Vaba eestlane , April 22, 1982

              Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 22. apnuü 1982 — Thürsday, April 22,1982 Nr. 31
RISTSÕNA NR. 1099
s
Tähelepanu ea
liipetel
Milanos peetud Euroopa sise­meistrivõistlustel
oli üheks tähele­panuäratavaks
alaks kõrgushüpe,
kus püüti ületada neli aastat taga­si
Vladimü: Jashtshenko poolt teh^
tüd siserekordi 2.35. Kõrgusel 2.30
jätkasid veel neli, hüppajat, lääne­sakslane
Dietmar Jjlögenburg, poo­lakas
Janusz Trzepizur, shveitslane;
Roland Dalhäuser, kes said sellest
kõrgusest üle esimesel katsel; lää­nesakslane
Gerd Nagel tõi kolmel
korral lati alla.
Trzepizur ületas 2.32 esimesel,
Dalhäuser teisel katsel, Mögenbur-gil
kaks esimest katset ebaõnnes­tusid
ja ta jättis vHmase katse kõr­gusele
2.34.
Esimesel katsel 2.34 tõid poola­kas"
ja shveitslane lati; alla, saksla­ne
kasutas oma viimast shanssi ja
lendas 2.34-st kõrgelt üle. Nüüd
on kord Trzepizuril ja Dalhäuseril,
kes ei katseta enam 2.34-ga, vaid
palusid lati tõsta kõrgusele 2.36.
See kõrgus jäi paratamatult kõigil
ületamatuks ja võitjaks jäi Möben-burg
2.34-ga.
Kõik hüppajad olid pikakasvuli­sed,
Mögenburg 2.01, Trzepizur
2.03 ja Dalhäuser 1.98. Poolaka
stiil ja võimed õlid sellised, et lä­hemas
tulevikus võib ta ületada
isegi 2.40.
, Eeloleval suvel toimuval Euroo­pa
meistrivõistlustel jagatakse me­dalid
hüpetele 2.30—2.38 vahel,
kus lisaks seekordsele neljale või­vad
olla ka Vladimir Jashtshenko
ja Gerd Wesšing, kes on pärast
kolme-nelja põlveoperatsiooni jäl­le
harjutama asunud.
Sama palju huvi pakkus naiste
kõrgushüpe, kus esmakordselt
kolm võistlejat ühel ja samal
võistlusel ületasid 1.99. Läänesaks-lanna
Ulrike Meyfarth, idasakslan-na
Andrea Bienias ja itaallanna
Sara Suneon treenivad hoolega ja
arvavad, et suvised tulemused
võiksid naiste kõrgushüppe rekor­di
viia 202--204-le.
Teivashüppes bn tähelepanu foor
kuses maailmarekordimees amee­riklane
William Olson, kelle hüp-pestiili
tulemused on hämmasta­valt
stabiilsed, ta on pidevalt üle­tanud
5.40 ja rohkem. 1980. aas­tal
sai ta raske vigastuse, vasaku
labakäe luud olid purustatud, küü-narliige
nihestatud. Pool aastat oli
käsi kipsis ja arstid kahtlesid, k^s
vigastatud lügesed hakkavad üldse
liikuma. -Kuid noor sportlane ei
jätnud jonni, tegi iga päev tundide
viisi harjutusi ning tuli jälle, hüppe-,
rajale. Kuu aega pära$t. esimest
treeningut võitis ta USA meistri­võistlusel,
seejärel pälvis maailma
karikavõistlustel kohnanda. koha.
Möödunud sisehooaeg on olnud
otse tormiline võidujooks rekordi­te"
purustamisel. Kõigepealt püsti­tas
"ÜSA siserekordi 5.64 seejärel
parandas maailmarekordit — 5.71,
5.72, 5.73, 5.74.
Spordimärkmeid
Dresdenis peetud ujumisvõistlus­tel
15-aastane Cornelia Sirch ujus
200 m ajaga 2.13,10 ja H-aasta-ne
Drik Richter 100 m ajaga
56,56. Mõlemad tulemused on
kõigi aegade maailma edetabelis 5.
ja 8. kohtadel.
rr r 3 • 6 7 matm1 ö m• • • • 22 pr 7i
> • • • 'XH » • • • t Ä • 5 J J " • 3S • • \
Ht '
y k Hz A
iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
RAAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saatb
Eestlasist Kanades
maleajakirjas
Kanada maleajakirjas , 5,Ghess
Canada Echecs" viimases kaksik­numbris
(nr. 3—4) on neljandal
leheküljel avaldatud suur teade, et
Vancouvei*is toimub 22.^24. mail
Paul Kerese mälestusturniir. Paul
Kerese nimi esineb veel mitme
saadaoleva maleteose autorina või
kaasautorina, mida Kanada Male-föderatsioon
levitab.
•„Canadian Junipr" ülevaates
kirjeldatakse 21 .—31. detsembril
toimunud Ontario noorte turniiri,
kus esikohta jagas Ingvar Liitoja
8 punktiga ja sai uueks hindeks
2140. Artiklis antakse ülevaade
turniiril peetud partiidest ja tuuak­se
I. Liitoja—P. Rossi ja D. Herr-gotti—
L Liitoja mängud. Teata­vasti
korraldati kahe esikohale tul­nu
vahel uus otsustav mäng, kus
võitjaks osutus D. Herrgott
Kui aasta tagasi oli veel mitu
eestlase nime sama ajakirja veer­gudel,
siis nüüd on püsima jäänud
maleraamatute autorina P. Keres
ja tähelepandava noore mängijana
L Liitoja.
Uus malegeeniui
kodumaal
Märtsis toimusid Tallinnas Eesti
39. meeste malemeistrivõigtlused,
kus üllatusmeheks oli noor eesti
maletaja, 23. aprillil 16-aastaseks
saanud Spordiinternaatkooli õpila-
Põikread: 1. Linn, kus äsja toi­mus
tähtis sündmus, 5. Allpool, 9.
Vana Testamendi prohvet, 10. Me­henimi,
11. Liikuv õhk, 13. Raud­tee
lõppjaam Eestis, 15. Kivist või
terasplaatidest kmnme tulistamis-pesa,
17. Saarlase ka, 18. Mitte
emase, 21. Tuntud eestlane, Kana­das,
22. Doos, portsjon, 23. Teri-tamisvahend,
24. Lehtpuumets, 25.
Eesti ajakiri sajandi alguses, 27.
Mehenimi, 30. Sugulane, 31. Linn
Shveitsis, 35. Mehe hüüdnimi, 37.
Itaalia rahaühik, 38. Riik Euroo­pas,
40. Tegi lahti, 42. Noor loom,
43. Väike kvantum, 44. Maakon­dade
nimetus Shveitsis.
ne Lembit 011. 011 on nüüd kõigi
aegade noorim Eesti malemeister,
kuid arvatakse, et veelgi suuremad
meheteod on noormehel ees. •
Kofitla-Järves maletamisega
alustanud Lembit 011 on tõusnud
kiirelt Eesti maletajate esiritta.
Möödunud siuvel võitis ta Viljan­dis
peetud turniiri, sügisel Tallin^
nas peetud Malemaja võistlustel
jäi neljandaks, kusjuures meistri­normist
jäi puudu pool punkti. Va­hepeal
olid mõned ebaõnnestumi­sed,
N. Liidu koolinoorte esivpist-lusel
jäi 50 võistleja hulgas 15.-^
23. kohale.
Turniiri lõplik paremusjärjes­tus
on: 1) Lembit Oli 9 punkti (7
võitu, 1 kaotus, 4 viiki), 2) J.
Veteniaa 8,5, 3) A. Veingold 7,5,
4—5) H. Kärner ja A.- Hermlin
7p.
püstread: 1. Koht Põhja-Eesti
rannikul, 2, Hüüatus, 3. Oli —
ühes võõrkeeles, 4. Ahne, 5. Pidu­lik
koosolek, 6. Kont, 7. Jõualli­kad,
8. Paguluses surnud mitmel
alal tuntud eestlane, 10. Ku
Klux...., 12. Prantsuse kirjanik^
14. Tugeva, rohke kondiga, 16.
Itaalia helilooja, populaarse sere­naadi
autor, 18. Religioon, 19.
Mõõtühik elektrotehnikas, V 20.
Tuntud eesti arhitekt Kanadas, 25.
Lugemiseks kõlbulik, 26. Paljas,
28, Muistsete egiptlaste püha
loom, 29. Kuulus inglise teaidlane,
32. Naisenimi, 33. Rünnak, 36.
Juurdekasv, 37. Paljukordne «esti
meister tennises, 39. Jooksis —
inglise keeles, 41. Tegelase nimi
A. Gailiti populaarses teoses.
RISTSÕNA Nff. ajll98
LAHENDUS
Põflkread: 1. Vancouver^ 7. 'Rev,
9. Lihula, 10. Iste, 11. Uluk, 12.
Surnut, 13. Piraat, 15. Omar, 16.
Alpinism, 19. Ihaldama, 21. East,,
23. Gallia, 24. Ankeet, 27. Mana,
28. Gert, 30. Tuumor, 31. Eit, 32.
Nautimine. '
Püstread: 1. Või, 2. Arstim, 3.
Gaesar, 4. Uilustama, 5.; Elus, 6.
Rikuti, 7. Ruun, 8. Vastamata, 13.
Porilaste, 14. Raba, 17. Plagiaat,
18. Igal, 20. Deemon, 21. Elagem,
22. Sidrun, 25. Kuut, 26. Tara,
29. Tee.
EESTI SKAUTLUS vnSEÜMMENB AASTAT"' 2.—
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.—
EDUARD RÜGA graafik ja maalija 10.—
A. Käbin — VAIM JA MULD"
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAB
pübliteoloogilisi vaatlusi 7.50
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) ....... 8.—
Juhan Kangur — VAIM, VÖIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE U.—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbert Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTUKUL TEEL ... 3,—
Herbert Rfichelson ^ NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5.—
Paul Laan —MÕTTELEND-pflte peegeldusi 5.—
Eduard Krants — LUMELITFLASED
Ouidetuskogo) .j 3.—
August Kuhja — KADUNUD KODUD ^
mälestused ..' 4—
August Kuhja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.—
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(lunletus&ogi) 3.—
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
mZURUM ....J 4.—
Ants Vomm — VARJUD Oauletui^ofta) 8.—
Salme Ekhaum — AJATAR (ktuletuskogi}) ...... 4.—
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50
Ants^omm — RISTSÕNAD U 2.25
Ants Vomm — MINU HING (Undetnskogu]) . 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS 5.—
Johan Pi&a — RAJUSÕLMED 8.80
Urve Karuks — KODAKONDUR (Inuletn^ogu) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(louletoškogo) 1.50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.20
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? 5.—
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.—
VARRAK — kevad, 1982 5.—
E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943) 18.—
A. Moos — RÄNDAMAIE ^uluetuskogu) 6.—
RAAMATUID: LASTELE^
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastde) 3.--
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—°
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vämtrükis)^^^^^^ . . . . . . . . • 5.-^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.—
PIKKE MIKKE — Tuttsaha ja vnttsaba 2.50
J3S
,70
.50
.70
$1.-
$1.-
.35
.50
.50
.85
35
.50
.50
JO
.50
.40
.39
J5%
•30
0»
30
30
.50
30
30
.30
.40
.40
.40
30
30
.30
.50
.50
.50
.70
.50
$1.-
,70
,50
M
.40
.50
.50
iHiiiinmiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiniHiiiiiiiiiiin^^
{niiiiniHnnnfiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiHiiiiiHiiiiiiiiitniiiiiiHiiiiiiiiniiiiuH
BerfaRuck
SODAMEVALLUTAJAI
2L
„Jali, mulle näib, et see
mingi üldine närvivalu, ta valutab
igal pool," ütles õde. „Evelynil on
vist. õigus, et peaksin minema
hambaarsti juurde ja laskma järe­le
vaadata; kus see viga õieti on."
„Kui see on üldine närvivalu,
siis ei saa hambaarst seal ju mi­dagi
teha," vastasin.
X „Ei, ei..Küll ta teab, vaatab jä­rele,"
ütles Nancy kähku. „Ma
mõtlen, et mul ei jää muud üle
kui otsida üles arst. Arvan nimelt,
et selle põhjuseks on ehk siiski vi­gane
hammas."
Tal oli nii kange tal^tmine min­na,
kuna tavaliselt inimesed pelga^
yad seda minekut. Järsku tulin
mõttele.
,JMancy, lapsuke," ütlesin kind­lalt,
„ava suu ja ma vaatan su
hambaid."
„Ei, sa pole ju arst. Sinu |Vaata-mine
ei paranda asja," vaidles ta
„Hea küll, siis ma lähen ära,"
vastasin talle ja liikusin ukse poo­le.
. .
Nancy vaatas mulle vilksti^ otsa.
Ma arvan, ta nägi, et ei maksa
enam salata.
,,Ava suu," nõudsin uuesti.
Ja ta avaski oma roosa suu pä^
rani. Muidugi, viimane kui üks ta
valgeist hambaist oli nii veata kui
vaid olla saab.
„Ah, sina petis," Ütlesin, vaada­tes
ta ^ilma.
Ta sulges suu ja kogu nägu
tõmbus, naerule.
Siis aga ütles ta kartlikult: „Aga
aririas Tuulepea, ma^ pean ikkagi
hambaarsti juurde minema."
„Sa mõtled, et pead saama jaa­ma,
et siis kohata kapten
,,S-sh," ütles Nancy. -
,,Ei midagi s-sh," ütlesin. „Tead
väga hästi, et vahnistad endale
vaid kohtumisvõimalust oma peig-
,,Aga armas Tuuliepea, ära siis
ometi nii karju," ütles Nancy ta­sa,
ehk küll ma olin päris sosista­nud,
„Kui sa mind kunagi sallinud
oled, siis ole nüüd minu poolt."
Kummardusin ta juurde alla ja
kallistasin teda läbi teki.
Muidugi ma sallin sind. Sa
tead, et oled mu pailaps siin maa­ilmas,
kuid võiksid mulle vähe­malt
öelda, milles asi seisab või
mida tegema peaksin."
„Aita mul ainult homme jaama
pääseda," ütles ta paluvalt. ,,Sa
tead, et tädi ei luba meil sinna ük­sinda
minna ja et ta ise ka ei lähe
selle ilmaga, sest ta kopsukatarr ei
kannata praegust külma. Nii et
keegi teist peab minuga ühes tule­ma
ja ma tahaksin sind kaasa."
,,Jah," nõustusin. „0n kindlasti
parem, et sa ei valinud Evelyni.
Ta ei pooldaks seda ja oleks vaid
shokeeritud. Ei maksa talle rääki­da."
Teate, see on nii veider. Kui
keegi näiteks hakkab iga asja pu­hul
ei tea mida tundma, siis taga­järg
on see, et keegi ei räägigi nei­le
enam midagi. Ja nii neil polegi
enam midagi, millest olla shokee­ritud.
Aga lähme tagasi mu teise
õe kavatsuste juurde. Nancy ütles:
„Rongid lähevad homme väga
halval ajal, et jõuda —"katkestas
ta.
„ E t jõuda hambaarsti jeürde,
ole?"
,Jah, hambaarsti juurde mine­miseks,"
ütles Nancy veel enam
naerulohukestega näos. „Nii et ma
ei saa minna rongiga."
„Aga kuidas siis?" küsisin talt.
„Lähen kellegi mcotonatta
külgkorvis," plaanitses too kole
Nancy. „Ta tuleh ja pakub end
viinia mind linna hom.me (väga
lahke muidugi,)"
,,Jah, aga siis ta ei saa ju mind oma Õe vastu," nuttis ta peaaegu. „Noh, niis„sest"?"
võtta," vaidlesin vastu. „Selles „KMI sa vaid teaksid, kui tähtis '„Sest sa meeldid talle nii väga,"
külgkorvis on ju ainult ühe jaoks mul too homne sõit on. Ja sa tead ütlesNancy.
ruumi." ju ka, et ta—- et nad kahe näda- Naersin küüniliselt, nagu raa-
„Sina lähed kellegi teise külg- la pärast juba limil on," („Nende" matuis öeldakse. ;,Tänan väga,
korvi, see on ka juba korralda- all ta mõtles muidugi kapten Mas- kuid ma juhtumisi tean väga häs*
tud." tersit.),,Ja võibolla ei näe ma te- ti, mis luupainaja minust arvab."
„Kellegamina siis lähen?" kü- da kunagi enam," kurvatses ta. Tuli meelde jäine helk ta su­sisin
uudishunulikult..,,Kas härra i,Ah, Tuulepea, mõtle sellele!... mades, pärast seda kui oim teda
Curtis?" Kui oleksid veidi vanem, siis löönud (kuid ega Nancyl ei vÕi-
„Ei," ütles Nancy, Siis aga jät- mõistaksid mu bhdeid. Aga -ma nud sellest ju aimugi oUa). Ta is-kas
kiiresti: „Härra Lascelles lu- mõtlen, et tõesti ei leidu tundetu- tus edasi, mähitud oma tekki, sest
bäs sind võtta." maid-inimesi kui üsna noored," teate ju isegi; kui kühn s^raste
Kangenesin jalamaid, ' nagu ütles Nancy, ja sealjuures on ta ilmadega inglise magamistuba on.
oleksin korraga alla neelanud ise vaid kakskümmend, tont võ- ^Tuulepea, sa ei või teada, mida
kuus .ahjuroopi. taks. - ta sinust mõtleb. Mina aga tean
„Ah tõesti?" küsisin pahaselt. „Kui ma saaksin sind vaid kaa- sest saadik kui ma — kui^ma üht
„Härra Lascelles lubas siis mind sa; homme —" neist sõdurimeestest lähemalt tun-viia.
Väga lahke temast, aga kah- Siis ütlesin: „Pga ma mineku nen. Kuulen nimelt mõndagi, mi-juks
ei saa ta miiid sõidutada. On vastu ei ole. Tähtis pn see, kellega da teised on öelnud. Ja kuulen
nimelt mõningaid asju, kus sean lähen. Mul • poleks midagi selle vaid ühte juttu, nimelt; et Frank
endale kindla piiri. Ja siin on piir. vastu, kui kaoksin ühte kohvikus-1 Lascelles on sinust hullupööra sis-
Härra Lascelles'iga ma ei sõida." se ja sina teise ja pool kilomeetrit se võetud."
„Tuulepea! Ole ometi ingel!" kodust eemal saaksime hiljemini Kuuldes i seda loba, hüppasin
„Tahan kõike olla, mida soovid, jälle kokku. Asi on aga see, kui maha voodi jalutsist, kus olin istu-ainult
mitte härra Lascelles'iga. Si- sa saaksid vaid korraldada kedagi nud, ja tahtsin just toast välja tor-nu
heaks tahan ei tea mida teha, teist härra Lascelles'! asemel." 'mata ning mitte enam kuulda ta
kuid temaga ma ei taha midagi te-, „Pöle mitte kedagi teist külgkor- juttu, kui ta haaras mind kindlalt
gemist teha. Mul on kole kahju, viga, mu kallis." ' käsivarrest,
et pean sulle pettumuse vahnista- „Kuid igal teisel ohvitseril on ju „Seisa! Sa pead kuulama," ütles
ma, armas laps, aga ära päri nüüd mootorratas ja ka külgkorv," vaid- ta. „Küll on kahju, et.sa oled nii'
rohkem. Kui asjasse on segatud lesin ma vastu. kole ta vas^u. Kõik poisid, minu
härra Lascelles, siis ma keeldun." „Võib-olla, kuid ei ole teist oh- Harry, härra Curtis ja adjudant'
Ja mõtlesingi seda, mida ütle- vitseri, keda ma usaldaksin Harry ütlevad ühte ja sama, et vaene
sin, igat kui silpi. Tahtsin selle — sa tead keda — jä minu asjus," Frank on esimesest pilgust saadik
juurde kindlaks jääda. Aga ütles Nancy uuesti erutudes. »Sa päris narr sinu järele ja et —^ Ei,
Aga teate vist ka neid vaidlusi, tead aga, et härra Lascalles on ta seisa. Tuulepea! Sa pead kuulaöia.
kui üks on omas otsuses päris vanu sõpru, keda ta võib ^ualdada Mõned neist rägäivad, et sä sallid
kindel, juhtugu mis juhtub,,ja sää- täiel määral." teda vist päris hästi, sest see ole-raselt
asjad lõpevad tavaliselt ala-, „See tuleb sellest, et ta ei tun- ,vat pea alati kindel tundemärk, et
ti ühtmoodi. Tugevam kahest vaid- negi luupainaja õiget- iseloomu," tütarlaps mehest tõsiselt huvitatud
lejast peab lõpuks ikka kaotama, ütlesin kibedalt, mõeldes onia pu- on, kui ta kogu aeg vastupidist
See aga, kes näib mahalööduna ja runenud ideaalidele. j näitab."
'kelle sinistes silmades leiad suuri „Ma ei saa aru, kuidas võid nii
pisaraid, jääb lõpuks ikka võit- kõnelda, sest sa ei tunnegi teda.
jaks. Ja nii see oli ka Nancy ja Sa vaevalt räägid temaga ega vaa-minu
vaidlusega. , ta,talle otsagi. Ja selle?>t on nii (Jltrgneh'i
„Sa ei võiks ometi nii kole olla kahju, Tuulepea, s^st —"