1985-07-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National U^.rary 56253 • yiiÄWÄ^ Ont„. KlA 0N4 Mr. 50 (3163) X X X I V aastakäik neljapäeval, 4. Juulü 1985 — Thursday, W 4,1985 JAimiAF&£YAL tnaSoBmiMti M ld 70 ccotf võtjat ja tegelast eesti Stratlordis tähistds 30. aastapäevd vabaõhuteatrist fihmapelved möödusid jäite Seedrioru Suvihari 1985 toinms Mädal varem Kanada Päeva pikal 9 mistõttu osavõtt oli mõüeti tagasihoidlikum, kuna paljudele on omä suvi« laskäik teatrielamusest kaaluvam. Koos tegelastega tõusis osavõtjate pere 1200-le, kes nautisid Seedrioru kaunist loodust, kaunist ihna ja lasid oma sihnade eest mööduda 30 aastat, mÜ Seedriöm on olnud tükikeseks kodupmnast. Mtud Seedrioru auliikmeks, mille-ga avaldatdakse tunnustust Eesti Kahvusteatrile. Pealdõimase aktuse avas Seed- — tuletagu see leek meile meel. noru Sihtasutuse ju^^^ eestlastena on meie Jurs. Pärast osavõtjaile teretule- rahvuslik kohustus seda võitlust mast ütiemist tõi Seedrioru noor kanda ja^^^^^ . , . . . , kosvandifc: T^^^ L. Vohu oiv üheksa hmgestatud la- Seedrioru lipu väljakul olevale see leek meelde, et vastusega kandnud Seedrioru teat-alusele. eestlane on võidelnud oma rahva ritraditsiooni. E . Piil luges ette sel» eluõiguse eest ausat j a õiglast võit- lekbhase auaadfessi. | A. Jurs ütles oma avasõnas, et hišt; r A- \ru i--^ n ^ •> . Ägu paljude rahvaste liikmed, ^ l^a^VohuJaüas Seednoru ju-kes on pidanud põgenema fcom- ^^^^^^^^^ põlegu see leek sün hatust lugupidamme avaldamise munismi ohu ekt, me ei otsinud täna,eesti võitlejate ja langenud eest, öeldes et Seedrioru polfe talle Balti Lüdu poolt korraldatud mälestusteenistus langenute ausamba ees. Keskel pada- ^L^ÄlfÄ^^^^ SSv2'r-fÄ"^t ^^SÄgl"^":»;!!^ mendiliige Gerry Weiner aktusekõnet pidamas. Pildil vasakult Mrs. G. Weiner, Balti vastu. ^^^^va uue ülestõusu poole! kokku puutunud on saanud sõpra- Liidu esimees P. Möldre, G. Weiner, Montreali Eesti Seltsi esimees R. Leitham ja Baltlased ja idaeurooplased on Järgneva vaimuliku tautuse pi- da nendegfiJuegf ^e^^^^^ eesliinü, kuna nad oh seltsi abiesimees I. Raudsepp Foto: Meeme Sultson teadlikud te praostE. Lepik, sidudes seUe- tehtud. Seedrioru! on külgetõmbe-yiefäägi jaotusest karraldajall® qm (testi argai^isatsi00üfdefe umbes $13» e $122.f7i \ kes kõigepealt vabandas, et kutsel- ni .poolt. Sektsioonid töötasid täies- Kna^f^^i] iir^i\ i(7n -JWi^icA W ^ Eesti Vabariigi aupea^cmsulile kohus on avaldada neile suuremat laulis Aasta Ballstädti klaverisaatel Riho Pätsi laulu Mari© Ünderi sõnadele „Suviöö**, Jüri Mandre laulu „Kohtumlne'* G. Randlase sõnadele, J . Mandre Seedrioru seedri- If^. näris Mnddkes see OÜ^aeakui e r a m m o i d i ^ d ^ ---^^ fa teada kes murdis ausõna. olles sellejuures isemajandav. Pro-oli lahendamata grupiga. meie kodumaa — sümbolina eesti ^^1^* gramin täitis need nõuded. K a ma- ^^^^ s^^ va- ^; T^^ programm tnejäägi juures on juhatus ar- ^^^"^^ Majana ja andis ^1^^^^ Mvestamid suurema sunmiaBSTO-na tegevusest. \ ; d^^^ mis andis joudu pidustuses korraldamise algka^^^ 00^^^ aegade on pida- Juhatus on kõvasti tööd teinud, k o ^ ""^ toetusi 011 välja^^ toetusi $70.285, $70;000. ses igaiüks valvas teatud sektori jä- LõppsÕnas Seedrioru esimees E» Marie Underi luuletuse ,,Males- Piil kordas veel momente Seedri-tus ja tõotus" deklameeris Leena _oru 30-st tegevusaastast ja ini- Kimšto, kuna Aino Tera, Hilda enestest, kellele ta tehtud töõ eest Sepp ja õie Saar laulsid 0. !^op- tänu avaldas, samuti jagas roose vDlemi klaverisaatel „Laul lan- koiisterdisolistidele ja Maverisaat-genuile". jaile, misjärel aktus lõppes Eesti „ . i , Pikema ja vaga ülevaatliku kone , ^ Seedrioru asutajaliige ja õhtul toimus vabaõhulaval Eesti kokku • sissetulekut® • p ®; ® 1 kutsus mes, et kui kellegU wi n,^^ jjaarajj^^, ^^^^ kodu Praegune Mge HamPäricma,mär-^^ esitusel August Kitz-yeel arveid, siis n^edkmi aja kaitseks; kides 30 aasta jooksul olmid aren- hergi — Juhan Simmi iföljavaatu-jooksul jfflhatusele esitada. • ; guetäppe,majanduslikul, kultuuri- seüne jant ^jKosjasõit" Lydia Vo- Keskööl mälestati .076,877. Samal ajal kulutusi x ^^^«=9^, ivui^uu võitlus. Eesti rahva Õiguse\ eest teatrialal tehtud tööd, mis on Seed- $ Ä 6 9 3 , Mis jä^^ oleku esialgse plaani kohasdt 19, is® :<ijtšustali> oma saatuse iile; septenäbril, millest võtavad, osa : mSHINGTON ~ USÄ peab tunnistama, et; ,,spioriaazh on fakt teatavaks, et lavastaja Ta kirjeldas kokkuleppeid ürituste korraldajatega, kes anusid _ . . . . .. teatud protsendi üldkuludele. Näi- Sellest oUd toimkondade ürituste sihtasutus© hikmed ja kus tuleb tused,spordiVoisthised jm. nõudsid tu^^^ juurdemaksu, šarnuti prppagandaü- tulud $5.612 ja^m $23.390. ttlevaätes lõpetamata tegevuse mdised üritused nagu ESTORA- tMtuse^, mis v a j a s i d j u u ^ ^ ^le märgiti albumit, m t o tehakse eelarved tehti 80 protsendilise pi-ESTORAMA^(^^^ 2 kuu pärast valmis saada letite lähimPgiga, kuid tegelikult rahvapeol ($3.181) ja, näitused jk raamatu hinnaks on 37 müiidl 100 protsendiliselt. Arvesta- ($19.592); t ^ ^ t u d l 2 - - 1 5 . 0 0 osavõtja asemd oli üritusist ja kõigi tegdaste ninžk 18—-20.000 osavõtjat, Ä k a tingis v " ' spioonide arvu vähendamiseks oma profiidi. - V V VV^-^^ Rö^ald Tä hindas kaastpõHsi, oeld^ L^i kiija, kus üttes ka, et USA vajabparemat kõik tegid^^^^h^^^ nimetades eriti laekurit X^^^I^^ agentide me, k^^^ ku, bürooasjaajat L. Raudjalga, Lauljate U i t laulupeo korraldaja- et 9, jtaimM kmnitatl Melboui^ - -vosutavad seda or^mTif«nfd/ww^ ^^^^^ n^ sus E^dMõisa^^^^^-^^ 3(M0 prots enam kui 2500 N . Mefeaj — ^^^^^ USA's on ford" ja mida on käinud vaatamas 40000 inimest. Lõpetades kõne humoorika looga nelja ja paari abi-rattaga vankrist, kes on tööd vedanud, avaldas ta soovi, et „vaii-ker veereks odasi". monumendi esisel kodumaad, kuna praost E; Lepik ehitas suma vaimse mõtte-silla, mis lõpetati Eesti hümni palvesalmiga. : ;^It Paluoja,; Ices: suhtles valifsuse $15.766, Eesli: Maja: $B.613 • ja ^^prganitega j a Hubelit, kes Eesti Kunstide Keskus mitme ürt- Eriala töötajaist nimetas veel: Ene päevad^V^ ;]Uiike''T.;^Ör^^^ voolu-,- VSellest oEtoetM§iliii!)atod;;^^ta ; , : C ; V .;^,-§13XMMJ:'viiele e^ feogranirni ülevaate andis F. niie: Koopi öeldes et prõ^amm sai • teoks; juhatuse eestvedamisel ; ja EtnograafÜisele lU Mnikondade korraldamisel ?Ee^^ ja Gaidide malevaile, Eesti Muusi^ ohust väljaspool kodumaad. Sel- Ottawas toimunud Mmõiguste jõudu^^ tükilce kodu-lepärastW eesti organisatsiooM-^^^^^^^ mitleebaõnnestumir maast Ta andis Seedrioru nodrte-del suur tähtsus rahvuse säiUta- vaatamata ta leidis kolm po- le kohustuse, et need jätkaksid va-misel. sitiivset punkti: see tuletab mee^.n^^ ja vanavanemate tööd - -V y ^ , . , V , - inimestele, vabas maäümas, Seedriorul. Kes oskab hinnata oma Kuid Seedrioru on okud ka kultuu- kes pole eneses kindlad, mida nei- isade pärandust, seda õnnistab tae^ rikolle, kus oiK pakutud teatrit ja le kommunismist on vaja meelde yas. ' muusikat. See on olmid võimalik tuletada; sellest jõudis teade raud-siinsel vabal aiaal. eesriidetagustele rahvastele, et Järgneval vabaõhukontserdil lau- , , u.. • M V V neid pole unustatud ja et neil kon- Hs duett Aino Tera ja Hilda Sepp Ä n W ^ a ' ^ ^ verentsidel paljastatakse komanu- Ä iKOpv^I^M Maverisftatel ;A. neljapäe.^ õhtul tohnBS ESTO;84 Feakomtee M e k , mille ^ . s t o kuidas t . i ^ « a ^a-* ^Ž^:^ ^ ^i^S^"^^,^^ juba ammugi tunti kärsitut Irnn, kuna Peakomitee avaldas pidustuse majandusaman- SSga^^^ Seedrioru su- ^'^^^^^^^ vabaduse vaimu valgust, kevad" (sdn. u. Kook) ja u. Koode, millest seni vaid kuuldused iihe^ viharjapidustuse osaks, võidutule Järgneva Eesti vabaduse eest ^ ^^^^^ "^P^^PÕlve kodu"l liSt võttis osa l i g ^ a l e 4©^^^^!^^ grappide^ e Ha- võidelnute austamise avas A ; Jurs, Teisel poolel bariton Avo Kittask ^ T^ütoni Eesü^^^^^^ on plda- Kdosoleku avas Peakomitee ju- raalseja majandusliku toetuse.: See^^^ nud palju võitlema alates muištse-hatuse esimees :TooniäsMetsalai viidi läbi 23-e programmist diMe platsile^ test aegadest; viimse sõjani. Meie Pärast järgnes tants G.Iitäli^ kapelli saatel, kuid väga arvukas oH Seednoru esimees TETlirmv^oo^ Pniiiill tegi ,a ^uto„d e , r^i da, k,e s otsem« aidrp ^hi a^ -ki .k as•id n 4 : « T r n W ^ kodu poole lahkuma. Telgitamis-platsilt kostis juba alanud selts-iwi va- kondlik tegevus. Neljapäeval, 27; jfiuniloU Ontario provintsi polütili" ses elus ajalooMe päey, kui liberaalide juht David Peter- .. . , . ^ . ....o . sonandis ametivande Euepean^ valis ametisseseadmise tuntumad neist endine i>artei juht Meil ^laeKus^^ 1^^^ retaiv Kersti Nõjgeste damakontroUitavale tasemele," dih^ —vahendaja, Thomas Stossman ütles president. ----vahendaja^ Leo Adämson--^ majütaja, iKsi! Simp —raali-lased i E. Tubina; 00 v&tvel e^sfiaskonna öidhnvide eesä liu fTTiiKiKi 1 r mil 11 i m . 111 i i \y ehitatud platvormile, kus sündmust võisid jälgida ja kaasaelada avara väljaku täis inimesi, kes uue peaministri kohale jõudmisel hõikasid elaguhüüdeid; Uues valitsuses on 22 miiüstrit, Ontario ajalo^^^ neegrist minister. eestlastele hästi tuntud on port» leilita minister Tony Ruprecht, kellel on spetsiaalsed ülesanded kodakondsuse ja kultuuri alal. Uues valitsuses on esmakordselt
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 4, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-07-04 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850704 |
Description
Title | 1985-07-04-01 |
OCR text |
National U^.rary 56253 •
yiiÄWÄ^ Ont„. KlA 0N4
Mr. 50 (3163) X X X I V aastakäik neljapäeval, 4. Juulü 1985 — Thursday, W 4,1985
JAimiAF&£YAL
tnaSoBmiMti M ld 70 ccotf
võtjat ja tegelast eesti Stratlordis
tähistds 30. aastapäevd
vabaõhuteatrist
fihmapelved möödusid jäite
Seedrioru Suvihari 1985 toinms Mädal varem Kanada Päeva pikal
9 mistõttu osavõtt oli mõüeti tagasihoidlikum, kuna paljudele on omä suvi«
laskäik teatrielamusest kaaluvam. Koos tegelastega tõusis osavõtjate pere 1200-le, kes
nautisid Seedrioru kaunist loodust, kaunist ihna ja lasid oma sihnade eest mööduda
30 aastat, mÜ Seedriöm on olnud tükikeseks kodupmnast.
Mtud Seedrioru auliikmeks, mille-ga
avaldatdakse tunnustust Eesti
Kahvusteatrile.
Pealdõimase aktuse avas Seed- — tuletagu see leek meile meel.
noru Sihtasutuse ju^^^ eestlastena on meie
Jurs. Pärast osavõtjaile teretule- rahvuslik kohustus seda võitlust
mast ütiemist tõi Seedrioru noor kanda ja^^^^^ . , . . . ,
kosvandifc: T^^^ L. Vohu oiv üheksa hmgestatud la-
Seedrioru lipu väljakul olevale see leek meelde, et vastusega kandnud Seedrioru teat-alusele.
eestlane on võidelnud oma rahva ritraditsiooni. E . Piil luges ette sel»
eluõiguse eest ausat j a õiglast võit- lekbhase auaadfessi. |
A. Jurs ütles oma avasõnas, et hišt; r A- \ru i--^ n ^ •> .
Ägu paljude rahvaste liikmed, ^ l^a^VohuJaüas Seednoru ju-kes
on pidanud põgenema fcom- ^^^^^^^^^ põlegu see leek sün hatust lugupidamme avaldamise
munismi ohu ekt, me ei otsinud täna,eesti võitlejate ja langenud eest, öeldes et Seedrioru polfe talle
Balti Lüdu poolt korraldatud mälestusteenistus langenute ausamba ees. Keskel pada- ^L^ÄlfÄ^^^^ SSv2'r-fÄ"^t ^^SÄgl"^":»;!!^
mendiliige Gerry Weiner aktusekõnet pidamas. Pildil vasakult Mrs. G. Weiner, Balti vastu. ^^^^va uue ülestõusu poole! kokku puutunud on saanud sõpra-
Liidu esimees P. Möldre, G. Weiner, Montreali Eesti Seltsi esimees R. Leitham ja Baltlased ja idaeurooplased on Järgneva vaimuliku tautuse pi- da nendegfiJuegf ^e^^^^^
eesliinü, kuna nad oh seltsi abiesimees I. Raudsepp Foto: Meeme Sultson teadlikud te praostE. Lepik, sidudes seUe- tehtud. Seedrioru! on külgetõmbe-yiefäägi
jaotusest karraldajall® qm
(testi argai^isatsi00üfdefe umbes $13»
e $122.f7i
\ kes kõigepealt vabandas, et kutsel- ni .poolt. Sektsioonid töötasid täies- Kna^f^^i] iir^i\ i(7n -JWi^icA W ^ Eesti Vabariigi aupea^cmsulile kohus on avaldada neile suuremat
laulis Aasta Ballstädti klaverisaatel
Riho Pätsi laulu Mari©
Ünderi sõnadele „Suviöö**,
Jüri Mandre laulu „Kohtumlne'*
G. Randlase sõnadele, J . Mandre
Seedrioru seedri-
If^. näris Mnddkes see OÜ^aeakui e r a m m o i d i ^ d ^ ---^^
fa teada kes murdis ausõna. olles sellejuures isemajandav. Pro-oli
lahendamata
grupiga.
meie kodumaa — sümbolina eesti ^^1^*
gramin täitis need nõuded. K a ma- ^^^^ s^^ va-
^; T^^ programm tnejäägi juures on juhatus ar- ^^^"^^
Majana ja andis ^1^^^^ Mvestamid suurema sunmiaBSTO-na
tegevusest. \ ; d^^^ mis andis joudu pidustuses korraldamise algka^^^
00^^^ aegade on pida-
Juhatus on kõvasti tööd teinud, k o ^ ""^
toetusi 011 välja^^ toetusi $70.285,
$70;000.
ses igaiüks valvas teatud sektori jä-
LõppsÕnas Seedrioru esimees E»
Marie Underi luuletuse ,,Males- Piil kordas veel momente Seedri-tus
ja tõotus" deklameeris Leena _oru 30-st tegevusaastast ja ini-
Kimšto, kuna Aino Tera, Hilda enestest, kellele ta tehtud töõ eest
Sepp ja õie Saar laulsid 0. !^op- tänu avaldas, samuti jagas roose
vDlemi klaverisaatel „Laul lan- koiisterdisolistidele ja Maverisaat-genuile".
jaile, misjärel aktus lõppes Eesti
„ . i ,
Pikema ja vaga ülevaatliku kone , ^
Seedrioru asutajaliige ja õhtul toimus vabaõhulaval Eesti
kokku • sissetulekut® • p ®; ® 1
kutsus mes, et kui kellegU wi n,^^ jjaarajj^^, ^^^^ kodu Praegune Mge HamPäricma,mär-^^ esitusel August Kitz-yeel
arveid, siis n^edkmi aja kaitseks; kides 30 aasta jooksul olmid aren- hergi — Juhan Simmi iföljavaatu-jooksul
jfflhatusele esitada. • ; guetäppe,majanduslikul, kultuuri- seüne jant ^jKosjasõit" Lydia Vo-
Keskööl mälestati
.076,877. Samal ajal kulutusi x ^^^«=9^, ivui^uu võitlus. Eesti rahva Õiguse\ eest teatrialal tehtud tööd, mis on Seed-
$ Ä 6 9 3 , Mis jä^^
oleku esialgse plaani kohasdt 19, is® : |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-04-01