1979-09-06-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 66
Rahvaste Organisa^-
fiiretäri elu pole kunagi
Seda on oma nahal
jd kõik eelmised pea-loiralane
Trygve Lie,
)a,g Hammarskiöld ja
[J Thant, kes on pida-kombineerima
ja vin-ja
lääne vahel, et tee-
)mä peremeeste rahul-
[peasekretäride hulgas
lomaette peatüki prae-fkretär
austerlane dr.
nm, kes ori oma rasket
imd juba 1972. aastast
IValdheimi edu saladus,
võimaldanud nii kaua
laailmaorganisatsiooni
ole eriti keeiiikas Ja
fe on saanud'selgeks, et
Inbere tuleb alati lipit-
|ide soove täita, kuna
jn leplikud ja nendega
kuidagi hakkama isegi
Ikord nõuab vaheteva-p
varvastele astumist,
i i järele on Knrt Wald-tlt
ja järjekindlalt käi-dr.
Waldheim läinud
bie lipitsemise taktikata
nii kaugele, et isegi
lääneriigid hakkavad
mul aiisterlase operat-vaatama.
Skeptiliselt
poliitikutega lütüb ka
l ning dr. Waldheimi
trükisõnas nii ägedalt
nagu seda tehakse
näiteks ei meeldinud
t,New York Times'ile"
bheim Vietnami ja Ve-
P kummardades kinnl-
Genfis Vietnami põge-
\ust arutanud konve-kokku
ainult humani-
•hjustel ning sellel ei
tegemist poliitiliste
iga. Asi muutus veelgi
bks kui peasekretär
bsõnadega aktsepteeris
mnituse, et see katsub
berele saatmist tulevi-
Jida,
keimi soosiv hoiak Aäf-ristide
suhtes^ on eriti
l Äsja tegi näiteks Na=
litsev mustade terroris-jsatsioon
Swapo pröpa-
K: taustal teatavaks, et
pased on arreteerinud
15.000 Swapo pooldajat
l grupi „vabadusvõitle-lai
stiilis maha lasknud
lauda matnud. Samas
fektsiooniga väidetakse,
pfrika kavatseb Namii-elanikku
likvideerida
I need Lõuna-Äafrikast
Ilsele valitsusele truu
Ihtus LRO peasekretär
lm sellesse Swapo poolt
lassimõrva teadaandes-pnud
isegi vaevaks jä-
2ga selgitada kui palju
ide terroristide teada-
5tt ja kui palju valet
K terroristide poolt esi-
Kstuste ~^§hjal Lõuna-lieselt
hukka. Teda ei
p Lõuna-Aafrika tera-
|d ega terroristide vale-rilised
ümberlükkami-jcim
teab, et ta istub
Ist aastat kindlalt oma
Ikui tulevad uued pea-liimised.
|ie, et> läänemaailm ei
. Ludule võrdvõimell-lks.
Sün leidub kahjuks
|WaIdheimisid, kes sea-pliku
karjääri ja hea
^ijplaanile ning on vai-fma
selle kasuks üldi-tikke
huvisid ning mo-
I>e.
lorkav, et vabas mäail-fpanud
ja asüüli palu-
|u suured balletistaarid
oma põgenemist sot-paradiisist
p<?IiitUiste
vaid ainult lääne-
. avarduvate laiemate
fga tantsukunsti vilje-harrastamiseks.
Seda
p varem ära hüpanud
Jtitrupi staarid Nurejev
fcov ning selle väitega
Ph^ndriikide ajakirjani-äsja
New Yorgis dra-jasjaoludel
vabaduse vapi
trupi staar Alexan-
IV. -
(Järg lk. 3) •
1
1m1 .
I
65 ¥ÄBA E I ^ T I A H E neMapeval, 30. a i ^ t i l l 9 7 9 — Thuisday, August 30,197©
8. ja 9= sept. dr, T. Kuutae, tel.
1
Adelaides toimus 27. juulil Rootsis
elava> eesti kirjaniku Karin
Saarseni komöödia ^Kiviaegsed
vanemad" esietendus. Selle lavastas
Adelaide Eesti Seltsi Teatri
näitlejaskond. Näitejuhkis oli Reet
Tuul, 'lavakujuüdajad iSndla ja Wü-lem^
lavameister Harry
Tobias, valgustaja ja heli Osvald
Kandva. Esietendus õnnestus väga
hästi, rahvale meeldis moodne
ja huumori-rikas läidend. Näidend
käsitles noorte ja vanemate omavahelisi
kasvatuse ja moraali
probleeme. Autor Karin Saar-sen
koos lavastaja Reet, Tuulega
olid tüki tegevuse kobandäriud
Austraalia ölufele.
• . KÕIKIDEKS :
KŠNDLUSTUSTE^
;: \ fNSURANCE'r :
,, 1482" Batlnürst S6., 4 kordi
(Battet-St. Clair)
Telefon ^kontoris 653-7815 Ja
TERR ,:,KUNGLA**. TORONTO SUURNÄITUSEL. MtmekultuurMisuse päeval, augustil, võtsid näitusel
eeskavast osa TERR„Kungla*' rahvatantsijad. Esin esid viis tantsupaari Reet Marley juhtimisel ja AUan
Liik'i pillisaatel. Rühm esines näituseväljaku uuemas osas Gentennial Squareis, Molson Bändstandil.
Pealtvaatajate'seas oli ka. palju eestlasi, kes oma,.11;5hus,a aplausiga. avaldasid kgijpMamist taEtsijatele..'
• HAMILTON (VE) —;Äjekordselt.avas Seedrioni.oma-väravad 25. augusti! peetui P.-Ämeerika;sõjameeste
koklmtulekuks, et pühitseda K.E.V,t). Liidu 25. a. juubelit. Endi sõpru oli
saabunud ümbruskonna ühingutest üsna tagasihoidlikult. Seevastu erilist märkimist väärib Connecticuti,
New Yorgi, Lakewoodi ja Marylaiidi iihingute ühine bussisõit ^ koos külalistega, tuues endaga
varahommküsse SeeMorgu hulga hoogu Jä peomeeleolu. Samuti saabusid autodega Michigani ühingu
liikmed abikaasadega, nii oli elevusi küllalt. Kaugelt saabunuile serveeriti hommikueinet ja soovitud
saunämõsiusid, kus seekordseks „säuiaameheeks";ol! ksv.^M.PMak. , '
Einelaud peamajas oli avatud ju^ vate poliitiliste suund^ega, neid
Väiksemateks
nagu veekraanid, tualetid, alumü-mxm
us&e-akende panek jne.
tage J. MEIUSI, itel. 225-3283
23 WESTMORE Dr., Süite 200
-/RexdalŠ Ont.. M9V ZYl
•i;el..i745-4622 .
ba kell 12, - ajal mil ametlkult oli
ka peo algus. Korraldus oli H.E.-
V.Ü. ksv. H. Lember'! ja T.E.V.Ü.
A. Toomingu viluiiud kätes. Köögi
personali daamid aga mitmest linnast
: Torontost M. Alaver, Otta-wast
A. Kosk, Hamiltonist K. Lember,
A. Ploom, E. Voode Ja E. Lin-vastavalt
meie eesmärkidele vajar
duse kohaselt kallutades.
Aktuse alguseks kell 4 oli ritta
seatud kõikide osavõtvate ühingute
lipud, üldkorraldajaks oli ksv-
A. Voode.
.See võimaldab anda meie .sõma-jõule
suuremat kaalu ja loob
kle
te reas olid: Society of Eastem
Europe Nations in Hamilton — Ös-karsBerztess
ja E.y.ü.
nis — ksv. A. Raag.
Ei tohi unustada, et : olukorrad
muutuvad pidevalt ja meiö peame
endid, nendele kohandama. Ylo Än-son
juhtis tähelepanu ka sellele,
et mida raskemaks muutub ühendriikide
välispoliitüin© olukord ja
mida suuremaks areneb N. Ludu
surve Kariibi meres, India ookeanis
ja Aafrikas, seda raskem on
m
relvavendade;, auks.
Teadustajaks oli ksv^ R. Moks,
ludes. austada vardasse tõusvat si-ni-
must-valget trikoloori.
Kanada Eesti. Võitlejate Ühin-
. gute Liidu esimees K.; Tori mainis
oma avasõnas, et liidul
möödunud 25 tegevusrikast aas
. tat Eesti vabaduse, eest: võitlemi-
,• sel paguluses.
On ju tõsi, et läänemaailmas
avanevad nõukogude balletistaari- See võitlus ei ole toimunud relvadele
palju suuremad väljavaated dega vaid sõnadega ja tegevusega,
oma kunsti harrastamiseks ning; Kõneleja meenutas, et kõikide
balletilavastustesse uute ideede ra- j kaasmaalaste tänu paguluses
kendamSseks kui Venemaal, kuid peaks kuuluma köl. A. Rebasele; ja
tema sõduritele,, kes pidas Narva
rindel Eesti Leegioniga vastu, võimaldades
paljudel läände põgene-
(Algusik.2)
Lippude defilee möödus sambast
marsihelide saatel, jättes lipud ,j ^
lehvima samba jalale lahkunudi^^'^ ^^^^^^^^^^^f^^^^^
kuna ameeriklaste tähelepanu on
kontsentreeritud probleemidele,
mis on neile palju olulisemad ja
tähtsamad kui Balti riikide saatus.
Tervituste seas oli esimesena sõna
aupeakonsul I. Heinsool, kes
meenutas meie kõikide suure sõbra
ja endise Kanada peaministri
J. Diefenbakeri lausutud. sõnu E.
Päevadel Toronto raekoja väljakul
:„Ärgekaotage lootust ka kõige
pimedamas öös, sest seal säravad
tähed kõige heledamalt!"
ikud tervitused luges ette
ksv. R. Moks. Neid oli saabunud
K.E.V.L. esmieestelt —
see ei |0le tõenäolikelt siiski
saks kandvaks põhjuseks N. Liidust
põgenemiseks; Peamiseks
põhjuseks on siiski vabaduse puudumine,
sest olgugi, et nõukogude õp. E. Pähn'alti
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
poolt tervitas ksv. H. Verder
Lakewoodistl Edasi: Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas — H. Teder;
K.E.V.tJ. Liidu endine esimees
^ A. Nõmmik; Baltic Vete-rans
League In Canada -- E.
Ozols;: Baltic Lith. National Guards
in Toronto — S. Jokubaitis. Järgmisena
tutvustas ksv. Tiit Parming
uljast vabadusvõitlejat ja
Inimene OB maast-madalast üles'kes oli valinud selleks puhuks Jöh.
kasvanud ffezhiirai all, kus tema-Ev. 15 peatükist järgmised sõnad:
igat sammu jälgitakse Ja tema te- „Süuremat armastust pole kellel- 'suurt eestlaste sõpra Paa
gevnst valvatakse, saab talle 15. gi kui sel, kes jätab oma elu sõp-; yo Kairinen'i N Yorgist kes 1;er-puks
ometi selgeks, et ta elab suui-
' rade eest!" Meie kõikide lugupida- kõiki kohalviibijaid' ja endisi
res vangjas, kus tema õigused mi- mine pea)ks kuuluma võitlejatele
ei maksa, kust ta ei saa va-.seni kuni elame. Ka kodumaal oo-batähtlikult
välisreisideks lahkuda datakse ja loodetakse kord tõe ja
ning kus tema elu |kõigis pisiasja-,õiguse jalule seadmist, sest meie
! rahvast pole suudetud orjaddcs
I muuta ka praeguse surve all.
Palvuse lõppedes asetasid ksv.
Endel Kool - USA Liit jaksv. En-
— Kanada Lui sini-des
kõrged parteiharrad
.Millest on ssis tiugitud, et. vabasse
maailma põgenenud balletistaarid
N; Liidus.valitsevast surve-olukorrast
ja inimOi^ste allasurumisest
vaikivad? Võib oletada, et must-valgetelintid^^^^
põgenikud tunnevad suurt muret' nud aate- ja relvavendade mälestü-
N.Lütu maha jäänud perekonnas seks ausamba jalale. .
liikmete ja sugulaste pärast, kes
võivad sattuda komniumstlike või-kaasvõitlejaid.
Edasiste tervitajar
Montrealist Erich Kõiv'ult, USA^st
Herbert Puupill'üt, ksv. M. Rand-la'lt
ja Sõjaveteranide tJhmg
Rootsis nimelJ.Aro'lt.
Lõppsõnas toimkonna esimees
A. Jurs mainis, et t^Iemaailmse
Vabadusvõitlejate Keskus annab
iile Keskuse teeneteristi ksv. H.
Korele.;. ..
Teeneteristi kinnitas rinda aupeakonsul
I. Heinsoo. Esimees tänas
kõiki tehtud tubli töö eest.
Pidulik ja meeledejääv aktus
lõppes Eesti:hümniga.
õhtuse kireva eeskaya, mülme
toimus peamajas kohe pärast kehakinnitust;
.„hingeks" oli ksv. R.
Tralla. Kaastegevad olid HUdä
Sepp, Aino Tera Hamütonist, Ene
Rebane Seedrioriilt,Harry Verder
Lakewoodi EVü-st ja Emüie Kalkun.
Jalakeerutuse vahele laulsid
Lakewoodi EVtJ liücmed ^ relvavendade
nime all — Härry Verderl
kitarri saatel lõbusaid lugusid. Kiirelt
müüs loterüpüetid läbi „selle
ala veteran" pr; K. Lember. Väärtuslikud
võidud olid annetatud
järgmiste isikute poolt: pr. L. Tori,
T.E.V.Ü;, K.E.V.: Keskliit, A. Jurs,
H. Lember, E. Linda ja, M. Per-tens,
A. Voode, K.Viu-land, A; Pärna
ja L. Ploom. Pidutsemme kestis
varajaste hommikutundideni ja
pühapäevases päikesepaistes lahkusid
USA külalised parimate
jetega kodu poole.
Suurpäevale pühendatud talletu,
se,,Meie maa ja rahvas" esitas
Lydia Tori, miMine sai suure aplausi
osaliseks. •
Aktusekõne oi tJlemäailmse Eesti
Vabadusvõitluse Keskuse esüne-heit
USA armee koi. Itn. Ylo An-sonüt,
kes kõne alguses õnnitles
mude tagakiusamise alla kui põgenik
rezhiimi hakkab kritiseerima.
Kui ta äga räägib ainult avaräma-test
ja mitmekesisematest võimalustest
Iäänemaaili|[ias oma tantsukunsti
harrastamiseks; siis
se sellega veel kuidagi.,
N. Liidu ajakirjandus tuleb väi-; K.E.V. Liidu esimeest K. Tori ja
|a vaga huvitava põhjendusega^ et j liikmeskonda 25 aasta jooksul teh-seMtada
Alexander Godunovi ära- j tud töö eest. Kõneleja mainis, et
hüppamist. Kinsiitatakse, et Godu- nieie peame oma vabadusvõitluses
nov meelitati ärahüppamai talle lu- arvestama kolme teguriga — mis
batud „knllamägedega" Ja ,,viski- on meil käepärast, mülegä me te-järvedega".
MeSe tundulb see ime- j gelei^e ja milline on meie jõud.
likuna, et vCne tantsijat saab ära; Ta väitis, et meie ei saa siin lääne-meelitada
viinaga --tegelikult ei | riikides oma jõule toetuda, kuna
voola kusagil nii palju Ja mii vabalt meÜ lihtsalt seda ei ole. Selle lün-kul"
ga täitmiseks tuleks meü ühineda
äs meüe vastuvõeta-
Eestlannast illustraator
Wikland on viimasel ajal .rootsi
massimeediumites saanud suure has.
tähelepanu osaliseks. Lisaks intervjuudele
ajakkjanduses Ja ajakirjades
tegi raadio temaga poole-tunnüiše
jutuajamise sarjas
,,Konstnärsporträtt" (Kunstniku
portree )v mida saadeti augustüoiu
esimesel poolel kaks korda kuulajatele.
Rootsi raadioleht , ,Röster i
Radio-TV" tõi ühes, oma suvenumbris
artikli eesti soost kunstnikust
tos tushijoonistuse ja kunstniku
pÜdi?a. Eeloleval hüissüoi^^el
on Ilon Wiklaridil, kes on leidur
Max Pääbo ja maalikunstnik Vida
Juse tütar, Iseseisev npitus Eesti
Majas Stokholmis. Hon Wikland on
üks tuntumaid lasteraamatute il-iustraatoreid
Rootsis, kes ütleb, et
ta on saanud oma inšmmtsiooni
oma
korraline peakoosolek peetakse
neljapäeva, 20. septembril 1979, a-I-gusega
kell 6.30 p.l. Toronto Eesti
Majas: Seltsi juhatus loodab rohkearvulist
eestlaste osavõttu. Kvoo-nimi
puudumisel peetakse koos-oleks
üks tund hüjem samas ko-
Ontario peammister Wüliam Ba^
vis nimetas provmtsi uueks ener-giamini^
riks Robei^Welch'i, kelle,
simred diplomaatilised võimed on
üldtuntud. Arvatakse, et Welchi
•^juuremaks ülesandeks on saavutada
Alberta provintsiga ja keskvalitsusega
kompromissi Albertas
produtseeritud õli hinna küsimuses.
Ontario ei^ poolda ka rii^üe
kuuluva €2iergiaettevõtte Petro-Ca-nada
erakömnaniidele müümist
ning minister Welchü tuleb ka selle
teimuse lahendamisel läbirää-
Ottawagaidemonstreerida
mm
Laod: Torcmto. Montreal
2S M I : Toronto, Qttawa, Kitcbeaer, Waterlc», BurKagtcsi,
Londoa &-.Öshaws
$35.-
« l E I P O S T I G A
;28.-
$58.
$30.
Aadressi muudatus 40 centi.
$34.5®, veerandaastae
Üksiknumbri hind 40 tsmü.
palume märMdä ,^OSTAL CODE"
USA aadressidele „Z!PCODE"
Pangätshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
PaluB mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates -_„-.------
197 .Tellimise katteks lisan $ -----. süojuure^
/ tshekiga /
ISBEE
(-.
«St
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 6, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790906 |
Description
| Title | 1979-09-06-03 |
| OCR text | Nr. 66 Rahvaste Organisa^- fiiretäri elu pole kunagi Seda on oma nahal jd kõik eelmised pea-loiralane Trygve Lie, )a,g Hammarskiöld ja [J Thant, kes on pida-kombineerima ja vin-ja lääne vahel, et tee- )mä peremeeste rahul- [peasekretäride hulgas lomaette peatüki prae-fkretär austerlane dr. nm, kes ori oma rasket imd juba 1972. aastast IValdheimi edu saladus, võimaldanud nii kaua laailmaorganisatsiooni ole eriti keeiiikas Ja fe on saanud'selgeks, et Inbere tuleb alati lipit- |ide soove täita, kuna jn leplikud ja nendega kuidagi hakkama isegi Ikord nõuab vaheteva-p varvastele astumist, i i järele on Knrt Wald-tlt ja järjekindlalt käi-dr. Waldheim läinud bie lipitsemise taktikata nii kaugele, et isegi lääneriigid hakkavad mul aiisterlase operat-vaatama. Skeptiliselt poliitikutega lütüb ka l ning dr. Waldheimi trükisõnas nii ägedalt nagu seda tehakse näiteks ei meeldinud t,New York Times'ile" bheim Vietnami ja Ve- P kummardades kinnl- Genfis Vietnami põge- \ust arutanud konve-kokku ainult humani- •hjustel ning sellel ei tegemist poliitiliste iga. Asi muutus veelgi bks kui peasekretär bsõnadega aktsepteeris mnituse, et see katsub berele saatmist tulevi- Jida, keimi soosiv hoiak Aäf-ristide suhtes^ on eriti l Äsja tegi näiteks Na= litsev mustade terroris-jsatsioon Swapo pröpa- K: taustal teatavaks, et pased on arreteerinud 15.000 Swapo pooldajat l grupi „vabadusvõitle-lai stiilis maha lasknud lauda matnud. Samas fektsiooniga väidetakse, pfrika kavatseb Namii-elanikku likvideerida I need Lõuna-Äafrikast Ilsele valitsusele truu Ihtus LRO peasekretär lm sellesse Swapo poolt lassimõrva teadaandes-pnud isegi vaevaks jä- 2ga selgitada kui palju ide terroristide teada- 5tt ja kui palju valet K terroristide poolt esi- Kstuste ~^§hjal Lõuna-lieselt hukka. Teda ei p Lõuna-Aafrika tera- |d ega terroristide vale-rilised ümberlükkami-jcim teab, et ta istub Ist aastat kindlalt oma Ikui tulevad uued pea-liimised. |ie, et> läänemaailm ei . Ludule võrdvõimell-lks. Sün leidub kahjuks |WaIdheimisid, kes sea-pliku karjääri ja hea ^ijplaanile ning on vai-fma selle kasuks üldi-tikke huvisid ning mo- I>e. lorkav, et vabas mäail-fpanud ja asüüli palu- |u suured balletistaarid oma põgenemist sot-paradiisist p eesti kirjaniku Karin Saarseni komöödia ^Kiviaegsed vanemad" esietendus. Selle lavastas Adelaide Eesti Seltsi Teatri näitlejaskond. Näitejuhkis oli Reet Tuul, 'lavakujuüdajad iSndla ja Wü-lem^ lavameister Harry Tobias, valgustaja ja heli Osvald Kandva. Esietendus õnnestus väga hästi, rahvale meeldis moodne ja huumori-rikas läidend. Näidend käsitles noorte ja vanemate omavahelisi kasvatuse ja moraali probleeme. Autor Karin Saar-sen koos lavastaja Reet, Tuulega olid tüki tegevuse kobandäriud Austraalia ölufele. • . KÕIKIDEKS : KŠNDLUSTUSTE^ ;: \ fNSURANCE'r : ,, 1482" Batlnürst S6., 4 kordi (Battet-St. Clair) Telefon ^kontoris 653-7815 Ja TERR ,:,KUNGLA**. TORONTO SUURNÄITUSEL. MtmekultuurMisuse päeval, augustil, võtsid näitusel eeskavast osa TERR„Kungla*' rahvatantsijad. Esin esid viis tantsupaari Reet Marley juhtimisel ja AUan Liik'i pillisaatel. Rühm esines näituseväljaku uuemas osas Gentennial Squareis, Molson Bändstandil. Pealtvaatajate'seas oli ka. palju eestlasi, kes oma,.11;5hus,a aplausiga. avaldasid kgijpMamist taEtsijatele..' • HAMILTON (VE) —;Äjekordselt.avas Seedrioni.oma-väravad 25. augusti! peetui P.-Ämeerika;sõjameeste koklmtulekuks, et pühitseda K.E.V,t). Liidu 25. a. juubelit. Endi sõpru oli saabunud ümbruskonna ühingutest üsna tagasihoidlikult. Seevastu erilist märkimist väärib Connecticuti, New Yorgi, Lakewoodi ja Marylaiidi iihingute ühine bussisõit ^ koos külalistega, tuues endaga varahommküsse SeeMorgu hulga hoogu Jä peomeeleolu. Samuti saabusid autodega Michigani ühingu liikmed abikaasadega, nii oli elevusi küllalt. Kaugelt saabunuile serveeriti hommikueinet ja soovitud saunämõsiusid, kus seekordseks „säuiaameheeks";ol! ksv.^M.PMak. , ' Einelaud peamajas oli avatud ju^ vate poliitiliste suund^ega, neid Väiksemateks nagu veekraanid, tualetid, alumü-mxm us&e-akende panek jne. tage J. MEIUSI, itel. 225-3283 23 WESTMORE Dr., Süite 200 -/RexdalŠ Ont.. M9V ZYl •i;el..i745-4622 . ba kell 12, - ajal mil ametlkult oli ka peo algus. Korraldus oli H.E.- V.Ü. ksv. H. Lember'! ja T.E.V.Ü. A. Toomingu viluiiud kätes. Köögi personali daamid aga mitmest linnast : Torontost M. Alaver, Otta-wast A. Kosk, Hamiltonist K. Lember, A. Ploom, E. Voode Ja E. Lin-vastavalt meie eesmärkidele vajar duse kohaselt kallutades. Aktuse alguseks kell 4 oli ritta seatud kõikide osavõtvate ühingute lipud, üldkorraldajaks oli ksv- A. Voode. .See võimaldab anda meie .sõma-jõule suuremat kaalu ja loob kle te reas olid: Society of Eastem Europe Nations in Hamilton — Ös-karsBerztess ja E.y.ü. nis — ksv. A. Raag. Ei tohi unustada, et : olukorrad muutuvad pidevalt ja meiö peame endid, nendele kohandama. Ylo Än-son juhtis tähelepanu ka sellele, et mida raskemaks muutub ühendriikide välispoliitüin© olukord ja mida suuremaks areneb N. Ludu surve Kariibi meres, India ookeanis ja Aafrikas, seda raskem on m relvavendade;, auks. Teadustajaks oli ksv^ R. Moks, ludes. austada vardasse tõusvat si-ni- must-valget trikoloori. Kanada Eesti. Võitlejate Ühin- . gute Liidu esimees K.; Tori mainis oma avasõnas, et liidul möödunud 25 tegevusrikast aas . tat Eesti vabaduse, eest: võitlemi- ,• sel paguluses. On ju tõsi, et läänemaailmas avanevad nõukogude balletistaari- See võitlus ei ole toimunud relvadele palju suuremad väljavaated dega vaid sõnadega ja tegevusega, oma kunsti harrastamiseks ning; Kõneleja meenutas, et kõikide balletilavastustesse uute ideede ra- j kaasmaalaste tänu paguluses kendamSseks kui Venemaal, kuid peaks kuuluma köl. A. Rebasele; ja tema sõduritele,, kes pidas Narva rindel Eesti Leegioniga vastu, võimaldades paljudel läände põgene- (Algusik.2) Lippude defilee möödus sambast marsihelide saatel, jättes lipud ,j ^ lehvima samba jalale lahkunudi^^'^ ^^^^^^^^^^^f^^^^^ kuna ameeriklaste tähelepanu on kontsentreeritud probleemidele, mis on neile palju olulisemad ja tähtsamad kui Balti riikide saatus. Tervituste seas oli esimesena sõna aupeakonsul I. Heinsool, kes meenutas meie kõikide suure sõbra ja endise Kanada peaministri J. Diefenbakeri lausutud. sõnu E. Päevadel Toronto raekoja väljakul :„Ärgekaotage lootust ka kõige pimedamas öös, sest seal säravad tähed kõige heledamalt!" ikud tervitused luges ette ksv. R. Moks. Neid oli saabunud K.E.V.L. esmieestelt — see ei |0le tõenäolikelt siiski saks kandvaks põhjuseks N. Liidust põgenemiseks; Peamiseks põhjuseks on siiski vabaduse puudumine, sest olgugi, et nõukogude õp. E. Pähn'alti Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides poolt tervitas ksv. H. Verder Lakewoodistl Edasi: Eestlaste Kesknõukogu Kanadas — H. Teder; K.E.V.tJ. Liidu endine esimees ^ A. Nõmmik; Baltic Vete-rans League In Canada -- E. Ozols;: Baltic Lith. National Guards in Toronto — S. Jokubaitis. Järgmisena tutvustas ksv. Tiit Parming uljast vabadusvõitlejat ja Inimene OB maast-madalast üles'kes oli valinud selleks puhuks Jöh. kasvanud ffezhiirai all, kus tema-Ev. 15 peatükist järgmised sõnad: igat sammu jälgitakse Ja tema te- „Süuremat armastust pole kellel- 'suurt eestlaste sõpra Paa gevnst valvatakse, saab talle 15. gi kui sel, kes jätab oma elu sõp-; yo Kairinen'i N Yorgist kes 1;er-puks ometi selgeks, et ta elab suui- ' rade eest!" Meie kõikide lugupida- kõiki kohalviibijaid' ja endisi res vangjas, kus tema õigused mi- mine pea)ks kuuluma võitlejatele ei maksa, kust ta ei saa va-.seni kuni elame. Ka kodumaal oo-batähtlikult välisreisideks lahkuda datakse ja loodetakse kord tõe ja ning kus tema elu |kõigis pisiasja-,õiguse jalule seadmist, sest meie ! rahvast pole suudetud orjaddcs I muuta ka praeguse surve all. Palvuse lõppedes asetasid ksv. Endel Kool - USA Liit jaksv. En- — Kanada Lui sini-des kõrged parteiharrad .Millest on ssis tiugitud, et. vabasse maailma põgenenud balletistaarid N; Liidus.valitsevast surve-olukorrast ja inimOi^ste allasurumisest vaikivad? Võib oletada, et must-valgetelintid^^^^ põgenikud tunnevad suurt muret' nud aate- ja relvavendade mälestü- N.Lütu maha jäänud perekonnas seks ausamba jalale. . liikmete ja sugulaste pärast, kes võivad sattuda komniumstlike või-kaasvõitlejaid. Edasiste tervitajar Montrealist Erich Kõiv'ult, USA^st Herbert Puupill'üt, ksv. M. Rand-la'lt ja Sõjaveteranide tJhmg Rootsis nimelJ.Aro'lt. Lõppsõnas toimkonna esimees A. Jurs mainis, et t^Iemaailmse Vabadusvõitlejate Keskus annab iile Keskuse teeneteristi ksv. H. Korele.;. .. Teeneteristi kinnitas rinda aupeakonsul I. Heinsoo. Esimees tänas kõiki tehtud tubli töö eest. Pidulik ja meeledejääv aktus lõppes Eesti:hümniga. õhtuse kireva eeskaya, mülme toimus peamajas kohe pärast kehakinnitust; .„hingeks" oli ksv. R. Tralla. Kaastegevad olid HUdä Sepp, Aino Tera Hamütonist, Ene Rebane Seedrioriilt,Harry Verder Lakewoodi EVü-st ja Emüie Kalkun. Jalakeerutuse vahele laulsid Lakewoodi EVtJ liücmed ^ relvavendade nime all — Härry Verderl kitarri saatel lõbusaid lugusid. Kiirelt müüs loterüpüetid läbi „selle ala veteran" pr; K. Lember. Väärtuslikud võidud olid annetatud järgmiste isikute poolt: pr. L. Tori, T.E.V.Ü;, K.E.V.: Keskliit, A. Jurs, H. Lember, E. Linda ja, M. Per-tens, A. Voode, K.Viu-land, A; Pärna ja L. Ploom. Pidutsemme kestis varajaste hommikutundideni ja pühapäevases päikesepaistes lahkusid USA külalised parimate jetega kodu poole. Suurpäevale pühendatud talletu, se,,Meie maa ja rahvas" esitas Lydia Tori, miMine sai suure aplausi osaliseks. • Aktusekõne oi tJlemäailmse Eesti Vabadusvõitluse Keskuse esüne-heit USA armee koi. Itn. Ylo An-sonüt, kes kõne alguses õnnitles mude tagakiusamise alla kui põgenik rezhiimi hakkab kritiseerima. Kui ta äga räägib ainult avaräma-test ja mitmekesisematest võimalustest Iäänemaaili|[ias oma tantsukunsti harrastamiseks; siis se sellega veel kuidagi., N. Liidu ajakirjandus tuleb väi-; K.E.V. Liidu esimeest K. Tori ja |a vaga huvitava põhjendusega^ et j liikmeskonda 25 aasta jooksul teh-seMtada Alexander Godunovi ära- j tud töö eest. Kõneleja mainis, et hüppamist. Kinsiitatakse, et Godu- nieie peame oma vabadusvõitluses nov meelitati ärahüppamai talle lu- arvestama kolme teguriga — mis batud „knllamägedega" Ja ,,viski- on meil käepärast, mülegä me te-järvedega". MeSe tundulb see ime- j gelei^e ja milline on meie jõud. likuna, et vCne tantsijat saab ära; Ta väitis, et meie ei saa siin lääne-meelitada viinaga --tegelikult ei | riikides oma jõule toetuda, kuna voola kusagil nii palju Ja mii vabalt meÜ lihtsalt seda ei ole. Selle lün-kul" ga täitmiseks tuleks meü ühineda äs meüe vastuvõeta- Eestlannast illustraator Wikland on viimasel ajal .rootsi massimeediumites saanud suure has. tähelepanu osaliseks. Lisaks intervjuudele ajakkjanduses Ja ajakirjades tegi raadio temaga poole-tunnüiše jutuajamise sarjas ,,Konstnärsporträtt" (Kunstniku portree )v mida saadeti augustüoiu esimesel poolel kaks korda kuulajatele. Rootsi raadioleht , ,Röster i Radio-TV" tõi ühes, oma suvenumbris artikli eesti soost kunstnikust tos tushijoonistuse ja kunstniku pÜdi?a. Eeloleval hüissüoi^^el on Ilon Wiklaridil, kes on leidur Max Pääbo ja maalikunstnik Vida Juse tütar, Iseseisev npitus Eesti Majas Stokholmis. Hon Wikland on üks tuntumaid lasteraamatute il-iustraatoreid Rootsis, kes ütleb, et ta on saanud oma inšmmtsiooni oma korraline peakoosolek peetakse neljapäeva, 20. septembril 1979, a-I-gusega kell 6.30 p.l. Toronto Eesti Majas: Seltsi juhatus loodab rohkearvulist eestlaste osavõttu. Kvoo-nimi puudumisel peetakse koos-oleks üks tund hüjem samas ko- Ontario peammister Wüliam Ba^ vis nimetas provmtsi uueks ener-giamini^ riks Robei^Welch'i, kelle, simred diplomaatilised võimed on üldtuntud. Arvatakse, et Welchi •^juuremaks ülesandeks on saavutada Alberta provintsiga ja keskvalitsusega kompromissi Albertas produtseeritud õli hinna küsimuses. Ontario ei^ poolda ka rii^üe kuuluva €2iergiaettevõtte Petro-Ca-nada erakömnaniidele müümist ning minister Welchü tuleb ka selle teimuse lahendamisel läbirää- Ottawagaidemonstreerida mm Laod: Torcmto. Montreal 2S M I : Toronto, Qttawa, Kitcbeaer, Waterlc», BurKagtcsi, Londoa &-.Öshaws $35.- « l E I P O S T I G A ;28.- $58. $30. Aadressi muudatus 40 centi. $34.5®, veerandaastae Üksiknumbri hind 40 tsmü. palume märMdä ,^OSTAL CODE" USA aadressidele „Z!PCODE" Pangätshekk või posti rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele. PaluB mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates -_„-.------ 197 .Tellimise katteks lisan $ -----. süojuure^ / tshekiga / ISBEE (-. «St |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09-06-03
