Vaba Eestlane, January 20, 1968

              Kõrge koht eestlaselt
USA administrat
siooni
WASHINGTON (VES) - Was- -
v-r- tonii Mereväeministeeriumis
jskonsuldina töötav õigusteadl-ane
Väino Riismandel edutati hil-ju- ti
Laevaehituse Büroo (Naval
JjMn Systems Command) Juriidi-lis- e
osakonna abijuhatajaks (De-pat- y
Counsel)
f I&Osirsaanujuetiutesa31ü"l1e♦0„s'annb-AI-"eM "t&es oTnTvCVi
nierejöududele hangitavate soja-laevad- e
ehitusleplngute koostami-se
ja luriidillse külje eest Need
haaravad lepinguid väikeste pat-ruü-laeva- de
ehitamiseks Ja samuti
ka suurte sõjalaevade Jaoks nagu
hiljuti Kongressi poolt heakskii-detud
hilgeHennukite emalaev
USS Nimitz"
Eesti jõulud Brasiilias
AO PAULO (VES) — Brasiilia- -
Eesti kultuurühingu „Uus Kodu"
jõuluõhtu korraldati 17 detsemb-ri
Leedu seltsi ruumides Rua
Lituania 67 Osavõtt kujunes ela-tak- s
kuna koos oli umbes sada
noort ja vana Lapsed kandsid et- -
t Jõululaule ja deklamatsioone
jjulu jumalateenistus tolmus sak-s- a
luteri kirikus mida eestlased
kutsuvad omavahel linnakirikuks
Teenis läti õpetaja J Hekss saksa
keeles Kõnega esines ka konsul F
Saukas Kirikulist oli umbes 70
Uue-aast- a vastuvõtt korraldati
Harald Rammi kodus kus on ara- -
V rad ruumid Sinna olid palutud
kõik eestlased Eelmistel aastatel
toimusid uue-aast- a vastuvõtu peod
""fi tavaliselt abielupaar EUsabet ja
nli Rudolf TUrneri Juures kes elavad
V Rammide lahedal Kuna TUrnerid
ui1 oa juba vanad ja kannatavad hai--
juse all siis leiti sobiv olevat tel--
9'l leki peoks valida uus koht
~ Uus Sao Paulo ja Buenos Airesl
"vs eesti õpetaja Tõnis Nõmmik saa--
t bus Sao Paulosae 4 jaanua
- ril ning kolmekuninga pleval 0
jaanuaril pidas eaimese jutluse
Samal päeval tinistas Sao Paulos
oma 90 a sUnnlpIeva Amalle Sau-kas
konsul F Saukase ema
juhtkond hakkab
(Algus lk 2)
ISESEISVUSE MÕTE ON KÜPS
Sel ajal kui enamlased ja saksl-ased
oma kõrget poliitikat ajasid
ning eesti rahvast oma selja taha
katsusid manööverdada ei Istu-nud
Eesti juhtkond käed süles
Vaatamata enamlaste võimutse-misele
leidis maapäeva vanemat-ekogu
võimalusi kokkutuleku-te
Ja nõupidamiste organiseeri-miseks
et olukorda analüüsida
ja vajalikke otsusi teha
24 detsembril 1917 toimunud
koosolekul otsustati üksmeelselt
saksa okupatsioonile vastu olla Ja
selle ähvardusel Iseseisvus välja
kuulutada Nädal aega hiljem pee-ti
Maapäeva juhatuse Ja vanema
tekogu laiendatud koosolek mil
lest võtsid osa ka kõigi erakonda-de
esindajad peale enamlaste
Kõik erakonnad toetasid iseseis-nis-e
mõtet väljaarvatud sotsialis-tid
kes sellega hUJem nõustusid
fhel häälel tunnistati tarvilikuks
saksa okupatsiooni ärahoidmis-eks
Eesti iseseisvus kõige lähe-a-l
ajal välja kuulutada Iseseis-s- e
taotlustele andis oma toetu-se
ka II Eesti Sõjameeste kong-ress
mis võttis 12 Jaanuaril vas-tu
otsuse iseseisva Eesti väljakuul-utamiseks
Sellest kongressist
võtsid osa ka enamlased kes esi-tasid
omapoolse resolutsiooni et
iseseisvas rügis tuleb tunnistada
töörahva nõukogude valitsust See
ettepanek lükati tatrast ta pnnm 1 Ied lahkusid vihaselt konverent
sel
VÄLISSAATKONDADES
TOETUST OTSIMAS
Kut Eesti Juhtkonnale sai sel- -
Seks et Eestile on &inlrs Ja rtl
Seks suunaks iseseisvuse poole
Wrunine milleks enamlastelt Ja
solistelt mingisugust abi loota
olnud süs tuli otsida kolman-oa- t
võimalust ja pöörata toetuse
saamiseks lääneriikide poole Ees- - MHwtest tegelastest viibisid
jaanuari teisel poolel Petrogradis
'Weaeaiulise asutava kogu kok-ju-ulek- ul Jaan Poska Jüri Vilms
Julius Seljamaa Kui Vene asu-i- v kogu punaste võimu ei tunnis- -
EESTLANE
Metsavendade hävitamisoperafsioonid N Eestis
Kts did legendaarsed metsavendade juhid Must Kapten Hirmus
Ants ja Must Kinnas
Okupeeritud Eestis ilmuv ajaleht Rahva Hääl" pühendab 1967 aastal Ilmunud
numbris pika joonealuse N Liidu julgeolekupolitsei KGB operatsioonidele eesti metsa endade ta-bamiseks
ja hävitamiseks pärastsõja aastail Artikli autoriks on erupolkotnlk D Taetere kes on
olnud N Liidu poliitilise politsei teenistuses ning kes mängis tema artikli anmetel juhtivat met-savendade
avastamisel ja nende Artikkel on kirjutatud taalises üldtuntud kommu-nistlikkude
ajalehtede rhaanris kujutab kõiki KGB mehi õilsate sõitlejatena ja nõukogu kor-ra
kaitsjatena ning eesti metsavendi röövlitena ja mõrvaritena Sellisena ei paku artikkel lisaks a-remilmu- nud
sellelaadilistele kirjutistele eriti palju huvitavat kuid meile tohiks ta olla siiski huvi-pakkuv
sellest vaatevinklist lähtudes et artiklis opereeritakse täisnimedega ning kirjeldatakse võrd-lemisi
avameelselt eesti metsavendade suuri operatsioone Eestis
Artikli sissejuhatuses kinnita
takse et D Taevere töötas sõja-järgsel
perioodil juhtival ameti
kohal Eesti ENSV Riikliku Julge-oleku
organites Ta võttis isikli-kult
osa ka keerukatest
operatsioonidest välisluure Nõu-kogude
vastaste aktsioonide likvi-deerimisel
kinnitab „R Hääl"
Erukolonel D Taevere omalt
poolt kinnitab et ta oli sõja ajal
viibinud Leningradis kus ta oli
jätnud seljataha sakslaste blokaa-di
rasked aastad
Okupeeritud Eestisse saabunult
oU talle tehtud ülesandeks juh-tida
Eestis tegutsenud „kontr
revolutsiooniliste natsionalistli-ke
jõukude" likvideerimist —
tehte sõnadega kommunistidele
vastupanu organiseerivate eesti
rahvuslaste hävitamist
Oma operatsioonide kirjeldami-se
Juurde asumisel märgib D Tae-vere
et natsionalistlike Jõukude"
eesotsas seisid töörahva igivaenla-sed
Nii Must Kapten kui ka Hir-mus
Ants Ja Must Kinnas olevat
sõja ajal osa võtnud karistusope-ratsioonidest
rahulike elanike
vastu Nende operatsioonid toimu-sid
Pärnu piirkonnas kus nad
sooritasid oma äkkrünnakuid
Kirjutise autori andmeil oli
mus Ants olnud minevikus hit-lerliku
armee allohvitser" kuna
Musta Kapteni hüüdnime taga
peitus SS-ohvits- er Hendrikson-Janso- n
Viimast pidasid KGB me-hed
väga kardetavaks kuna Mus-ta
Kapteni arvel oli mitme välja-paistva
eesti kommunisti ja Pär
Eesti
tanud ja enamlaste poolt laiali
siis palusid Eesti delegaadid
kokkusaamist Inglise saadikuga
et temaga Eesti saatuse üle
pidada
Saadik G Buchanan oli Petro-gradl- st
lahkunud ning eestlased
võttis vastu saatkonna nõunik
Lindley kes ütles et Inglismaa
ei saa ükskõikseks Jääda Eesti
saatuse vastu ja tahab teha
kõik et Eesti ei satuks Saksa
maa alla
Poska ja Seljamaa külastasid ka
ühendriikide satakonnanõunlkku
kelle jutt oli aga palju põiklevam
Saatkonnanõunik seletas et
ühendriigid tunnustaksid Eesti
iseseisvust sel tingimusel kui Ve-nemaa
rahvaste enamus selleks
oma nõusoleku annab Hoopis
sõbralikum oli Prantsuse saadik
Noulens kes ütles et ta toetab
Eesti püüdeid ning ai
tab nende täitumiseks kõigiti kaa
sa Seega oli Eesti delegatsioonil
vähemalt Inglismaalt ja Prantsus-maalt
loota vajalikku abi ning
kõik lootused Eesti iseseisvusele
ja vabanemisele ei olnud kadunud
isegi sel Juhul kui sakslased Eesti
okupeeriks
OTSUS ISESEISVUSE
VÄLJAKUULUTAMISEKS
Vene asutava kogu laialisaat-mine
ning ärevad teated Brestist
mis vihjasid Eesti okupeerimisele
sakslaste poolt sundisid meie
juhtkonda ja noort diplomaatkon-d- a
kiirelt tegutsema 23
tuli Maapäeva vanematekogu
koos polütiliste rühmade esinda-jatega
kokku ja otsustas iseseis-vuse
välja kuulutada revolutsioo-nilisel
teel enne saksa okupatsioo
nivägede saabumist Iseseisvusele
rahvusvahelise tunnustuse saami-seks
otsustati lisaks varem välis-riikidesse
saadetud J Tõnissonile
Ja A Piibule välja saata M
Martna K R Pusta K Mennin
ametlik memorandum Eesti Ise
seisvuse otsusest NU algas võitlus
vällsrindel Eesti Vabariigile vaja-liku
tunnustuse saamiseks ning
Eesti huvide kaitsmiseks
VABA laupäeval 30 Jaanuaril 1968 — Saturday January 20 1968
16 detsembril
osa
tabamisel
mis
mitmetest
Hir--
aeti
nõu
iseseisvuse
jaanuaril
veel
nu tshekisti Salumäe mahalask
mine
„Kuid kõige ohtlikumaks tuli
vahest siiski pidada SS-ohtits-eri
Redlichlt" kirjutab Taevere
Püüdes kord kinni pidada üht
Eesti korpust-- ohvitseri veoautot
sai ta käest haavata Inimesed
teadsid rääkida et sellest peale ei
võtnud ta kunagi käest pikka kin-nast
Ja siit ta hUUdnimigi — Must
Kinnas" Musta Kinda lähemaks
abiliseks oli Rumjantsevi nimeli-ne
mees kes olevat ka olnud en
dine SS-lan- e"
Nüüd Järgnevad pikad kirjeldu
sed kuidas KGB metsavennad lik-videeris
Peaaegu kõik need ope
ratsioonid toimusid metsavenda
de hulka poetatud reeturite abil
Rumjantsevi tapsid tsheklstid
ühel haarangul kust Must Kinnas
pääses Must Kinnas tabati hüjem
ühest talust kus ta end varjas Ta
tulistati põgenemisel surnuks
Teised kaks metsavendade juhti
Hirmus Ants ja Must Kapten ta-bati
teistes operatsioonides ja lan
gesid elusalt vangi
Lõpuks kirjeldab Taevere veel
suurejoonelist tshekistide operat-siooni
mis korraldati Rootsist
laevaga saabunud kodanlike nat-sionalistide
relvastatud grupi" lik-videerimiseks
Piirivalve olevat lä--
said
nooremleit-nand- i
sõja-järgseid
sai
selle
„Meid kahtlustati kõikjal"
Rootsi TV-mee- stt ebaõnnestunud
STOKHOLM — tuli Kuuenidalalise filmi-misrei- st
jooksul N toll mdl ja jutus-tab
televisiooniprodutseat
Venesse — oli Bell resig-neerunud
sest fllmlreisiks oli vaid
Liblräiklmised olid
peiklemlste all vene poolel Köster I TV viima-sest
numbrist (nr Lõpuks oli lepitud et et
viikinglrado moodsat N
— Me alustasime ootamist Puna-sel
Turul ja tubades
Ukrainas Moskvas Me ootasime
Leningradi lennuväljal Me oota-sime
botaanikaaias Me
ootasime Odessa plaazhil Ootasi-me
ka Novgorodis Stalingradis
Novosibirskls Bratskis Irkutskis
Meie ei kunagi
veel ootamise nautimi-sega
veel ootamise nauti-misega
jutustab kes
jätkab:
— Pidevaks muljeks oli
see venelaste hoiak
ootamise suhtes
peaaegu haiglane kahtlustamine
iga ülesvõtte puhul kaameraga he-lilindl- ga
või fllmiaparaadlga Meid
jälgisid iga päev kaks toimeta- -
I
J
"
Kütmata elamud
Viljandis
Erakordne pakane on tekitanud
katastrofaalse olukorra
nagu selgub partellehest
Häälest" (5 jaan) Kaheksa
elumaja kaupluselamu ja laste-päevakodu
uues rajoonis olevat
lihtsalt kütmata katlamaja
kütteaine puudusel ei köeta
Majad sügisel õli-kütte- le
viga on ainult see et piis-kagi
õli ei ole Olevat lihtsalt
unustatud Leht toob kurva loo
ära kriitlkaföljetoni"
Inno abiellus USAs dr
Proinnsias Groniniga Viimane
täiendab end John Hopklnsi üli-koolis
sõitis pulmarei-sile
peigmehe koju 'iEESTI REISIBÜROO
Ttmpo Travel
Ja E kelledele kaasa anti 1 593 Mt Pleasant Toronto
M1-77Z- Z
Vahendame reisimiseks len--
"u- - ja laevaliine ja
gruppidele
heneva laeva avastanud ning gru-pi
isoleerinud kuld Eestimaa pin-nale
pääsenud siiski juht
Richard Saaliste keda nlmetatak
se välisluure residendiks" Artik-list
ei selgu mida autor mõtleb
Isoleerimise all
Saaliste olevat aga pääsenud
Eestimaa pinnale ja hakanud
seal sooritama oma musti tegu-sid
Tema jälile tsheklstid tema
sidemehe kaudu kelle püüdis oma
võrku ja mängis punaste küüsi
naistshekist Veera Oru kellel oli
Riikliku Julgeoleku
kraad
Tshekistide operatüvgrupp pii-ras
metsapiirkonna kus
varjas end Saaliste Saaliste hak-kas
oma punkrist ründavaid tshe-klat- c
tulistama püstolkuulipildu
jast kuid tema vastupanu murti
pärast pool tundi kestnud võitlust
käsigranaatidega
autor lõpetab oma kirju
tise pateetiliselt: Autasud millega
valitsus neist operatsioonidest
osavõtnud tsheklste ära märkis
meenutavad meile raskeid
lahinguid mida pee-tud
nimel et Eestimaa pin-nal
võiksid inimesed rahulikku
tööd teha"
rtis N Liitu
(EPL) Meil oodata
Liidus odata päevi
rootsi Lars Krants enda fllraiteaml
reisist N neid kokka meest Nad siiski ei
ootamisest Inka vana-de
viikingite reisiteede jälgimine arenenud
tihe selgub Radio
2) filmita mitte
vaid koguni Venemaad
oma Hotell
Kiievi
harjunud ootamise-ga
vähem
vähem
Krantz
reisist
eriline nautiv
selle osalt aga
Viljandis
Rahva
suurt
kuna
olevat viidud
korras
Saima
Noorpaar
vanema
Virgo Road
Telefon
kõiki
üksikutele
grupi
grupi
Umber
Artikli
tunde
sellest
kokku
jat" Ja Uks elektrik Moskvast igal
minutil nende kuue nädala jooksul
Neil näis olevat juba ette arvami-ne
et meie oleme spioneerimlsrei-si- l
või siis filmimaterjali kogumi-sel
et mustata N Liitu võibolla
ka mõlemaks Nad ei mõistnud
Qldse meie vaatevinkleid program-mile
Hobused amatborkalurid
rippuv pesu puumajad ja kõige
süütumad motiivid muutusid äkki
kardetavaiks ja keelatuiks Iga
argumenteerimine oli mõttetu Kui
nad hoidsid Pravdat kaameraob-jektiivi
ees jäi üle ainult lõpetada
filmimine Et katsuda asja üle kõ-nelda
Ja oodata Sellest e olnud
meile mingit naudingut "
Krantz ütleb et reis võinuks
kujuneda suurepäraseks fllmlrei-siks
Laadogast Musta Mereni Kuid
sellest sai vaid kompromissimlne
usaldamatuse ja ootamise tähe
all
Krantz loodab et kogemused on
õpetuseks kõigile PR-meeste- le idas
ja läänes ning tsiteerib Andre
Gide reisikirjeldust N Liitu aas-tast
1936 kus ta koges et kogu
Venemaal inimesed ikka ja jälle
ootavad ja näivad seda nautivat-k- l xr 1
X#J&"~)H' KIRIK
KINDLUSTUSED
Tel Z41-S13- 0 333 Culford Rrf
Toronto 1S Ont
KÖIKIDtKS
KINDLUSTUSTEKS
a autoostud
finsntttorimiMkt
H LATEt
Oenaral Inturanct
HS1 Bathurat SU 4 kord
(Bathurst— St Clalr)
Tal: kantorit LI 3-71- 1 S t
LI 27441
Balti kulla müük tõi kahju
Briti võlanõudjad ootavad parlamendi otsust
LONDON (EPL) — Londoni leht „The Sun" kirjutab 2 det-semb- ri
numbris et Balti kulla müügiga said Balti võlanõudjad ter-velt
1 miljon naelsterlingit kahju kuna kuld müüdi enne devalvee-rimist
Kuld müüdi teatavasti juunikuus 58 miljoni naela eest ja
see sumina on kannud 80000 naela Intressi Kuna kulla hind
naelsterlingi langetamise tõttu tõusis siis oleks müügil praegu
saadud kulla rest 67 miljonit naela
Ajaleht oletab et kulla ostjaks
oli Briti rüklik kullareserv nii et
riik igal juhul sai kasu 918 000
naela „mis on hea Inglismaale
kuid halb võlanõudjatele" nagu
ütleb The Sun
The Sun märgib et Briti võla
nõudjad kes omavad Balti pabe- -
Lk
aga
nii kaua kuni vastav seadus nen-de
hüvitamiseks on parlamendis
vastu võetud
Börsil oletatakse et paberi-te
eest 68— 180 naela
vahel (88 praegune turuhind)
103—170 läti paberite eest (79 tu-rul)
ja 118—190 leedu
reid peavad ootama tõcnfollselt eest (turul 90)
Kesti riideäri
CLASSIC WEAR TEXTILE
179 Danforth Ave Toronto
Soovitab väljamüügi hindadega healõikelisl kleite palituid ja
Igasugu riidematerjali
ja veebruarikuu suurvabrikute välja-müügi
võimalusi Meie teid vabrikute suurladudes-s- e
kus tele ostate kõrge kvaliteediga naiste palituid karus-nahksei- d
jakke ja kasukmantleid kuni 50% hinnaalandusega
EESTLASED
Kasutage AUTOOSTUDE PUHUL Eesti Ühispanga krediiti
mis on märksa odavam teistest
Samuti on soodne meie krediidiga osta majapidamistarbeid
TeL: 4654650 Ja 4654659 TORONTO EESTI ÜHISPANK
VABA EESTLASE
ilmub
vastuvõtmine ja uuendamine Eesti
Juubeliaastaks on alanud
Hoolimata elukalliduse üldisest tõusust jäävad
VABA EESTLASE tellimishinnad 19U a
ENDISEKS
Seda võimaldab teJUJaakonna pidev suurenemine viimase
kotee aasta Jooksul Ja lootus selle tendentsi Jatkumlsse
TASUTA
igale telüjale VABA EESTLASE TÄHTRAAMAT 19CS
SOODUSTATUD HINNAGA — $5
n VABA EESTLASE teJMjaü võimalik osta ergon typei
kirjastusel ilmunud Suveti suurt
EESTMNGLISE SÕNARAAMATUT
otse met talituselt (Hinna võib tasuda koos ajalehe telli-misraha- ga ühel ja samal tahekil)
VABA EESTLANE
maksab Kanadas:
kaks korda nädalas
Aastas $15 —
Poolaastas $8 —
Vetrandaastas $5—
Väljaspool Kanadat ja kirlpost:
Aastas $14—
Poolaastas $850
Veerandaastas $5 —
Aadressi muudatus 25 centl
Eesti
makstakse
paberite
AND
Kasutage jaanuari- -
sõidutame
Vabariigi
Kiripostl lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos mujal Kanadaa
USA-- a Inglismaal teistes
'laades $130
[JSK tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JEIP OODE" number
S
J
56 c
Ja 70 c
TELLIMINE
VAIA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavaliseklripostlga alates „- -„
196 Tellimise katteks lisan $_~~_ siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas)
Nimi
Aadress
'IV
s