Vaba eestlane , January 7, 1986

              y i
Nr. 2 ^
EESTLANE teisipäeval, 7. jaanüariM 986 — Tuesday^ lanuary 7, Lk.. 7
[/õistlusYÕimlemise võim-
[as Kalev-Estienne koos-
Foto: Vaba Eestlane
ma
\ädalas ilmuvaf
jsukom (0 odovom
maailmas!
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiniiiiiiiiiitiiiiiniiniiiiii
|ast€ tagakiusaja keiser Dio-
Inus. kes esmalt riigi kolme
>keisri*' valitseda andis, aga
|i valitseja ameti maha pani ja
laatsiasse Salona linna elaraa
kus ta oma surmani aedniku
\i pidas. Tema järeltulija
tantin oli esimene kristlik kei-
Istal 373 p.Kr. ilmumine on
k ajalooraamatutes dökumen-lid.
Sel ajal oli Rooma riik
[keisri valitseda: Öhtu-Roomas
bs Valentinianus, Ida-Roomas
luus. Shotlased hakkasid oma
|()fsctele rahvastele peale tun-
Kaks aastat hiljem (375) al=
(unnide rändamine, mis nagu.
loog suure hulga Euroopa
lid nende elukohtadest mine-
|jas
a. ilmumisest kirjutavad nii
|ste kui ka eurooplaste ajaloD-
'ud Sabatäht ilmus maikuu
li nähtavale ja paistis juuli-oskpaigani.
Selle tee läks läbi
d.ovi ja Neitsi tähekujude.
reisil nägi: sabatäht Euroopa
|'tc vahel küll kõige suure-rahulusi
ja verisemaid sünd-mida
hunnid sünnitasid: Ga-
)iimr linna lähedal toimus
js lahing Rooma ja hunnide
jigede vahel. Esimesi juhatas
Igas Theoderich, viimaseid
]<ic kuningas Ättila, kes en-
.c jumala vitsaks" roomlas^
hmetas. Theoderich •langes.
Ima poja Thorismundi lÕvijul-
[iv roomlased viimaks võidu-
.undis Attila väed taganema,
lihing on üks kõige verisema-
]nida ajalugu tunneb: lf)O.OOÖ
:eha jäid lahinguväljale, ve-ujutasid
neid ühest kohast
)a mahalöödud meeste vai-heidelnud
õhus edasi, nagu
ajalookirjutajad kõnelevad.
Eesti kodude ajakiri ^Triinu"
talvenumber (nr: 131 — 1985) on
valinud kaanepildiks Kristjan Raua
temperamaali „Puhkus rännakul",
tuues tänapäeva ffiestlaste teadvus­se
sajandi alul loodud töö. Kuna
^.Triinu" on iseloomult globaalne,
siis lõunapoolkerale sobib suvero-heline
maastik.
Ajakiri avab oma esikülje lahku-misteatega,
viimaste aastate toi­metaja
. Malle Laansoo lahkub,
olles edukalt juhtinud ühe ajakirja
väljaandmisega jseotud muudatu­sed.
Uueks ajakirja toimetajaks on-
Tanni Kents, ajakirja^asutaja ja
peatoimetaja Vejra Poska-Grüntha-li
tütar. Väljaandjaks on endiselt
Toronto Eesti Naisselts. .
Äsjases talvenumbris on J. P.
Reesalu jõulujutlus,, Jõuluevangee­lium",
HennyAruja annab katke
Valis-Eesti Almanakis (nr, 3,
1930) avaldatud E. J. Kollisti artik­list
„Romantüine Eesti", E. Liiv-
Bliznerilt on jutuktus „Jõulurahu?',
A Lee tutvustab noort eesti kunst­nikku
Deborah Kehklat, F. Oinall
on artikkel ^Ameerika utoopia", T.
Ets vaatleb eestlaste asundust sa­jandi
alul Montanas,M. Lepik kir­jeldab
Lydia Vohuteatriloomingu-list
tegevust, M. Puide Stokholmi
hõbeseppi ja nende probleeme. E.
Rabadikult pikem ülevaade „Keht-na
— nii nagu ta oli" koos mäles­tushetki
säilitanud vaadetega foto­albumist;
järgneb kooli õppekava,
selle juurde L. OrmessonijaTl. Au-
' na mälestusi Kehtnast, H. Jukkum
mälestab ja meputab Kehtnat
köögi poolelt. A. Lee tutvustab aja­kirja
kaanepildi autorit K. Rauda
, (kunstniku 120. sünniaastal).
Käsitööde poolel Ene Runge tut­vustab,
Hageri ülikonda Harju­maalt,
Sü vi Ivardi annab töö juhise
lapse raglaan-kampsunile vöökirja
kaunistusega, Linda Lügand tut­vustab
tikandiga kaunistatud õhtu­kleiti,
Hüja Aun kolme käsitööd,
ingo. Kao taimedega värvimist
Lõuna-Ontarios,r Maimu Usin ju­tustab,„
Triinu" valmimist ja teele
saatmist, J. Weidenstrauch'ilt ju­tustus
„Köstri-papa jõuluaeg". ~
Artiklite juurde on lisatud palju
selgitavaid ja täiendavaid fotosid
ning moefeht.
• •
Luuletaja-kunstnik Ivar Ivaski
^ toimetatud kirjandusajakirja *WLT
möödunud keskaasta kaanejooni-seks
on toimetaja fotokunstilist
külge iseloomustav „Ithaca, Cree-ce"
(1975), mis oma jüürilise ise­loomuga
liitub luuletaja-kunstniku
• kahe eelmise väljenduslaadiga.
Ajakiri ilmub kahepalgelisena —
pühendatuna ühele loojale, sünd-
: musele,. ainele või jagades esime-
: sepoole^esseistika paljude aktuaal­sete
aspektide käsitlemiseks. Kesk-aastane
varia number tutvustab
.mitme maa kirjanduselu, nende
hulgas ka karjalast Eeva Kilpi't
^ kirjanikuna, naisena] karjalasena
l ja soomlasena.
Kriitika poolel soome-ugri ja bal­ti
kirjanduste sektsioonis vaatleb
Ilse Lehiste Bernard Kangro ro­maani
,,Seitsmes päev: Linus As-seri
päevik'; (1984), leides et teos,
kus on mitmeid lademeid reaalsu­sest
ja irreaalsusest, aasta 1972 ja
13. sajandi sündmuste päralleel-seist
seoseist, on jätkuks sama au­tori
eelmisele romaanile ,,Küus
päeva" (1980); Andreas Suneseni
elu kuus päeva kantakse üle seits­mendale
päevale.
« i l
Järvi,
Victor Terras käsitleb Jaan
Dirigent Neeme Järvi ja lapsed Tartu College'is peetud
Maarika, Paavo, Kristian ja Neeme Moskvas Raduga kirjastusel 1983)
Foto: Vaba Eesto
tõlkinud Barry Costello-Jones, Ro­bert
Daglish ja" yiadimir Tälmy.
Terras iseloomustab Krossi mee­todi
ajaloolise ilukirjanduse loomi­sel,
kasutades tuntud isikuid eesti
LembitS®oHi@#sfl€sste portreede näifiös ajaloos audentses ajaloolises kesk-konnas
ja katsub teda ellu äratada
psühholoogiliselt ja ajalooliselt
usutavana. Sellejuures' on Kross,
andekas ja sofistikeeritud kirjanik,
keda on vaja tõlkida. Nimetatud
tõlge oh tehtud vene keele kaudu
ja seetõttu kaugenenud originaa­list.
Välimuselt pn raamat tavaliste
nõukogude raamatutega vorrieläes
luksuslik, kuigi illustratsioonid on
liiga, venelikud,
Kolmandana Ilmar Mikiver vaat­leb
Mati Unti lühiromaani ,,Räägi­vad"
(Perioodika 1984) kui sõnali­se
kollaazhi vormis mõtteid ja
märkmeid naiselt, kelle abikaasa
on raadioteädustaja, selle: fantaa­siast
ja reaalsuse eraldamatusest.
Unt kasutab kõne kui reaalsuse
filtrit viisil nägu teised kirjanikud
on kasutanud aistingute mõistmisit
või teadvuse voolavust. Kirjanik on
demonstreerinud räägitud kirjan­duse
iseseisvat tõelisust ja sellise­na
üsna hästi kirjutatud.
Lühemalt vaatleb V. Terras ka
Aleksis Ranniti ,,Valimik: Luuletu­si
1932—1982'S pidades seda teost,
mis ilmus mõni päev enne luuleta­ja
ootanlatut surma 1985. a. jaa­nuaris
ja oli poeedi enese poolt
valitud ning uuesti viimistletud,
tema loomingu iseloomu ja struk­tuuri
igakülgseks näiteks. Alaliselt
oma luulet viimistlevale poeedile
on need lõpliku kuju saanud nime­tatud
valimikus:
V. Terraselt on lühimärkmeid ka
Sergei Rafaesku teosest „Nikoliiii
bor'' (Päris 1984) ja Ojars Vacieti-se
,,Piano Concertö" (1984), mis
läti keelest tõlgitud inglise keelde.
MAARJAMAA KIRJASTUSEt
EESTI KEELE
E T Ü M O L O O G I L I N E
TEATMIK
Alo Rayn
.— -f saatekiilifl $1.—
Si.it • TL •
^iiiiJiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiniiiBniiiiiiiiiHiiiiiiisiM
Av@ Kittask
23. jaan. avatakse Bayview Play-liouse
»'! nimelises teatris Sigmund
Hombergi muusikal ,,Kõrbelaul",
mis on kohandatud Otto Harbachi,
Oscar Ham^merstein 11 jä Frank
Mandeli tekstile. Lavastus oli va­rem
esitatud ShawifestivaliL
Seekordses lavastuses on kaaste­gevad
Marie Baron, Victor A.
Voung koos Jo-Arsne Clark'i, Rod
Campbeiri, Paul Gatcheiri, AVO
KITTASKl, Stephan Simms'i ja
Calla Krausega.
>.Kõrbelaul" on kirgede, roman­tika
ja idamaise eksootilise müsti­kaga
lugu, mis on üheks populaar­seimaks
muusikali zhanris lava­teoseks,
mille mõned meloodiad on
saanud alatisteks populaarlaulu-deks.
i
Viimasel 1985. aasta laupäeval
toimus seoses Lembit Sootsi port­reede
näitusega Eestlased I"
muusikaline osa, mis oli korralda­tud
Eduard Tubina sümfoonilise
loomingu helilindistamise toetami­seks.
Lisaks ligi 50-le eestlasele
portreedena oli üle saja muusika-sõbra
kaasa elamas sellele huvita­vale
kahe perekonna muusikalisele
sündmusele.
Kontsertosa avas Kristian J ä r v i,
esitades klaveril F. Ghopini „Polo-naise",
misjärel Eduard Tubina
heliplaatide esindaja Alan Teder
tutvustas Neeme Järvit ja märkis
tema südamelähedast projekti —
Tubina sümfooniliste helitööde
jäädvustamist; -
N. Järvi ütles, et talle on esma­kordne
olla kunstinäituse avajaks
jä pidas huvitavaks asjaolu, et
kunstnik on seda sidunud muusika­ga.
Kuna ta on praegu koos pere­ga
Torontos, siis saab ta siinseile
eestlasile esineda. Ta soovis kõigi­le
head vanaaasta lõppu ja uue al­gust,
et teha kõike eesti muusika
esitamiseks siin ja väljaspool, et
tuleks au ja uhkust eesti kunstile.
Kuna kunstinäitus oli seotud E.
Tubina toetamisega, siis andis N.
Järvi Lembit Sootsile üle äsjailmu­nud
E. Tubina sümfoonia nr. 2 he­liplaadi,
mis tavalises korras pole
veel siia mandrile jõudnud.
L; Soots märkis omalt poolt, et
sündmus saigi teoks N. Järvi toe­tusel,
kellega sügisese kontserdi
ILMUS:
, , E L U J Ä T KU
V Õ Õ R S I L "
Hind $15.— pSisss Mekulu Sd^ t
Saadaval VABA EESTLASE
talituses
ajal saavutati sellekohane kokkule^
pe. Oma tööde osas ütles L. Soots,
et ta alustas nendega kolm aastat
tagasi miiu kunstilise tegevuse
kõrval, sooviga inimhingi paberile
tuua. Kas see on õnnestunud seda
on näha näitusel, kus oli üle 50
suuremõõtmelise töö. Ta tahtvat
välja tuua ekspressionistlikku
joont, kus pole rõhku pandud nii­võrd
viimistlemisele, kui kujutata­va
hinge välja toomisele.
Järgnevas kontserdiosas Maarika
Järvi, kes õpib New England kon­servatooriumis
flööti, esitas flöödi!
oma isa Neeme Järvi klaverisaa­tel
P . E . B a c h i sonaadi, F: Pou-lenc'i
sonaadi ,,Dance of the Bles-sed
Spirit", ooperist„Orpheus", S.
Toppleri ,.Ungari pastoraalne fan­taasia
op 12". Kristian Järvi esitas
klaveril J. Haydni,,Andante".
Eesti heliloojate tqpde osa avas
Viljar Puu, mängides viiuli] Kaljo
Raidi klaverisaatel K. Raidi „Süit
vanas stiüis"; V, Puu on Oral Ro-'
bertsi ülikoolis õppimas viiulit. .
Enne Maarika Järvi kavaga edB-si
minekut teatas N. Järvi, et
USA's suri tuntud eesti muusika­mees,
professor Endel Kalam, kes
on palju teinud eesti muusika tut­vustamiseks
maailmas, olnud veel
hiljuti arutamas E. Tubina tööde
heliplaadistamise probleeme. Vaik­se
leinaseisakuga mälestati lahku­nut,
kelle mälestuseks niängis
Maarika Järvi Heino Elleri„Orus
ja jõel", klaveril jälle Neeme Jär­vi.
••
Päeva ajakohastamiseks ja mõ­tete
viimiseks E. Tubina juurde
mängis M. Järvi kolmanda osa E.
Tubina sonaadist, misjärel kontsert
lõpetati ,,ühe meeldiva ja ilusa
prantsuse meloodiaga", B. (^odar-di„
Idüll ja äUegretto, op. 116^ nr.
2" tütre-isa koos musitseerimisel.
Tänu kahe eesti perekonna (Järvi
— Raid) muusikuile toimus Toron­to
eesti ühiskonnas pühadeperioq-dil
väga meeldejääv muusikalirie
sündmus, kus isad saatsid klaveril
nende edasijõudnud muusikaliselt
•:andekaid lapsi.
NEUMANN'!
IBERi TEELT PäÄSENUP
hind $10.00, pluss saatekulu $2.00
••V
iljar Puu esinemas, Kaljo saadab klaveril.
Foto: Vaba
t- r I t i
> l \ \ I * 1 1 I 1