Vaba eestlane , October 3, 1978

              I
YÄIA mBTLMSm teisipäeval. 3. (M&OWÜ 19?8 — l ^ ^ y , Ootiobeff 3,1978 , Nr. ?3
.„mfji.j;»iJiiJ|||||||||| I l i l l i l l l l l l l l l l I "' '
tarn
lö. septembril tolMiusM,Toronto Eest! FMS
komlelus^ eestlaste, lätisste .Ja - leedulaste
oOiüHsecl laskevõistiiisec^,lnis püssi 1^ doB
Ilased, kuna piktolisoUd parina
lätlastjEJ „Berziane" laskeraj^ väljaspool Torontot,
võistiui^d toMusid tem LäskeMw^^ sisetlSrul.
^toMMubi
tradits^
Idmt^
peeti
l^õMusite tagajäiTjed jäid võrd­lemisi
itagasihoiäiMs; piid
tinptUid, s e l l ^ , et s^pl^Eptorifc^
on laskuritele vaiiepeaine feuu,
kus suvine iiooaeg on juba
nud jä (tal^e hooaeg poi
alanud.---.. •
Võistlustel 'selgus, et
m kolme rah\mše hulgas alnu^^
kesed, k ^ ( ^ on pi^olimees-kond,
kuna lätlastel on seevas-tia-
välja 'panna
meeskond.
ti meesJkoiida^^^ ttilusid^^^ M
ms/HeldairliuÄ
mäe, Henry Sõrnius ja, Aiiiold
Kaasik. ..
Oliüirnpia k!irtu|e matsih piisto-list:
i . I^iits (
Tint (Eeäi) — 525, 3.^^
(Eesti) 504. ÄtostonaATõ^sthiSD
iStandard-^püstöl, 3X20 lasiku:
1. A. TinSts — 539, 2. O. Sonä —
533, 3. U. iSui (Eesti) 490. Mees.
konnavõistlusel tuli jällegi esiko­hale
Eesti meesikond, kus laskis
peale mainituite veel Ifeaasa tmiiud
Toronto Piissi- ja ©iistolMubi ka-
. mtseb. eeloleval. -talvel; ©nergili- ^- - _
S8lt ema tegevust jaäcaita, eriti fotomees Tommy Tomson.
|)üstoIi alal, kusjuures kõik eesti
püstolilasikMrid on hitenud tule­vikus
^ t i klubi värvides vöistel-
•da./.. • •
Eesti-Läti-LeediU «maavõistlu­se"
tulemused olid järgmised:
; 22-ikaliibrilirie vabapüss, 60 las­ilal
Ipiades: 1. Läti —1755 silma,
2. Eesti 1702 silma. Eesti m©^-
konhas võistlesid E. (3enng, E.
liileri ja Ä. Itaasik. Individuaal-tagäjärjed:
1. P. Gfauds (Läti) ~
586 silma, 2. N. Ozolins (Läti) —
582 sibha, 3. E. Gering (Eesti) —
576 silma. ^
i!^^. matshi:ipüss, 3x20
ku: 1. Läti — 1610 silma, 2. Eesti
155& silma. Eesti meeskonnas
võistlesid eelpool mainitud lasku­r
i ^ Individuaaltagajärjed: 1. F .
Grauds — 559, 2. N. Ozoliiis
v3. E. Gering — 536.
Neid laskureid, kes
mise vastu htivi (tunnevad, palUr
takse paördudaÄ-TSnitei pcple,
28 Falmouifch Ave., Soarborough,
tel. 261-5200. P ^
re^treerib V. K a m , 50. Nortii
Edgeley, Scarborough, tel.
261-3274. Endistele lübmetele tule­tatakse
lühtlasi meelde, et nad en­ne
aastavahetust oma lüfememak-sud
ja lubade uuendamise küsi^
mused ära ikonraldaksld.
p@$Bi@iiiiaBf salisi liha» vor$f i- jsi
snitspfyss^cidusi ning delikatesse
22Hkal. spofdipüss, 3x20. Esi­nesid
«linult lätlased, kuna teistel
polnud meeskondi vä,lja paima.
Tuleniused: I. P. örauds — 585
(võimalikust 600-st), 2. N. Ozoli3is
— 579, 3. p . Grauds — 567.
Haaylipüss (traip) kaairajalt
saviketaste pihta, 4x25 lasku: 1.
V. Krauklls, Läti, 2. M . P a u t e
Läti. '3: A. K o n i t ^^
Meeskondadest tuli esimeseks
Läti 4 4 ^ , teiseks Leedu 432 ja kol­mandaks
Eesti 363 punktiga. Ees-
Tbilisis peetud N. Liidu kerge­jõustiku
meistrivõistlustel hüppas
Jaak Üudmiäe uue Eesti rekordi
kohnikhüppes 16.86, kuid jäi sdllele
vaatamata kohnandale kohale. Esi-mesete
; venelane V. Sanejev
tagajärjega 17.03. J . Uudmäe on
täriayu juba ennegi oma nim©! ol­nud
Eesti rekordit parandanud.
m 3a
j a Joe üsvaltas (Leedu)o
ja Vasili Jershovi, kes
äsja viskas 8786. .
KohnÄüppes tuli võitjaks kol­mekordne
olümpiavõitja V. Sane­jev,
kelle hüppeseeria oli haru­kordselt
tasakaalustatud: 16.74,
16.94, 16.89, 16.92, 17.03 ja 16.99.
Teiseks tuli |]uropa noorteineister
Gennadi Valjükevitsh 16.94 ja kol­mas
Jaak Uudmäe uue Eesti re­kordiga.
. Naiste aladel hüppas hiljuti uue
maailmarekordi teinud leedulanna
V. Bardauskiene kaugust 6.82, ve­nelanna
Svetlana Kratsevskaja
tõukas kuuli 2Õ.70.''
maireas
Foto:
Tinits, 01a!
tomson
86.78; mis on tänavune
kolmas tagajärg Soomes.
•:-2M5
(•'/(Ui.l.xV
27 Ä I : Iteaato,' Ottawa, Kitchener, Waterlco, BurMngto®,
N. Lüdur meistrivõistlustel kerge­jõustikus,
mis peeti Tbilisis võitis
odaviske Aleksandr Zaitsev oma
Isikliku rekordiga-84.90, jättes oma
seljataha hiljutisel Euroopa meist--
rivõistlustel teiseks tuhiud Nikolai
võistlustel hüppas Prahas Euroopa
meistriks tulnud jugoslaavlane Ne-nad
Stekic kaugust 8.32, mis on tä­navune
parim tulemus maailmas.
Ta oli esimene ka möödunud aasr
tal tagajärjega 8.27.
Soomlane Seppb Hovinen .viskas;
oda Helsingi Olümpiastaadionil
peetud kergejõustiku võistlustel
Jlestis toimusid võistlused suu-nistamises
ehk orienteerumisjook­sus,
kus meestest tuli esimeseks
NikoQai Järveoja, teine Arvo K i -
vikas ja kolmas Jaan Miljan; nais­test
pii esimene Tüna-Mai Pärnik,
teine Leena Annus ja Vilu Rebane.
Sügisele vastu minevatel kerge­jõustikuvõistlustel
on saadud mõ­ned
märkünisväärsed tulemused;
Nii tõukas Heino Sild kuuli 20.23,
Helgi Parts heitis ketast 58.40 ja
tõukas kuuli 1681, Raili Kadarik
viskas oda 51.04, Hedi Mäe hüppas
kaugust 6.16, ¥eljd Küuseihäe hei­tis
ketast 59.30, Hannes Loss heitis
vasarat 61.82, Silva Oja jooksis
100 m 12,5, Maret Ints viskas oda
50.30, (Jennadi Organov jooksis 100
m 10,7 ja 200 m 22,3, Toivo Puro-lien
1000 m 2.26,9.
Saksa ieeinykite
kanstryktor MesseiT"^
Hiljuti suri Saksamaal Münc­henis
80-aaatasena Saiksa võitlüs-lennulkiits
looja, ikelle võitluslen-hukid,
olid Hitieri õhuirü^
selgroöiks Eunoppos; ta oli ifca esi­mese
reaflatiiviemiiiki disainer,
kelle seda tüüpi lenüuk oli es-niakCMxJselt
juhitav j a käsitletav.
Willy Messerschmidt oli kuulus
nimi kogu m ^ m a s . Ta lennukid
ME-0^ ja Ä l O olid esimas saks­laste
öhiuojper^^^
misei. Messersc^ reaktiiv-lennulk,
kahemootoriline ME-262,
mis tui Euproopa võitlusväljade
kohale sõja viimastel kuudel, või­nuks
võita sõja, arvas , Messer­schmidt
oma elu lõpuni. Kui see
jõudis kasuitamisfaasi 1944, oli
juba lüga hüjä sõja käigu muiut-miseks.
Selle asemel, et sellele
leimukile rõhku paima, valis Hit-ler
V-relvad ja raketid, et kätte
maksta Inglismaal; asuvate ees-mäiikide
ründamisega. Messter-
® A H . Tammsaare juubeli pu­hul
esitab Stoikhoilnü Eesti Teate
Lensi Röanmeri lavastuses tema
poolt dramatiseeritud „Toe ja
õiguse" IV osa pealkirjaga ,]iBr
rin ja Indrek**. Peaosalist Indre-kat
(kehastab Edmar Kuus, Hel-jo
Mängel on Karini osas. Teis­test
osalistelt mängivad Anfes
Vaikla Vesiroosi, Uno TÕnissoo
advokaat Paraleppa, Leena õun
Tiinalt, Lartiri Nurmissaar tenor
Ränet ja Artur Sikk Meleskit.
Näidendi kaiks etendust Stokhol?
mis toimuvad oktoobri esimesel
schmidt uskus veel, et kui Lult-waffel
olnuks rohkem võitluslen-nukeid,
võinuks saksa üksused
liitlaste invasiQoniüksused Nor­mandias
tagasi tõrjuda. „Kaiks-sada
Messersöhmidt lennukit
rohkem ja see invasioon oleks ta­gasi
löödud," ütles ta veel pmia
70. sünnipäeva! antud intervjuus.
Ja ta lisas, et seda on öelnud tal­le
ka mõned ameeriklasist sõbrad
I peale sõda.
nüüd 'laske mul lugeda... laske Iti? Ent oli kergem sunnitöölisel
mul lõigata rahulikult omagi osa
;M1^; algseid"samme, võtva'kui-'
tuuri känguru-hüppena tõuseb lin­na
keskel ülimoodne ,,Festiväl
HaU'S piüitöika- ja draamake^^
paari aa&riline betopnväljak selle
ees ktretab geomeetriliste mustrite
Mases, sinises ja punases; karja,
nii umbes i s kraadilise nurga all
tõusvate, samades värvides puusa-kõrguste
betoonti^padega ühes tii­vas,
millede tagant omakorda
soostub sama vütuselt ja ka sama­des
värvides taeva poole alt-maa
parkimismaja õhu jahutuse lõõr.
tusedj. kuni —'
Nägemuse süitsuklaasi purustab
õie Haasi rõõmus hääl: ,,Paluks
sööma!" — ja mu sikne ees pn
taas,, ehM?üll üpris võõras, ent
^.üski vahetu tegelikkus ning tead­vuses
tõik, et ep ristind jõe ürg-asukas
vaid valge mees, andes tai­le
tollase koloniäal — sekretäri
Su- George Murrayjiime; aju aga
pistab mõte, et ep olnud ehk nood
maalidki seal teatri-fuajees abst­raktne
ekspressionism vaid —
alasti realism... mõte, mis tihe­neb
veendumuseks tagasiteel läbi
„kuumaastiku", läbi otsatult kulge-tai
relsuni j vate, lainjate kiviklibü lagendike,
Äänhuslik,' ent lõbus ja ka asja
ette: vabaõhu ettekandeiks jä mu­dilastel
peituse mängimiseks. Hoo-netegrupi
^^siseruumid aga otsegu
embavad sisenejat oma soojade
toonides Ühtse elegantsiga, milles­se
sulavad suured pannood ürg-asukate
„unelus-aja" motiivei,
muisttendeisse katket mineviku ja
tuleviku 1 katkestamatust voolavu­sest;
moodsed maalid ligüähedai
õhetavad lüvavärves; segi sinise ja
hallrohiölisega, haakudes meelisse
kui abstraktselt esteetilised Välga-
Murray jõe kallastele... ;
.. kuiv,virvendav palavus,
letu vaikus... taamal sealpoolse
kalda kõrge pank, helkjad liiva-toonid
otsegu päratu pintsliga tõm-mat,
sekka roosteviirge ja siis —
lagesiriine taevas, müiesse ei söös­tu,
ei visku, ei kerki ega tõuse ain­satki
tüvikut, raagu Või kõrt...
sealt — algab olematus...! Rohe- i või ka „Paterson's Curse", umb-
•üksiku hingeldava põõsavõraga
siin-seal, läbi õlg-kuldse, kuum-kuiva
avaruse, millesse imbund
suuri, vahelduvaid violetseid ja
lakaid laike, niadala mäe-aheliku
vaateveerul sulades lavendelsini-sesse
Dõputusse, — eluelav, absl
raktne —reailism!.!! •
„See lilla on „Salvation Jane
siin, kui õudseis kongides kodu­saarel,
poolteistsada aastat hiljem
oli siin hõlpsam ka eestlasel kui
väljavaadeteta põgenike laagris
kuski Euroopas.., Ent miks tuleb
ta oma lahedate tuultega lopsakast
aiast veetma nädalalõppe siia kõr-geil
sambail „shäkkidesse", mille-da
põranda alla ulatub loksuma
suurvesi — akna taga üksik euka-lüptos,
uhtmaal paar rämust põõ­sast,
peakohal laineplekist katuse
steriilne lõõsk? — Mehed tahavad
midagi teha, ehitada, nad kõik on
ehitajad, seletati, — jä jões saab
kala püüda. — Ent piisab siis sel­lest?
Vaevalt — paiga lummutus-likkus
fcüMäp on haarand teadma­tult
neidki nagu äsja
kas rahus voolaval jõel libiseb
must lulgepäar — elu ja surma va­hendajad
olemise ja olematuse
voolaval murdejoonel... ? Murray
— kiire, ürgasukate keeli. Ent kii­rusel
võib olla mitu astet nagu
ajalgi hing ep ole inimesele antud
l^utadaühtö teisest.
„ . . . let me quietly count those
entangled years öf far-away laids
and seas... let me calmly measu-re
off my share pf etemity.
ujuvad meelisse read Gunnar Nee­me
poeemist, ning neid nüüd uni-huupi
tõMdes, lausun ümamisi:
„ . . . noid kaugeise maisse ja ve­tesse
sasistunud aastaid vaikselt
rohi Vahemere äärest j ruineerib
laialt karjamaid, aga ilus ise",
teatab õie Haas, misjärel paneb
ette: „Nüüd sõidame prügimäele,
seal on liiv nü punane 'kui mitte
kuskü
Vajun niõtteisse kui tallamata
heintesse, liig ägedad on vastaMu-sed
siin, isegi nimedes, teadmata
veel, et kuigi too laiutav taim on
kergelt mürgme, on teda suure
põua puhul kasutet ometi looma­söödana
— nii et needus ja lunas­tus
ühthöopi tõepolest!
kas ep ole seda olnud kogu man­ner
valgele inimesde algusest §aa-
Auto peatub ja
sekundi surmtõsist aru, misjärel
teatab: „No, toat, prügimäele mi­na
ei sõida, olgu liiv kui punane!"
Puhken laginal naerma -• nojah,
pentsik Võib tunduda toepoolest,
pöörduda lõbusa väljasõidu korras
prügimäele! Sestap pöördume hoo­pis
õllepoodi tee ääres, kus koldhe
märjuke maitseb ebatavaliselt to-edasti
põuasel keelel, nii et võtab
ühthoopi ka keeleküsihiusi aruta­ma,
õie Haas, nimelt, on eesti
keele- ja kirjanduse-teadlane, ent
teab palju muudld — maa, linna,
ümbruse ajalugu, taimestifeku ja
loomastikku Viis meid hommikul
.loania-aedagi, mis oli enam park
kui aed, kuigi puuregi leidus, üks
koguni tolle Tasmaania kuradiga
- ihnelt ei kuigi kuratlik, aga või
sa ta hinge sisse näed... Kängu-j-
eiie aga vaatasin lausa silmi, nii
valgeüe albünodeie, kes mõjusid
' " ka
pruunidöle, ning andsin sõrmiva-helt
pähkleid; pilgud usalduslikud,
lühikesed esikäpad alandlikult
koos, toetusid nad ent kindlalt ta­gumistele
kootidele ja võimsale sa­bale,
nü et pidin mõtlema kolme-jalgseile
aiaiaüdadele, mis kah
seisavad kindlalt kuitahes ebaüht­lasel
pinnal, kuna neljajalgseiga on
tegemist, et lõngerdama ei hak­kaks.
Jah, kui tahad kuhugi jõuda,
mitte roomates või ronides vaid
paraja hüppega, tuleb seda teha
üpris kindlalt aluselt... Ent kuis
saada seesuguseid tagukoote, sa­bast
rääkimata?
Känguruga oli lugu — ürgasuka­te
teadmist mööda — nõnda: pu­hus
kord ennemuiste tuul karja
siia-maüe, nü vali, et jalgu maha
ei saand neist keegi kuidagi; üks­kõik
kuidas nad ka püüdsid ja ve­nitasid,
aina' vuhisesid õhus edasi;
viimaks üks siiski takerdus oma
pingutusest pikaks venind tagukoo-tidega
kuhugi põõsasse ja alustas
siin ka oma ajalugu kängurute
kummaline sugu... EnamvähÄ
nõnda kujunes ehk kogu manner
ürgsete eluvormide panipaigaks,
mülest hilisem evolutsioon igasse
kaarde avarduvate vete poolt sai
mööda juhit, nü et jäid alles pal­judele
nende kukrud.
Jah-ah, ep ole üksnes revolut­sioon,
vaid ka evolutsioon kukrui-le
ohuks, arutan rüvatult; on oma
pisikene kuÄir sün hiirel ja rotil-gi,
nii et narr oleks pidada kkiku-rottegi
vaesiks, äga on kukkur ka
kassidel, metskassidel, kedia ei tule
ära vahetada metsistunud kodu­kassiga
sel kukrut pole; sest
pidi käiku nagu autol ja nõnda on
siis sisemaa kandis kodukassidest
sirgunias uus kiskja, juba kolman­diku
võrra algsest kehafcam, väi©
kui välk ja verehimuline, kellest
keegi enam üle ei käi, inimenegi
mitte, Ja nii pole varsti tema eest
hõlpu kukkurloomadelgi, ei „num-batü",
toredasti triibulisel sipelga-sööjal,
ei „wombatil", kel muti te­gu
ja põrsa nägu ning vaevalt
jääb ohustamata ka too tasane tai­metoitlane,
koalav kärugi eukalüp-tose.
oksaharu vahel, kus aina no­sib,
karvased kõrvä-tutsakad laia­li,
nina kui must hiiglapöör, — is­tub
ja valib hoolega, üks M i t on
liiga vana ja nahkne, teine mait­setult
noor - k o l m a s kõlbab, ja se­da
ainult teatud liiki eukaiüptostel.
Kõht täis, kumab kauge puguga
taevaranda — pealtnäha üpris lai­sa
moega, ent tüve pidi maha tu­leb
teine, taguots ees, hagu madrus
mastist! Nmg hüppaja pole, see
rohkem kängurute erioskus, inime­se
oma, siiski, kah teatud kom­bel
- laseb teine püssi ja kärkleb
ning teeb oma kukru kindlustami­seks
küllap varsti! otsa teistele kuk-kurloomadelegi,
esmajoones kän­gurutele,
kes olevat karjale kah­juks;
lambaid aga peab ise edasi,
kuigi teab, et need sõid läänist la­gedaks
nii Shoti- kui Iirimaa ja et
omalgi sün pn avaraist savanna-dest
tükati saamas elutud tüher­maad,
sest veis jätab viisakalt
veel M i järele, lammas, alandlik
loomake, võtab aga kõik või juur-
1 ^
••"1
•ii
• •
t r
.'.Mi
Nr. 73
1
••'Vi
Õpetaja
Ernst Lootsmi
70-aaätane
A ^ liigub pi
kindlalt edasi. Aasta
jarde ja paneb meil
dust juurde. Nii on
Ernst Lobtsmaa
jõudnud 70. elu
Juubüar sündis 1.
NaiTvarJöesuus.
*riduse Tallinna G
Güznnaasiumiš, lõ^^^
kooli usuteaduste
kevadel. Prooviaasta
Ustveones praost B.
Tantu ülikooli kogu»
prof. J . Kõpp*u jui
amietiss© ordineeriti
Rahaini&gi poolt 14. ai
lüma Toomkirikus,
sistooriumi poolt üldl
õpetajana Mõisakiül
teesnima, millisel kohj
valimiseni Rõngu koj
tajaiks 15. dets. 1935.
koguduse õpetajaiks
maalit lalhkiüniseni
dus Salksamaale. Abic
19Ö8.B. Rõngus
Bretfiga Abielust
Liis, kes on abielus ja|
Texases USA-s.
Itoüst sõja lõppu
Lootsma Lübecki E(
õpetaja, pidades
algul Rootsi mere-i
ja hiljem kaasmaalt
ti ehitatud ja sisustat
rikus. Selline kiriik h
leaegse UNRRA juhti
üllatuseks. Samal aja]
õpetajaiks Lübecki
siumis, Lübecki
ja Eesti Punase Risti]
õipetajaks. 1947 siii
kus töötas AEG ei
vabrikus, oUes ühtk
Jalkiabi koguduse
Södertälje pihtkonna]
1950 märtsis immi^
dasse. Siin asus teeniti
gulaskogudusi Lond(
harinesl ja AmherstJ
des Ontarios. 1959—1
Kanada kogudusi. 1(
šesifc peale, teenib
tusena Eesti Bv.
tee kbgudust Land<
Pauluse kogudus
õpetaija elab kogudi
keskel. Ta võtab aktüj
gudiäö lükmete eh
kaasa nende röõmuc
dele. Ta leiab alati
ges kiolias. Kogudus
õpetajale palju ilusi
kogudust teenida ja oj
na kföslkel viibida.
Isiwes „¥5lufli
Bpp-Karike Jürimj
nf 75 „Võlullöödi" vali
Cokuninganna osas
(Massachusetts) koi
' - ^ 4 . septembril. Trac
k-ijunenud ,,Mozart|
raames esines ta
kell 5.30 teiste Moz^
ga Follehi kirikus,
Mass. • .
LiUt
mmm
ENNALFi
AOVOKAAT-N|
1912, Royal 1
Toronio Dominloil
Postiaadress: P.O.
Oht. (Bay & King)!
Telefon: 86fl-j
24-tmidl telefoni vai
aas
tmm
JOHN E. SOI
CoA.
Chartcred Acc(
55 University Äv(
Toronto, OnVM
Tel. 862-71
40l3IJ2SCIflEBBBCB9