Vaba eestlane , November 29, 1979

              Oa.
mmm 29.3iövQmI>rii 1&T9 — Thursday,/Novtol^r 29,1970 '.-/^ Nr. 89
sm.
EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecuinsetb St
PEATOIMETAJA: Karl Arm r
TOIMETAJA: Hames Oja^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
P.O.BOX 70, Stn. C, Toronto S;^^0^^^
TEI^FONID: toimetus 364-7^^^^
TEÜiIMISHINNAD -Kanadas: aastas $35.-,
veerandaastas ilO.50, kirip()st|ga' aastas $56.--, poolaastas $30.50
Ja.veerandaas^
TEIXmiSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—, poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga üSA-s: aastas
|6l.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
ülemere-maadesse: aastas $72.—,
$36.— ja veerandaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — tJlssilmumbri hind
Füblished by Free Estonian Publisber Ltd., 135 Tecumsetb St.
Torontos, Ont.M6J2H2
mm
HTM
Sündmuste areng Iraanis Ja
teistes Araabia maades näitab, et
õli on kujunenud viimase aasta­kümne
jooksul maailmas üheks
ühe kümnendikii :ühehdriikide ko­gu
õlitarvidusest.
Ühendriikide ja teiste lääne
tööstusriikide olenevus araabia
„Pravada" kirjutab, et kommunismil on tänavune aasta olnud eriti hfeaks ,4õlkusaastaks" Ja et kui
nii edasi läheb võib maakera varsti olla tema käes, käeraudadesse panekuks.
teravamaks relvaks, mille kasutaJ I õlist on toonud kaasa olukorra,
mine annab olivamsid omavate' Itus lääneriigid peavad tõsiselt
riikide kasutusesse erakordsed arvestama õliiiikide ambitsiooni-võmialused
teiste riildde mõjuta- • dega ja poliitiliste seisukohtadega
miseks ja isegi poliitiiste suunda- nüig neid toetama. Nii näeme/ et
de kujundamiseks. See relv on se- Saudi Araabia ametiisikuid vÕe-da
teravam, et maailma õlitarvi- takse alati ühendrükides vastu
dus jä õli produktsioon ori mo-; äärmise viisakuse ja külalislahku-mendil
noa teral kõikuvalt tasa-' sega, isegi alandlikkusega, Nigee-kaalus
jä kui produktsiooni prae- rias loobusid Ühendriigid õli pä-gusel
tasemel hoidmise! tekiks et- rast Biafra vabaduslükumise
ta 'uudiselt teadaolevaid sünd- se-pussitaja — Saksa Landes-muskäike
üksikasjades. aga wehri, mis koosnes peamiselt
tenägematuid tagasilööke, siis toetamisest. Mehhiko juhtidega ei tuleks üldskeemi kõ^rval rõhuta- Baiti parunitest.
tpoks see kaasa sumi majandus- kõnelda enam' kui teise järgu; iii- da neid eestluse elujõu tegureid,
Ekke häu-eid. • gi esindajatega vaid kui. oma hävinemast
, ^gusiteg
SeUises olukorras on mõistetav Qaddafüe näidatakse: vaata-; aegadel ümutanud üleininüiMm
Ja loomulik, et. oli importeerivad j^^^^^:^^^^^ ^^^^^^^^ sangarivaimu. ning võitlustahet
maad peavad iiha suuremal m'^- ^.^ terroristidele alati lahket nä-ral
hakkama arvestama õli pro-dutseerivate
maade soovidega ja
ka poliitiliste ambitsiooni
Jubä^ meiej Vabadussõja alguse ja 1.
sembri mässukatse likvideerimise mälestamist «Vabadusvõitluse Nädala** sarjas, KEVÜ Liidu
raamps, korraldatuna Toronto EV Ühingu poolt, teiste ühingute toetusel.
Selpuhul võiks jätta märkima- maale, Düünä jõe^ taha seljatagu-.; diteiöonid, harjumused, käitumi­se^
ja teoteemisreeglid jne.
Kõik need kokku moodustavad
eestluse vaünukultuuxi ident­suse
kontinuiteedi Ja sellepä­rast
puudub vÖunälus, et eest­lus
võiks kaduda assimileeru­mise
teel järgnevate põlvkonda­de
vältel.
oma vabaduse ja iseolemise eest. — See õnnetus meie rahva juures
Mõned .kaasmaalased siin on
arvanud, et Vene 'KGB on juba
Otsustav vastulö ök teostus Võn­nu
all 23. juunU 1919 ja rinde
juhataja kindral Ernst Põdderi
koiraldusel heisati kogu maal
rahvuslipud, niillega pühitseti
kä rahvuslik alus Võidupühale.
Saabus rahu ja hakati verehin-naga
kaitstud vabariiki ülesehita-
Rusikate vibutamine Teherani tä- otsest poliitüist võimu vaid õlira-navatei
Ühendriikide arvel ei ole hadega voolab õlünaade valitseja-maalt
linna tulnud vaeste lamba- j te varakambritesse ka raha Ja ka-kar
juste tagasihoidlik meeleaval-1 pitali võimu, mida on võimalik
dus vald õli võimsuses teadlike 1 maailmaturgudel edukalt ara ka-
I löögimeeste demonstratsioon' swtada ja maailma majandus®
maailma võimsama ja tugevama arengut mõjutada.
.riigi vastu.
hävitanud meie rahva aMiivkma ; ma ja korraidama nomiaalohides
osa ja teeb seda vafcetpidamaita se. Kuid kaua see kes-oma
mõrvarliku taktikaga niag ta/ sest N.-.Vene vilistas rahuie-sellest
iilejäähud osa venestäb, õpingus antud tõotusele — igave-et
kas siis mõne järgneva põlv-1 seks rahuks. Juba 1. detsernbrü
köima-vältel tõiiseb seal etrmm va- ^ 1924 Mdas4a jälle meie vabarii-jadikke
juhte, kes rahvast orgaini- ki Selleks öli täPetrogradis.GPU
arvavad, et pärast seda kui
eksporteerivad maad toörõli hin-
. i da mõned aastad tagasi tunduvalt
tarvita-; igg^gid, on nad õli eest saanud
Oleks ju endastmõistetav,
suurtes kvantumites õli
vad tööstusriigid vähendavad sel- i ^ünbeš^SOO^i^aTdit dollarit; mi^
les olukorras õli produtseerivate jest suur osa oh kasutatud lääne-riikide
mõjuvõimu vähendab. I ^ g ^ y ^ ^ investeeringuteks, töös-seks
om^ õli konsumeerimist, tuskäupade ostmiseks ning mood-kuid
kahjuks on olukord kujune- relvastuse soetamiseks,
nud hoopis vastupidiseks - - o l i praegune sündmuste areng la.
tarvitamine läänemaaihnas näitab , ^^^^^ et maailma õlimäng
pidevalt kasvutendentsi vaatama- ^^^^ub lähemate aastate jooksul
ta seUele, et õli muutub uha kai- meelgi pinevamaks, kuna N. Liidu
limaks ning et õlirikkad Araabia kättesaadavad õlivanid hakkavad
riigid läänemaaümale õli kaiidu turesti kahanema ja 1982. a. on
iha tugevamat polütüist survet venemaa sunnitud oma vajadus-avaldavad.
Kujukaks näiteks on ^ rahuldamiseks importeerima
700.000 vaati õli päevas. Seda õli
seeriks omariiklusele? (praegune KGB) ikoolis välja tree-
Vastuseks neile võiks kosta pä^.nitud eesti päritoluga kõmmuni^
ris kindlalt, et meiei rahvas ei te ja saatis need Salaja üle piiri
Imülu massrähvaste hulka, kes abiks kohalelunevatele seltsi-ilma
juhitai ei oska midagi teha 'meestele Taillinnas. Ise aga jäi pu-egä
ettevõtta. näärmee oma üksustega piiri ta-
Eestlane on individuaalselt ter- ha ootama telegraaf ilist appikut-viklik
olend ja yõib saata korda set. See^ppikutse ei jõudnud aga,
suuri asju päris üksinda. Vabar \ kunagi eetrisse ja mõne tunmgä
dussöda oli selleks parim tõend oli mässxikatse likvideeriitud ning
ja ka 2. maailmasõjas kordus sa- j esimesel võimalusei suleti kom-ma
nähe; ^Tähtis on vaid jdee,
siin Ameerika ühendriigid, kes
ilmus aastat tagasi importeerisid
/Araabia. õliriikidest. 2,4V:milJonit
vaati õli päevas. Viimased and­med
kinnitavad iillatavalt, et
ameeriklased ön suurendanud
mille eest pidada võitlust!
Kui 1917. a.Vexie revolutsiooni
keerises haihtusid tsaaririigi sün-^ je parandamist kuni haibkasid pu-gedpüved
Eestimaa taevast, 011 huma 2. maailmasõjaeelsed tor-meü
valmis juhtide kaader, ees-' mid. Samad vaenlased vaheldusid
otsas Jaan Tõnissoni, Konstantin meie maaialartes 17. juunist 1940
Pätsi, Johan Laidoneri, Jaan ja juba: 1944 sügisest peale on
Sootsi ja paljude teistega, et,oma Eestimaa j'äMe okup
ningsee ei too kaasa^^^^^ rahvast päästa r ^ ^ ne hirmuvaait^üse poolt, v ^
võib ta saada ainult Kesk-Idast
õli hinna kalluiemist väid ka po-t ledustest ja teostada ta sajandeid •/ See brutaalne diktatuur öh meie
oma plümporti Araabia riikidest ^ vähendada Ühendriikide
rohkem kui kahekordselt, impor- ^^--^^^j^^^ j^.^^ sündmu-teerides
nüüd nendest maadest gedkumitavad, et olukoo-d areneb
4.9: m'11onit- vaati õli päevas. Do-^ smmäs.
sniheerivat osa mängib siin Saudi i
Araabia, kes rahuldab m o m e n d i l . . . ; ^ ' K.A.^-.
liitilise pinevuse suurenemist, mil-- ^^^^ ,
le raamides venelased teevad
LAHTI — Soome ja Nõukogude Euroopast „Vaba Eesti Sõna-
Liit ahistavad 'k:oös turismi rek- Iie" saadetud informatsiooni järgi
läaoni levitamist kolmandas maa-' <>n Genfis asuv luterlik maäilma-ilmas.
Äriringkondade ollakse I liit (Lutherän Worid Pederation):
vabaks oma esivanemate
m a a d ! '
Samal. aastal, ikui 7. novembril
Äjutüie Valitsus kukutati ja Ve-
Võiks juhtuda vaid füüsilise hä­vinguga.
Vabas Eestis, vastavalt Osvald
Äprengieri (1880—1936) Tsivili­satsiooni
teooriale", Lääne^ul-tuuri
tähistel jõudshne alles oma-kuituuri
kevadesse. Ofeupandi.
s.o, silaavi-ikultuur on meist kau­gel
taga ja aHes embrüos. Selle-pärkst
puudub sealt hädaoht assi-müeerumiseks
loomulikus korm,
kuid füüsilise hävingu vastu pole
garantiid.
Kokkuvõttes .võime ' öelda, et
meie rahva eksistentsi alused on
nii tugevad, et neist võib vaenlane
jagu saada ainult: hävitamisega,
mitte kunagi aga mõnel muul vii-sü.
;y
• Kuigi seal KGB hoiab vangis­tuses
paljusid meie aktiivse­maid
vabädusevõitlejaid, sirgub
uusi järjest juurde Ja meie
suureks rõõmuks on nende
üNOle läkitatud apellid N. Ve­ne
okupatsiooni lõpetamiseks.
Eriti hästi on rajatud^ juTÜdiline
alus libises Balti-rahvaste (Eesti,
Läti, Leedu) apellis 23. augustist
s.a. Sellest nähtub, et samal ajal
rahvast mõrvanud tuhandete apell ori saadetud ka N ; Vene,
viisi Ja küüditanud mitmes L^äne-ja Idä-Saksa^^n^^
laines kümnete-tuhandetekau-iQ3j.^aie allakirjutanud riikide va-
. pa Siberi tundrasse sumiitööIe;i|tsufite!Le, Ähu Eesti pooHtafc
^ surema.
Läänemaailm oma humanismi­ga
ja kommunistlik maailm oma
„eesmärk pühendab abmõu" tak­tikaga
on ebätasävägised vastased.
Ikka ou see nii olnud, et huma­nism
on oma abistava käesirutuse­ga
tulnud appi kommunismile, kui
see on kitsikusse aetud.
Praegu on N. Lüt jälle protesti
avaldanud, et läänemaaUm sekkub
nälgijate abistamisega Kambodz-ihas
ne^de riikide siseasjusse. Pea­legi
on seal teineteise kõri kallal
kaks ehtsat kommumstllkku jõu­du,
mis teeb sealse sõja otseseks
perekonnatüliks. Kui mõni mUjon
inimest peakski sellejuures sure­ma,
on praeguses ülerahvastatud
maaUmas ^ee ikkagi märkamatu
murdosa. Sest oma perekond võib
jälle kergesti leppida ja siis asu­takse
koos vahelesegaja kallale.
Kui Moskva nii külmalt laseb
inimmUjoneid hävineda ja takistab
tõeliste abistajate püüdeid, kas
poleks siis hoopis õigem jätta kor
gu Iküsinius ja hädad k a kommu­nistliku
jõu sisemiseks asjaks jä
maailmal ei tarvitseks tunda hal­ba
enesetunnet kommunistliku
korra ,,eksperunendi*' pärast allu­tatud
maa elanikkonnaga
Maailm- teab väga hästi, et ve­nelastel
poleks toitu isegi endale
kui mitte ameeriklased jälle huma-nistlUiel
(ja muidugi ka ärilistel)
kaalutlustel ei toidaks kommunis­mi
emamaad, et sel oleks jõudu
maailmas uusi jimrdelõikeid teha
ehk nagu „Pravda" äsja väitis,
suuri lõikusi lõigata. Või räägib
N. ,Liit selletõttu Kambodzha abis­tamise
vastu, et äkki ei jätku lää-nemaaUmal
enam vilja kommu­nistliku
Venemaa näljahäda väl­timiseks.
Kuid see on samane ringmäng,
mida on, kogu kommunismi kehti­vuse
aja läänemaaUma poolt män*
gitud, ilma et nad ise märkaksid,
et üks pool mängib väleturakät.
Mängus on muidug ka majändus-
Mk pool ja rahal pole ei mingit
värvi ega lõhna. Sellepärast peab
venelane nälgivate abistamist huk-
£a mõistma ja seda siseasjusse
sekkumiseks nimetama, kuna Urn-neks
et kapitalistlikel teradel on
oidujõudu; kommunistlikul sõna-vüjal
üpriski mitte.
munistlik erakond Rügikogus.
Võisime jälle jätkata qma riigi-'
elu korraldamist ja rahva, elujär-nes
võimule tuli vägivaldse pöör-| Sealt, ebainiriilikeist tingimusist,
dega Nikolai Lenini (Vladimir UI-j 0 ^ seni tulnud tagasi vaid üksi-janov)
bolshevike partei-dikäta- j kud ja needki inimvrakkidena. •
tuur, muutus oluliord meile krii­tiliseks,
sest järgneva aasta algid
Kui nüüd puudutada lähemalt
eestluse elüjiõu tegureid,^ siis koh-sattusime
Saksa okupatsiooni ai- tarne teadlaste uurimustega. Ta­ia.
; napaeva geneetikud büoloogiaS:'
Suutsime emie seda väljakuulu- Moto: Kimura, Vallter Fiteh jt.
tada vaid oma iseseisva Eesti väidavad,.et ühe rahva põlvene-saanud
Moskvast loa korraldada
1980. aasta augustikuus Tallinnas
Euroopa Luterlike Kirikute Kon­verentsi,
kiihu (kutsutakse ca 80
deilegaati pluss ; Genfi kesikuse
koosseis. See oleks esimene suu­rem
kirlkutegelaiSte^ kokkutulek
kommunistlikul maal.
opthnistid, et turim Veneomale
toimuks S(K)me ikaudu lääneniaar
ilmast tulijaile^ Turismi propagee­rimise
keskuse- juhataja Bengt
PiMström käsitles Soorne turis­mi
tulevikuväljavaateid ja leidis,
et vastupidi varem olnud ootust©-
'le, et. olümfpiamängud mõjuksid
edukalt ka Soome turismile, on
kõik m^gid hakanud osutama
sellele, et reisijall, kes sõidavad tal täiesti Silja Line ja Finn Lines
huvi laevad viiakse Rootsi liinidele
kuna N. Lüt ei luba viisavabasid
B.PÜ3lströmi andmeil viisava-:^ Kuid need võivat uu-baid
sõidud N. Lütu ja- samuti esti käiku minna pärast olümpia-lõipeiataikse
:tu]I^^ a^..''mängude^mstat;.^-
Vabariigi.; •
Jä, kui sama aasta lõpul saksla­sed
. .lahkusid (revolutsioon ko­dus),
seisime ida-rindel rinnutsi
ikoos Vene kornmunistlike jõuku­dega.
Sõjakomissar Leon Trots-genus
evolutsio-ja
võib keäta
kõrvalmaade 'külastamiseks.
mise SUI
neerub sirgel
miljoneid aastaid. Ja see loodus-ime
kasvatab ja kujundab kõik
rahvale omaised karakteri jooned.
Ei ole põhjust arvata, et meie
ki (B. Bronstein) punaarmee osadleesti rahvaga võiks olla see teisi-
.ründasid- 28. novembril meie, j t i Meie oma eriteadlane Oskar
kiiruga organiseeritud, Rahvaväe; Loorits väidab, et eestluse elujõud
, üksusi Narva all. ^ Äigas E Ä i on rajatud: kodu- ja perekonna
Vabadussõda, mis lõppes Tartu pühadusel soome-ugrilisele • elu-rahuga
2. veebruaril 1920 ja kus: tunnetuseäe juba enam kui kahe-lepihgule
N. Vene valitstise nkneli ^^^^ ^^^^-^ sugupõlve väitel rahr
allakirjutias Adolf ;Joffe( hiljem, vusteterviklikuks kultuuriks, mi-saadik
Berlüniš). -da ta nimetab eestluse vaimsu-
Selles sõjas tuli meie Rahvaväel seks. Selle vaimsuse kaitseks te-võidelda
mitmeköaxiselt ülekaa- gutsevad tema elujõu valvurid; 11-
lus oleva vaenlasega. Vahepeal mavaade, usund, keel, luuleloo-isegi
kahel rindel korraga, kui ming, : pühadused, väärtustead-
191j9. a. varasuvel surusime Läti- vus, õiglus, moraal, Eutmrne, tra^
'kirjutanud: Mark Niklus, Ende
Ratas, Enn; Tarto ja Erik Udam
— Teame, et enne N. Vene oku­patsiooni,
oli meil kommuniste
vähem kui 2%, kes oma subvef-siivset
jä reeturlifefcu tegevust
arendasid Moskva ülesandel jä
huvides. Sellepärast ei ole ka ime,
et sõna „venelane" on praegu
Eestimaal tarvitusel sõimusõaiar
Eeltoodud mõttekäikudel on
meie kõikide'püMö kohiiseks
jätkata oma raihva' vabadi^võit-lust
veelgi aktiivsemail kujul toe­tades
kõigi võimalike abinõudega
vabadusvõitlejaid kodumaal, nen­de
ülirasketes tingimustes, üht­lasi
tunnetame leinas jä hardu­muses
oma kõikide aegade vabär
duse eest langenuid ja palume
koigeväelisemä õnnistust kõikide­le
neüe kodumaal, kes seail, Mosk­va
terrori kiuste, kannavad meie
Eesti vabaduse ja iseseisvi;se
võitlust;!,..;-
VA. MÄGiso^^:^^^
Kanada Eesti Võitlejate i
tJMtigute Liit ;
Jõulude ootus näib eesti ühis-kohda
nagu siinse maa rahvastki
haaravat. Meie ühiskondliku elu
detsembri alguse nädalalõpp on
otse paanikaline sündmuste üks­teise
otsa kuhjumine^ et prog­ramm
ruttu ärä täita ja pääseda
pühadepuhkusele.
Mõnelt osalt see on nende orga­nisatsioonide
tegevuse tõttu, kes
ise ei pea vajalikuks ürituste ka­lendri
koostamisest osa võtta ei
ku-jalikult ega ka kohalolekuga,
vaid kasutavad kälendils olevaid
„õhuauke" oma ürituste sinna so­bitamiseks.
Mõnel juhul see on õn­nestunud,
teisel puhul on aga ol­nud
mitu tüiiimiku Otsijat-kasuta-jat
ja süs on selline kokkupõrge
vältimatu, kus keegi enam ei tea
kuhu minna ja kas üldse' enam ku­hugi
minna. Ja need rahvuskultuu­rilised
entusiastid, kes püüavad
võimalikult kõigest osa võtta, ei
saa seda teha juba füüsiliste või­maluste
kiustegi.
Eelolev detsembri algus on jälle
üks selline, kus lügapalju kokku
kuhjatud ja tegelikult on enamuses
kõik kaotajad. Kaua aega etteval-misjtamisel
olnud Wiü-alti festival
oma kahepäevase kestvusega ei jä­taks
juba isegi enam muuks aega.
Selle kõrval on Eesti Vabadussõja
alguse tähistaminey on Eesti Abis­tamiskomitee
jõulumüük, V. Hu-beli
kunstinäitus, St. Catharines'i
daamide käsitööde näitused, on
eesti teatrietendus, mida teatri ha­rukordsuse
tõttu igal juhul tuleks
vaatama minna. Samal ajal ava­takse
Würalti tööde näitus ja vei­di
hUjem toinmvad kaks kiriku-kontserii,
Peetri kirikus Musica
Vivä ja Divina Musica kontsert ja
T.E Baptisti Idrikus Medride muu­sikalise
perekonna esmemised. Ja
Tartu ülikool tähistab oma 60. aas­tast
olemasolu rahvuslikuülikoo-
.lina. ; 'r , •
See rohkus peaks õieti meid kõi­ki
rõõmustama, aga teame koge­musist,
kuidas on tegelik olukord
(Järg lk. 3)
Nr. 89
1. ja
922-3834.
8. ja 9J
751-6141,
tapäeva
skautüil
sündmi
Juubelia
dus
ja ikuji
juurestil
Lembitu
tikus T O I
tAid,
^It rm
väljakas\
Risti ü]^
„EESTI
30".
Sifcauc
jüul
oma tel^
tada' ka
kenditel
na, Nööl
® Stokhl
ühingu
sel Eestil
toobril kii
sala Peni
jad,. kokl
Stokhohnl
ühingu
tänas n
del oli
Stokholiiil
tusele Vi
de ühüiE
kes anne
ridele ilul
viibimisel
Alfred Pii
veril saal
1482
(JSS Broal
Toro
23 Wl
RexI
Ja küla;;||
vestame
kulunud
mured . PI
osa ülniU
muude ijj
Käesolj
aga selh
tegemif e|
,le ja n
te^ vältin
tused
sist ka w
jnääräin^
aukude"'
praktilisij
visid HÕI
võtinskAi
V8imsc''i
neid akt|
setavaU.
tumuse
tahtest