Vaba eestlane , April 22, 1982

              Nr. 31 (2855) XXXI aastakäik Neljapäeval, 22. aprillil 1982 - Thiirsday, ÄprU 22, 1982 Üksiknumbri hind 60 centi
-sl
inglismaa ei nõustu Argentiina tingimustega Inglise^äfiS'^
minister Pym vastuettepanekutega Washingtoni
BUENOS AIRES — Iharast USA välisminister Alexander Haigi tagasi tulekut oma lõplike etUepaae^
kutega kõne all olnud Falklandi probleemi lahendamiseks, kutsus Argentiina kokku Ladina-Ameeriksi
maabrid aitamaks sõdida Inglismaaga; Ettenähtud nõupidamine Ameerika riikide organisatsiooni liikes-riikide
välisministrite vahel algab eeloleval esmaspäevaJ.
Konverents'one4ti raske USA-le, juures USA vÕi, et LRO oleks vasest administratsioonist on linfili-kes
kuulub NATO-^e ja Rio kokku- kontrollija; se valitsuse seisukohast tasu agres-leppeliste
hulka ja on sunnitud va- suveräänsus saarte üle tuleb ot- siive akti eest, mida Inglise valit-lima
iihe neist lütlastest, mis oma- sustam'iselelcoosLRO-ga tingimus- sus ei suuda neelata,
korda võib puiustada ribadeks tel, mis ei luba puiklemist ega soo- Samal ajal Inglismaa saadab ju-
Ameerika i|õhja-lõuna poliitika. _ vide suurendamist: ba kahe laevaga täienduseks 2400
Pärast nelja päeva kestnud läbi- läbirääkimised saarte lõpliku mereväelast ja mõned sajad para-rääkimisi,
mille jooksul Halg äh- kuuluvuse osas tuleb lõpetada aas- sütiste.
vardas korduvalt lahkuda, on saa- ta lõpuks. BuenorAireses peetud läbiraäki^
düd huntale iähedasist allikaist tea- Enamus neist nõudeist on varem misel oli pöördepunktiks olnud mo-da
Argentiina lõplik positsioon, kus Inglisbaa poolt vastuvõtmatuina ment, kui Haig oli öehiud huntale,
^^^S^*"^* 1 ^^^l^^i S^^^*^ et kui kokkulenPt Pi saavutata
.. . rahuettepanek, miUe Argentüna ®^ kui-kolÄulepet ei saavutata,
10.000 Argentüna sodun ara- ^^-^^^ ^. ^^^^a Inglismaa soovidele. ^^«^ Jf.
toomme saartelt Inglismaa ar- ^^^^^^ peaminister Thatcherlei lü- Inghsmaad.
maada tagasipöördumise vastu, ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ ^^seselt tagasi. Ta lisas seUele veel juurde, et kui Eesti MajandusMubi Kanadas juhatus, esireas vasakult endine president Lembit Jänes, uus president Hu-
, °V öeldes et valitsus,tuleb kokku nen- ^^gentiina laevastik onseotudFaile- go Later, Ervin Mopp; teises reas Heino Kasak, Arvo Niitenberg ja Valdur Loit. Foto: Vaba Eestiane
sel tüliõunaks olevast terntoonu- arutiemiseksJ landiga võib Tshiüi leida sobiva
Briti diplomaatlikest aUikaist oi ^^^.^^^^'.^^ J^ug^' 7^P^^•
lõpetada' 2001-miililine blokaad i J . M „ ^ rrhn*.h..t ,,oii-f«n« Jalise pimkusimuselahendamiseks.
saarte ümber, mida Inglismaa
praegu teostab aatomallveelaeva7
jdega; •. .••.^^w:.-•• .
ühise, aga ajutise IngÜsmaa-Ar- Inglastele on vastuvõtmatu ühise
kuiuldud, et Thatcheri valitsus
lükkah tagasi vähemalt osa neisU;
ettepanekuist. I. Liit maldu oma sõjavõlad
Peaminister
gentiina administratsiooni organi-. Anglo-Argentiina administratsiooni E.TrudoaU ei lailkll§
seerimine FaDdandil koos esinda- loonjine Falkiandile LRO või USA
ySA Kongressiliiicmeci nõuavad Moskvalt 674 milfoilit dollarit kullas
NEW yORE (VES) - Grupp USA Esindajatekoja lükmeid, enamus Kongressi Balti riikide Ja Uk-
! faina erikomiteest, alustas väüsministeeriumae tülikat^ aktsiooni, nõudes et USA nõuaks väl]^^
jatega saarte 1800 elanikust, kus- osavõtuga. Argentima osavõtt tule- VANCOUVER - Kanada pea- 674 müjonit doUarit kullas H maailmasõja ajal komriiüiiistidele antud sõjavarustuse ja kaupade eest.
. minister Pierre E. Tmdeau, kelle Kongressile esitatud resolutsioonis loovad rahvaesindajad N. Liidu nurjatuste loetelus esimesena ja eri-elutööks
on Kanadale iseseisva punktina ette suveräänsete Eesti, Läti ja Leedu riikide illegaalse okupeerimise ja maharõhumise, millega
'aIrCtfl AmAAflIfa CllhtAfl Pöhiseadiwe ^ andmine, on N. Lüt rikub temale II maailmasõja ajal USA poolt antud, abiga seotud laanu-ja^ü^^
'(lllMI'^nlllCvl IllQ JUlilvU nii kflua oma narfpi. « riimin^i H. Con. Res. 272, mis pärast ;esi- kui teise riigi kallaletungi ohvriks oaliude büionite doUarite, võrra. ?
i S r^2 esit^^^d i|a-«p^
enan^uses päri| :uroopal6 täItendusiilaRl vt5üäniid8%-le, tallab ta enne fö- või vastu arvamuse avaldamiseks seisvate Eesti, Läti ja Leedu rii-
BONN — Bonnisi algab 10. juunil NATO tippkonverents, mille k©h- deraalpoliitikast . lahkumist tuua välisministeeriumüe, taotleb, et kide iUiegaalset okupeerimist ja
ta arvatakse, .et sellel peab selgesti ilmnema igale selle organisatsi- sellesse olukorda parandusi. Kui president nõuaks N. Ludult maharõhumist,
ooni liikmele muutumatu koostöö vajadus. Eriti just'neile, kes, väljaSr. olukord on paranenud, võiks see 674 miljoni dollari tasumist, mis öeldakse resolutsioonis ja jätkatak-pool
liitlasi on andnud end valelootuste meelevalla alla. teda inspireerida erru minekuks. ^- võlgneb USA-le 2. maailma- se süs:
, ' ^, , Tema esimene eesmärk on lähe- soja ajal nõukogude vaHtsusele N. Lüt on 2. maailmasõjast saa-
RiikÜdeja valitsuste juhid kohtu- Olukorra selgmemisele peetakse ^^^^ ^^^^^ .^^^^ ^ ^ ^ ^ saadetud varustuse ja kaupade dik ligi neli aastakümmet end kas
vad üksteisega Bonni liidukants- kasulikuks, et Lään'e^Saksa valis- -
erikomitee.
Ad Hoc Cpngressional Commit-tee
on the Baltic States and Uk-raine
liikmed, eesotsas eri kom!-
tee ühe asutaja, Pennsylvania re-publikani
Charles F. Dougherty-ga.
leri ametiruumis ja delegatsioonid minister Hans-Dietrich Genscher ^tgi^^g^jg struktuurile
kogunevadBonniparlamendiis--viibis märtsis külaski
tungisaali. Saksa parlamendi-kõik'•hingtonis. See oli väga kasulik
poliitli^ed parteid on avaldanud samm USA-Lääne-Saksamaa-vahe-soövi,
et USA president oma külas- liste suhete selgitamiseks,
käigul BoMis kõneleks ka Lääne- ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^^^^^^ g^.
samaa-ÜSÄ suhted on täiesti er^
liseÖ ja öhiiise tähendusega Eu­roopa—^
Ämeierikasühetde.
„ohtlikem ühe riigi eest. otseselt või kaudselt seganudUnga- temaga Jcaasas on Penhsylvaniast
pn, kui Resolutsioonis tuuakse järgnevalt ri, TshehhoslovakMa, Afganistani repüliukanid William F. Goodling
palju inimesi on töötud kes taha- ette, et laenu- ja üürilepingu põh- ja Poola siseasjadesse. ja Robert S. Walker, demokraat
vad töötada". jal see suur abi anti N. Ludule Kuna N. Liit on viimasel ajal (jug Yatron.
• ' • müünud märkimisväärt suurtes ko- ^gw Yorgi osariigist on resolut-
Saksamaa |rahvaesindusele. Tipp-konverentsi'
tähendust rõhutab ka
USA presidendi | Ronald Reagani
külaskäij|[ Berlüni.
Bonni konverentsi päevakorras
elevad suured teemad on samaaeg­selt
ka maaüm;al)oliitüta suured
teemad: lääneriikide kaitsevalmi-dus,
liitunute noliitika idaga, vähe­malt,
mis kuulub varustamisse ja
selle järelvalvesse, ida-lääne suh­ted
üldiselt ja ka suhted põhja- ja
Uurimused meeleolude kohta näita­vad
seda, mida ajalehtede kampaa-
Argentiinlastel aatompomm,
äeldi Briti televisiooni dokumentaalfilmis
LONDON — Samal ajal kui Kanada pariämendis NDP süüdistab
gustes kulda, sioöniga ühinenud republikanid
on selge, et ta on majanduslikult ^^^^ Le-Boutüliet, Benjämin Gil-küUalt
kosunud, et maksta laenu- I^aymond J. McGrat ja
Ja üürilepmgu põhjal tehtud ja ^^^"^ I^^^^^^' Kahfomiast on Ees-seni
tasumata võlg. ^ ^^^^te ikestatud rahvaste va­nale
sõbrale, republikan Robert J.
Sellepärast soovitakse, et Esinda- Lagomarsinole juurde tulnud uus
usaldavad siiski kõige rohkem Inglise televisioonikompanii CBC, öeldes et Ärgentiiiial ori
ameeriklasi. kokkulepe Lääne-Saksamaaga ja võib^^^Ä
Psühholoogiline udu selgineb se- «^«^^s kus on oma tuumapomm. Irk:^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
damööda, mida enam on võimalusi Bonnis Lääne-Saksa vaHtsuse kokkuleppe põhjal Lääne-Saksa-lõunamaailiria^
vahel. Nüüd, paar probleeme arutledai Muidugi on esmdaja Lothar Euehl eitas sellist maalt, millega rikuti internatsio-kuud
enne tippkohtumist, on juba" I^ääne-Saksamaal ka oma huvisid süüdistust ja ütles, et Argentiina— naalseid kokkuleppeid,
märgata, et eriti väsitavaiks arut- W need ei ole oma iseloomiütj.Lääne-Saksamaa'-: 'töötävacl i koos- • • Tuumaenergia käsutamise tehnö- USA-le tasumata kokkuleppega 18. ooni algatajate hulgas ainult ..üks
lusiks eelolevad nõupidamised ei liitlaste huvidega konfliktis nagu tuumaenergia-kasutamiseks ainult loogiaga^ mida Argentiina on eri- oktoobril 1972 kindlaks määratud kongressimees, republikan Edwin
kujune lääneliitlaste ühiste huvide i^õned vaatlejad katsuvad väita, rahulikujcs otstarbeks, astmeis saanud Kanadalt, Indialt, võlasummast. B.Forsythe. Vahepeal võib aga ol-vaatiemisel
ja sellekohase poHitika Vastupidi, just lütunute oma rin- Liibüast ja Sliveitsist, samuti Lää- N. Liit sai USÄ-It 2. maailmasõ- la sponsoreid juba juurde tulnud.
dollari maksmist kullas ja mi ruttu astuma on ka Texase demo-kui
võimalik 2. maailmasõja ajal kraat SamB. Hai], Mississippist
laenu- ja iiürilepüigu alusel N. Lii- demokraat David R Bowen. Tava-dule
antud varustuse ja kaupade liselt aktiivsest New Jersey 15-
eest. " liikmeliselt Esindajatekoja delegat-
674 miljonit dollarit on N. Ludul sioonist oli H; Con. Res. 272 aktsi-kujundamisel.
T. E. Aidndusklubi
I Meljap., 29. apr. 1982 Eesti Majas
Landkonnavestliirs
„ S : A S V U H O O N E D , T A I M E D ja
AIAMULLAD"
E. Kiiii;is, J. Oinus, M.'Lepik
KÕI^ TERETULNUD!
gis on nende mõistmine voima ik. -J,f^,..,^^^^^^^^ .^f^ ne-Saksamaalt, Argentiina on ehi- ja ajal varustust ja kaupu 11 Kuna H. Con. Res. 27^ on peale
Bonnis vihjatakse sellele, et N. Lu- P ' ™ ^ ' tanud oma tuumaenergia tööstuse miljardi dollari väärtuses, ameerika üldsust huvitavate küsi-duga
sõlmitud kokkulepe maagaasi f,^,%^^^^^ punktini, kus nad on võimelised kuid N. Lüt nõudes võla tasumisest muste,^ lepingute mittetäitmine ja
jeunhatmm easrtuiktuus eleeh tiutaUma,i skeak so n eLia asnae-a f ^^^e^^i^a^v^^ AArgreJnHiimif^n^^ ^^ valmistama aatompomme. See kõrvale ja pärast pikki vaidlusi võlgade mittemaksmine N. Lüdu
Saksamaa idakaubandust seUe ula- oma koUeegile IngHsmaal.
.tuse ja polütlise mõju tõttu ülear- BBG fümimehed lendasid Arj
vestatud. Bonnüe on tähtis et tünasse. ja avastasid mitte üksnes ainus riik Lõuna-Ameerikas kus on Ka seda kokkulepet vana võla sega,
Madriidis peelav^ i.uroo^ sidemeid Lääne-Saksamaaga, aga oma uraaniumi. tasumiseks 3i ole N. Lüt täitnud, 6n Eesti Rahvuskomitee resolutsi-k
" ~ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tiuir^^^^^^^^^^ BBC oma vaid on vümastel aastatel lääne- oom^ esitaja ni.g sponsoritega kir-koostööline
vahekord oleks taasta- ^^^^^P^^^^^^^^^g^ Jõudnud. programmis, et tuumaenergia uu- ^^f"^^ "^^^^^^ tehmhste sead- jahkus kontakti^ abmoude ostmi-
FUmimehed leidsid, et Ärgentii- rimise sidemed Saksamaaga ulatu- teravilja ja muude tarbekau- seks, et see resolutsioon pääseks
na on juba ehitanud salajase vad tagasi sõjajärgseüe äastaüe, P^^® ^õlgu ostmisega oma võlgne- -Eongressishääletamisele^^^j^^
tööstiis on sam^ suur kui Koreas ja leppis. 1972. a. kokku tasuma vä- poolt,
järgneb lähedalt Iisraelile ja Lõu- hem kui ühe-Kümnendiku tegelikust väljapaistvalt seotud ka Eesti jä
: na-Aafrücale, pealegi on Argentiina võlast. ' , J teiste ikestatud rahvaste küsimus
tud Moskva ja Washingtoni vahel
küsimuses, mis strateegilistesse •
relvadesse puutub.
AKADEEMILISE KODU traditsiooniline
VASTüVOn
tööstuse, mis varsti on valmis , . .
plutooniumi produtseerimiseks. KUI e^nlised natsid põgenesid Ar-gentunasse.
Nende hulgas oli
Plutoonium on vajalik tuumapom- saksa teadlasi, kes elavad nüüd
mide Valmistamisel. Mehed leidsid tagasihoidlikult Argentiinas,
veel, *et Argentiina oli tõesti saa- Need andsid Argentiina teadlastele
nud palju oma tuumaenergiaalast võimalusi plutooniumi produtseeri-informatsiooni
ja teadmisi salajase misekogemaste saamiseks;
^ 30. aprilUl kell 8 õ. Tartu CoUege%
Baar ^ Suupisted ^ Tantsuks Kaja orkester
$10.— liikmetele, $12.— külalistele
AINO KURG — Klavsristuudi©
ÕPILASÕHTU
Jaiip., 1. mail s.a. kell 2 p.L Heliconlan
35 Hazelton Ave. (Bloör & Avenue Rd)
Pääfee$2.— ^
vust välisriikidele suurendanud rika avalikkuse ette.
WalterLoodr
LIMAAUDE NÄITUS
1—9 pJ.
Eesti Maja välkeses saalis
''^'^^'^^•f^^a^^^if^a^*'^^^ ^F^<^«^6^a^<^*v»^Psr^^^ >«»w^*v^?y3^PV7*^i^^ld^<7s^^