1985-07-23-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EECTLANE teisipäeval^ 23 p0 ^^^^ Tmsä^Y, My 23, 1985 Nr. 55
\
tat KärlJIaris Riehjmi nimel. Selle
tulemusega oli C. Sahner 1985.
Austinis peetud USA üliõpilaste aasta mai lõpul maailma edetabelis
kergejõustiku meistrivõistlustel eestlase Jüri Tamme 81.90 järel
hüppas ameeriklane Mike Conley idne.
kolmikut 17.72, kuid tuul -puhus
tagant 3,2 m/s, mistõttu tulemust
ei võeta arvesse. Vastuvõetavaks
oli sii'ski tema hüpe 17.54, mis
näitab et möödunud aasta olüm-piamäAgude
hõbemedalimees on Krõlatskoje velodroomil peetud
tõesti heas vormis. trekisõidumeistrivõistlustel esines
Kolmikhüppe maailmarekord on i^ästi tartlanna Erika Salumäe, kes
Juba 1975. aastast: alates olnud 3 j^m individuaalse jälitussõidu
brasiillase Joao Carlos de 01iveu'a sõitis- uue N. Liidu rekordiga
nimel, kes Mehhikos hüppas 17.89; 3.54^285, endine rekord 3.66,830
kõigi aegade teine parim tagajärg samuti tema nimel. See oli Salu-on
inglase Keith Connori nimel. j^äele 12 N. Liidu rekord, maail-
Conley on hea ka kaugushüp-' j^^j.g|^Qj.^j^est kiiremini sõit-pes,
tulles esimeseks tagajärjega kaheksal korral.
8.28. jLisaks ta tuli teisele kohale ^^^^^ ajaleht „Helsingin Sano-
200 m jooksus, kuna esikoha võitis jj^^t" spordiküljel kirjutatakse Eri-
Kirk Babtiste taganttuulega 20,03. Salumäest, öeldes et „meie hõi-
Kõrgushüppes rootslane Thomas muvendade tütar tartlane Erika Sa-
Eriksbn näitas oma esikoha too- i^^^äe kuulub maailma parimate
nud hüppega 2.32, et rootslasü on jalgratturite hulka sel hetkel", kes
rohkemgi kui vaid Patrik Sjoberg. sõitis paar aastat tagasi kaks kuld-
Sama kõrguse hüppas teisel katsel medalit üliõpilasmängudel Kanadas,
ka ameeriklane Thomas McCants. ^eine maailmameistrivõistlustel
^ ja kelle nimel on praegu 6 maail-
Itaalias, Bolognas toimunud N. marekordi. Viimane sündis hiljuti
Liidu, f Itaalia ja Austria naiskerge- Krõlatskojes, kus ta 200 m lend-joustiklaste
võistlustel voitis N. gtardil saavutas 11,494. •
Liit Itaaliat 89:63 ja Austriat 96: j^-^^^ ^^^^^^ ^.^j^j ^^j^^^^ gi^^j.^.
55. IVfehed võistlesid samal ajal ^^^^ maaihnarekordid on: 1 km
Roomas, kus neljandaks maaks oh lendstardil 1.08,24, seisval stardil
Belgia. Vasaraheites saavutas Jun ij3^377^ 5 6.39,655.
Sedõhh 81.80, itaallane Alessandro ' yälisradade rekorditest on tema
Andrei tõukas uue Itaalia kuuhtou- ^imel 1 km lendstart 1.10,463 ja
kerekordi ja maaikna koigi aegade ^^^^ ^^j^^^^^ ^^^^.^.^^ 1.14,249.
viienda tulemuse 21.95. gj^^si öeldakse, et Eestis on alati
' ' , ^.^ , , olnud jalgrattureid, kes on N. Lii-
San Jose kergejousükuyoistlusel meeskondades tõusnud rahvus-tshehh
Imrich Bugar heitis ketast vahelisse kuulsusse. 1950-ndail
71.24 ja norrakas Knut Hjeltnes ^,,^^^1 j^^^^ y^ravas. 1970-ndail
69.62, mis on mõlemad nende ^^^^ p^j^^^^^^ ^^jj^^^
maade rekordid. Ameeriklane Art- ^^^^^^^^ Montrealis 1976; nüüd on
hurBurns oh kolmas 69.10-ga ja ^^^^ ^^^^^^ rahvusvahelise
tshehh Gejza Valent neljas 68.^^0- kuulsuse, samuti Tõnu Roosmäe,
X Arvi Tamsalu (peab olema Tam-
^ mesalu).
Prahas peetud kergejõustiku- Inglismaa velodroomil on kaks
võistlustel viskas tshehh Zdenek kolmandikku seljataga ning kahek-oda
92.94, mis on 182 sm parem sanda etapi jarel ikka eesotsas
endisest Tshehhoslovakkia rekor- J^^^^f ^^'']^''^\ "
dist. Vise oli mai lõpul tänavune ^^^^fh kiireim Lmcohi-HuUi pool-teine
parim maailmas inglase Roald etapil (74 km). .
Bradstocki järel, kelle tulemus oli
93.24. Samal võistlusel 19-aastane . 1985 a. parimad eesti suusata-
Jan Zhelezny viskas oda 84.68 ja J^d ohd murdmaasuusatamises Jaa-
Jan Leitner hüppas kaugust 8.01. Teppan, Urmas Valbe, >Uar
Krautman- naistest Kristin Kruuda,
I ^ Kaarin Saar ja Ingrid Tikk. Laske-
Rehlingenis peetud võistlusel 22- suusatamises Sven Tudeberg, Heiti
aastane Ghristoph Sahner püstitas Jõõger, Kristjan Oja, .Käija Parve,
uue Lääne-Saksa rekordi vasara- Suusahüpetes Margus Kangur ja
heites, lennutades seda 81.58 meet- Tarmo Vooglaid. Mäesuusatamises
rit. Rekord oli obud Juba räs aas- Aare Tamm ja Irina Golub.
S. EKBAUMI
LUULETUSKOey
Hind $1Ö.- pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eesf lase talituses
TiNITSÄ
iUnniiväe abiteenistoslaste sõjasõita II maailm
Seekordsel Jõekääru Lastesuvekodus olijate hulgas on
veerand eesti noori Ameerika Ühendriikidest. Pildil
USA'st tulnud kasvandikud, keskel kolmas väikepoiste
kasvataja Reet Kase()rujä suvekodu fuhatäja Kersti Linask.
,.': - . Foto:; J . Saagi
J l l U SS
Hind $47.00 pluäs $1.50 saatekidii Kanadas
$3.00 teistele maadele
Seiodicivd Vcibci Eestbse talituses
Jaanipäevaseks Hiidlaste . seltsi
kokkutulekuks ümus uus seltsi ajakirja,
„Hiiu" number. Reigi koduki-rik
kaanepildü vihjab jaanipäevas-tele
surnuaiapühadele kodusaarel.
Uues numbris selgitab toimetaja
oma veerul lugejaile. ajakirjaga
seotud probleeme, misjärel on'
„Lahkumisest kodumaalt 40 aastat
tagasi" rubriigis „Stoktiolmi hiidlastest:
hüdlased-läänlased meenutasid
põgenemist", Jäi ahastusse
kallis kodurand", „Göteborgi hiidlastest;
„Saarterahvaste paavlipäe-vapidu",
„T0ronto hiidlastest: Hiid-,
laste Seltsi 10. astapäeva pidu",
,.Hiidlaste „pealik" — Edgar Lük
60-aastane-*, ;,Asta Willmann in
memoriam koos tema lutüetusega
„Kugli Aet", Piüu „Vandirajujate
tormine rand^', A. N()öp'i „Kidaste
Järve kadumislugu", Lopsu Laasi
„Hiidlaste jutt", Piilu„Dagden
Hio Maa", Reigi ja Kõpuikeelest
koos vähemtuntud sõnade seletusega.
Hiiu nalju, lühiteateid.
New- Yorgi psäriigi ülikooli õigusteaduse
kooli Albanys,N.I. lõpetas
õigusteaduse äial jur.dr. kraadiga
Sven Robert PaM (Korporatsioon
Sakala). Ta lõpetas 1982. a.
Unioii Gollege BA kraadiga ma-
• jandusteaduse jä poliitiliste teaduste
alal, mille järel jätkas õpinguid
Albanys õigusteaduse alal. Ta sik-dub
tööie sügiM Nassau County
ašsistant district attorneyna Long
Islandile, N.Y.
Gornelli; tJlikooü Ithäeas, N.Y.
saavutas magistrikraadi elektri-in-seneriteadüse
alal Kristi Jaska,.
Gonnecticutist. Ta alustab tööd
M/A-Com Linkabit juures, San
Diegos, Kai., kus valhlistatakse
aparaate satelliitidega ühenduse pidamiseks.
' ;
Emelst Ghristoer lõpetas Gollege
of William and Mary Law SchoOH
Virgimas, Williamsburgis.
Gornelli ülikooli Ithacas, N;Y.
Ippbtas Jaan V* Ä e s Gommüni-cations
(raadio, TV) alal. Kavatseb
edasi õppida magistrikraadi saavutamiseks.
6^
MÄAIIJAMAÄ kiriastttsel^H^^
r^csmotud miiügii Volba Eestla
Uku Massil^ ^UdM TomieSa Jöelt*^^^^^^.^^. . . . . . ..
Sfll|a Lep& — Deafb bas a Chlld^s Eyes . :.
Salasdo ^ Sato — VS^^^BesO ]»erto^^
Aofühnaig za der Etafsc&eii Spradi (Edbene
eesti keele grainnatiiKaj^
a Stahlt sslefit assfõl 1637) ^.^^.^^- .. . : .
Reedik WSI^ Wfimaoni „Vidmid^ ....
Blaise Pascal — MOfted ......... j . . . . . .
Antöttio Posse?iito — Kiri MaBtovfi berfisogfaUo
Arna Yilia!emm Kwistnik eesti kiijaisdases ...
Aarand Roos Jmttide kaningas Tajffiteaas .
Ilona Lanman — Üks üsna kei^e kaigus
Kangver40 küfoi^
R, Tasore
6.—
6.—
A. Roos — Inmolagi, Km& j& £n
PIMJSS SAATEKULU 50 c IGALT^ R ^
K3I»()4B»O«B»0<II»0<E&O<Zn>O<m><Hia»04D3>O<n^^
Vajatakse
LAPSEHOIDJAT
10-kuusele tüdrukule alates sep
Grove Gity ^ Gollege samanimelises
linnas, Pennsylvanias, lõpetas
ILMUS TEINE TRÜ INGLISKEELSEST KOKARAAMATU»!'
BA kraadiga ajaloo alal Erich A.
Peterson. Samaaegselt ülendati ta
2. leitnandiks lennuväe alal, kuna
tembrist, 4 päeva nädalas 830—^^^^°^^^^^^^^^^^^
430 :petas ka ROTG kursuse. Ta siir-ÄAILI,
tel. 691-5113 ^ detsembris lennukooli Wil-hams
Ak Force baasi Phoenixis,
<aS><ME»0<I3X>0«SM4Zi>0<IIE>04Ci»0«g>0<II^^ Arizonas.
|ö i reumutli I® Vilyl Piirisild
retsepti * Hind koos saatekuluga Can. $15,
Tellimisi Yõtab vastu „Val»a Eejsflase"
Raamatnd^adetakse vilja Los Angelerist
liiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiiiiiiniiniiiiiiiii
ta kuulus Hansa Oitu aastast 1369.
Tollal veeti Pärnust välja teravilja,
inetsamater j ale (puit, kašetoht, tö-kat,
laevatõrv), vaha, hülgerasva ja
muud. Samal ajal toodi sisse soo-laheeringaid,
• kaleviriiet, villast
riiet, metalli, õlut, veini, vürtse,
klaasi jne. Suurem Osa sellest kaubast
läks^ edasi transiitkaubana
Tartusse Ja ^ealt veel kaugemale.
1.
Võib oletada, et juba Muinas-
Eesti ajal oli Pärnu jõesuu üheks
sadamaköhaks. Arheoloogilised uurimused
pole senini avastanud mingeid
Sadama^ehituste jälgi, võibolla,
et neid üldse polnudki, küna
Päilnu; jõe suudmeala muutis pidevalt
oina asukohta. %
Kirjalikud aiidmed Pärnu sadama
suhtes algavad alles 13-rida sajandi
keskel. Sajandi "ald
paavst' algas ristisõda siinsete pa-ganaušuliste
vastu. Selleks tugipunktiks
sai aastal 1201 Riia, aasta
hiljem asutati veel ristuniütleist
pärnust läks eksportkaup aga peamiselt
Lüübecki linna, kust toodi
sisse ka sõjalist varustust ja sõdu-
• r e i d . ' •
Ordu võimu kõrgpunktil olles,
tekkis' naabritel huvi selle maa ja
kaübanduskohtade vastu. Seal oli
kolm peamist ihaldajat: idast Venemaa,
lõunast Poola-Leedu ja:
läänest Rootsi, Äigas pikaajaline-sõdade
ajajärk,; kus maa-alad vahetasid
peremehi: Oli aeg, mil pärnu
linn koos Lõuna-Eestiga kuulus
Poolale, kuid mitte kauaks.; Aastal
1629, Ältniarki- vaherahuga, sai
selle omanikuks •Rootsi, kes tõi protestantliku
usu.. Rootsi Võimu tulles
oli Pärnu limi ja sadam kaunis vi-
• . ^ letsas olukorras, kaubandus oli
; ; ; 'täielikult soikunud. Linnas elunevad
rikkad saksa kaupmehed valit-'
lega koos vallutati eestlaste maa- se&id linna ja pidasid endid tähtsa-alad.
Teame,; et aastal 1251 ehitas maiks, mille tõttu vahekorrad
Saare-Lääne piiskop Pärnu jõe su-; rootslaste ja sakslaste; vahel olid
hu suubuva Sauga jõe poolsaarele halvad; eestlastel polnud hoopiski
asula, mida kutsuti Peronaks ja kodanikuõigusi. Sellele vaatamata
millest hiljeih kujunes Pärnu lih- oli Pärnu süski tähtis kaubasõlm
na nimi.. Pärnu jõe nimi oli sellal ja sadamakoht. ;
aga Eiribeck. Paarkünmiehd aastat Rootslastel oli tulevikukavaks
Mljem Ordu ehitas Pärnu jõe vä- pärnu sadatna välja ehitamine, et
Sakule kaldale jõesuudmesse mi. kanalite ja lüüside abil luua Pärnu
Uus-Pärnu. Sellest linnast arenebki jõe ja Emajõe vahel laevaühen-yälja
sajandite jooksul tänapäeva dust, mis omakorda ühendaks
Pärmi; l ;Pärnu T^^^^ Pihkvaga. Plaanid
• Pärmi oli ordu ajal kuni 1561. aga jäid teostamata, kuna rootslas-aästani
tähtsamaks iinpordi- ja eks-; tel tuli jälle sõdida venelastega,
pordi sadamaks, eriti veel siis, kui Rootslastel näis siiski tähe ol&vat
siia maale jääda, kuna nad 17-nda
sajandi keskel asusid Pärnut
kindlustama vastavalt uuele sõjatehnikale
s.o. bastioonide süsteemile
ja suurendasid linna senist
suurust kolmekordselt. Aastal
1700 aga algas nn. Põhja sõda, mdl
venelane asus jälle rünnakule ja
vallutas Pärnu 1710. aastal augus--
tikuul.
Pärnu vallutamisega said venelased
hea meresadama asukoha Ja
sobiva koha laevade ehitamiseks.
Linnas jäi aga valitsema sakslastest
kaupmeeste Suur-Gild ja käsitööliste
Väike-Gild, kes omavahel
kaklesid. Siis moodustati valitsuse
otsusel linna rahakassa kolleegium,
kus mõlemil gildil oÜ õigus kaäsa-rääkimiseks.
Linn hakkas sellejä-rele
tasapisi kosuma, kuid jäi siiski
edasi kindluse linnaks 1834,
aastani. Hakkasid tekkima eeslinnad,
mis laienesid mitmes suunas.
Samal ajal Vene valitsus hoidis alles
tollid ja kaupade väljaveokeelu,
mis pidurdas linna kaubandust,
toetades sellega Peterburi (1703).
ja Liibavi- (1263) sadamaid.
Uut elevust Pärnu linna kaubandusse
tõid kaks uut välisfirmat:
Jakob Jacke (1737) ja Hans D.
Schmidt (1741), mille tulemuseks
oli, et suur osa kaubandusest koon-,
dus nende kätte. Nad ehitasid sadama
piirkonda uued suured aidad ja
laoruumid.
Aastal 1764 Mlastas Pärnut
tsarinna Katariina II, kelle r algatusel
ja korraldusel hakkas paranema
Pärnu kaubandus, tehes ettepaneku
pärnu sadama väljaehitamiseks.;;:/",;-.
Esimesena ehitati aastal 1769
i i l
jõge Ületav ,,nahksM''-miUea^^ ehitati Eesti
Vabariigi teisel aastakiimnel ira
Pärnu jõe suudmesse püstpalkidest
kaitsemuulid. Aastal 1782 likvideeriti
Balti provintside siseturu suletus,
mis elustas senist kaubandust.
18. sajandi lõpp ja 19. sajandi esimesed,
aastad olid Pärnu sadama
õitseaeg, ületades isegi TaUinna.
Pärnust eksporteeriti Põhja-Liivi-maa
ja osalt ka Venemaa lina ja li-naseeme,
kanepit, teravilja ja metsamaterjali.
Et oleks parem ühendus
kahe jõekalda vahel, ehitasid
kohalikud kaupmehed 1803. aastal
jõele puust ujuva silla; samane
ujuv sild tehti ka üle Sauga jõe
suudme. Mõlemaid ujuvaid sildu
kasutati alguses ka väiksemate laevade
laadimiseks ja lossimiseks.
1860.—1864-aastatel ^ ehitati se»
nised vanad puumulid ümber kivi-muulideks,
pikkusega ca 2,5 km»
Kui muüHd Olid vahninud, siis sü-vendati
muulide ees olevat mere-lahte,
muulide vahet ja jõge. Esialgu
süvendati see 12 jala sügavuseks.
Samuti oli puudus sadama»
kaist-sillast, kus laevu saaks lossida^
ja laadida. 1876. aastal ehitati
mõlemale poole ujuvat silda jõe
vasakule kaldale, puupostidele,
puuplankudest kattega, kaks sadamakaid.
19. sajandil hakkas linnas kasvama
eestisoost elanikkond. Eestlased
võtsid üle.oskustööliste kohad, olid
väikekaupmehed ja väikemajade
omanikud. Pärnu edaspidine areng
olenes peamiselt kaubandusest ja
sadama tegevusest. Tööstuse osatähtsus
kasvas alles sajandi lõpul. i i
iil.
illi
Nr. 55
NeeriK
- omi
generaisioi
San Francisco
ner & Ghronicle'!
sikaliste hclipla|
Henwell Tircuit,
fievi Symphony N|
opus 10 heliplaal
mängitud Scottisll
hestra poolt Necm|
(Ghandos CHAN
Järvi kõlab, ikkJ
kui oma generatsil
geiit. Tal on tähi
luua kõrgetasemell
klassi orkestritega!
et sa pead imes
mängijad on tõesj
lega võib näidata,]
orkester võib mär
naalse standardig:
leks inspireeritud.]
kinnituseks plenebi
meist seda teha,
teised võivad.
Käsitledes heli]
tik, et Järvi teeb j
hui finaali vähe aJ
seb süs järgneda s|
lise klimiaksi.
Järvi sissemäng
parimaks Prokof|
sümfooniast, suu j
tud ja helilindists
mändi vana Philac
tus libiseb nüüd tc
Kirjutise juures 1
kus ta annab insp|
riie.
Eestlanna U
pankurite p|
TiiuLapsins oli
tajaks hiljuti toimi
te koWcutulelml. Kl
lantic City Count|
Lapsins on naisj
„Southern ShoresI
National Associat
Women" presidci
juba aastid
mers and Merchai
hed aastad tagasi
äbipresidendiks. T |
SeabroQki Eesti Sc
VÄBAEEi
TOIMETUS J|
avatud esi
reedeni kelli
Telefonid: toinj
. taliu
kUULUTi
• VABA'te
on taisuv ajaU
leviku
Kuulotust^
- üks toll ühel v|
esiküljel
Kuulutusi võej
nädala esimesse]
{ismasp. homm,
aadala teise ajal|
raap. homni.
••\ tel.44.4-1
Väm
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Gtl
Willowdale.ön
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 23, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850723 |
Description
| Title | 1985-07-23-06 |
| OCR text |
VABA EECTLANE teisipäeval^ 23 p0 ^^^^ Tmsä^Y, My 23, 1985 Nr. 55
\
tat KärlJIaris Riehjmi nimel. Selle
tulemusega oli C. Sahner 1985.
Austinis peetud USA üliõpilaste aasta mai lõpul maailma edetabelis
kergejõustiku meistrivõistlustel eestlase Jüri Tamme 81.90 järel
hüppas ameeriklane Mike Conley idne.
kolmikut 17.72, kuid tuul -puhus
tagant 3,2 m/s, mistõttu tulemust
ei võeta arvesse. Vastuvõetavaks
oli sii'ski tema hüpe 17.54, mis
näitab et möödunud aasta olüm-piamäAgude
hõbemedalimees on Krõlatskoje velodroomil peetud
tõesti heas vormis. trekisõidumeistrivõistlustel esines
Kolmikhüppe maailmarekord on i^ästi tartlanna Erika Salumäe, kes
Juba 1975. aastast: alates olnud 3 j^m individuaalse jälitussõidu
brasiillase Joao Carlos de 01iveu'a sõitis- uue N. Liidu rekordiga
nimel, kes Mehhikos hüppas 17.89; 3.54^285, endine rekord 3.66,830
kõigi aegade teine parim tagajärg samuti tema nimel. See oli Salu-on
inglase Keith Connori nimel. j^äele 12 N. Liidu rekord, maail-
Conley on hea ka kaugushüp-' j^^j.g|^Qj.^j^est kiiremini sõit-pes,
tulles esimeseks tagajärjega kaheksal korral.
8.28. jLisaks ta tuli teisele kohale ^^^^^ ajaleht „Helsingin Sano-
200 m jooksus, kuna esikoha võitis jj^^t" spordiküljel kirjutatakse Eri-
Kirk Babtiste taganttuulega 20,03. Salumäest, öeldes et „meie hõi-
Kõrgushüppes rootslane Thomas muvendade tütar tartlane Erika Sa-
Eriksbn näitas oma esikoha too- i^^^äe kuulub maailma parimate
nud hüppega 2.32, et rootslasü on jalgratturite hulka sel hetkel", kes
rohkemgi kui vaid Patrik Sjoberg. sõitis paar aastat tagasi kaks kuld-
Sama kõrguse hüppas teisel katsel medalit üliõpilasmängudel Kanadas,
ka ameeriklane Thomas McCants. ^eine maailmameistrivõistlustel
^ ja kelle nimel on praegu 6 maail-
Itaalias, Bolognas toimunud N. marekordi. Viimane sündis hiljuti
Liidu, f Itaalia ja Austria naiskerge- Krõlatskojes, kus ta 200 m lend-joustiklaste
võistlustel voitis N. gtardil saavutas 11,494. •
Liit Itaaliat 89:63 ja Austriat 96: j^-^^^ ^^^^^^ ^.^j^j ^^j^^^^ gi^^j.^.
55. IVfehed võistlesid samal ajal ^^^^ maaihnarekordid on: 1 km
Roomas, kus neljandaks maaks oh lendstardil 1.08,24, seisval stardil
Belgia. Vasaraheites saavutas Jun ij3^377^ 5 6.39,655.
Sedõhh 81.80, itaallane Alessandro ' yälisradade rekorditest on tema
Andrei tõukas uue Itaalia kuuhtou- ^imel 1 km lendstart 1.10,463 ja
kerekordi ja maaikna koigi aegade ^^^^ ^^j^^^^^ ^^^^.^.^^ 1.14,249.
viienda tulemuse 21.95. gj^^si öeldakse, et Eestis on alati
' ' , ^.^ , , olnud jalgrattureid, kes on N. Lii-
San Jose kergejousükuyoistlusel meeskondades tõusnud rahvus-tshehh
Imrich Bugar heitis ketast vahelisse kuulsusse. 1950-ndail
71.24 ja norrakas Knut Hjeltnes ^,,^^^1 j^^^^ y^ravas. 1970-ndail
69.62, mis on mõlemad nende ^^^^ p^j^^^^^^ ^^jj^^^
maade rekordid. Ameeriklane Art- ^^^^^^^^ Montrealis 1976; nüüd on
hurBurns oh kolmas 69.10-ga ja ^^^^ ^^^^^^ rahvusvahelise
tshehh Gejza Valent neljas 68.^^0- kuulsuse, samuti Tõnu Roosmäe,
X Arvi Tamsalu (peab olema Tam-
^ mesalu).
Prahas peetud kergejõustiku- Inglismaa velodroomil on kaks
võistlustel viskas tshehh Zdenek kolmandikku seljataga ning kahek-oda
92.94, mis on 182 sm parem sanda etapi jarel ikka eesotsas
endisest Tshehhoslovakkia rekor- J^^^^f ^^'']^''^\ "
dist. Vise oli mai lõpul tänavune ^^^^fh kiireim Lmcohi-HuUi pool-teine
parim maailmas inglase Roald etapil (74 km). .
Bradstocki järel, kelle tulemus oli
93.24. Samal võistlusel 19-aastane . 1985 a. parimad eesti suusata-
Jan Zhelezny viskas oda 84.68 ja J^d ohd murdmaasuusatamises Jaa-
Jan Leitner hüppas kaugust 8.01. Teppan, Urmas Valbe, >Uar
Krautman- naistest Kristin Kruuda,
I ^ Kaarin Saar ja Ingrid Tikk. Laske-
Rehlingenis peetud võistlusel 22- suusatamises Sven Tudeberg, Heiti
aastane Ghristoph Sahner püstitas Jõõger, Kristjan Oja, .Käija Parve,
uue Lääne-Saksa rekordi vasara- Suusahüpetes Margus Kangur ja
heites, lennutades seda 81.58 meet- Tarmo Vooglaid. Mäesuusatamises
rit. Rekord oli obud Juba räs aas- Aare Tamm ja Irina Golub.
S. EKBAUMI
LUULETUSKOey
Hind $1Ö.- pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eesf lase talituses
TiNITSÄ
iUnniiväe abiteenistoslaste sõjasõita II maailm
Seekordsel Jõekääru Lastesuvekodus olijate hulgas on
veerand eesti noori Ameerika Ühendriikidest. Pildil
USA'st tulnud kasvandikud, keskel kolmas väikepoiste
kasvataja Reet Kase()rujä suvekodu fuhatäja Kersti Linask.
,.': - . Foto:; J . Saagi
J l l U SS
Hind $47.00 pluäs $1.50 saatekidii Kanadas
$3.00 teistele maadele
Seiodicivd Vcibci Eestbse talituses
Jaanipäevaseks Hiidlaste . seltsi
kokkutulekuks ümus uus seltsi ajakirja,
„Hiiu" number. Reigi koduki-rik
kaanepildü vihjab jaanipäevas-tele
surnuaiapühadele kodusaarel.
Uues numbris selgitab toimetaja
oma veerul lugejaile. ajakirjaga
seotud probleeme, misjärel on'
„Lahkumisest kodumaalt 40 aastat
tagasi" rubriigis „Stoktiolmi hiidlastest:
hüdlased-läänlased meenutasid
põgenemist", Jäi ahastusse
kallis kodurand", „Göteborgi hiidlastest;
„Saarterahvaste paavlipäe-vapidu",
„T0ronto hiidlastest: Hiid-,
laste Seltsi 10. astapäeva pidu",
,.Hiidlaste „pealik" — Edgar Lük
60-aastane-*, ;,Asta Willmann in
memoriam koos tema lutüetusega
„Kugli Aet", Piüu „Vandirajujate
tormine rand^', A. N()öp'i „Kidaste
Järve kadumislugu", Lopsu Laasi
„Hiidlaste jutt", Piilu„Dagden
Hio Maa", Reigi ja Kõpuikeelest
koos vähemtuntud sõnade seletusega.
Hiiu nalju, lühiteateid.
New- Yorgi psäriigi ülikooli õigusteaduse
kooli Albanys,N.I. lõpetas
õigusteaduse äial jur.dr. kraadiga
Sven Robert PaM (Korporatsioon
Sakala). Ta lõpetas 1982. a.
Unioii Gollege BA kraadiga ma-
• jandusteaduse jä poliitiliste teaduste
alal, mille järel jätkas õpinguid
Albanys õigusteaduse alal. Ta sik-dub
tööie sügiM Nassau County
ašsistant district attorneyna Long
Islandile, N.Y.
Gornelli; tJlikooü Ithäeas, N.Y.
saavutas magistrikraadi elektri-in-seneriteadüse
alal Kristi Jaska,.
Gonnecticutist. Ta alustab tööd
M/A-Com Linkabit juures, San
Diegos, Kai., kus valhlistatakse
aparaate satelliitidega ühenduse pidamiseks.
' ;
Emelst Ghristoer lõpetas Gollege
of William and Mary Law SchoOH
Virgimas, Williamsburgis.
Gornelli ülikooli Ithacas, N;Y.
Ippbtas Jaan V* Ä e s Gommüni-cations
(raadio, TV) alal. Kavatseb
edasi õppida magistrikraadi saavutamiseks.
6^
MÄAIIJAMAÄ kiriastttsel^H^^
r^csmotud miiügii Volba Eestla
Uku Massil^ ^UdM TomieSa Jöelt*^^^^^^.^^. . . . . . ..
Sfll|a Lep& — Deafb bas a Chlld^s Eyes . :.
Salasdo ^ Sato — VS^^^BesO ]»erto^^
Aofühnaig za der Etafsc&eii Spradi (Edbene
eesti keele grainnatiiKaj^
a Stahlt sslefit assfõl 1637) ^.^^.^^- .. . : .
Reedik WSI^ Wfimaoni „Vidmid^ ....
Blaise Pascal — MOfted ......... j . . . . . .
Antöttio Posse?iito — Kiri MaBtovfi berfisogfaUo
Arna Yilia!emm Kwistnik eesti kiijaisdases ...
Aarand Roos Jmttide kaningas Tajffiteaas .
Ilona Lanman — Üks üsna kei^e kaigus
Kangver40 küfoi^
R, Tasore
6.—
6.—
A. Roos — Inmolagi, Km& j& £n
PIMJSS SAATEKULU 50 c IGALT^ R ^
K3I»()4B»O«B»0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-23-06
