Vaba Eestlane, March 09, 1968

              "f S H Nr 9
iHPiV ' i --'kt''"
--- — VflffBm -- BB' BBbI' BRl ""äHjif-- v
-
jül i4bBbbhVbbVbVbbW bbbMJäbfbt:l '"bVbVK ftaBetflgHPnJP f
I
t ~ää js s-_P"-
fc -j- —fc- aT jv_j5i% i=_ "BBBBBBBBBbBBBBBBBBB "BABBBBBBBkiL-u- : 5 BBBBBBBBBBBBBBBi Tf-tT-- " 'SBBBBBBBBBc
_
£_i - --ar" --pr? -- BW - jt-- - - yjE"?-?-- - --J™ mmB t SBHBBBBBBtr~ s===i i~~-BBBBBBBBBBBBB-BBl
K -- = "BBBBBBBBk
V BHBffflBBl TBBWiBBBBWV BBBbV W "J v- - V V
- k V : WIPBP BBBBl J BflBIrBBflflflK ii " 'iHHHIIIIIB K JT
BBBBBB 0'ii š edBBBBD-BBBBBBBRNr- f- "]sdiflBBBBBBBBiiaBB% jg % ? tr BVBVBm jloV£i'BBABABš "JBBBAbAbAbAbIX-- 1 'JkS
BBBBBfe BBBBBBBBb BBF -- VBBKf_£flBBBBBBBBBBBlBHBi WwpTä
Pj flHHHHBk VBBBBBBBB tBBp - dc—t "3 BBBIüMKBBBrBBBBBBBBBBBBL vA
' flBBBHBBBBBBBB¥BBBBBBBBBBHBlBfflvEl ' riBffflBflBflBflBflBflM-
- BBflBflVBBBflBflBflBflBflBflBflm
"v -- BT v w' Mfl %IBF BM BM-i- ! IBBBBr v 'BBBBW m lF &' "r-- i5i"m'
KESKAJA ABIELUKOLMNURK
ja selle kõrvaltegelased Aino Kai--
bw Jleiffi õpetajas" millega
Eduard Taimre
1 60-aasia- ne t
Toronto eestlaste hulgas seltsk-onna
tegelasena hästi tuntud
Eduard Taimre kes sündis talul-apsena
Räpinas ja töötas hiljem
Kohtla-Järve- l sai 7 märtsil 60
aastat vanaks
See on ka kõik peale E Taimre
laialdaste kultuuriliste harrastus-te
mida tema elust Eestis tean
Tõenäoliselt oli ta seal nagu pa-euluses- ki:
ikka midagi lõkkele
puhuvamas leeki õhutamas niisa-muti
midagi tasakaalustamas
mitmesugustes ringides ühiskondl-ikule
koormusele on ta pidevalt
oiga alla seadnud
Tutvus Taimrega algas mul
Baieris sõjaaekses Doonau äärse
Neuburgi laagris Olime sinna eri-tei- d
mõõda põgenenud Austriast
Neuburgi laagri ühistoast eralda-sin
E Taimre elanikkonna üldmas-sist
silmapilkselt Olime vaevalt
viis minutit tuttavad kui juba se-letasime
laulukooridest ja pillipu-hamiste- st
sellest hoolimata et
mina kunagi ei ole viimasel alal
katsetanud See narrilt armetutes
oludes aset leidnud vestlus kinni-tas
usku et kõige elu traagikooml-k- a
peale vaatamata kuulume min-tfss- e
kultuurinimeste sfääri
Mõõdus päevi ja pärast kapitul-atsiooni
elasime juba suhteliselt
korralikus 150 pealises Neuburgi
laagris oma rebivate koduigatsus-- t
keskel Otsustasime siis selles
viletsas vaimulageduses hakata
cUdendeid mängima ja moodusta-ia- e
trupi Mina küll lavale ei as-tunud
aga pideva korraldajana
olin kambas Meie tekstiline ma-terjal
koosnes mälu järgi kirjapand- ud reprodutseeringutest vajalike
üaberkohandustega Teisest laag-rist
saatis Uks Suure-Jaan-i mees
veel enda taastatud Pisuhänna"
üsaks
Nägime siis Eduard Taimret Tõ-af-c
Sagi Xibahundi" vana sulase
vedelvorsti ia Tiit PHhlVp nac
Ega meist keegi oma tööd suu-tev
YmIL„ -- IJ J ia-- 1 I
-- — iuuM piuanua meisini
=eie hulgas ei olnud ühtegi Aga
Proovide ajal meie igatsev vaim
°ä Eestile ligemal ja armastust
x2u vastu aitasime säilitada teis--' w0 Hiljem kui elasime Memmin-Js- j
laagris töötas Taimre juba
Eade) Kuikl teaatri avaramates
Taimrele see kõik on minevik
tema päris kihk on teda tõmma-o- "
alati pasunate poolele Xii oli
sus Toronto pillipuhujate kesk- - — Koondajaid 1956 aastal
™gu on üks kohaliku eestlaste
aapaistvamaid saavutusi Uno
i taktikepi all töötav „Esto- - orkter millele Ed Taimre
' OoL-aJud- seaelstaleohoetkussekaolhgausseelstt pveeaelel
5? aIe $clle on ul ae8a lelva
T„ Wnal Jätkunud laulda kaasa
oato Eesü Meeskooris ja Vana
A--
ese kiriku Meeskooris
WBB™
I Eesti Rahustrater Kanadas tl-
histab laupäeval 16 märtsil Ea- - 'toni auditooriumis Lydia Vohu
Saturday 9 L'ic7
:BBr
1
rrLdäne naised ohtlikud"
(EPL) — Nõukogude teadlasi hoiatatakse suurima
suhtuma nende kolleegide
ilismcnl puhul kirjutab inglise ajaleht J5un"
tsiteeritakse kokkuvõtet artiklist mis ilmus
neil Isvestijas" ja kus niitena tuuakse ühe vene füüsiku
armulugu kes armus oma ameerika naisesse
on Pjotr Sarasov kohtas ameeriklase ühe!
konverentsil Viinis Kui sai korralduse koju tagasipöör-dumiseks
ja teatas sellest ameeriklannale tegi see ettepaneku en-ne
teele asumist läbi tulla USA saatkonnast
Seal keegi saatkonna
tegelikult aga CIA agent rõhutab
Jsvestija" võttis passi ära
ja asus samas täitma sooviaval-dust
asüüli taotlemiseks Ameeri-kss- e
Samal ajal too naine kadus
oma teed ja vene suuna-ti
Lääne-Saksamaal- e kus teda
usutleti põhjalikult ameerika
spioonide" poolt Kui ta lõpuks
mida need tahtsid põge
Vabariigi aastapäev
Detroidis
DETROIT (VE) —
eestlaskond tähistas Eesti Vabarii-gi
50 aastapäeva kolme
organisatsiooni ühisel korraldusel
(Detroidi Eesti Ev Luteriusu Ko-gudus
Detroidi Eesti Vabadus-võitlejate
Ühing ja Eesti Haridus-selts
„Kodu")
Aktus ja sellele järgnenud koos-viibimine
peeti 24 veebruaril Rah-vusvahelise
Instituudi suures saa-lis
mis oli päevakohaselt dekoree-ritud
lillede ja riigivanem Pätsi
ning kindral Laidoner'1 fotodega
Pärast lippude ja USA
hümni (laulduna Viima Niine-mann- 'i
poolt) pidas palvuse pas-tor
Mihkel Soovik Avasõna koos-tatud
Ed Eerme poolt kandis et-te
Ilmar Järgnesid tervi-tused
ja proklamatsioonide ettelu-gemine
linnapea ja ku
berner esindajate poolt
Soololaulude näol tõi külakosti
sopran Erika Veskimets Toron
tost kes esines viie lauluga Teda
saatis Kuusk Kahe dekla-matsiooniga
esinesid kohalikud
noored Kaia Einpaul ja Kristjan
Suurna
Aktusekõnelejaks oli Leonard
Kelt üheks momen
diks tema kõnes kujunes Eesti
eest langenute mälestami- -
Ja meelekindel ka elu
valusamate löökide all jääb ta
meie sumade ette tugeva mehena
ütlen vabana igast pidupaatosest
et kuni leidub tema meelsusega
rahvuskaaslasi siis ei murdu
kunagi Küpsele mehele soovi-me
aga sedasama mille-ga
ta korra Räpina kiriku altari
eest saadeti eluteele leerilaste ri-dadest
Otmar Pello
VABA EESTLANE liupicrftl märtsil 1968 - March 1968
30-aasta- se lavategevuse juubelit
Ülemises reas vasakult: Eerik
Kastein Paul Kristal Siegfried
LONDON'
ettevaatusega ameerika võluvatesse nais-tesse
reisimise
Seejuures pikemast
päevil
kolleegi Teadlase
nimeks kes naisega
venelane
ametnik
temalt
teadlane
avastas
Detroidi
kohaliku
tervitust
Heinaru
Detroidi
Romney
Emllie
kaunimaks
va-baduse
Stabiilne
eest-lus
õnnistust
nes kohe N Liidu saatkonda ja
palus end viivitamatult saata ta-gasi
Venemaale
t Sellele lisab vene leht juurde
et tema suhtes toimub praegu uuri-mine
kuna võib olla ka tõenäoli-ne
et vene teadlasel lasti mingil
erilisel põhjusel siirduda tagasi
kodumaale Selle kohta peab „aeg
andma selguse"
ne mille jooksul publiku hulgast
tõusis Vabadussõja veteraan heli-looja
Anton Kasemets astus kla-veri
juurde laval ja mängis „Puha-k- e
paremad pojad " Lõppsõ-na
ütles Mall Kionka Aktus lõp-pes
Eesti hümniga Vahetult järg-nes
soe õhtusöök ja peale selle
tants
On huvitav märkida et osavõtt
aktusest ja peost oli väga elav ko-hal
viibis 140 inimest mis on
Michigani väikese rahvusgrupi juu-res
üllatavalt suur arv Vabadus-sõja
veteraane oli külaliste hulgas
üheksa
Ka sel aastal nagu see on olnud
varemini lehvis sinl-must-val- ge 24
veebruaril Detroidi raekoja lipu-vardas
Eesti raadiosaade
Chicagos
CHICAGO — Neljapäeval 22
veeb korraldati Chicagos kohaliku
läti rahvusgrupi raadiosaates poo-letunnlli- ne
eriprogramm Eesti Va-bariigi
50 aastapäeva tähistami-seks
mis anti edasi WOPA raadio-jaama
kaudu Muusikalises osas
esitati järgmised koorilaulud —
„Ma kõndisin vainul" M Härma
— „Veel kaltse kange Kalev" G
Emesaks — Jlakkame mehed mi-nema"
Enn Võrk — Meeste laul"
ja Beethoveni „Ave Verum" Koo-rilauludele
järgnes ühe luuletuse
lätikeelne deklamatsioon
Illinoisi Eesti Org Esinduskogu
nimel esines ingliskeelse kõnega
Aleksander Kõpp kes tänas saate
korraldajaid Oma kõnes rõhutas
A Kõpp et kuigi läti ja eesti kee-led
on erinevad on neil kahel naa-berrahvus- el
samad traditsioonid
ühine minevik ja ühine põhiise-loom
kõrgemate inimväärtuste
taotlemiseks Kõnele järgnesid
eesti ja läti rahvushümnid
iPreem Lydia Vohu Esko Luk-- I Endel Loo Oss Itiisma Urmas
sepp Eda Matsina ja Erika VevlTominB Edfar Kink Jaan Lents
jkimets Alumises reas vasakult: ja Heino Mailing
Eesti poisi lava-karjä- är
Rootsis
STOKHOLM (EPL) - Rootsi
koolide talvespordi-vaheajak- s la
vastas Stokholml Apollonia teater j
Nybrogatanil noortetüki Radco-- '
bragden" Tükis on 12-aastan-e!
kooliõpilane Stefan Feierbach
eesti tööstusettevõtja ins Karl
Feierbachi poeg üheks peaosali-seks
Stefan Feierbach on rootsi la-vadel
Juba „vana" lastcosadc
mängija — oma esimesed osad
mängis ta Stokholmi linnateatris
vaevalt 7-aastas-ena
sattudes sin
na väljavalitud andekaima õpila
sena ühest laste teatrimängu-gru- - irM „„'" iuuiiic luicti&u- -
esitas Seersant Musgrave tant
sib" Järgmisel aastal mängis ta
j Sõjakõrbes"
i Pärast seda on Stefan Feier- - ibachl kasutatud mitmetes lavas- -
tustes Ja möödunud suvel sai te--
j mast isegi filmitäht" kuna ta
mängis katusepaneja poega Ake
Falkl lähema lajal linale tulevas
filmis Windingevalsen" A Lund- - kvisti romaani Järele
„Tüdruk Pärnust
Asja ilmus Londonis (kirjastus
Universlty of London Press")
raamat nimega: „Glrl from Per--
nau" (Tüdruk Pärnust) See on
Malcklubl
maleklubis
tõlge (tõlkija: Marianne Turner) Iiotvinnlk Smõsslov
mille
autor Hesslander Hollandis korralda- -
esimese noorteraa-- ' suurturniiri osavõtjat)
võistlusel võitis teine
käsitleb aastal dent Kortshnoi edestades eks-muvai- d
sündmusi Rootsi-Ven- e maailmameister Tal'i ning
utt mis iaasias on lõppe- - eimrmoictrirl
Rootsi kaotusega mille tu- -
lemusena Eesti Venemaa
dusse Raamatu on
tüdruk Anna Elisabeth
le rootslane
aadliperekonnast
Raamat kirjeldab sõjaga kaas- -
nevald sündmusi Eestis Anna
Elisabethi siirdumist Rootsimaale
ja tema kohanemisraskusi
ühiskonnas Eestit eestlasi
jeldatakse raamatus
kuigi teatava hõljuva" stiiliga
Eesti kohanimed on saksapärased
nagu Dorpat
Turku Bakery
K Tallas ja E Kai-m- ar
TORONTOST
Toronto linna meeskondade esi-võistlustel
pidi T E
nn ekspertide klassis seekord
3 kohaga Toronto ülikooli ja
Toronto C C järele
E V juubeliaastapäeva eelõh-tul
algas tegevust noor- -
)♦ c ii 11 ii aiiiuuwiM incc
rid M ja V j rootsikeelsest väljaandest j
Ingrid sai selle Bcjcrvijkis
eest auhinna tud (IC
matute kuulus troonipreten-- 1
Raamat 1720 toi- - v- -
sõ- - M
j- - —i- - t -- _ __ ii - I ! PnrtltrVil n V '
Cesiu
mas
jäi vai- -
peategelane
noor kel- -
isa oli Ja ema oli Bai-ti
uues
ja klr
kaastundega
Weisssensteln
281 Ave
Toimetajad:
tesektsioon millega ühinesid esi-algselt
seitse innukat malehuvi- -
K"r" Ir"nll"o InnTTtf J1'7 1 n
lootuste nimed loosljärjestuscs
alanud turniiril: Tiit Romet (16
a) Olev Jaaguste (16 a) Toomas
Treumuth (15 a) Alar Kodanik-por- k
(12 a) Peeter Müürsepp
(14 a) Rein Saar (17 a) ja Hillar
Pintson (10 a) Noorte järgmine
mänguõhtu toimub Eesti Majas
reedel 8 märtsil kell 8 õhtul mil
võetakse vastu ka uusi malehuvili- -
j sl
RAHVUSVAHELISED
1 MALESONDMUSED
Malemasin Rent Larsenile algas
uus aasta võidukalt Ta võitis suu-- j
re rahvusvahelise turniiri (18 osa--
võtjat) Majorcas Hispaanias 2—3 i
kohta jagasid eks-maailmamcis- t-
--"—- -— — — -- — t- -
oru icrvcu noimc punKunse
edumaaga
I
N'-
- Llidu esivõistlused naistele '
' võitis seekord noor talendikas
eestlanna Maaja Ranniku
USA Malefõderatsloon avaldas]
protesti suurmeister Robert Fi- - j
heri illegaalsele kõrvaldamisele
Ahhiiris toimunud kandidaatide
turniiril
Raamatut lugedes jääb mulje
nagu pooldaks autor alistumist
tugevamale rahu huvides Kuid
& Delicafessen
TeL 4G3-333- 1
On toodud esile seisuvahe tera- - võibolla on meelega püütud jät-vu- si
Eesti maarahva Ja Balti aadli J ta selline mulje et juttu meeldi-vahe- l
Mainitakse isegi Kalevi- - vaks teha noortele tüdrukutele
poega i M M
Danforth
lep-pima
OmakUpsetatud soome rukkileib Ja sepik Vilnisalad karde-moni
Jt kohvisalad KUpsised Ploomi Jõulukoogid Kompve-kid
marmelaadid shokolaadid SOOME TORDID
Euroopa vorstid heeringad ja konservid juustud Külm laud
Ake Saarinen
Vabariigi juubtliaktus
Kitchener-Waterloo- s
toimus Kitchcneri Eesti Seltsi
korraldusel laupäeval 24 veebru-aril
Waterloo Luteri Ülikooli ruu-mes
Rahvusvärvidega Ja Juubeli-märgig- a
kaunistatud 100 Lstme-kohag- a
muusika saal oli osavõt-jatega
täidetud
Eesti ja Kanada lipud kanti sis-se
skautlike noorte poolt kes sei-sid
kn lipuvalves Aktuse nvas Wa-terloo
Eesti üliõpilaskonna esi-mees
Priidu Juurand mille Järgi
hellakesed Leena Kalm Mari
Kalm Ruth Kimsto Krista Kims-t- o
Ja TiaMall Kuutopõld dekla- -
meerisid „Ma lillesideme võtaks"
Muusikalises osas Helivelled"
Torontost esitasid Priit Ardna
Varsakabi" Ja Jüri Mandre Ko-dunõm- m" klaveril saatis prl An-ne
Lauba
Kodumaa eest langenuid mäles-tas
Udo Pftersoo mille 1SnnI toi
Jnaseisaku ajal Helivelled" laul
sid Tuhanded Jäljetud hauad"
Langenute mälestamisele Järgnes
väga sisukas Ja köitev aktusekõ-ne
noorema põlve esindajalt Udo
Petersoolt Vliullsoolodecn kau- - nlstas aktust läti viiulikunstnik
V Lasmanis Kitchenrrist Hun- - dud Peeter Acur Robert Kimsto
Ja Alar Ruutopõld deklameerisid
E Elni Me tuleme"
Aktusel viibis Ja tõi isiklikult
tervitusi Wnterloo linnapon Don
Meston Kirjalikud tervitused
olid saabunud ja loeti ette HVN-l- t Eesti Liidult Knnadas ja Londoni
ning Montreali Eesti Seltsilt
Lõppsõna Ütles Kiteheneri K
Seltsi abiesimees Karl Aun Ak
tus lõppes ühise hümniga
Samal õhtul algusega k fUO
toimus Kiteheneri Eesti Seltsi
korraldusel kohalikus raadios
(CHYMFM lainepikkus 957)
pool tundi kestnud Eesti saade
mis koosnes eesti muusikavali-kust
Ja prof K Auna poolt an-tud
kokkuvõtlikus ingliskeelses
ülevaates Eesti ajaloost kultuu
rist iseseisvusest ja vene okupat-sioonist
Teise maailmasõja Järgi
j Saade oli nii sõnaliselt kui muu-sikaliselt
väga hästi õnnestunud
ija hea kuuldavusega Muusika- - saade sisaldas heliUlesvõtteld vii- -
[maselt laulupäcvalt Seedriorul 2
Juulil 1966 a esimese koorilaulu
na Enn Võrgu „Eesti lipp" soolo-laule
Ive Patrasonilt Ja Naan Põl-lult
Kommentaaride lõpus leidis
erilist rõhutamist asjaolu et ajal
millal kümned uued Ja poliitiliste
kogemusteta rahvad on saanud
iseseisvuse Aasias-Aafrika- s Eesti
koos Läti Ja Leeduga „on aga Jäe-tud
rändama oma Kolgata teed
kuna läänemaailm nagu Pontlus
Pilatus on oma käed puhtaks pes-nud"
Saade lõppes Eesti hümni-ga
Teadaanne
Tallinna Tütarlaste I (III)
Gümnaasiumi endiste õpetajate
Ja õpilaste koosviibimine peetak-se
Toronto Peetri kiriku selts-kondlikus
ruumes 30 märtsil k
1900 Osavõtjaid palutakse helis-tada
Marta Dennisele tel 223 2170
või Lydia Poolmale tel 487-005- 2 (õhtul)
I iv vairmmm i i
KOUCK HETHERINTTON
PALLIS TRIVKTT A PARK
Advokaadid notarid
ADO PARK LLB
EESTI ADVOKMT
ir5 May St Sulte 401 EM ril'1
Õhtuti III 7-20-
17 või 929-3- 1
1 "™ —
nn i L
Soome Juriidiline Itiirou
PETER A VESA
ILA LLH
ADVOKAAT NOrut
102 Danforth Ave
Toronto Kanada
Telefon IIO 3-3- W
FRANK VASS BA
ADVOKAAT NOmt
263 College St
(Spadlna Juures i
Tel VA 2-61-
11 WA 2-61- 12
kodus? CL 1-06- 51
4i Xl
'
t'- -
1 5--- I
i"t :
i
IAf