
poolt. Ema Klemmer ja
Hille Ustav tõfe tervitusi ja lilli
Stokhohni Eesti Naiskoori poolt.
Stökholmi Eesiti Meeskoori esindajana
tervitas Endel Kcpped.
NorrkÖpingi kog. @egak<x)rilt
tõi 'tervitusi esimees Jaan Allas.
Göteborgi Noarby-koori esindas
Signe Björkander liRetervitust©-
ga j a meenutas lühMasi Harry
Truuši kui Norrby-^fcoori endist
juhatajat. Göteborgi Eesti Meeskoori
esimees Mart Nõmm ja
koorijuht Eero Tarjus tervitasid
lilletoorviga.
Pärast koistserti toimus supee-koQsvübimine
ikus G. E. Naiskoor
esitas veal mõned laulud. Sõnavõtuga
esines koori esinaine Linda
Palm.
Koori auliikmeks võeti vastu
Ema Klenuiier, kelle algatusel
asutati 16. aprilHl 1967 Göteborgi
Eesti Naiskoor esialgse
koosseisuga 17 liiget.
Kuid koor suurenes kiiresti —
ka. paljude noorte — lauljatega.
Praeguses koosseisus on juba niivõrd
palju noori lauljaid, et koori
keskmiseks vanuseks on 35 aas-ta;
t. .
Harry Truus, see suurte kogemustega
koorijuht, on teinud väga
tulemusrikka töö, saavutades
hinnatava lauiulailtuurilise itase^
me, mis oli nüüdsel kontseril iseäranis
silmapaistev. Võib julgeiljt
ütelda, et kooril on oma nägu ja
pröfül.
Tema kõla tugevust iseloomustab
piäno ja Iielavärviist sor-dlin.
Jah, nüüdset kontserti tuleb pidada
kõigiti õnnestunuks. See oli
nagu eedseisva ilaiuiupso proloogiks,
vä,liselt küOl müiiatuume,
aga sisult seda enaan süftitav.
(BPL/MR).
on 8. dfitonbril surnud
isesejsvusaegnje tuntud spor-dia;
jaikirjansk ja Vaba Maa ning
rahvatehe spordiosakomim juhataja
Harald NõanmSk 70 a. vanuses
Kadunu viibis p t e i i a t aega Siberis,
kust naasnuOit ta pikapeaile
võis jäile tegev olla spordiorgani-saiBioonides.
$28.~
Kanadas; .
Veerandaastcis $12.50
$30.—
$15.50
.50
ÜSA-s:
$51;-
$14.
LENNUPOSTIGA üiemere-saaaižlesse:
Aastas $60.--» poolaastas $30.5®, veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 centi. üksümmnbri faiad 35 eeatl.
Kaiaoa aa#essidete palume-märMd^ ,J*OSTAL €ODE"
USA aaörešsideW , , pP C(®E" ^
Pangat^iekk või posti rahakaiat^^W^^
lellimim sadfa:
VÄBÄEISTLÄNi
» C , Toronto 3 i
Paliffl mulle sasU VABA EESfLANB
/
rahas / tsh<^a /
Nimi --.^^^^^
äsa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 26, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770426 |
Description
| Title | 1977-04-26-03 |
| OCR text |
Nr. 31 Nr. U
algas äsja suure
luksushotelli ehitami-valmis
olema 1978.
lell on mõeldud pea-
|dele, kes peavad Ve-kia
paljuihaldatiid väin
selles siis erilist —
takse mujalgi ja pea-
Jiiremaid? Kogu selles
li nii palju uudist, et
laks on Rootsi firma
jiient Company, mis
[s ning samuti on kõik
rootslased. Kogu-ih
ehituse juures, mis
la 100 miljonit dollar
i inseneri ja töölist
jlgas ei ole ühtegi ve-ilased
elavad Leniu-uues
korterimajas,
Itatud .Rootsist toodud
}id mitte ainult möö-
^gi ka toit tuuakse
|ele Rootsist,
ei ole mitte ainult
I ka hoone ehitamiseks
teetmaterjal ja sisse-se
Rootsist. Kui hotell
siis omab see rootsi
isi telefonid, rootsi
ta, rootsi ukselingid
fg 10.000 läänest im-ihatoosi
ja 60.000 toi-
^e paljukiidetud tehni-eksperdid
ei suuda
Ridagi anda hotelli ka-iiiseks
ja sisustami-venelaste
poolt on
lient j a seda peetakse
Indades väga suureks
lanuseks.
[umari" kommentaa-võtab
ajalehe 12. ap-
\s vaatluse alla Kana-
[iku abi Kuubale ja
[ise toetuse andmine
[guses olukorras, kus
tnud oma sõdurid An-ima,
on arusaamatu,
garanteerinud Kuuba-
KoUari suuruse inada-jiaenu
ning sellele M-
[oni dollarilise prog-tehniliseks
abiks,
nmid lõpevad aasta
lisminister Jamiesoni
kohaselt kuivab
|v' abi seejärele kokku.
ideau mainis siiski
11 viimati kommen-lääraselt,
et Kanada
|e väljaarendamise jä
|ogramm ei ole seotud
laade poliitilise ideo-iminist€
r nentis, et
faavad nii parempooi-
Haiti kui ka mark-jab
John Best — seal
vahe, kuna Haiti ei
|oma sõdureid Aafri-la.
Best mainib, et
selles enam põhjust
rahvusvaheline kom-
Lva juhtimisel mängib
[get mängu ning et
suur võit ja kogu
vva mõjuvõimu alla
|on käehaarde kaugu-ikorras
on mõeldama-ia
annaks oma abi
)i tema käsilast-ele
see abi siis mate-moraalne.
Kanada
selleks kaasa aita-
)at sundida Aafrikast
la Castrol ei ole seal
list.
analüüsile Ja seisu-
)ib kahe käega aUä
l a need vastavad fak-loludele.
Kanadal oleks
I lõpetada-oma majäa-jse
andmine Kuubale,
liheiise kommunismi ja
llevitamiseks on agtu-isuguste
piiride ning
Moskva kulul opereeri-
[õdurite pataljonidega
ressorite ridadesse.
. AMI
>rte Kunstignipip, kes'
|ttmtuks oma löomin-ja'osalt
ka Balti-iMajas
ÜEP ajaa kor-fitusega^
^jnes äsja
atlaste ringi. Invand-lurcentruini
kimstiga-pirnis
peeti näitiS:
i- Näitusel esinesid
lägi, Arvo Luik, Mikk
J Elle Paiu,Clav Hein-lina
Viira, Pia Raud-paement,
Harry Sepp,
m j % Mait Maanda.
I
\
VAiVEARST
MDALALõFUi
SO. apr. Ja 1. maU m valvearstiks
dr. Tari, tel. 922-38M.
Kas pidurid peal®
turisfnireišidele
Ee$tiss©|€i Lätisse?
BaOitisafeslased, kes Saksaamaifc
oa viimastel aastatel üsna hulga-l
i ^ t käinud Eestis ja Lätis „var
na feodumaad" vaatamas -4-
neš. itegutaeb eri reisibüroo selleks,
mis kannab nimetust ,3al-tisdies
Reisebüro" — on viimasel
ajaä märganud, et Nõukogude
vÄiud müulluva|l restriktüvse-ma&
s nende külastuste suhtes.
Balti-sakslaste ajakiri Baltische
Briefe kommenteerib takistusi,
rnis viimasel ajal ette on veeretatud
kodumaad külastoatele turistidele:
„Kasvavad märgid, mis näitavad,
et ^kojuigatsyse-turistidele"
hakatakse seadma ette ootamatuid
ja üllatavaid takistusi. Küsimus
on, kas kavatsetakse Eesti;
Läü ja Leedu Mlastamist läänemaadest
vähendada üldse miinimumini
või kehtiv see ainult teatud
turismigruppide kohta. Räägitakse
jälle muinasjutte hotellitubade
puudusest ja kasuitatakse
muid ettekäändeid. Aga /mingit
otsustavat otsust pole seni antud,
kõ^ pn ebamäärane ja edasilükkav"..
Baltische Briefe ön imestunud,
kuna senini just Moskva oli „ko-jui^
tsuse^turismi'f soodustajaks
VI
•I ritud Eestis . — , ..^
td@dyd Jdcrn TSnissoni jce J c i ö ^ P^^^
Okupeeritud Eesti propagandamehed ea rahuldu mitte ainult seUegar et nad Eesti Vabariigi tekkimist
ja i t o . j a 1918. aasta sündmusi raamatute ja ajalehtede "^^^f^^ voltsivad vaid nüüd OE
valeversioonide levitamiseks appi võetud ka televisiooE, kus esitatsKse seeriafilmi „Süm5iiaasta",
mida nimetatakse teledokumesitaaldraamaks.
lekünstiiis ja ka masssilises
pifopagandatöös.
, M juba „Sirp ja Vasar** ise
niinetab „Sünniaa®tait'' „propa-gandatööks",
siis võib juba oieta^
da, millise ajaloo võltsimisega
siin on (tegemisit. Bropagandafilmi
peategelastena esinevad Aigar
vahemets stsenaariumi autorina,
komimimistlik ajaloodoktor Karl
Siilivask ja ajaloolcarididaat Ellen
Plotnik „nõuandjaJtena", Tõnis
Kaak ja Jaan Rommot: rezhissöö-ridöna,
Raivo Trass Hans Pöögel-mannina,
Tõnu Mikiver Jaan An-veltina,
Oskar Liigand Jaan Pos-kana
ja Vaiter Luts Jaan Tõnissonina.
„Sirp ja Vasara" andmetel on
eötrisse saadetud juba „Sünniaais-ta"
kaheksas saade ning neid olevat
/fculeimas veed väheanallt 20.
Ajaleht mainib, et see on eama-kordsäfcs
juhuseks, kus kujuta-taikše
1917. aasta sündmusi Eestis
Uilatuslikus kunstilises teostuses
ja sellises orginaalses voiunls
nagu seda on teledraama.
„Sümiiaastas" esinevad tegelastena
sellised kommimistli-kud
tuusad nagu Hans Pöögel-mann
ja Jaan Anvelt ning nende
vastased Jaan teriisson ja
Jaan Poska.
„Sirp ja Vasar" kinnitab, eit kogu
taasloodud 1917. a. xnaaüm on
oma faktilises (tõepärasuses täna-päeviljk
nüig et ajuto-rid on suutnud
revolutsiõonüdeed tänapäe-vaselit
kõlama panna. ,iSünniaas-ta"
olevat üks neist ürittxstest,
mis aitavad täita N. Lüdu kommunistliku
partei keskkomitee
otsust oktoobrirevoluitisociaii 60.
aastapäeva kohta. Olevat teretulnud,
kinnitab „Širp ja Vasar"., et
E^sti Televisioon
on valinud
propageerimiseks nii haarava
ja originaalse teose, mis võib
kujuneda sündmuseks meie te-
# KALEV iSTIENNl
valikrühmade ja Canada Naticaaal Team'i esin«nine toimtfe
27 ja 28. mail algusega keli 7 ^ õ. St. Lawrence Geatr@'is
Kavas palju uut ja huvitevafe
ülevaade läaaj^mvõimleim^ arengust
Pääsmed eelmüügü võimlejat^t ja alates 30. agir.
St; Lawrence <;3entre'i te
® NOORTE RyHMADE ESINEMINE
toimub 30. apr. kell 6.30 õ.Mönarch Park Secondary Schc«d's^
Pääsmed saadaval kohapeal
©RAHVUSVAHELINE MOODSA
VÕIMLEMISE VÕISTLUS
toimub 3. ja 4. juunil Seneca College'is
Momatsiooniks helistada teL 889-7889
ja Õhutajaks. Ajakiri on püüdnud
NõiEkogude esindustelt selgust
saada, !kuid^pole kusagilt selgust
saamd — üks esindaja saadab
teise juurde.
Mulje kippuvat jääma, et reisi-gnippidesse
ei soovita ilüga palju
neid, kes otseselt .on Baltikumist
pärit ja räägivad ka kohalikke
keieii, Eelistatakse päris rügisaks-
Issl, kel Baltikumist pole aimu.
KMniBiga sekretär: BöHbste^v^^^^^^ rehkem k y i
Rootsi kuningas Gustaf VI Adolfö 23-aastase valitsemisaja kestel oli tema erasekretäriks Carl-Frci-rikPalmstierna,
kes bUjuti avaldas oma mälestttsed (Fjädern i min händ). Autor on mitmeski asjas
õige avameelne ning näeb väga selge pilguga Vene kommunistülm rezhümi tõelist Eägu. Palmstieraa
annab võrdlemisi täieliku ülevaate „enam-vähem sundkorras mobiliseeritud" ja pootsi põgenenud baltlaste
(hagu eestlasi, lätlasi ja leedulasi seal nimetatakse) väljaandmise kohta 1946. a. alul. Esialgu jäi
mulje, et need põgenikud võivad arvestada asüüli õigusega, kuid kui venelased hakkasid neid välja
nõudma, siis tegi Rootsi valitsus väljaandmise otsuse. Autor vihjab oletusele, et valitsuse otsuse kaasa-mõjutajaks
võis olla kaubalepingu sõlmimise väljavaade N. Liiduga, millest oodati tööstusele kasu.
Külastage kunstnik SAARNIIDU
STUUBIO VÄUÄPANEKUID
ÕLIMAAL, SUMEta MOTIIVID .
587 Roehampton Ave., tel. 488-5895
Avatud ka päeval
iyi3r
Asi vaibus mõneks ajaks, kuid
siis olevat üks usin välisministeeriumi
ametnik helistanud Vene
saatkonda ja pärinud järele, kas ei
tuleks asuda interneeritute väljaandmise
läbiviimisele.
Autor tsiteerib üht endist Rootsi
saadikut Moskvas,- kes olevat niai-ninud,
et venelased kohtlevad vägivaldselt
liidetud Baltimaade elanikke
kui „riigiomandüst".
Vahepeal ametisse astunud uus
Rootsi valitsus seisis iiiiüd raske
valiku ees.
Kas toimida eehnise valitsuse
põhjalikuma kaalumiseta tehtud
Rootsi diplomaadi Raoul Wallen-bergi
küüditamine venelaste poolt
okupeeritud Budapestist 1945. a. ja
tema hilisem,, jäljetult kadumi-ne
Wallenbergi-afääri kohta kirjutab
Palmstierna, et välisminister
östen Unden ei aktsepteerinud heameelega
midagi, mis võinuks segada
Rootsi häid vahekordi Nõuk.
Liiduga. Autor mainib, et temal
eriti Wallenbergi loo algstaadiumist
on teada Urideni patte vajalike
sammude astumata jätmise
seisukohalt. Vajaliku tegemata
jätmise etteheide tabab kaudselt
ka kuningat ennast, kes ilma vä-otsuse
kohaselt või kinni pidada lismmistn nõusolekuta ei _]ulenud
angelt rakendatud asüüli üheltki nimekamalt vene külaliselt
Wallenbergi saatuse järele pärida.
MOSKVA — Lääneriikide ajakirjanikele
Moskyas on saabunud
pidevalt andmeid, ©t N. Liidus
valitseb suur ]ihät)uudus, mis on
tingitud suurelt osalt sellest, et
1975. aasta viljaikalduse ajal tapeti
suur osa kariloomadest loo-maisööda
puudusel. Mainitakse, et
1976. aastal oli kogu N. Ludus
värskst lüia väga harva müügü.
Juhtivates ringkondades kardetakse,
et liha ja lihasaaduste püu-dumiae
võib esile kutsuda tõsiseid
rahutusi. Lihähappuse üle
kurdetakse eriti Lati pealinnas
Rüag, kusmainitakse, et liha on
rsikiliklfcudest k^iplustest kadunud
juba pikema aja jooksul.
EERIK PURJf
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik ^ndlnstuslügsd
958 Broadview Ave., Saite 2CS
^ Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 461-880§
senmi vi
õigusest!
Tolleaegse kuninga Gustaf V
vastav isiklik pöördumine Stalini
poole jäeti viimase poolt- lihtsalt
vastamata.
Väljaandmine viidi läbi, mida
autor nimetab plekiks Rootsi heale
nimele, keda senini võidi pidada
õiguse ja inimlikkuse eestvõitlejaks.
Ta kommenteerib lõpuks, i et
see sündmus oli halvem kui kuritegu,
see oli suur lollus.
Veelkord mainib Palmstierna
baltlasi ühenduses Vene ülemnõukogu
liikmete külaskäiguga Rootsi
maikuul 1956. a.
Delegaatide hulgas leidus ka mõningaid
Baltikumist, keda autori
arvates oleks ,,pigemini tulnud
samastada äraandjatega".
Kuninga ja tema erasekretäri
sündimata vahekorda, kuid ühtlasi
kuningakojas valitsevat meeleolu
võiks iseloomustada Järgmine episood.
Balti küsimuse südi kaitsja
professor Herbert Tingsten oli samal
ajal äge vabariikliku süsteemi
pooldaja. Kuningas küsinud kord
Palmstiemaltj kas ta Tingsteni
tunneb. Vastus kõlas: „Tunnen
küll. Ta ei salli khnkuõpetajaid,
kuningaid, diplomaate ega sõjaväelasi:''
Kui kuningas arvanud, et
see on päris pikk rida, siis tähendanud
erasekretär: „Ma pean
juurde lisama, et ta ei salli ka
bolshevikke." r - „Ma leian, et see
on pehmendavaks asjaoluks", vastanud
kumngas naerdes.
Üheks valusamaks küsimuseks
Rootsi ja N. Vene vahekordades oli
Peetri koguduse õpetajale ässessor Oskar Pulmiile kingiti tema
65. sünnipäeva puhul kogxiäuse segakoorilt Cantate Domino Jo-aim
Saarniidu, õlimaal, kus motiiviks on kirik ja koor oma lips-
Tabava selgusega mõistab
Palmstierna, et venelased küünilisel
viisil kasutasid kogu Wallenbergi
küsimust proovikivina,
kuivõrd kaugele Rootsi Järeland-likkus
võib ulatuda, et aga kuidagi
mitte oma suurt naabrit pahandada,
ja selle kohaselt siis ka
edaspidi rootslasi kohelda.
Aastate Jooksul kogunes aga niipalju
usaldusväärseid andmeid,- et
vastupidi varasematele vene teadetele
Wallenbergi surma kohta
juba 1947. a., ka Rootsi valitsus oü
veendunud, et ta veel elus on.
Hrushtshovi külaskäigu puhul
Rootsi juunis 1964 a. võttiski peaminister
Erlander küsimuse temaga
uuesti üles. SeUele järgnes
„suure'' poolt vihapuhang ehthit-lerlikus
stülis ning rootslased pidid
taäs;taanduma.
• VES/A.L.
Stökholmi linnavalitsuse raamatukogu
ja Vantöri kultuurikomitee
korraldasid Käbi Laretei.
loengu. Hagšätra raamatukogu
ruumis. Kuulajaid tuli vaatamaita
vihmaseie õhtuile kokku rohkesti,
väike saal oli viimse kohani ^ i -
detud.
Käbi Laretei l^õneles esiteks
oma teise mälestusraamatu saa-misüoosit
ja s e l l ^ , et alguses oii
imelik kirjutada rootsi, ja mitte,
oana emakeeles. Eriti veel kui
rootsi keeles puudub „õ" täht
nagu autorüe nü südameääheda-tes
sõnades „Nomme" (kus ju oli
tema lapsepõlve kodu) ja „õde*'v
Edasi jutustas Käbi Larstei oma
vanemate haigus^t ja nende surmast
ja selle suure kaotuse mõjust
temale. Kuidas ita reisis ja
otsis lahendusit oma hingeljstetle;
ja hiljem ka füüsilistele hädade-,
le. Käbi Larotei kirjeldas ka Ha-^
mameti kulituuri-keskust Tuneesias,
kus ta suurema osa oma raamatust
kirja pani. Kuulajad jälgisid
autori ettediannet SUUJC© huvi
ja kaasaelamisega.
Loengu lõppedes ulatas kohaliku
raamatukogu juhataja Margit,
Wirsström autorile orhidee-oksa,
,,'IMkike mulda" autorit tulid
õnnitlema mitmed kaasmaalased
ühtilasi paludes autogrammi oma
raamatusse. Nende hulgas oli ka:
ncor koolitüdrulc, kes ütles, et ta
omla eesti päritolu avastas'
Käbi Lajrete! räamatuit iugeä)9S.
GÖTEBORG (EPL) — Göteborgis tolmus lauipäeval, 26. mMr
sil eesti ühiskonna käesoleva aasta esimene meeldiv ja nimetamisväärne
kultuuriüritus — Göteborgi Eesti Naiskoori kevadkontsert,
korraldatud ühtlasi koori 10-nda tegevusaasta märgit-semiseks.
Kontsert leidis aset KontsertmajaStenhammari saalis,
mis oli välja müüdud viimse kohani, maihutsides ligikauclu
400 osavõtjat. Kontserdi solistiks oli Käbi Laretei.
Söfefv LEERIKINK eesti noorele oa
EESTI KUNST
EEK .^unstitare" tel. 4854531
H. KIRIK
Insurance
Ageney
KINDLUSTySi»
23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaJe, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
s®tsiaalasytysf
dsmeheks
STÖKHOLM (EPL) — Rootsi.
Mariestadi kommunaMvolikogu
valis lirana Socialtnämndi ^Im©-
heks valimisjperictodiks arhitötot
VeHo Riomari. Socialnäimiiid qn
omavalitsuse asutustest suuruselt
teine linnavailitsuse järel.
Esimees on ipoliitiliseilt valitud'
ja Vello Rioonar esindab Folkpar-tietit.
Ta on parteiorganisatsioct
ni (kohalik esimees neljandalt aas-
32-lükmelise koori lavale ilmudes
sai see pikaajalise aplausi,
millega 4aheti ülitla.si osutada tähelepanu
koori uhiuuele kaunile
j a A l a s e l e riietusele, mis seisneb
pikkades tumedais kleitides^
ääristatud rohelise ja hõbevärvi
kaunistustega.
Kontsert algas Harry Truusi
juhatusel, itavakohase motoga,
misjärgi esitati kuus laulu.
Järgnes Käbi Laretei osa, kus
ta suure meisterlikkusega esitas
Händeli, Ghopini, Scadatti
Ja Tubina helitöid.
Lõpuks laulis koor veel neli laulu
ja paar lisapala.
Esimesena tervitas Joh. Kant
Eesti Lauljaskond Rootsis juhatuse
poolt. Ema Klemmer ja
Hille Ustav tõfe tervitusi ja lilli
Stokhohni Eesti Naiskoori poolt.
Stökholmi Eesiti Meeskoori esindajana
tervitas Endel Kcpped.
NorrkÖpingi kog. @egak |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-26-03
