1987-10-20-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 8
lEkbaum 75
.3ril 1912 sündis Aidu
[ndimaal taluomaniku ^
le Ekbaum (Neuman).
Viljandi Eesti
i Tütarlaste Gümnaa-irtu
Ülikooli rohutea-
|misjärel töötas aptee-naal
ja pärast põgene-;
lis.Siirdus sealt edasi
kus ta elukohaks on
Intö. Siinne aeg on talle
)minguliselt soodne,
võinud end täielikult
le pühendada,
iudi' kogemusile basee- ;
Isikteos^,,Valge maja" ;
^)dukohaga on seotud ta
'teosed ,Jlmapõllu ini-
|*i948), Lindprii talu"
lel hiljemgi on ta tulnud
bdukoha probleemide
)stes „Süteoja" (1957)
iusenõudja" (1962),
)maanis .,Veimevakk"
lesti, maaelu- käsitlevais
nneb ta sügav tunnetus-iesti
taluga, tundes selle
[ja 1-õõmusid, eriti aga
)ältsioonivõimudeall, kui
kindlaks kujunenud
muutus lindpriiks,
jörvalta leidis ainet pagu-.
[romaanides Külaliseks
r (1952), ^Kärestik"
Kontvõõras" (1966),;
its" (1970), „Arm ja:
(1972), ••,,Vang kes
(1975), „Kohtumine
|mas" (1979) ja Inimene
1985). Ta on katsunud
-.ögiliseit lahata pagulas-
)leeme, mis inimsuhetes
lud mõnikord kärestikuni ^
)nud nad ristitantsu tant-
Mitmes aga vaadelnud^
inimeste kasvutingimusi
.^skkonnas kas igapäevases
)i kunstide kui ka majan-pürgimiste
pinnal.
Ikele probleemidele on eriti
ie„Varjude maja" (1959),
Isanatöoriumis haigevoodilt
lingestatud psühholoogilisi
Mnekuidelüsty avaldab
lid ja .meeleolusid^
tkeskkonhast.;^^ M
lat on ka; oma abikaasale
iatüd teos.;,,Aastad A
Imiga"
Nr. 77 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. oktoobril 1987 - Tuesday, October 20, 1987 Lk. 9
arvukate proosateoste kõr-
• ilmunud viis luule-
|gu, ,,Indiaani suvel';
^^Kivi kiyatas akiiäss^
I),-;,Ajatai^- (1974), „1
upiiniff- :(I979)^ja s,Ohu-all'"
f 1983),:Esikögu liht-traditsioonilises
vormis:
üd loodusvaatlusist 0n
^tid sügavuti ; elütundeid
remv loojäisiksus • yabavär-s
mõtteluulesv;
me; Bkbäum on pröosaš jä
s: andnud silmapaistva bsä
läseesti kirjandusele, riiis^a-
^ kirjeldajana on salvestanud
musi ja vaatlusi vkaduniid
talust ja riäinud kodutute Icu-nisi
ning; eluraskusi uutes
^oridades asukohamaadel. V :
^nnipaevaks ilmub temalt
1 Kiijanite-Kooperatiivi kir^
sel kogumik ,,Jälgkiritörmi-^
", mis sisaldab pikemaid kui
jliemaid töid. nfiiš aja jooksul
'jTJutatud ja kus autor käsitleb
; probleeme: tähelepanekuid
egevusest ja tünnetusist.
riiilniMiiiiiiimiiiniiiiiiMiiiiniMujiiiniiaii^
tel. 488-5895
| n i U i n i ! t M I I 9 ! m i M I I U ! n i l i l l i l l i S I 8 l l 9 l 9 6 l l l i l l ! l l l l
ARMAST ABIKAASAT, ISA JA VANAISA
sündinud 20. septembril 1910 Loodis
surnud 26. septembril 1987 Sherbfookis
Puhka rahus!
sügavas
abikaasa KARIN .
. tütar ANNE-REET perekonna USA-s..
91
Mälestame kurbMses armast smgiilasit- ,
BENITA RASS
ROBERT RASS
,ga
• v 29. augustil Jahto
sisStokhoImi lähistel 85 a.vän^^
1
hinnatud pedagoog jä haridustegelane,
:mäg.:|)hiL Herman
sept; toimus lahkor
kaaslasteJ^^sõprad^ osavõtul.:; ^Herfnän
Mag.^^^^
maga vaba maailma veestiaskön
gitamine
ringis:
anriaa energi
eesti koolid ja i\ende õpetajaskond millega liitusid teiste maade
on kaotanud ühe aktiivsema ja sil-mapäistvan^
a j pedagoogi, kelle
eesmärgiks oii' meie rahva liikme-;
te ja noorte laitmatu eesti keeleoskus
'nii rkõnes kui kirjas. Selle
õpetamisega ta alustas kohe peale
Ü l i koo li l opetam i st 1927.a.'
sel alal on olnud väga viljarikas ja
temast kujunes aastate kestel üks
meie tunnustatumaid haridustege-äsi.
kes ehitas ka hõi mus ilda eesti
Õpetajate Koondised. Samast
aastast peale võeti Keskühing vastu
õpetajate rahvusvahelisesse
keskorganisatsiooni ja 1952.a..
ülemaailmsesse keskorganisatsiooni,
millega Keskühingul loodi
kõik sidemed rahvusvahelisel
foorumil. Ta pani ka aluse
Keskühingu pedagoogilisele ajakirjale
, ,Bülletään". See kord
aastas ilmuv väljaanne on olnud
üle vaba maailmaleesti täien-ja
soome haridustegelaste ja duskoölide õpetajate ühendajak
<oolide vahel. Nii on Herman
j amaaoma maad ja rahvast tulemusrikkalt
teeninud 60 a., sellest
paguluses 43 a-, kus tema tööpõld
OÜ eriti laiahaardeline eestluse viljelemise
alal. Nii võttis ta kohe
Rootsi jõudmisel oma ülesandeks
eesti täienduskoolide rajamise,
mille laiendas : 1952-ndate
aastate algul üle vaba; hiaailma
eesti aste-keskustes koos õpetajate
koondamisega ja nende etteval-;
ristamisega jkooHtööks. Eriti
tuleb Herman Rajamaadesilet^
ta ühe meie produktiivsema
keeleõpikute ja lugemike autorina
iesti täienduskoolidele. Ilnfia
nendeta oleksinie praegu
metpodiliseks nõuan
mise alal ja informatsiooni
kandjaks. Selle vä;ljaande toimeta-rnist
lahkunu juhtis a^^^
35 a. Käesoleva aasta kevadel,
nagiiäiiTiates ette - oma vähe^
elupäevi, leidis ta sobiva[ aja jätta
jumalaga ,,Bülletääni": toimetam
i s e g a . ' / , ' - ; v ^ ; / ; : ^ ;
Herman Rajamaa elukäiku ja
tegevust eesti llariduspõllul kokku
võttes tuleb; m et oma
püsiva ja väärtusliku tööga pika
eluaja jooksul ön ta ehitanud
dale monumendi ja kuulub sellega
meie rahvuslike süurnieeste fidä-desse,
Tenia lahkumisega oleme
kaotanud ühe meie suurima
eestluse viljeleja, kellele
asendajat; See rahvuslik leek, mis
temas põles, ei ole aga kustunud.
See kantakse edasi tema kolleegi-
Peale õpikute leidis ta ka aega
hea sulemehena ajalehetedele ja
ajakirjadele kirjutamiseks kasvatusteaduslike
ja õpetuslike de ja paljude tema õpilaste
küsimuste üle, m i s i l i d sisukad j a ' s ü
rakendatavad meie oludele, : ' sõber! GASTON 0.
tagasilöök
Lissabonis
Portugalis .toimunud möödunud
valimiste tulemusena moodustas
esimese Portugali enamusvalitsuse
diktaatorliku korra
kukutamisest saadik, mis
toimus 1974. aastal, sotsial^de-mokraatlik
partei oma juhi ja
endise vähemusvalitsuse peaministri
Cavaeo ^ilva juhtimisel.
Diktaatorliku valitsuse likvideerimisest
saadik on Portugalis
olnud 16 valitsuse-vahetust. 48
aastane Gavaco Silva kuulub
sotsiaaldemokraatide ridadesse
1974 aastast ;alates ja ta sai
•. parteijuhi ülesannetesse 1985
aastal toimunud partei kojarevolutsiooni
tulemusena. Kuus
kuud hiljem moodustas Silva
koostöö-valitsuse kommunistliku
parteiga, uue valitsuse peaministrina,
millisel kohal olles
ta on suutnud parandada Portugali
majanduslikku olukorda,
viies inflatsiooni endiselt 30%
alla 10% peale. Samuti on tõusnud
Portugali tööstuslik toodang
viimase kahe aasta kestel
4% võrra, mis on kõrgem teistest
Lääne-Eurpopa riikidest,
^^õidukäs Silva, kelle parteil on
uues 250-liikmeliseš parlamendis
146 kohta, kavatseb põhiseaduse
muutmist, mis siiünab oma
praeguses sõnastuses
sotsialismile. Samuti tahab sot-siaal-
demokraat Silva kärpida
lommuriistide mõju tqölisühin-gutes.
Kommunistid tõotavad
Võidelda kõigi nende muudatuste
vastu. Kahtlemata on ka
USA'le ebameeldivaks üllatu^
seks uue peaministri nõudmine
kõrgema rendi saamiseks Portugal'iie
kuuluval Äzõori saarestikus
asuva Lajes'i
•kasutamise, eest.- 1983
sõlmitud lepingu alusel oli üüritasuks
ettenähtud $200 miljonit
aastas, edaspidiste revideerimis-tega
vastavalt inflatsioonile,
mida %a senini tehtud ei ole
USA Kongressi vastuseisul kulude
kokkühöidlmiseks.ömava-
Ihniskampaania
: miseks, ;P^
:;majanduse .moderniseerimisel
Vajab Silva: kindlasti :Suuremat
sissetulekut USAle rendi lepingu
alusel kasutamiseks antud
Atlandi okeaiiis asuvast saarestikust
ja ta kavatse
lähemal ajal vastava
misega USA Kongressile esine-
;i«B»o«a»o<oai><i<En><i«iD!U«SEMi<a»<)<&»<>«z9
„yABA EESTLANE
on vabade eestlaste häälekandja.
Hiljuti viibis Torontos Iisraelis kohtu all oleva Johm
(Ivan) Demjanjuki väimees Ed Nishnie, et oma äiapapa
kaitsefondile raha koguda. Foi|di[ on seni 100.000 dollarit
võlgu ja see koormus kasvab. Nishnie ütles, et kui Eiehmanni
kohtukäigu ajal kaitseadvokaadid olid makstud Iisraeli riigi
poolt, siis Demjanjuki puhul ei ole see nii— kulud tuleb
maksta tal endal või ta perekonnaio
Nishnie mainis; et kohtuprotsessi
järgmine istung on 26.
oktoobrini edasi lükatud, kuna
uks Iisraeli kohtunikest sai 7.
septembril südamerabanduse.
Teatavasti on 67-aastase Demjanjuki
protsess kestnud kuid ning
kaitsekulud on tõusnud üle poole
miljoni dollari. Kes on huvitatud
ta fondile abi saatmisest, palutakse
see läkitada aadressil; The
Canadian Charitable Committee
to support the Demjanjuk family,
2H8-A Bloor St. W. Toronto,
M6S 1M8,
Demjanjuk on 11 aastat eitanud
oma süüd, öeldes et tema ei ole
tagaotsitav ,,Ivan Hirmus'V (Ivan
the Terrible), kes oii Treblinka
surmalaagris valvuriks ja timukaks
1942—43 aastal. ,
Kuigi mitmed tunnistajad väitsid,
et nad teda kohtus ära tiind-sid,
on peamine süütõend tema
vastu N. Liidust sõbraliku
kapitalistliku ärimehe Armand
Hammeri poolt kohale toodud ID
kaart. ,,See kaart on võltsitud",
väidab Nishnie, ,,ja kaitseadvokaatide!
on õnnestunud seda
kindlaks teha. Kaardil oleva foto
juures on leitud titahiüni-diokšüüdi
jälgi— seda kemikaali
ei kasutatud fotode juures kuni
1970. aastate alguseni."
Köhtukäiku Iisraelis on arvustatud
ka Ukraina-Ameerika
Advokaatide Seltsi (Ukrainian
American BarAssociation) ja
Ükraina-Kanada Advokaatide
Seltsi poolt. Advokaat Walter
Anastas süüdistab I israeli
kohtunikke objektiivsuse puudu-
>air>U4ZtM)<X^Min>IKBIM><BDI>^II>(>CB>(><IE>Ü<S]^^ .
ses. Ta väidab, et kogu kohtukäik
on tehtud tsirkuseks, kuhu
tuuakse riigi poolt pealtvaatajaid,
e r i t i koolilapsi, et neile
„Holocausti" meenutada. Samuti
on see järjest telesaateis.
Kohtunikud on seganud prokuröri
süüdistustele vahele omapoolsete
süüdistuskõnedega, hoolimata
peakohtunik Dov Levini hoiatusest,
et ,,õiglus peab võitma
avalikult''(justice must also be
seen to be done) — see tähendab,
et ükski pealtvaataja ei tohiks
kohtukäigu õigluses kahelda.
Seda, väidab advokaat Anastas, ei
saa Iisraeli kohtukäigu kohta küll
öelda —see meenutab talle kunagi
Moskvas korraldatud ,,kohtuprot-sess-
näidendeid."
Aidake kaasa
EESTLASI nn
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
Nobeli
auhinnad
Stockholmis
^ STOCKHOLM (UPI) - Kaks
ameeriklast ja üks prantslane
jagasid omavahel 1987. a.
keeniia-auhinda — Donald
Cram Kalifornia ülikoolist,
Charles PedersenSalernist New
Jersey osariigis, ja professor
Jean-Marie Lehn Strasbourgist,
Füüsik^äuhinna võitsid IBM
Shveitsl laboratooriumi teadlased
Johannes Qeorg Bednorz
Lääne-Säksamaalt ja Karl Alex-ander
Müller Shveitsist. Nende
auhinnad anti leiutiste eest
,^keraiamiliste materjalide
käsutamise alal elektri juhtimisel^
* (superconductivity of cerä-mic
mäterials). Juba varem
teatati, et Costa Rica president
Arias võitis Nobeli rahuauhinna
oma rahuplaani eest Kesk-Ämeerikas.
ROYAL LERAGEI
REAL ESTATE SERVICES LTD. REALTOR
msoofrsGDiB
•indajaks on
176 Yonge Street, Toronto
Tel. Jcontoris 961-4444
kodus 921-3245
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 20, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871020 |
Description
| Title | 1987-10-20-09 |
| OCR text |
Lk. 8
lEkbaum 75
.3ril 1912 sündis Aidu
[ndimaal taluomaniku ^
le Ekbaum (Neuman).
Viljandi Eesti
i Tütarlaste Gümnaa-irtu
Ülikooli rohutea-
|misjärel töötas aptee-naal
ja pärast põgene-;
lis.Siirdus sealt edasi
kus ta elukohaks on
Intö. Siinne aeg on talle
)minguliselt soodne,
võinud end täielikult
le pühendada,
iudi' kogemusile basee- ;
Isikteos^,,Valge maja" ;
^)dukohaga on seotud ta
'teosed ,Jlmapõllu ini-
|*i948), Lindprii talu"
lel hiljemgi on ta tulnud
bdukoha probleemide
)stes „Süteoja" (1957)
iusenõudja" (1962),
)maanis .,Veimevakk"
lesti, maaelu- käsitlevais
nneb ta sügav tunnetus-iesti
taluga, tundes selle
[ja 1-õõmusid, eriti aga
)ältsioonivõimudeall, kui
kindlaks kujunenud
muutus lindpriiks,
jörvalta leidis ainet pagu-.
[romaanides Külaliseks
r (1952), ^Kärestik"
Kontvõõras" (1966),;
its" (1970), „Arm ja:
(1972), ••,,Vang kes
(1975), „Kohtumine
|mas" (1979) ja Inimene
1985). Ta on katsunud
-.ögiliseit lahata pagulas-
)leeme, mis inimsuhetes
lud mõnikord kärestikuni ^
)nud nad ristitantsu tant-
Mitmes aga vaadelnud^
inimeste kasvutingimusi
.^skkonnas kas igapäevases
)i kunstide kui ka majan-pürgimiste
pinnal.
Ikele probleemidele on eriti
ie„Varjude maja" (1959),
Isanatöoriumis haigevoodilt
lingestatud psühholoogilisi
Mnekuidelüsty avaldab
lid ja .meeleolusid^
tkeskkonhast.;^^ M
lat on ka; oma abikaasale
iatüd teos.;,,Aastad A
Imiga"
Nr. 77 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. oktoobril 1987 - Tuesday, October 20, 1987 Lk. 9
arvukate proosateoste kõr-
• ilmunud viis luule-
|gu, ,,Indiaani suvel';
^^Kivi kiyatas akiiäss^
I),-;,Ajatai^- (1974), „1
upiiniff- :(I979)^ja s,Ohu-all'"
f 1983),:Esikögu liht-traditsioonilises
vormis:
üd loodusvaatlusist 0n
^tid sügavuti ; elütundeid
remv loojäisiksus • yabavär-s
mõtteluulesv;
me; Bkbäum on pröosaš jä
s: andnud silmapaistva bsä
läseesti kirjandusele, riiis^a-
^ kirjeldajana on salvestanud
musi ja vaatlusi vkaduniid
talust ja riäinud kodutute Icu-nisi
ning; eluraskusi uutes
^oridades asukohamaadel. V :
^nnipaevaks ilmub temalt
1 Kiijanite-Kooperatiivi kir^
sel kogumik ,,Jälgkiritörmi-^
", mis sisaldab pikemaid kui
jliemaid töid. nfiiš aja jooksul
'jTJutatud ja kus autor käsitleb
; probleeme: tähelepanekuid
egevusest ja tünnetusist.
riiilniMiiiiiiimiiiniiiiiiMiiiiniMujiiiniiaii^
tel. 488-5895
| n i U i n i ! t M I I 9 ! m i M I I U ! n i l i l l i l l i S I 8 l l 9 l 9 6 l l l i l l ! l l l l
ARMAST ABIKAASAT, ISA JA VANAISA
sündinud 20. septembril 1910 Loodis
surnud 26. septembril 1987 Sherbfookis
Puhka rahus!
sügavas
abikaasa KARIN .
. tütar ANNE-REET perekonna USA-s..
91
Mälestame kurbMses armast smgiilasit- ,
BENITA RASS
ROBERT RASS
,ga
• v 29. augustil Jahto
sisStokhoImi lähistel 85 a.vän^^
1
hinnatud pedagoog jä haridustegelane,
:mäg.:|)hiL Herman
sept; toimus lahkor
kaaslasteJ^^sõprad^ osavõtul.:; ^Herfnän
Mag.^^^^
maga vaba maailma veestiaskön
gitamine
ringis:
anriaa energi
eesti koolid ja i\ende õpetajaskond millega liitusid teiste maade
on kaotanud ühe aktiivsema ja sil-mapäistvan^
a j pedagoogi, kelle
eesmärgiks oii' meie rahva liikme-;
te ja noorte laitmatu eesti keeleoskus
'nii rkõnes kui kirjas. Selle
õpetamisega ta alustas kohe peale
Ü l i koo li l opetam i st 1927.a.'
sel alal on olnud väga viljarikas ja
temast kujunes aastate kestel üks
meie tunnustatumaid haridustege-äsi.
kes ehitas ka hõi mus ilda eesti
Õpetajate Koondised. Samast
aastast peale võeti Keskühing vastu
õpetajate rahvusvahelisesse
keskorganisatsiooni ja 1952.a..
ülemaailmsesse keskorganisatsiooni,
millega Keskühingul loodi
kõik sidemed rahvusvahelisel
foorumil. Ta pani ka aluse
Keskühingu pedagoogilisele ajakirjale
, ,Bülletään". See kord
aastas ilmuv väljaanne on olnud
üle vaba maailmaleesti täien-ja
soome haridustegelaste ja duskoölide õpetajate ühendajak
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-20-09
