1986-07-04-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• y
» • (
. 50 Nr; 50 Lk. 7
tuli
>ekprdne
[üioii noorte poolt org^
la tehniliselt läbi viidud. Ujula
korda seatud ja maa-ala korras-
|d. Kahjuks langes sündmus
nasele nädalalõpule, mistõttu
osa ettenähtust läbi viidi. Vih-ei
kartnud võrkpallimängijad
basterid.
leeste võrkpalli- turniirist võttis
v^iis meeskonda. Paremuspunk-
;a pääsesid finaali Connecticut
Toronto „Kalev''. Mõlemad
Iskonnad hea platsimänguga ja
jte surumistega olid tasavägised
luutsid mängu pinevaks. Coh-licuti
pikakasvulised mängijad
Isid siiski surumiste ja vastuhü-
|,ga saavutada . rohkem võidu-kte
ja tulid võitjaks 3:1. Koi-idale
kohale jäid New Yorgi
rOS, neljandaks New Yersey ja
idaks New Yorgi läti mees-
|d. Võitja meeskond sai omale
[ald Lonksu mälestus-auhinna
:s aastaks.
peta allkirja andmisega
atleja staatuse nõudmist
esti Vabariigile ÜRO's
jdame võita seda kolmandat aas-jjärjesti.
loovime head indu eelolevaks
|ninguks nii vanadele kui ka
:k spordisõpradele, eriti noore-lest
aastakäikudest, kes on luba-meiega
seks puhuks ühineda,
luti on igasugune asjatundlik
[nii kohtunike kui ka teiste abi-osas
teretulnud eeskujuliku
;tluse läbiviimise otstarbeks.
.oodame kõige paremat ja soo-kõigile
ilusat suve!
|uan Roos võistles 21. juunil
iwas lahjises võistlus^klassis 20
käimises ja tuli 7-eks ajaga
>.29. E.M. Juhatus
liiililiilltllllllillilililillltliinilflillliiiiiiülliniiHIt
N. Liidu ametivõimudele, tuleb
ikraanilt rohkesti ameerika aja-
Ict, halvemat laadi kapitalistlik-
[hapendusi. TV poliitilised pro-imid
on^ teine silmaork, aga
need ei rahulda isegi mitte
[me presidenti, rääkimata peami-
\mi Sorsast.
allinna .,õhtuleht" on mitmel
|ral murelikult puutunud teave-lest
levivat saasta, mida levib
liruudust Soome lahe teiselt
)lt. Leht on juba väljendanud
[umatut väidet, et osa program-tehakse
otse propaganda ees-
'gil eestlaste pööramiseks sot-lismi
saavutuste päikeseküllaselt
kmanous c kunst muusika
P>;:.v.....
alates 1941 .aastast Eestis kuni tänapäevani,
juhatades vähemalt kolmel
ja poolel kontinendil, maadest
ja riikidest rääkimata.
ja koorilauludest suurvormideni.
Teaduslikud tööd rahvamuusikast.
Ja peale kõige selle
muusikuna igapäevast leiba teenimas
klaveri ja oreli klahvide taga.
Mis aga seisab ees on talle endale
palju tähtsam ja huvitavam.
Ta nimetab vähemalt viis tegevus-iu.
Esiteks töö Toronto Kuninglikus
Konservatooriumis: ^,Töö alati
värske ja uus. Rõõm jagada elu-msi."
01
18. juunil sai Roman Toi 70
aastat nooreks, mitte vanaks ja nagu
noortel kombeks on, räägib ta
mitte oma minevikust, vaid olevikust
ja tuleyikust. Tal oleks ju küllalt
minevikust rääkida; ta on ju
olnud üks kõige silmapaistvamaid
ja tähtsamaid muusikalisi hingi
meie eesti seltskonnas. Kui oleks
juttu l^as meie kooridest, laulupidudest,
heliloomingutest, teaduslikkudest
töödest või aktusekõnedest
ja seltskonnatööst üldse, on Toi nimi
pidavalt meie silmade ees meie
kultuuriajaloo i lehekülgi pöörates.
Siiski, enne kui kuulame mis on
praegu juhtumas tema elus, millest
ta suure entusiasmiga kõneleb,
märgime tema eluteele mõned
versi
Sündinud ^ 1916 Viliandimaal.
Haridus: alates 1932 Tallinna Konservatooriumis,
iäbi Tanu Ülikooli
(juura), Salzburgi Mozarteumi,
; Chicago ja Toronto Ülikoolide,
spetsiaalkursuste Shveitsis, kuni
doktoriknaadini muusikas 4977.
aastal.
Kooride ja orkestrite dirigent
Helani tLevesiedile
Duke ojF Edinburghi
Teiseks Estonia Koor, mida Toi
nimetab „vanaks veiniks uues astjas:"
Eesmärk on kooriga elustada
nõudlikku eesti koorimuusikat ja
tutvustada seda väljapool eesti keele
piire. Kooril on tulevikus ette
näha kutseid sümfooniaorkestrite
poolt konsertidel kaasategemiseks
ja ka ESTO'88 pinnasondeerimine
Melbourne^is laulmiseks.
Edasi nimetame tööd Peetri kiriku
organistina, kus on palju pühapäevast
pühapäeva ettevalmistamist
ja kokkuvõtmist.
Otsese kirikuteenimise kõrval on
veel ta töö esimehena uue lauluraamatu
väljaandmise komisjonis.
Loomingulisest tegevusest on jut-värskest
uuest stiilist Toi koorimuusikas,
mis väljendab ennast
„renessanssiaja" imiteerivast tehnikast
ja suuremast polüfoonilisest
käsitusest kui on näha meie praeguses
koorimuusikas. Palju on ka
kirjutada nn. „kapellmeister"
muusikat, mida ka vahel nimetatakse
,,gebrauchsmusik'\ mis õieti
on muusika mida kirjutatakse otseseks
kasutamiseks vajaduse korral.
Suurvormidest on aga ette nähtud
kaks tööd koorile ja orkestrile, üks
nendest olles eestikeelne ,,TQ
Deum".
Lõpuks räägib juubilar siiski
veidi ka oma niinevikust ja jagab
meiega mõned ilusad mälestused
oma tööst viimase viie aasta jooksul.
Ilusate mälestuste hulka kuuluvad
koori ettevalmistamine Neeme
Järvi juhatatud kontserdile ES-TO'
84 ajal, samuti suur vaev ja
töörõõm „Kalurineiu" opereti juures,
mis võttis ta elust pooheist
aastat. Ja kontsertmatk Iisraeli,
Petlemma ja mujale oli kahtlematult
eesti koorimuusika ajalugu.
Juubilarile nägemiseni üteldes
jääb silmade ette ikka see suur elujõud
ja energia, mis on Roman
Toid juba aastaid iseloomustanud.
Omalt poolt lisame ainult „palju
iid, -palju aastaid
Taavo Virkhäus
Duluth, MN^
3 i Juuni, 1986
Eesti Kirjanike Liidu iuuleko-misjonis
on koostamisel esimene
eesti luule aastaraamat, mis hakkavat
perioodiliselt ilmuma. Luule-komisjon
avaldas üleskutse saada
kõigilt luuletajailt, kellelt on ilmunud
vähemalt üks luulekogu, kol-r
mes eksemplaris viimasest sügisesi
tänaseni ilmunud luulet, ühest luuletusest
tervikliku luuletsül^lini,
mis on autori arvates sel ajavahe-^
mikul õnnestunum; Saata võivat kä
tõlkeid, kuid eelistatu4^ on origi-
, Laule il
(Hõlkinud) Arno Yühalemiiiii].
Ku! Pnilts Philip viibis mailküu
)ul 'Sydneys andis ta isiklikult
kätte oma Duke öf Edinburgh
Award Scheme" diplomid; Sydney
andekas Ja tubli eest j noor, H^^
Levahd tunnistati kõrgeima auhih-
•:.:na,::,,Gold:Award";^^^^^^^
lani saavutused on mitmekülgsed,
näit. gümnaasiumi lõpueksamil oli
ta esimeise J pröts; lõpe!ajžite
• gas N.S.W. osariigis.
I(uiii400
¥01
kirj
ku, ajakir sist
maailmas ön praegu vanglas oma
poliitiliste veendumuste pärast.
Kõige rohkem on neid N. Liidus,
öeldi internatsiöhaaise PEN klubide
kokkutulekul
ka teised riigid on
nud põhilisi inimõigusi väljendus-vabaduse
alaL Nende hulgas Kuuba,
Mehhiko, Türgi. Iraan, Vietnam:;
ja" •
Arno Vihalemmal on eesti luules
omaette koht, satiiriline kohtumõistmine
enese üle, mille väljendamisel
ta on kasutanud sõnalist
pilliKEELE ja eestiKEELE instrumenti.
Ta on saanud inspiratsiooni
rootsi luuletajailt Bellmannilt ja
Niis Feriinilt, kes sama on teinud
rootsi keeles. Eriti viimane on saanud'
mõneti legendaarseks kujuks
oma boheemlasliku eluga Ja selles
vaimus loominguga, kus klounlik
võllanali, satiir omab osalt koguni
antipoeetilise proosa iseloomu ja
üsnagi kitsas temaatikas jõuab alati
tagasi inimese juurde, keda ta
pealegi üsna ^triviaalsuse ja kohatise
laadalauliku laadiga" on kirjeldanud.
Mitmed rootsi kriitikud pidasid
teda leierkastimeheks ja värss-
Ferlini suurus ja originaalsus s%
nameistrinä seisneb tema teritatult
rahvapärases keelepruugis, kus ta
on saavutanud sügavuti sisemise
virtuositeedi näilise lihtsuse sildi all,
ütleb tema luule eestindaja Arno
Vihalemm tõlkevaliniiku „Laule Ja
luulet'' saatesõnas. Hingesugulus
ongi andnud A. Vihalemmale tõuke
valimiku koostamiseks, kuigi ta
Mth, et seda ferlinilikku' luulet, õn
peagu otse võimatu otseseU tõlkida,
eriti eesti keelde, mille psüühika on
rootsi omast tublisti erinev.
Tänu A. Vihalemma samasugusele
keelemeisterlikküsele eesti keeles
on tulemused suurepärased. Küll
ütleb eestindaja, et tõlked on roh-kem„
ürabefpanemised*^ ja valik
on tehtud vastavate ümberütlemiste
võimalikkustega arvestades. * :
Vihalemm on valiiftid N, Ferlini
seitsmest kogust (üks neist postuumne)
60 luuletust, peagu võrdselt
igast kogust. Juba esikkoguga
v.tihe surmatantsija laulud" (1930)
äratas ta tähelepanu; kuid menu
saavutasid ka järgnevad kogud,
mis oma rahvalikkusega olid kõigi-
Kodumaal tähistab oma 80. sün-nipäeva
helilooja Johan Tamverk,
kes on sündinud 14. juunil 1906
Haapsalus. Muusika vastu huvi sai
ta koolipõlves õpetajailt nagu Ri- i
ho Päts ja Eduard Visnapuu. Vii^
mane valmistas J . Tamverki ette ka
konservatooriumi astuma, mille ta
lõpetas muusikapedagoogi Ja helilooja
diplomiga, saades viimase
Artur Käpi kompositsiooniklassis.
Ta oli klaveriõpetajaks ja kooriju°
hiks Läänemaa õpetajate Seminaris.
Kui see 1932, a. suleti, jätkas
ta pedagoogi ja koorijuhi tööd Tar- '
tus, aastast 1937 Tallinnas, vaheajaga
1950-^1956, mil ta tegutses
Rakvere pedagoogilise kooli muusikaala
juhatajana. Ta on juhatanud
Tartu Naislaulu Seltsi ja tallinna
Meeslaulu Seltsi koore, asutas Tallinnas
Kooperatiivide Klubi ja käi-tisteenistujate
koorid.
Heliloojana on ta loonud oratooriumi
„Taavet ja Koljat" meeskoorile^
solistidele ja sümfooniaorkestrile
(1934) jä mitmeid orkestripalasid.'
Tema eestiaegne helilooming
käsitleb peamiselt vaimulikku muusikat,
mille moodustavad mitmesugused
vaimuliku sisuga koorilaulud,
kantaat „tJkspäinis" (Taaveti
laul 62) baritoni soolo Jä orkestriga.
Tuntuimaks on ta saanud vaimuliku
sisuga soololauludega Otsekui
janunev hirv", „ M a igatsen
maale", „Talvine õhtu".„Õhtura-hu"
Jt. Sõjajärgseil aastaü oli ta
aastaid ,.tundmatu". 1960. a. i l -'
munud ^Nõukogude Eesti muusikas"
tema nime pole veel avaldatud,
kuid 1962. a. kirjutas ta avamängu
ja järgmisi aastal sümfoonilise
poeemi..
Helilooja sünnipäeva puhul toimus
14. juunil Niguliste Muuseu-mis-
korttserdisaalis autorikontsert,
kus tema loomingust esitati viiuli-duosid.
«Meloodia- tshellole, „Mõ-tisklus"
metsasarvele, soololaulud
,,Tule; öh kevade'V «Kevadelaulu
koorilaulud„Noorus", „Kus mühab
meeletu meri" ja ,iMu sünrii-
••maa".-v
on Vihalemm
ise eestindatud Ferlinile on ilmne
juba esimesest luuletusest:
«9 er ma olen •—-ei
muud ma,
ma oleks võind olla Ju papp,
ma oleks Võind olla Ju
põllumees^
voi
Oma luule temaatikalt ta näeb
inimese degenereerumist: „Ma olen
vaene loom, kes oma saba kaotanud"
ja sellise satiirilise varjundiga
on ta oma luules lähenenud kõigele
inimlikule. Ta näeb Issandat Kuradiga
malet mängimas,
ballaadlikult veidrat lordi ja mitmeid
kus võllahuumor loob situatsioonikoomikat.
Vähese rootsi luule tõlkevalimikuna
(esimene oli G. Suitsu „Rootr
si luulepõimik" 1951) pakub Niis
Feriini luulega tutvumine Jõnaosa-yuse
ja löögivalmiduse epigrammi-tihedas
stiilis reageeringuid, miS on
nauditavad. Tä teab ise, et ta „huu-mor
oli kuljus, / kõik mure metsa
lõi / ta kõlin ja mu uljus / taas
Jcükerpalli lõi." Sellise uljusega läbib
poeet ka ,,surmataritsija" tsükli,
kus valusad toonid bravuursuse
tõttu ei pääsegi esile — võllalauju-de
kuljus loob kergemini võetava
:--'i-..«;ru;!';-5.:;.Jl:w
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 4, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860704 |
Description
| Title | 1986-07-04-07 |
| OCR text | • y » • ( . 50 Nr; 50 Lk. 7 tuli >ekprdne [üioii noorte poolt org^ la tehniliselt läbi viidud. Ujula korda seatud ja maa-ala korras- |d. Kahjuks langes sündmus nasele nädalalõpule, mistõttu osa ettenähtust läbi viidi. Vih-ei kartnud võrkpallimängijad basterid. leeste võrkpalli- turniirist võttis v^iis meeskonda. Paremuspunk- ;a pääsesid finaali Connecticut Toronto „Kalev''. Mõlemad Iskonnad hea platsimänguga ja jte surumistega olid tasavägised luutsid mängu pinevaks. Coh-licuti pikakasvulised mängijad Isid siiski surumiste ja vastuhü- |,ga saavutada . rohkem võidu-kte ja tulid võitjaks 3:1. Koi-idale kohale jäid New Yorgi rOS, neljandaks New Yersey ja idaks New Yorgi läti mees- |d. Võitja meeskond sai omale [ald Lonksu mälestus-auhinna :s aastaks. peta allkirja andmisega atleja staatuse nõudmist esti Vabariigile ÜRO's jdame võita seda kolmandat aas-jjärjesti. loovime head indu eelolevaks |ninguks nii vanadele kui ka :k spordisõpradele, eriti noore-lest aastakäikudest, kes on luba-meiega seks puhuks ühineda, luti on igasugune asjatundlik [nii kohtunike kui ka teiste abi-osas teretulnud eeskujuliku ;tluse läbiviimise otstarbeks. .oodame kõige paremat ja soo-kõigile ilusat suve! |uan Roos võistles 21. juunil iwas lahjises võistlus^klassis 20 käimises ja tuli 7-eks ajaga >.29. E.M. Juhatus liiililiilltllllllillilililillltliinilflillliiiiiiülliniiHIt N. Liidu ametivõimudele, tuleb ikraanilt rohkesti ameerika aja- Ict, halvemat laadi kapitalistlik- [hapendusi. TV poliitilised pro-imid on^ teine silmaork, aga need ei rahulda isegi mitte [me presidenti, rääkimata peami- \mi Sorsast. allinna .,õhtuleht" on mitmel |ral murelikult puutunud teave-lest levivat saasta, mida levib liruudust Soome lahe teiselt )lt. Leht on juba väljendanud [umatut väidet, et osa program-tehakse otse propaganda ees- 'gil eestlaste pööramiseks sot-lismi saavutuste päikeseküllaselt kmanous c kunst muusika P>;:.v..... alates 1941 .aastast Eestis kuni tänapäevani, juhatades vähemalt kolmel ja poolel kontinendil, maadest ja riikidest rääkimata. ja koorilauludest suurvormideni. Teaduslikud tööd rahvamuusikast. Ja peale kõige selle muusikuna igapäevast leiba teenimas klaveri ja oreli klahvide taga. Mis aga seisab ees on talle endale palju tähtsam ja huvitavam. Ta nimetab vähemalt viis tegevus-iu. Esiteks töö Toronto Kuninglikus Konservatooriumis: ^,Töö alati värske ja uus. Rõõm jagada elu-msi." 01 18. juunil sai Roman Toi 70 aastat nooreks, mitte vanaks ja nagu noortel kombeks on, räägib ta mitte oma minevikust, vaid olevikust ja tuleyikust. Tal oleks ju küllalt minevikust rääkida; ta on ju olnud üks kõige silmapaistvamaid ja tähtsamaid muusikalisi hingi meie eesti seltskonnas. Kui oleks juttu l^as meie kooridest, laulupidudest, heliloomingutest, teaduslikkudest töödest või aktusekõnedest ja seltskonnatööst üldse, on Toi nimi pidavalt meie silmade ees meie kultuuriajaloo i lehekülgi pöörates. Siiski, enne kui kuulame mis on praegu juhtumas tema elus, millest ta suure entusiasmiga kõneleb, märgime tema eluteele mõned versi Sündinud ^ 1916 Viliandimaal. Haridus: alates 1932 Tallinna Konservatooriumis, iäbi Tanu Ülikooli (juura), Salzburgi Mozarteumi, ; Chicago ja Toronto Ülikoolide, spetsiaalkursuste Shveitsis, kuni doktoriknaadini muusikas 4977. aastal. Kooride ja orkestrite dirigent Helani tLevesiedile Duke ojF Edinburghi Teiseks Estonia Koor, mida Toi nimetab „vanaks veiniks uues astjas:" Eesmärk on kooriga elustada nõudlikku eesti koorimuusikat ja tutvustada seda väljapool eesti keele piire. Kooril on tulevikus ette näha kutseid sümfooniaorkestrite poolt konsertidel kaasategemiseks ja ka ESTO'88 pinnasondeerimine Melbourne^is laulmiseks. Edasi nimetame tööd Peetri kiriku organistina, kus on palju pühapäevast pühapäeva ettevalmistamist ja kokkuvõtmist. Otsese kirikuteenimise kõrval on veel ta töö esimehena uue lauluraamatu väljaandmise komisjonis. Loomingulisest tegevusest on jut-värskest uuest stiilist Toi koorimuusikas, mis väljendab ennast „renessanssiaja" imiteerivast tehnikast ja suuremast polüfoonilisest käsitusest kui on näha meie praeguses koorimuusikas. Palju on ka kirjutada nn. „kapellmeister" muusikat, mida ka vahel nimetatakse ,,gebrauchsmusik'\ mis õieti on muusika mida kirjutatakse otseseks kasutamiseks vajaduse korral. Suurvormidest on aga ette nähtud kaks tööd koorile ja orkestrile, üks nendest olles eestikeelne ,,TQ Deum". Lõpuks räägib juubilar siiski veidi ka oma niinevikust ja jagab meiega mõned ilusad mälestused oma tööst viimase viie aasta jooksul. Ilusate mälestuste hulka kuuluvad koori ettevalmistamine Neeme Järvi juhatatud kontserdile ES-TO' 84 ajal, samuti suur vaev ja töörõõm „Kalurineiu" opereti juures, mis võttis ta elust pooheist aastat. Ja kontsertmatk Iisraeli, Petlemma ja mujale oli kahtlematult eesti koorimuusika ajalugu. Juubilarile nägemiseni üteldes jääb silmade ette ikka see suur elujõud ja energia, mis on Roman Toid juba aastaid iseloomustanud. Omalt poolt lisame ainult „palju iid, -palju aastaid Taavo Virkhäus Duluth, MN^ 3 i Juuni, 1986 Eesti Kirjanike Liidu iuuleko-misjonis on koostamisel esimene eesti luule aastaraamat, mis hakkavat perioodiliselt ilmuma. Luule-komisjon avaldas üleskutse saada kõigilt luuletajailt, kellelt on ilmunud vähemalt üks luulekogu, kol-r mes eksemplaris viimasest sügisesi tänaseni ilmunud luulet, ühest luuletusest tervikliku luuletsül^lini, mis on autori arvates sel ajavahe-^ mikul õnnestunum; Saata võivat kä tõlkeid, kuid eelistatu4^ on origi- , Laule il (Hõlkinud) Arno Yühalemiiiii]. Ku! Pnilts Philip viibis mailküu )ul 'Sydneys andis ta isiklikult kätte oma Duke öf Edinburgh Award Scheme" diplomid; Sydney andekas Ja tubli eest j noor, H^^ Levahd tunnistati kõrgeima auhih- •:.:na,::,,Gold:Award";^^^^^^^ lani saavutused on mitmekülgsed, näit. gümnaasiumi lõpueksamil oli ta esimeise J pröts; lõpe!ajžite • gas N.S.W. osariigis. I(uiii400 ¥01 kirj ku, ajakir sist maailmas ön praegu vanglas oma poliitiliste veendumuste pärast. Kõige rohkem on neid N. Liidus, öeldi internatsiöhaaise PEN klubide kokkutulekul ka teised riigid on nud põhilisi inimõigusi väljendus-vabaduse alaL Nende hulgas Kuuba, Mehhiko, Türgi. Iraan, Vietnam:; ja" • Arno Vihalemmal on eesti luules omaette koht, satiiriline kohtumõistmine enese üle, mille väljendamisel ta on kasutanud sõnalist pilliKEELE ja eestiKEELE instrumenti. Ta on saanud inspiratsiooni rootsi luuletajailt Bellmannilt ja Niis Feriinilt, kes sama on teinud rootsi keeles. Eriti viimane on saanud' mõneti legendaarseks kujuks oma boheemlasliku eluga Ja selles vaimus loominguga, kus klounlik võllanali, satiir omab osalt koguni antipoeetilise proosa iseloomu ja üsnagi kitsas temaatikas jõuab alati tagasi inimese juurde, keda ta pealegi üsna ^triviaalsuse ja kohatise laadalauliku laadiga" on kirjeldanud. Mitmed rootsi kriitikud pidasid teda leierkastimeheks ja värss- Ferlini suurus ja originaalsus s% nameistrinä seisneb tema teritatult rahvapärases keelepruugis, kus ta on saavutanud sügavuti sisemise virtuositeedi näilise lihtsuse sildi all, ütleb tema luule eestindaja Arno Vihalemm tõlkevaliniiku „Laule Ja luulet'' saatesõnas. Hingesugulus ongi andnud A. Vihalemmale tõuke valimiku koostamiseks, kuigi ta Mth, et seda ferlinilikku' luulet, õn peagu otse võimatu otseseU tõlkida, eriti eesti keelde, mille psüühika on rootsi omast tublisti erinev. Tänu A. Vihalemma samasugusele keelemeisterlikküsele eesti keeles on tulemused suurepärased. Küll ütleb eestindaja, et tõlked on roh-kem„ ürabefpanemised*^ ja valik on tehtud vastavate ümberütlemiste võimalikkustega arvestades. * : Vihalemm on valiiftid N, Ferlini seitsmest kogust (üks neist postuumne) 60 luuletust, peagu võrdselt igast kogust. Juba esikkoguga v.tihe surmatantsija laulud" (1930) äratas ta tähelepanu; kuid menu saavutasid ka järgnevad kogud, mis oma rahvalikkusega olid kõigi- Kodumaal tähistab oma 80. sün-nipäeva helilooja Johan Tamverk, kes on sündinud 14. juunil 1906 Haapsalus. Muusika vastu huvi sai ta koolipõlves õpetajailt nagu Ri- i ho Päts ja Eduard Visnapuu. Vii^ mane valmistas J . Tamverki ette ka konservatooriumi astuma, mille ta lõpetas muusikapedagoogi Ja helilooja diplomiga, saades viimase Artur Käpi kompositsiooniklassis. Ta oli klaveriõpetajaks ja kooriju° hiks Läänemaa õpetajate Seminaris. Kui see 1932, a. suleti, jätkas ta pedagoogi ja koorijuhi tööd Tar- ' tus, aastast 1937 Tallinnas, vaheajaga 1950-^1956, mil ta tegutses Rakvere pedagoogilise kooli muusikaala juhatajana. Ta on juhatanud Tartu Naislaulu Seltsi ja tallinna Meeslaulu Seltsi koore, asutas Tallinnas Kooperatiivide Klubi ja käi-tisteenistujate koorid. Heliloojana on ta loonud oratooriumi „Taavet ja Koljat" meeskoorile^ solistidele ja sümfooniaorkestrile (1934) jä mitmeid orkestripalasid.' Tema eestiaegne helilooming käsitleb peamiselt vaimulikku muusikat, mille moodustavad mitmesugused vaimuliku sisuga koorilaulud, kantaat „tJkspäinis" (Taaveti laul 62) baritoni soolo Jä orkestriga. Tuntuimaks on ta saanud vaimuliku sisuga soololauludega Otsekui janunev hirv", „ M a igatsen maale", „Talvine õhtu".„Õhtura-hu" Jt. Sõjajärgseil aastaü oli ta aastaid ,.tundmatu". 1960. a. i l -' munud ^Nõukogude Eesti muusikas" tema nime pole veel avaldatud, kuid 1962. a. kirjutas ta avamängu ja järgmisi aastal sümfoonilise poeemi.. Helilooja sünnipäeva puhul toimus 14. juunil Niguliste Muuseu-mis- korttserdisaalis autorikontsert, kus tema loomingust esitati viiuli-duosid. «Meloodia- tshellole, „Mõ-tisklus" metsasarvele, soololaulud ,,Tule; öh kevade'V «Kevadelaulu koorilaulud„Noorus", „Kus mühab meeletu meri" ja ,iMu sünrii- ••maa".-v on Vihalemm ise eestindatud Ferlinile on ilmne juba esimesest luuletusest: «9 er ma olen •—-ei muud ma, ma oleks võind olla Ju papp, ma oleks Võind olla Ju põllumees^ voi Oma luule temaatikalt ta näeb inimese degenereerumist: „Ma olen vaene loom, kes oma saba kaotanud" ja sellise satiirilise varjundiga on ta oma luules lähenenud kõigele inimlikule. Ta näeb Issandat Kuradiga malet mängimas, ballaadlikult veidrat lordi ja mitmeid kus võllahuumor loob situatsioonikoomikat. Vähese rootsi luule tõlkevalimikuna (esimene oli G. Suitsu „Rootr si luulepõimik" 1951) pakub Niis Feriini luulega tutvumine Jõnaosa-yuse ja löögivalmiduse epigrammi-tihedas stiilis reageeringuid, miS on nauditavad. Tä teab ise, et ta „huu-mor oli kuljus, / kõik mure metsa lõi / ta kõlin ja mu uljus / taas Jcükerpalli lõi." Sellise uljusega läbib poeet ka ,,surmataritsija" tsükli, kus valusad toonid bravuursuse tõttu ei pääsegi esile — võllalauju-de kuljus loob kergemini võetava :--'i-..«;ru;!';-5.:;.Jl:w |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-04-07
