1982-04-22-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 31 Nr. Sl .1 1 ^ABA EESTLANE neljapäev^, .22. apriHü 1982 - Thursday, Äprü 22, 1982 Lk. 7 llflllllllllilliliilKiNlilllllilillliiiiillllllllHW lE" TALITUSES Hind Saätt> $ kola0 5TAT 2.— $1.— .!... 3.- .35 1^.— .70 10.— .50 :. 5.— .70 10.— $1.— 7.50 $1.— JST 2.— .35 ... 8.^: |iBADUS 7.50 ILG 11.— SKVIEM 3.50 ^ÕÖRSILE 10.— .... 3.— I RADADEL 3.— .T 9.— 5.— peegeldusi 5.— 7. 3.— 4.— rSAARELT 2.— .50 .50 .85 35 .50 .50 .50 .40 .30 30 •30 3.— 30 JA )gn) £ogn) 4.— 8.— 4.— 2.50 2.25 20.— .! • 5.—, 8.80 iefnskoga) 6,— .30 .50 30 30 30 .40 .40 .40 30 1.50 30 2.75 .30 5? ....14.— .50 16.20 .50 5.— .50 8.— .70 5.— .50 18.— $1.— oga) ..... 6.— .70 ASTELE: astde) 3.— .50 tööraamat 4.— M \ tööraamat^ • 5.— .40 3.— .50 2.50 .50 lliilUiiiilinillilHililfHIilliilllililliliilillilitiiif :)h, mis?„sest"?" st sa meeldid talle nii väga," lancy; lefsin küüniliselt, nagu raa- |s öeldakse. „Tänan väga, Ima juhtumisi tean väga häs^ [is luupainaja minust arvab." l i meelde jäjne helk ta sil- 5, päralt seda kui olin teda ^d (kuid ega^Nancyl d või-lellest ju aimugi olla). Ta is-iasi, mähitud oma tekki, sest ju i?egi, kui kühn sääraste |ega inglise magamistuba oh. Ilepea, sa ei või teada,; mida Inust mõtleb. Mina aga tean )aadik kui ma ^ kui ina üht-sõdurimeestest lähemalt tun- Kuulen nimelt mõndagi, mi-feised on Öebud. Ja kuulen ühte juttu, nimelt et Frank :lles on sinust hullupööra sis- ^etud." luldes seda loba, hüppasin t' voodi jalutsist, kus olin istu- I ja tahtsin just toast välja tör-ning mitte enam kuulda ta f. kui ta haaras mind kindlalt /arrest, Seisa! Sa pead kuulama," ütles |.KüIl on kahju, et sa oled nii ta vastu. Kõik poisid, minu [•y, härra Curtis ja adjüdänt hd ühte ja sama, et vaene [lk on esimesest pilgust saadik narr sinu järele ja et — Ei, [. Tuulepea! Sa pead kuulama, led neist rägäivad, et sa sallid vist päris hästi, sest see ole-pea alati kindel tundemärk, et rlaps mehest tõsiselt huvitatud kui tä kogu aeg vastupidist (Järgneb,) 1.- • 'M ' • t,' i4DVOKAADfD 70 aastat LTitanicu" iiukkumisest ADO PARK, ; METHERINGTON,. FALLIS • & PARK Advokaadid-notarid 365 Bay §t., Süite 401. 363-4451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 TÕNU TOOME B.A.SCM LLJ. ADVOKAAT —NOTAR • Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, Silite 207 Toronto, Ont M6A 3A1 Telefon 781-5556, 789-7579, kodus 489-6709 • im aa ca TED ROLAND LAAN csdvokaat-notar 133 Richmond St W*, Ste 705 Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7072 ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR Room 1002, Royal Tmst jFoweF Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.0.326, Toronto Ont (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus , 8 » JOHN k. SOOSAAR, C. A, Cliartered Accoimilant 55 Univereily Ave., Ste. 600 1 Tel. 862-7115 Toronto, Ont M5J 2H7 OPTICAL STUDIO R. SCHMID, saksa optik Suur valik euroopa prilliramne: Zeiss, Rodenstock, Metzler. Spetsialiseerunud contad lenside alal 1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne pool DundasV snbwayM Tel. 535-6252 VABA I^ESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—B-ni Telefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832 Toimetajal kõdus väljaspool tööaega: Hannes Oja 481-5316 KuuIuJlissi võetakse vastns nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homni. kella li-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni; KUULUTAMINE VABA EESTLASES • on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Kuulutuste hinnad: üks töU ühel veerul $4.25 esiküljel, $5.— tagaküljel $4.50 - KUULUTUSI VÕTAVAD • VASTU: 1. Vaba Eestlase talitins! 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Talitus väljaspool tööaega: , Helmi Lüvandi 251-6495 2. Mrs.' Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 3S8 ' Telefon: 223-0080 RAADIOÜHENDUSE PUUDULIKKUS Olgu siinkohal veel raadioühenduse puudulikkuse kohta väike näide: 26. aprillil, peagu kaks nädalat hiljem, oli aurulaev „Gib-raltar" õnnetuse tunnistajaks, kui ta ühest suurest jääväljast möödumisel nägi laipu ujumas veepinnal päästevöödega varustatult. Samuti mööblitükke ja tekitoole. ^lles 2. maÜ, kui loots tuli laevale, nad kuulsid „Titanicu" hukkumisest. ' „Titanicu" raadiojaama normaalne töötamisraadius oli 350 miili, kuid forsseeritult ulatus see kuni 500 miilini. Sama jaam, oli „01ympicul", kes nüüd oli hukku-misjcohal ainuke, kelle raadiosig-naal ulatus kaldale. See oli ka põhjuseks, miks president Taft saatis ristleja ,jSalemi", kel oli võimas saatja pardal, „Carpathia-le" merele vastu. „Garpathiä" jõudis esimesena õnnetuskohale ja leidis esimese päästepaadi kell neli. Tema hakkas kohe inimesi peale võtma paatidest ja ei vaadanud üldse neid, kes vees olid. Kui ta oli kõik paadid tühjendanud ja need arvult üle lugenud, jõudis kohale „Califor-nan." Tema jäi nüüd ringisõitma ja veesolijaid otsima, kuid ei näinud ühtki. Samuti ei näinud ühtki inimest vees „Mount Temple" kapten, kelle laev saabus õnnetuskohale peagu samal ajal„Califor-nianiga". Ometigi olid kõik reisijad varustatud päästevöödega, nagu seda kinnitasid üksmeelselt kõik needj keda päästepaatidest võeti. Miks neid siis ei nähtud ega leitud? Kuigi vesi oli külm ja arstide arvates kaks tundi oli maksimum vees olemiseks, et veel ellu jääda, siiski vähemalt üks, laeva pagar, päästeti 8 tundi hiljem ja jäi ellu. Kuna tema oli viimane, kes „Tita-nicu" ahtrilt astus vette kui see vajus, süs vagajutt räägib, et tema päästmisele aitas kaasa tohutu hulk alkoholi, mida ta jõi peale kokkupõrget See hoidis teda veekeerisega kaasa minemast. Kui 24. juulil 1915 Chicago sadamas läks ümber reisilaev „Eastland'', viies kaasa 800 inimest, ^is uurimiskomisjoni ees tunnistas üks meremees, John V. Elbert, et tema oli üleelanud „Ti-tanicu" katastroofi ja ta päästeti 36 tundi vees viibimise järele. MÕISTATUSLIK LUGU „CALIFORNIANIGA« Mõistatuseks - on siiamaani „Galiforniani" lugu, kes jutu järgi oli kokkupõrke ajal «Titanicule", väga ligidal, nii et kapten ühele päästepaadile andis isegi käsu aerutada sinna, anda inimesed üle ja tulla tagasi. Nüüd arvatal^se, et need tuled pidid kuuluma mõnele kalalaevale, kel puudus raadio-vas-' tuvõtja. Ka tunnistas ,,Galifornia-ni" kapten uurimiskomisjoni ees, et tal kulus kölm tundi õnnetuskohale sõitmiseks, peale selle kui oli raadio kaudu hädasignaali saanud, ja veel 50 aastat hiljem oma surivoodil vandega kinnitades,: et tema laev ei viibinud „Titanicu" hukkumise ajal selle nägemisulatuses ega võinud seega näha viimase rakette. Kui aga raadiooperaator ei oleks maganud, vaid oleks hädasignaali kinni püüdnud õigel ajal, siis oleks tä jõudnud õnnetuskohale küllalt vara, et inimesi päästa. Hiljem Halifaxist väljasaadetud otsimišlaevad leidsid sajad laibad, mis toodi ja maeti Halifaxi. Kuna minu onu kuulus laeva meeskonda, siis ma olen paaril korral seal surnuaial käinud ja hukkunute nimesid hoolega lugenud. Nende hulgas mu onu nhne polnud. Peale nimeliste oli palju hauariste nimeta, kuna neid pole suudetud kindlaks teha» ÕNNETUSE PÕHJUSTASID HARULDASED KOKKUSATTUMISED . ' Uurimiskomisjoni otsus oli, et õnnetuse põhjustasid mitmed haruldased^ kokkusattumised:. esiteks oli ilm täiesti vaikne ja ookean nii tasane nagu piljardilaud; iga väiksemgi lainetus oleks jäämäe nähtavaks teinud; öö oli täiesti pime ja jäämägi mitte valge vaid tume. Arvatavasti oli see üks ümber-pöördunud jäämägi, niis oma tumeda külje oli üles keeranud; puudus isegi vaikselt õõtsuv vana lainetus, see nn. „mere/ hingus"; lõpuks, puudus kuuvalgus, ainult tähed ja sellest oU vähe, Nii suurel arvul inimeste hukkumise põhjustas aga päästepaatide puudus. Kui oleks olnud küllaldaselt paate, siis oleks olnud võinia-lik sellise vaikse ilmaga kõik inimesed päästa. Laev, mis nii luksuslikult oli ehitatud ja millel mugavuste saavutamiseks ei tehtud kulutustes kokkuhoidu, ei hoolitsenud päästepaatide eest, vaid arvas, et laev on uppumatu. Ükski^ laev pole uppumatu, v Ühes päästepaadis istus teiste hulgas ka White Star kompanii direktor J. Bruce Ismay, kes oma tegevusega' laeval teenis üldsuse hukkamõistu. Uuruniskomisjonis selgus, et kapten oli talle näidanud jäähoiatuse telegrammi, kuid ta ei reageerinud sellele^ põhjendades, et tema oli laeval hariliku reisijana nagu kõik teisedki. Ometi selgus, et ta ei olnud ostnud endale sõidupiletit. Oma viunased 25 eluaastat pidi ta veetma tontliku erakuna ühes Iirimaa härraslossis, kus tä nimega hkmutati lapsi. Ludvig Wahtiras • P.S. Meremehi, lugejaid, peaics ehk hüvitama „Titanicu" meeskonna koosseis. Arvuliselt oli neid 885, ja kindlasti oli neü kõigil laeval tööd ja tegemist. Aga mitu tüüri-ineest Ja kaptenit oli, nende hulgas? Uurimiskomisjoni protokollides räägitakse esimesest-, teis'est-p neljandast- ja kuuendast tüürimehest. Kindlasti pidi seal olema ka vanemtüürimees, (Chief Mate) või kaks, kes vahis ei käinud. Seega, vähemalt seitse. Kaptenite kohta midagi ei räägita. Aga me teame, et spetsiaalselt jääs sõitmiseks ehitatud, 1.005 jalga pikal ja 40 miljonit maksnud tanklae vai ,,Manhattan", oli pardal kolm kaptenit kui ta 1959 läbistas Kanada Löo-deveetee, sõites Alaskasse ja tagasi kaasa . tuues ainult ühe vaadi toorõii.- Ja kuidas olid merevahid jaotatud? Eelpool nägime, et esimene tüürimees võttis teiselt vahi üle' kell 10.00 õhtul ja nad oli kokkupõrke momendil sillal koos kuuenda tüürimehega. Viimane võttis vastu tejlefonihoiatuse; mastikor-vist, jääpanga kohta ja andis selle hoiatuse üle esimesele, kes siis kä-. sutas: rooli poordi. Nüüd seisis kuues juba roplimehe kõrval ja teatas käsu täitmisest. Peagu samal momendil riivas laev tüürpoordiga jäämäge mi sujuvalt, et reisijad vaevalt seda märkasid. Kui kapten tuli sillale, ta küsis: — Mis juh-tus? i millele esimene vastas: — Ma arvan, me riivasime jäämäge. Nü me ei teagi, millal esimese tüürimehe vaht lõppes. • „Manhat-tanil" õli neli tüürimeest ja tele-* grafist. Need käisid ;^ahis 4-^8— 12 nagu see oli kombeks aurikutel. Purjakatel oli teistsugune vahtide jaotus. „Manhattani" meeskond oli 112, nende hulgas üks eestlane, G. Henry Rosenthal (eestlasi ju jätkub igale poole), tseremoonia-meistrina. Veel üks mõistmatus rooliga. Protokollides märgitakse mitmel korral tunnistajate järgi, et tüürimees andis käsu rooli ülevõtmi-^ seks tüürpoordi. Kuues vastas, et käsk on täidetud. Sam,al ajal aga märgitakse, et kokkupõrke momendil laev oli pöördumas paa-poordi ja juba kaks rambi kursist väljas.C.) . m i .\ V ^ 3 mmmmm ::Ä¥;:. .Xv.:- MA x::-:.::v::x:- Iftöx-. Xv.. IjšiÄ.::;;.;;:;:?? \ .Ai EKK KontsertbÜToo vümaseks seeriakQntserdiks oli sopran Liina Purje ja viiuldaja Jerey Vimalassi ühine muusika9htu. Pildil vasakult klaverisaatja Charles Kipper, sopran Liina Purje ja Jeremy Vünalass pärast õnnestunud kontserti. Foto: Vaba Eestlane Tagasivaade „Shivareele' ILMUS MÜÜGILE: PIISKOP KARL RAUDSEPP'co ISUGA N m u l Hind $12.— + saatekulu $2.— Saadaval Vaba Eestlase taütuseia, „Need read tahavad kirjeldada üht vaimulikku nii, nagu ta elab ja töötab loomulikuna. See on katse kujutada tõelist meest ametirüüs." (Autori eessonalst) Kaupsi kunstinäitus Peeter Kaupsi maalide näitus, mis toimus 36. ja 17. aprillil Eesti Baptisti kiriku alumises saalis, oli heaks ülevaateks Itaupsi uuest loomingust. Lisaks hoolsale maalimisele on Kaups viimaseil aastal täiendanud kogemusi, töötades suveti Ameerika Ühendriikide kimstl-insruktoritega. i Näitusel on teosed peamiselt ak^ rüülls ja akvarellis, aga ka õlis ja segatehnikas, kokku 30. Enamuses maastiku või looduse vaated kõigU aastaaegadel — metsad, teed, linna ja asula või sadamamotüvid jne. Teoseis on pearõhk nähtava ainestiku tõepärasel ja korrektsel kujutamisel. Paljudes töödes on kasutatud õhukest akrüüli, mis on lähedane läbipaistvale akvarellile^ Sellega on saavutatud nauditavaid tulemusi nü maastiku või objekti nüansside, kui ka atmosfääri esiletoomisel. On võimalik, et see meedium on kujunemas kunstnikule üheks olulisemaks väljendusvahend diks. Kaups on ka kompetentne akvarellist. Näitusel OÜ akvarellidel täh-tis osa, need esmdasid elamuslikku maastikumaali. Näiteks võib mainida teoseid „Talvevaikus", „Sü-gis Utteršoms", Jahid Tenants Harbouris" ja „Pemaquid majakas". Näituse hea kordammek oli ilmne — suur enamus teoseid kandis omandamismärki. Kõrvalise tähelepanekuna võiks lisada, et alumine saal on hästi' sobiv seinaruumi poolest maalide näitusteks. Valgustus aga pole päris kohane selleks otstarbeks. Täiendus valgustuse osas teeks kunstinäitused selles ruumis üha veetlevamaks. OSS TIMMAS LEO KANN. D.C. DOCTOR OF CHIROPRAGXIC 212 Dinnick Cr. Tel. 489-0S62 Avo Kittask mängis hiljuti peaosa erakordses muusikalises sündmuses, mis kahjuks peaaegu märkamatult möödus. Toronto ülikooli muusikateaduskonna õppejõu John Beckwith'i ooperi „The Shivaree" esietendus toimus äsja St. Law-rence Centre'is Comus Musical Theatre lavastusel. „The Shivaree" on esimene kaasaaegne kanada-ai-neline ooper kanada komponistUt. ,,Shivaree" tuleb prantsuskeelsest sõnast„charivari", mis tähendab „kära" ning charivari ehk shivaree on ka lärmUtas „sere-naad" pottide Ja pannidega. Lõu-na- Ontarios oli maal vallalistel meestel komiDeks pidada shivareed äsja abiellunud paaridele. Iga noorpaar andis heameelega paar vaati õlut -rahuliku pulmaöö kindlustamiseks. Selle traditsiooni ümber on James Reaney põiminudki ooperi libretto. Soovitav on süski librettot alles pärast ooperi vaatamist lugeda. Selles on märkused, mis näiliselt lihtsameelsele melodraamale psühholoogUise tähenduse annavad. Peategelast WUliamQuartsz'! (Kittask) võrdleb librettist kreeka surmavallä valitseja Hades'ega. Quartzsi noort naist võrreldakse Hadese naise Persefoncjga, keda maa pealt vägisi põrgu elama vü-di. Shivaree tõttu aga pääseb ooperis noor naine vanamehe käest tagasi oma tõelise armastuse juurde, keda ta oli oma abiellumisega tahtnud kadedaks teha.^ Ilma librettot lugemata võiks ooperi sündmustikku võrrelda kanada-ainelise muusikaliga „Anne of Green Gables". Paritttur on iseenesest huvitav. Kuna teine vaatus valmis rohkem kui kümme aastat pärast esimest, on suuri vahesid tunda. Esimese vaatuse muusika on see, mida peetakse tüüpiliseks „kaasaegseks muusikaks'^ Teises vaatuses esi' neb rahvaainelisi motüve, mis nõuavad rohkem tonaalsust. Sel sajandil on vähesed heliloojad suutnud ühendada moodsamjaid ' kom-positsioonifilosoofiaid ja ooperita-vasid; „The Shivaree" on muusikaliselt hästi ja huvitavalt õnnestunud ja sellega väga teretulnud lisand ooperite sarja. Esietendus oli kohati nõrk. üheks põhjuseks oli^kindlasti lavastaja kogemuste puudus, kuna ta lavastas esmakordselt 'ooperit. Lauljad näitlesid aga väga hästi, kuid nad ei saanud mõnda probleemi kõige parema tahtmise juures ületada. Ka on Town HaU luga väike ooperi jaoks: orkestril ei ohiud üldse ruumi. Kuulajad ei saanud vist aru, kas ooper oli komöödia või mitte. Avo Kittask püüdis Quartzi naeruväärseks teha: helilooja kiitis teda pärast tema esinemist. susega; suurt koori ei ole ettenähtud. Filmma sobiks ta eriti hästi. Selle ooperiga on tema loojad ja Comus teater andnud^ teistele komponistidele otsest eeskuju. Kes mäletab enam Eesti Vabarügi ajal Umunud eestiainelisi oopereid? Äga ometi olid need omal ajal tähtsad ja võüiu^sid olla eeskujuks parematele helUoojatele; täpselt sama on tänapäeval vaja Kanadas. „The Shivaree" on esimene samm selle probleemi ületamiseks. . W, MÄRT LAANEMÄE Kittaskist ja uShivareest" Toront© ajalehes Aprilli alul Torontos Gomos Music Theatre poolt maailma esietendusel olnud Kanada ooper „Shivaree" sai üllatavalt tunnustava krntilise ülevaate Toronto ajalehes „The Toronto Star". Arvustuse autor William Littler leiab, et see ooper tuleks võtta suurema ooperikompanii kavasse, kus sellele antakse parem lavakujundus ja tugevam orkestriline saade; Ooperi peategelaseks on äripi-daja William Quartz, kes on just abiellunud oima kolmanda naisega. See on tulnud nii äkki, et ta pole veel kohanenud uue naise nimega^ nimetades teda kord esimese, kord teise naise nimega. Selles ja paljus muus on koomilisele ooperile vajalikku ja iseloomustavat elementi. Avo Kittask andis William Quartzi kuju ,,suüremana kui elus", segades tormitsemisi ja komistusi hoogsuse ja temperamen-dikusega. Littler leiab, et kui lavastaja Paula Sperdakps stüiseerinuks oma tegelaskonda ja saanuks seda teha suuremal laval, jõudnuks „Shiva-ree" mõte palju suurema selgusega esile. Kuid on siiski hea uudis, et Kanada oo^er on riiulilt lavale jõudnud. Toronto teises päevalehes „The Globe and Mail" vaatles sama ooperilavastust muusikakrütik John Kraglund. Kriitik analüüsib ulatuslikuTt John Beckeith'i ooperit ja selgitab; ooperi sisulist tausta sajandialguse Ontario maaelu pul-makommetega. I. Kraglund märgib ooperieten-duse kohta, et palju ooperi edust, mis leidis elavat vastukaja väljamüüdud saalis, tuleb anda osaliste vokaalseile' ja dramaatilistele andeile. Avo,i Kittask kujutas vananenud peigmeest William Quartzi suurepärase võrukaela ja lihtsameelse mehe süi'iteesina ning laulis seda osa uhkeldava kindlusega. • Peeter Kaups tihe eelmise. näituse puhul „The SMvaree** on paras väikse- Ooper antakse edasi CBC saa-matele ooperiansiambUtele ja oope- tes ' „Saturday Aftemoon at the rikooüdele. Peaosad on huvitavad Öpera" pärast Metropolitan Ope-ja kõik väiksed osad on oma täht- ra saadete lõppemist.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 22, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-04-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820422 |
Description
| Title | 1982-04-22-07 |
| OCR text | Nr. 31 Nr. Sl .1 1 ^ABA EESTLANE neljapäev^, .22. apriHü 1982 - Thursday, Äprü 22, 1982 Lk. 7 llflllllllllilliliilKiNlilllllilillliiiiillllllllHW lE" TALITUSES Hind Saätt> $ kola0 5TAT 2.— $1.— .!... 3.- .35 1^.— .70 10.— .50 :. 5.— .70 10.— $1.— 7.50 $1.— JST 2.— .35 ... 8.^: |iBADUS 7.50 ILG 11.— SKVIEM 3.50 ^ÕÖRSILE 10.— .... 3.— I RADADEL 3.— .T 9.— 5.— peegeldusi 5.— 7. 3.— 4.— rSAARELT 2.— .50 .50 .85 35 .50 .50 .50 .40 .30 30 •30 3.— 30 JA )gn) £ogn) 4.— 8.— 4.— 2.50 2.25 20.— .! • 5.—, 8.80 iefnskoga) 6,— .30 .50 30 30 30 .40 .40 .40 30 1.50 30 2.75 .30 5? ....14.— .50 16.20 .50 5.— .50 8.— .70 5.— .50 18.— $1.— oga) ..... 6.— .70 ASTELE: astde) 3.— .50 tööraamat 4.— M \ tööraamat^ • 5.— .40 3.— .50 2.50 .50 lliilUiiiilinillilHililfHIilliilllililliliilillilitiiif :)h, mis?„sest"?" st sa meeldid talle nii väga," lancy; lefsin küüniliselt, nagu raa- |s öeldakse. „Tänan väga, Ima juhtumisi tean väga häs^ [is luupainaja minust arvab." l i meelde jäjne helk ta sil- 5, päralt seda kui olin teda ^d (kuid ega^Nancyl d või-lellest ju aimugi olla). Ta is-iasi, mähitud oma tekki, sest ju i?egi, kui kühn sääraste |ega inglise magamistuba oh. Ilepea, sa ei või teada,; mida Inust mõtleb. Mina aga tean )aadik kui ma ^ kui ina üht-sõdurimeestest lähemalt tun- Kuulen nimelt mõndagi, mi-feised on Öebud. Ja kuulen ühte juttu, nimelt et Frank :lles on sinust hullupööra sis- ^etud." luldes seda loba, hüppasin t' voodi jalutsist, kus olin istu- I ja tahtsin just toast välja tör-ning mitte enam kuulda ta f. kui ta haaras mind kindlalt /arrest, Seisa! Sa pead kuulama," ütles |.KüIl on kahju, et sa oled nii ta vastu. Kõik poisid, minu [•y, härra Curtis ja adjüdänt hd ühte ja sama, et vaene [lk on esimesest pilgust saadik narr sinu järele ja et — Ei, [. Tuulepea! Sa pead kuulama, led neist rägäivad, et sa sallid vist päris hästi, sest see ole-pea alati kindel tundemärk, et rlaps mehest tõsiselt huvitatud kui tä kogu aeg vastupidist (Järgneb,) 1.- • 'M ' • t,' i4DVOKAADfD 70 aastat LTitanicu" iiukkumisest ADO PARK, ; METHERINGTON,. FALLIS • & PARK Advokaadid-notarid 365 Bay §t., Süite 401. 363-4451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 TÕNU TOOME B.A.SCM LLJ. ADVOKAAT —NOTAR • Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, Silite 207 Toronto, Ont M6A 3A1 Telefon 781-5556, 789-7579, kodus 489-6709 • im aa ca TED ROLAND LAAN csdvokaat-notar 133 Richmond St W*, Ste 705 Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7072 ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR Room 1002, Royal Tmst jFoweF Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.0.326, Toronto Ont (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus , 8 » JOHN k. SOOSAAR, C. A, Cliartered Accoimilant 55 Univereily Ave., Ste. 600 1 Tel. 862-7115 Toronto, Ont M5J 2H7 OPTICAL STUDIO R. SCHMID, saksa optik Suur valik euroopa prilliramne: Zeiss, Rodenstock, Metzler. Spetsialiseerunud contad lenside alal 1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne pool DundasV snbwayM Tel. 535-6252 VABA I^ESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—B-ni Telefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832 Toimetajal kõdus väljaspool tööaega: Hannes Oja 481-5316 KuuIuJlissi võetakse vastns nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homni. kella li-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni; KUULUTAMINE VABA EESTLASES • on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Kuulutuste hinnad: üks töU ühel veerul $4.25 esiküljel, $5.— tagaküljel $4.50 - KUULUTUSI VÕTAVAD • VASTU: 1. Vaba Eestlase talitins! 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Talitus väljaspool tööaega: , Helmi Lüvandi 251-6495 2. Mrs.' Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Ct. Willowdale, Ont. M2R 3S8 ' Telefon: 223-0080 RAADIOÜHENDUSE PUUDULIKKUS Olgu siinkohal veel raadioühenduse puudulikkuse kohta väike näide: 26. aprillil, peagu kaks nädalat hiljem, oli aurulaev „Gib-raltar" õnnetuse tunnistajaks, kui ta ühest suurest jääväljast möödumisel nägi laipu ujumas veepinnal päästevöödega varustatult. Samuti mööblitükke ja tekitoole. ^lles 2. maÜ, kui loots tuli laevale, nad kuulsid „Titanicu" hukkumisest. ' „Titanicu" raadiojaama normaalne töötamisraadius oli 350 miili, kuid forsseeritult ulatus see kuni 500 miilini. Sama jaam, oli „01ympicul", kes nüüd oli hukku-misjcohal ainuke, kelle raadiosig-naal ulatus kaldale. See oli ka põhjuseks, miks president Taft saatis ristleja ,jSalemi", kel oli võimas saatja pardal, „Carpathia-le" merele vastu. „Garpathiä" jõudis esimesena õnnetuskohale ja leidis esimese päästepaadi kell neli. Tema hakkas kohe inimesi peale võtma paatidest ja ei vaadanud üldse neid, kes vees olid. Kui ta oli kõik paadid tühjendanud ja need arvult üle lugenud, jõudis kohale „Califor-nan." Tema jäi nüüd ringisõitma ja veesolijaid otsima, kuid ei näinud ühtki. Samuti ei näinud ühtki inimest vees „Mount Temple" kapten, kelle laev saabus õnnetuskohale peagu samal ajal„Califor-nianiga". Ometigi olid kõik reisijad varustatud päästevöödega, nagu seda kinnitasid üksmeelselt kõik needj keda päästepaatidest võeti. Miks neid siis ei nähtud ega leitud? Kuigi vesi oli külm ja arstide arvates kaks tundi oli maksimum vees olemiseks, et veel ellu jääda, siiski vähemalt üks, laeva pagar, päästeti 8 tundi hiljem ja jäi ellu. Kuna tema oli viimane, kes „Tita-nicu" ahtrilt astus vette kui see vajus, süs vagajutt räägib, et tema päästmisele aitas kaasa tohutu hulk alkoholi, mida ta jõi peale kokkupõrget See hoidis teda veekeerisega kaasa minemast. Kui 24. juulil 1915 Chicago sadamas läks ümber reisilaev „Eastland'', viies kaasa 800 inimest, ^is uurimiskomisjoni ees tunnistas üks meremees, John V. Elbert, et tema oli üleelanud „Ti-tanicu" katastroofi ja ta päästeti 36 tundi vees viibimise järele. MÕISTATUSLIK LUGU „CALIFORNIANIGA« Mõistatuseks - on siiamaani „Galiforniani" lugu, kes jutu järgi oli kokkupõrke ajal «Titanicule", väga ligidal, nii et kapten ühele päästepaadile andis isegi käsu aerutada sinna, anda inimesed üle ja tulla tagasi. Nüüd arvatal^se, et need tuled pidid kuuluma mõnele kalalaevale, kel puudus raadio-vas-' tuvõtja. Ka tunnistas ,,Galifornia-ni" kapten uurimiskomisjoni ees, et tal kulus kölm tundi õnnetuskohale sõitmiseks, peale selle kui oli raadio kaudu hädasignaali saanud, ja veel 50 aastat hiljem oma surivoodil vandega kinnitades,: et tema laev ei viibinud „Titanicu" hukkumise ajal selle nägemisulatuses ega võinud seega näha viimase rakette. Kui aga raadiooperaator ei oleks maganud, vaid oleks hädasignaali kinni püüdnud õigel ajal, siis oleks tä jõudnud õnnetuskohale küllalt vara, et inimesi päästa. Hiljem Halifaxist väljasaadetud otsimišlaevad leidsid sajad laibad, mis toodi ja maeti Halifaxi. Kuna minu onu kuulus laeva meeskonda, siis ma olen paaril korral seal surnuaial käinud ja hukkunute nimesid hoolega lugenud. Nende hulgas mu onu nhne polnud. Peale nimeliste oli palju hauariste nimeta, kuna neid pole suudetud kindlaks teha» ÕNNETUSE PÕHJUSTASID HARULDASED KOKKUSATTUMISED . ' Uurimiskomisjoni otsus oli, et õnnetuse põhjustasid mitmed haruldased^ kokkusattumised:. esiteks oli ilm täiesti vaikne ja ookean nii tasane nagu piljardilaud; iga väiksemgi lainetus oleks jäämäe nähtavaks teinud; öö oli täiesti pime ja jäämägi mitte valge vaid tume. Arvatavasti oli see üks ümber-pöördunud jäämägi, niis oma tumeda külje oli üles keeranud; puudus isegi vaikselt õõtsuv vana lainetus, see nn. „mere/ hingus"; lõpuks, puudus kuuvalgus, ainult tähed ja sellest oU vähe, Nii suurel arvul inimeste hukkumise põhjustas aga päästepaatide puudus. Kui oleks olnud küllaldaselt paate, siis oleks olnud võinia-lik sellise vaikse ilmaga kõik inimesed päästa. Laev, mis nii luksuslikult oli ehitatud ja millel mugavuste saavutamiseks ei tehtud kulutustes kokkuhoidu, ei hoolitsenud päästepaatide eest, vaid arvas, et laev on uppumatu. Ükski^ laev pole uppumatu, v Ühes päästepaadis istus teiste hulgas ka White Star kompanii direktor J. Bruce Ismay, kes oma tegevusega' laeval teenis üldsuse hukkamõistu. Uuruniskomisjonis selgus, et kapten oli talle näidanud jäähoiatuse telegrammi, kuid ta ei reageerinud sellele^ põhjendades, et tema oli laeval hariliku reisijana nagu kõik teisedki. Ometi selgus, et ta ei olnud ostnud endale sõidupiletit. Oma viunased 25 eluaastat pidi ta veetma tontliku erakuna ühes Iirimaa härraslossis, kus tä nimega hkmutati lapsi. Ludvig Wahtiras • P.S. Meremehi, lugejaid, peaics ehk hüvitama „Titanicu" meeskonna koosseis. Arvuliselt oli neid 885, ja kindlasti oli neü kõigil laeval tööd ja tegemist. Aga mitu tüüri-ineest Ja kaptenit oli, nende hulgas? Uurimiskomisjoni protokollides räägitakse esimesest-, teis'est-p neljandast- ja kuuendast tüürimehest. Kindlasti pidi seal olema ka vanemtüürimees, (Chief Mate) või kaks, kes vahis ei käinud. Seega, vähemalt seitse. Kaptenite kohta midagi ei räägita. Aga me teame, et spetsiaalselt jääs sõitmiseks ehitatud, 1.005 jalga pikal ja 40 miljonit maksnud tanklae vai ,,Manhattan", oli pardal kolm kaptenit kui ta 1959 läbistas Kanada Löo-deveetee, sõites Alaskasse ja tagasi kaasa . tuues ainult ühe vaadi toorõii.- Ja kuidas olid merevahid jaotatud? Eelpool nägime, et esimene tüürimees võttis teiselt vahi üle' kell 10.00 õhtul ja nad oli kokkupõrke momendil sillal koos kuuenda tüürimehega. Viimane võttis vastu tejlefonihoiatuse; mastikor-vist, jääpanga kohta ja andis selle hoiatuse üle esimesele, kes siis kä-. sutas: rooli poordi. Nüüd seisis kuues juba roplimehe kõrval ja teatas käsu täitmisest. Peagu samal momendil riivas laev tüürpoordiga jäämäge mi sujuvalt, et reisijad vaevalt seda märkasid. Kui kapten tuli sillale, ta küsis: — Mis juh-tus? i millele esimene vastas: — Ma arvan, me riivasime jäämäge. Nü me ei teagi, millal esimese tüürimehe vaht lõppes. • „Manhat-tanil" õli neli tüürimeest ja tele-* grafist. Need käisid ;^ahis 4-^8— 12 nagu see oli kombeks aurikutel. Purjakatel oli teistsugune vahtide jaotus. „Manhattani" meeskond oli 112, nende hulgas üks eestlane, G. Henry Rosenthal (eestlasi ju jätkub igale poole), tseremoonia-meistrina. Veel üks mõistmatus rooliga. Protokollides märgitakse mitmel korral tunnistajate järgi, et tüürimees andis käsu rooli ülevõtmi-^ seks tüürpoordi. Kuues vastas, et käsk on täidetud. Sam,al ajal aga märgitakse, et kokkupõrke momendil laev oli pöördumas paa-poordi ja juba kaks rambi kursist väljas.C.) . m i .\ V ^ 3 mmmmm ::Ä¥;:. .Xv.:- MA x::-:.::v::x:- Iftöx-. Xv.. IjšiÄ.::;;.;;:;:?? \ .Ai EKK KontsertbÜToo vümaseks seeriakQntserdiks oli sopran Liina Purje ja viiuldaja Jerey Vimalassi ühine muusika9htu. Pildil vasakult klaverisaatja Charles Kipper, sopran Liina Purje ja Jeremy Vünalass pärast õnnestunud kontserti. Foto: Vaba Eestlane Tagasivaade „Shivareele' ILMUS MÜÜGILE: PIISKOP KARL RAUDSEPP'co ISUGA N m u l Hind $12.— + saatekulu $2.— Saadaval Vaba Eestlase taütuseia, „Need read tahavad kirjeldada üht vaimulikku nii, nagu ta elab ja töötab loomulikuna. See on katse kujutada tõelist meest ametirüüs." (Autori eessonalst) Kaupsi kunstinäitus Peeter Kaupsi maalide näitus, mis toimus 36. ja 17. aprillil Eesti Baptisti kiriku alumises saalis, oli heaks ülevaateks Itaupsi uuest loomingust. Lisaks hoolsale maalimisele on Kaups viimaseil aastal täiendanud kogemusi, töötades suveti Ameerika Ühendriikide kimstl-insruktoritega. i Näitusel on teosed peamiselt ak^ rüülls ja akvarellis, aga ka õlis ja segatehnikas, kokku 30. Enamuses maastiku või looduse vaated kõigU aastaaegadel — metsad, teed, linna ja asula või sadamamotüvid jne. Teoseis on pearõhk nähtava ainestiku tõepärasel ja korrektsel kujutamisel. Paljudes töödes on kasutatud õhukest akrüüli, mis on lähedane läbipaistvale akvarellile^ Sellega on saavutatud nauditavaid tulemusi nü maastiku või objekti nüansside, kui ka atmosfääri esiletoomisel. On võimalik, et see meedium on kujunemas kunstnikule üheks olulisemaks väljendusvahend diks. Kaups on ka kompetentne akvarellist. Näitusel OÜ akvarellidel täh-tis osa, need esmdasid elamuslikku maastikumaali. Näiteks võib mainida teoseid „Talvevaikus", „Sü-gis Utteršoms", Jahid Tenants Harbouris" ja „Pemaquid majakas". Näituse hea kordammek oli ilmne — suur enamus teoseid kandis omandamismärki. Kõrvalise tähelepanekuna võiks lisada, et alumine saal on hästi' sobiv seinaruumi poolest maalide näitusteks. Valgustus aga pole päris kohane selleks otstarbeks. Täiendus valgustuse osas teeks kunstinäitused selles ruumis üha veetlevamaks. OSS TIMMAS LEO KANN. D.C. DOCTOR OF CHIROPRAGXIC 212 Dinnick Cr. Tel. 489-0S62 Avo Kittask mängis hiljuti peaosa erakordses muusikalises sündmuses, mis kahjuks peaaegu märkamatult möödus. Toronto ülikooli muusikateaduskonna õppejõu John Beckwith'i ooperi „The Shivaree" esietendus toimus äsja St. Law-rence Centre'is Comus Musical Theatre lavastusel. „The Shivaree" on esimene kaasaaegne kanada-ai-neline ooper kanada komponistUt. ,,Shivaree" tuleb prantsuskeelsest sõnast„charivari", mis tähendab „kära" ning charivari ehk shivaree on ka lärmUtas „sere-naad" pottide Ja pannidega. Lõu-na- Ontarios oli maal vallalistel meestel komiDeks pidada shivareed äsja abiellunud paaridele. Iga noorpaar andis heameelega paar vaati õlut -rahuliku pulmaöö kindlustamiseks. Selle traditsiooni ümber on James Reaney põiminudki ooperi libretto. Soovitav on süski librettot alles pärast ooperi vaatamist lugeda. Selles on märkused, mis näiliselt lihtsameelsele melodraamale psühholoogUise tähenduse annavad. Peategelast WUliamQuartsz'! (Kittask) võrdleb librettist kreeka surmavallä valitseja Hades'ega. Quartzsi noort naist võrreldakse Hadese naise Persefoncjga, keda maa pealt vägisi põrgu elama vü-di. Shivaree tõttu aga pääseb ooperis noor naine vanamehe käest tagasi oma tõelise armastuse juurde, keda ta oli oma abiellumisega tahtnud kadedaks teha.^ Ilma librettot lugemata võiks ooperi sündmustikku võrrelda kanada-ainelise muusikaliga „Anne of Green Gables". Paritttur on iseenesest huvitav. Kuna teine vaatus valmis rohkem kui kümme aastat pärast esimest, on suuri vahesid tunda. Esimese vaatuse muusika on see, mida peetakse tüüpiliseks „kaasaegseks muusikaks'^ Teises vaatuses esi' neb rahvaainelisi motüve, mis nõuavad rohkem tonaalsust. Sel sajandil on vähesed heliloojad suutnud ühendada moodsamjaid ' kom-positsioonifilosoofiaid ja ooperita-vasid; „The Shivaree" on muusikaliselt hästi ja huvitavalt õnnestunud ja sellega väga teretulnud lisand ooperite sarja. Esietendus oli kohati nõrk. üheks põhjuseks oli^kindlasti lavastaja kogemuste puudus, kuna ta lavastas esmakordselt 'ooperit. Lauljad näitlesid aga väga hästi, kuid nad ei saanud mõnda probleemi kõige parema tahtmise juures ületada. Ka on Town HaU luga väike ooperi jaoks: orkestril ei ohiud üldse ruumi. Kuulajad ei saanud vist aru, kas ooper oli komöödia või mitte. Avo Kittask püüdis Quartzi naeruväärseks teha: helilooja kiitis teda pärast tema esinemist. susega; suurt koori ei ole ettenähtud. Filmma sobiks ta eriti hästi. Selle ooperiga on tema loojad ja Comus teater andnud^ teistele komponistidele otsest eeskuju. Kes mäletab enam Eesti Vabarügi ajal Umunud eestiainelisi oopereid? Äga ometi olid need omal ajal tähtsad ja võüiu^sid olla eeskujuks parematele helUoojatele; täpselt sama on tänapäeval vaja Kanadas. „The Shivaree" on esimene samm selle probleemi ületamiseks. . W, MÄRT LAANEMÄE Kittaskist ja uShivareest" Toront© ajalehes Aprilli alul Torontos Gomos Music Theatre poolt maailma esietendusel olnud Kanada ooper „Shivaree" sai üllatavalt tunnustava krntilise ülevaate Toronto ajalehes „The Toronto Star". Arvustuse autor William Littler leiab, et see ooper tuleks võtta suurema ooperikompanii kavasse, kus sellele antakse parem lavakujundus ja tugevam orkestriline saade; Ooperi peategelaseks on äripi-daja William Quartz, kes on just abiellunud oima kolmanda naisega. See on tulnud nii äkki, et ta pole veel kohanenud uue naise nimega^ nimetades teda kord esimese, kord teise naise nimega. Selles ja paljus muus on koomilisele ooperile vajalikku ja iseloomustavat elementi. Avo Kittask andis William Quartzi kuju ,,suüremana kui elus", segades tormitsemisi ja komistusi hoogsuse ja temperamen-dikusega. Littler leiab, et kui lavastaja Paula Sperdakps stüiseerinuks oma tegelaskonda ja saanuks seda teha suuremal laval, jõudnuks „Shiva-ree" mõte palju suurema selgusega esile. Kuid on siiski hea uudis, et Kanada oo^er on riiulilt lavale jõudnud. Toronto teises päevalehes „The Globe and Mail" vaatles sama ooperilavastust muusikakrütik John Kraglund. Kriitik analüüsib ulatuslikuTt John Beckeith'i ooperit ja selgitab; ooperi sisulist tausta sajandialguse Ontario maaelu pul-makommetega. I. Kraglund märgib ooperieten-duse kohta, et palju ooperi edust, mis leidis elavat vastukaja väljamüüdud saalis, tuleb anda osaliste vokaalseile' ja dramaatilistele andeile. Avo,i Kittask kujutas vananenud peigmeest William Quartzi suurepärase võrukaela ja lihtsameelse mehe süi'iteesina ning laulis seda osa uhkeldava kindlusega. • Peeter Kaups tihe eelmise. näituse puhul „The SMvaree** on paras väikse- Ooper antakse edasi CBC saa-matele ooperiansiambUtele ja oope- tes ' „Saturday Aftemoon at the rikooüdele. Peaosad on huvitavad Öpera" pärast Metropolitan Ope-ja kõik väiksed osad on oma täht- ra saadete lõppemist. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-22-07
