1977-08-11-02 |
Previous | 1 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. ä VABA EESTLANE nöijaptoal, u. augustil 1077 Thixrsday, August 11, VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecümseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOBIETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TEIJSFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 , TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas |16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga- aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaastas $11— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas $31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 t w ; . <-<^^ok . v < * ^ . : Publishedby Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsetb St., Toronto3,Ont. M6J2H2 Nr. 59 See sütitav pioneerivaim, energia ja algatusvõime, mis on iseloomustanud vähemalt paarikümne aasta jooksul Toronto eestlasi riing on kujundanud Kanada suurema linna mõnede asjatundjate arvates vabade eestlaste pealinnaks, ei ole veel kadunud. Seda kinnitab i kõige kujukamalt paljudele Toronto eestlastele äsja saabunud Eesti Kunstide Keskuse presidendi Stel-la Kersoni ringkiri/milles küsitakse rahalist toetust Torontosse Eesti Kunstimuuseumi hoone ostmiseks; Ringkirjas mainitakse, et Toronto eeslinnas on leitud kunstimuuseumile sobiv 17-ruumiline hoone, mis asub kahe aakiilisel krundil. Maja hinnaks on 600.000 dollarit liing Kunstide Keskuse majanduskomisjon loodab, et ühe kolmandiku vajalikust ostukapitalist (200.000 dollarit) panevad kokku eestlased, kelledest igaüks annaks 300O dollari suuruse panuse, teine koimandik ostukapitalist loodetakse saada Ontario valitsuse Winta-rio loteriilt Ja viimane kolmandik Kanada föderaalvalitsuse vastavatest fondidest. Ringkirjas mainitakse ühtlasi, et muuseumi majandamiskulud on 10.000 dollarit aastas ning palutakse kiireiseloomuli-se hoone müügi tõttu ringkirja saajatelt kiiresti vastust oma võimaliku annetuse kohta. Kavatsus on muidugi ilus ja õi^ jlis ja meie võime juba ettekuju-tada kui uhked ja suurelised meie võiksime olla tulevikus kui meil on oma 17 niumiliue kunstihoone, mille ülevalpidamise kulud lähenevad tõenäoliselt rohkem 20.000 dollarile kui Kunstide Keskuse poolt kalkuleeritud 10.000 dollarile aastas. Ning meie kogume kokku ja viime sinna kõik oma kunsti ja meie rikast rahvuskultuuri tutvustavad esemed, milledest praegu piisab võibolla paari ruumi jaoks kiud suurte idealistidena ei ela meie mitte ainult olevikule vaid ka tulevikule ning ükskord; löövad ,,KaIevipoja" sõnade järele piirud kahest otsast lõkendama ning selle 600.000 dollariline hoone kÕik 17 tuba on täidetud tihedalt meie kui tuurivaradega. Ilusate plaanide tegemisega on palju häid asju korda saadetud, Mga meie oleme näinud seda oma isikliku ja ühiskondliku elu organiseerimisel paguluses, Kuid need plaanid peavad olema siiski realistlikud ja ühiskonnalt toetuse taotlemisel peab see üritus vastama meie iihiskonna kandejõule ja tegelikkudele vajadustele. Nüüd, kus eesti ühiskond on oma eluavaldustes jõudnud laiendamise faasist kokkutõmbamise ja koordineerimise faasi, ei ole praktiliselt . mõeldav, et eestlaskond laiemas ulatuses annaks sellisele paraadiüritusele oma täieliku toetuse, seda enäni, et lähemas tulevikus tekib suuri probleeme olemasolevate ühiskondlike hoonete majandamisega ning nende käigus hoidmisega. Toronto Eesti Maja oh teatavasti paljude aastate jooksu] olnud meie rahvuslike jä noorte organisatsioonide ning täienduskoolide tõeliseks koduks ja meie esmajärguliseks ülesandeks oleks mõelda Eesti Majale ja selle käigus hoidmisele, mis võib kujuneda tulevikus väga suureks probleemiks. Eesti Maja juhatuse ringkondadest mainitakse, et suuies hoones seisavad eriti suvel tuhanded ruUtjalad ruumi kasutamata ning olukord vÕib muutuda veelgi keerulisemaks kui organisatsioonide tegevuspinge väheneb. Ja äsja võisid lugejad meie lehe veergudelt lugeda, et Jõekääru laste suvekodus on lähemas tulevikus vaja püstitada lastele uued moodsamad eluhooned seniste ajast ja arust sõjaväebarakkide asemele. Need on meie nooruse eestlusele säilitamiseks hädavajalikud esemed ja nende püstitamine maksab raha. Need küsimused on meie rahvuslikust seisukohast palju pakilisemad kui 600.000 dollariline kuns tihoone, mille ülevalpidamisega seoses olevatest kuludest langeb isegi optimistlikkude kalkulatsioonide juures suur osa eesti ühiskonnale. Meie kunst ja meie rahvuskultuur vajavad kahtlemata koondamist ja säilitamist, ja nende ülesannete täitmisel tuleb Kunstide Keskuse tööd tõsiselt binnata, kuid jääme sel puhul kahe jalaga maa külge. Isegi suur ukraina rah-vusgrupp Torontos lepib oma kunstivarade säilitamiseks palju väiksema majaga, mille kinkis talle üks jõukas abielupaar. Kunstide Keskuse juhatus talitaks meie arvates palju praktilisemalt kui ta järgneks ukrainlaste eeskujule Ja astuks Õhulosside iluaedadest Toronto eestlaste igapäevase elu keskele. Moskva ja Pekingi vahekordadest annabülevaate hiljuti „Pravdas" ilmunuid Igor Äiesandrovi tis „Peking ähvardab maailma". Sellele on võetud mottoks 1959. a. Hiina kommunistliku partei keskkomitee koosolekul Mao Tse-tungi poolt öeldud väljendus: „Me peame vallutama maailma. Meie eesmärk on kogu maailm, kus me tahame luua suurvõimu." Hiina sõjalised kulutused pärast Mao surma on pidevalt tõusnud, kirjutab , ,Pravda''. Praegu on fiende väljaminekute osatähtsus 40°/o riigi eelarvest. Olles sellest teadlikud, on sõjatööstuste juhid Ameerika ühendriikides,- Lääne- Saksamaal, Jaapanis ja mitmel muul kapitalistlikul maal teinud aktiivselt plaane Hiina relvadega ja teiste sõjamaterjalidegä varustamiseks. Sõjatööstuste esindajad, avaldavad survet oma valitsus-, ringkondadele õhutades neid alla kirjutama sõjailise koostöö kokkuleppeid Hiinaga: Võiksime küsida neilt juhtidelt, kes on rahul Pekingi Nõukogude Liidu vastaste seisukohtadega: kelle vastu on suunatud Pekingi juhtide plaanid ja keda nad ähvardavad? Cliou En-lai, avades üht kinnist partei-aktiivi koosolekut 1973 a. andis piirjooned Hiina USA poliitika ümberorienteerimiseks Mao Tse-tungi taktika kohaselt, kus oli ettenähtud „piii-rustada vaenlased ükshaaval" ja „hoiduda võitlemisest kahel rindel". Pekingi võiniuotsijad, kes on lakanud Ameerika imperialismi ja Japaani militarismi ründamast, on kaugel sellest, et pidada USA-d ja Jaapani oma sõpradeks. Neid saab nüüd kasutada N. Liidu vastaseks võitluseks; aga tulevikus antakse ka nendele maadele. Endine esimees Mao ise litles,' Nad ütlesid ,,ei" Kesk-^Ida kriisi et Ameerika ühendriikide vastu puhul selle rahulikule lahendami- „on vaja võitluse jatkaniist, kuni sele, täielikule aatomrelvade pro-üks positsioon teise järele valluta- dütseerimise ja kasutamise kee-taltse". • lustamisde, uut tüi^fi massiK^ See oleks kasulik teada neile rii- hävitusega relvade hükkamõistmi-gijuhtidele läänes, kes julgustavad sele ning aatomrelvadegä varusta- Tõeline Pekingi flirdi mõte Washingtoniga on ilmsiks tulnud King Piao kõnes Hiina diplomaatliku akadeemia lõpuaktusel. Ta ütles: Praeguses olukorras vajame USA kaitset N. Liidu revisionismi mõjude vastu. Kui me leiame, et sobiv aeg on tühiud, siis ütleme Onu Samile: Nüüd paki oma aš-jad!" :.Ä. „Vaba Eestlases" no. 55 iiks lapsevanem tõstis üles küsimuse, miks eesti skautUkud noored ei olnud esindatud ülalnimetatud jam-boreej.; Gaidid võib kohe sellest küsimusest vaja jätta, kuna minu teada sellest laagrist võisid osa võtta ainult skaudid. Edasi minnes võib väita, et eesti skautlike noorte tegevus sel suvel on olnud väga ti- ^ he. Spordipäev Jõekäärul, rühma-juhtide kooli laager Kotkajärvel, etniliste noorte laager Kotkajärvel, suurlaager „Kotkajärve '77" ja veel mõned üksuste omad laagrid. Selline tegevus nõuab palju eeltööd ja planeerimist, mis pealtvaatajatele ei paista sihna. Näiteks suurlaagri eeltööd algasid juba peolteist aastat tagasi. Sellise tiheda tegevuse kõrval, olöks meil raske ohiud üht hasti-ettevalmis-tätud esmdusüksust saata kanada jamboreele. Võib küsitleda, kes otsustab ja millal otsustatakse mÜlisest laagrist võetakse osa ja millisest mitte. Tähtsamad programmi punktid tulevad arutamisele ja otsustamisele aasta VÕI kaks ette ^ igal sügisel gaid- ja skautjuhtide aastakoosolekutel. Möödunud suurlaagri korraldamine otsustati ÄK-1 1975. Sus oli meie esindusüksus äsja naasnud üleniaaihnselt jam-boreelt Norrast ja skaudijuhtidel ei olnud soovi hakata kohe uut esindusüksust organiseerima kanada jamboreele. Jamboreedest^ osavõtt on ka seotud suurte kuludega. P.E.jamboree osavõtu maks oli rohkem kui $200.00 igalt skau- On vaevalt usutav, et järgmisel .aastal korraldatakse jälle üle^ka-nadaline jamboree, kuna sellise suurürituse korraldamiseks vajatakse mitu aastat. 1979. aastal toimub Ontarios skautide jamboree ja loodetavasti saame sinna saata ühe esindusüksuse. P.E. jamboreel ei pnudunud siisk i eesti skautide esindaja. Laagrist võtsid osa skm. Carl Aarlaht Ha-mUtonist koos pojaga. Kõik gaid- ja skautjuhid soovivad, et lapsevanemad pöörduksid oma küsimustega otse nende poole ja ei kasutaks informatsiooni saamiseks lehe veerge, kuna see tekitab väga formaalse olukorra ja skautlus on üks suur sõprusring kuhu kuuluvad ka lastevanemad. SILVER KASK, skm. maoiste nende militaristlikes ette-vaknistusis, ise naiivselt uskudes, et Hiina militarismi mõõk neid ei puuduta ja neil tuleks mõelda nende küüniliste Pekingi deklaratsioonide üle. Keegi ei saa unustada, et Hima õn ainus riik praegu maailmas, kelle ametlikes ringkondades toetatakse avalikult maailmale veresauna korraldamist ilma, et seda isegi katsutaks varjata. Veelgi enam, üks osa sõjaettevalmistu-sest on pandud must-valgel nende põhiseadusse. Faktildselt see dokument on teatud liU^i militarismi väljenduse manifest. •. Need • kes on 'võlutud Pekingi nõukogude vastasest manamisest, peaksid vormima veidi tõsisema ettekujutuse sellest poliitikast, mis tegelikult puudutab kõigi riikide huvisid ja ohustab maaUma rahu. Peking neab väsimatult detente-poliitikat ja kasutab kõiki Vahendeid, mis tal on kasutada, sellele vastulöökide andmiseks. Hiina juhtkond õhutab läänemaailma rii-: kide parempoolseid juhte ägedale detente-vastasele aktsiooniidele. Hiljutisel Lääne-Saksamaa tegelaste külaskäigu puhul Hiinasse, katsusid Pekingi juhid neid mõjutada, et „detente on oopium rahvastele". Võttes vastu Briti konservatiivide partei juhi Mrs. That-cheri't, ütles Hiina abipresident L i Hsien-nien 7. apr., et „detente pole üldse maaihnas pärast Helsingi konverentsi eksisteerinud". / Selle juures kommenteerib t. Alexandrov, et detente tähendab tahet erinevusi lahendada ja dis-: kuteerida mitte jõuga, mitte ka ähvardustega ja mõõgatärinaga, vaid rahulikul teel konverentsilauas. Ilmselt see on täpselt see, mis ei sobi maqistidele. Hiina juhtkond hoidub jonnakalt detentest poliitilisel ja sõjalisel alal, sellevastu teeb kõik võimalilgi normaalse arengu takistamiseks. aa-tomjõudu omavate riikide suhetes ja katsub tekitada territoriaalseid vahejuhtumeid riikide vahel. tud maaibnäruumirakettide, merepõhja jt. relvade arengu keelustamisele. Pekingi esindajad olid vastu L i i tunud Rahvaste Organisatsiooni julgeoleku nõukogus riikide sõjalise eelarvete vähendamisele 10% võrra, millist summat ölöks kasutatud mahajäänud, maade abistamiseks. Nad surusid naaha igal vü-sil diskussiooni kokkuleppe saavutamiseks aatomrelvade katsetamise keehistamiseks; ; : Hiina pole kirjutanud alla ülie-legi internatsionaalsele kokkuleppele relvastuse püramiseks jä aatomrelvadegä katsetamise lõpetamiseks. Hüna valitsuse positsioon kõigis põhilistes küsimustes tänapäeva iMtematsionaalseis suhetes on üldiselt negatiivne Ja alaliselt provokatiivne. Pärast 1971. a. kui Hiina Rahvavabariik liikmeõigused Liitunud Rahvaste Organisatsioonis kätte sai, pole nende delegatsioon suutnud esitada ainsatki lihtsaimat konstruktüvšet ettepanekut või kasutanud positiivset initsiatiivi universaalse rahu tugevndamiseks. Tõuseb küsimus: kas fakt, et Peking Nõukogude Liidu vastasuse katte all on vastu detentele ja relvastuse vähendamisele, puudutab ainult N. Liitu? Kas rahu säilitamine ja internatsionaalne koostöö arendamine annaks N. Liidule suuremat kasu kui teistele maadele kaasaarvatud need, kes nii kiivalt katsuvad kasutada nõukogude vastast meeleolu Pekingis? . ' Iga eelarvamisteta isik, on juba "kaua olnud teadlik, et jutt Nõukogude hegemooniast on selleks, et tõmmata maailma tähelepanu Pe-, kingi ettevalmistusilt • oma vallu-tusplaanide tegemisel, kõigepealt Vaikse ookeani ja Kiagu-Aasia riikides. „Vaikne ookean pole mitte nii vaikne täna'', ütles Mao juba 1958. a. juunis. „Tulevikus kui me saame selle oma kontrolli alla, süs on seal tõesti- rahulik. Me. peame võtma Kagu-Aasia, kaasaarvatud Vietnam, Tai, Burma, Maiaia ja, Singäpore.^' Aatomlaenguga varustatud rakettide valmistamine, mida Hiina: Ameerika ühendriikide ja Lääne- Saksamaa sõjalise tööstuse toetusel ja teatud määral Pfantsusmaa-gä, Jaapaniga ja Inglismaaga koostöös on teinud, on selleks, et avaldada ähvardust mitte ainult N. Liidu vastu. Kas aatomkatsetel vabanev radioaktiivne kiirgus Hiinas ei puuduta Jaapani, ühendriike ja Kagu-Aasia riike? ^feUeasemel et võtta tõsist seisukohta faktide suhtes, näivad teatud ringkonnad läänes loovat illusiooni, et nad on võimelised kasutama Pekingi hävitamistungi oma kasuks ja juhtima seda teise poole vastu.. • Nad unustavad õppetuimi hiljutises ajaloos, kus agressorile meeldida tahtmine andis tulemu seks hirmuäratava katastroofi neile meeldida tähtjaüe eneste ja kogu maailmale. Eestlased on püüdnud Kanadas kõigest väest endUe majanduslüiu vundamendi loomist Ja sünses ühiskonnas paremate positsioonide kättevõtmist. Kahtlemata pleme nendel aladel saavutanud märkimisväärseid tagajärgi, kuna oleme jsuutnud endi majandusliku eksistentsi kindlustada ning suur ülikooli lõpetajate ja suhteliselt suur eesti päritoluga ülikoolide õppejõudude arv kinnitab, et eesti mehed ja naised on kangest ja andekast soost ning moodustavad Kanada paljudest rahvustest koosneva mosaiigi paremiku. Mõned noorema generatsiooni esindajad ei lepi nähtavasti selle eesti /rahva tagasihoidlilm j a soliidse positsiooniga ning viimasel ajal on esinenud vahejuhtumeid, kus hakatakse eestlastele teist sort i nime tegema. Nü näiteks arreteeriti Nova Scotia ja New Bmns-wicki vahelisel parvel üks eesti noormees, kes kuuludes Toronto mootorratturite klubi „Vagabundi-de" liikmeskonda, teri*oriseeris koos oma kaaslastega reisijaid. „Vagapundid" varastasid laeva baarist alkohoolseid jooke ja Jooksid alasti ringi, kusjuures ka eesti noorukil oU ümselt tähtis osa täita, kuna ta kuulus nende mürgel- ^dajate hulka, kes jäeti pärast arreteerimist vahi alla. Ning meessoost ei taha maha jääda ka naissoo esinda ja^ kuna Toronto kurikuulsal Yorige'i tänaval prostitut-arreteeriti kä üks (Järg lk. 7) siooni eestlanna, kes tegutses kahtlases masseerimise asutuses. Eesti noored on üldiselt tuntud oma tublidusega ja edasipüüdlikkusega järgnedes sellega vanemale generatsioonile. Kuid ilmselt mõjutab ka siinne minnalaskmise elustiil üksikuid eesti noori, kes ei tee sellega halba mitte ainult endile vaid ka oma perekondadele ja kogu eesti rahvusgrupile. Kõik, mis Kanadas hiilgab, ei ole kuld. Seda kinnitasid terve r i da eksperte, kes valgustasid Kanada praegust majanduslikku ja poliitilist olukorda Ontarios Geneva ParkMs toimunud 46. eouchichingi konverenisil. Sellele konverentsile kutsutakse alati . Kanada kõige nimekamaid eksperte paljudelt elualadelt ning seekord olid nende arialüüsid Kanada tuleviku suhtes võrdlemisi pessimistlikud. Eriti tumedates värvides kirjeldas Kanada tulevikku Quebeci pro-vmtsi suurettevõtte Power Corp. abiesimees Louis Desmärais, kes kinnitas, et 15 või 20 aasta pärast kuulub Kanada maailma uende maade hulka, kellel enam midagi ei ole. „Meie kõik jälgime liiindu-nult seda kuidas peaminister Tru-^ deau ja peaminister Levesque mängivad pokerit meie poliitilise tulevikuga, kuid samal ajal übi-seb meie maa mitmel rindel allamäge, ütles kõneleja. Louis Desmärais, kes on ühtlasi Kanada Übtuse Nõukogu esimees, väitis, ::;^ V.(Järg..lk.3),^. 13. Ja \\ dr. V. K£ Idar] tee St Ignats) liieelea^ iniimiõi kokikut kuse koosneb I ga noort kavait sioon maiusi ei paiku Sama kc teisel landis jj med ani del giist, et daoihi Belgi£ püüdis mi nriitee 1< 25. äasitfflt viHkomiJ mub nõudnud l i M t siis lasi diis 145 Teem Riiil valits j kasva) omifv^ dusclij kaasal . Saü paljiu ning J märg^ seks he K i i se kö| kogu lUklij senti I ähv^i :vad . gust.j kuid? hädal mud paraj ledl, dfisil Cadej mk da. da kõrf res et
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 11, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-08-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770811 |
Description
Title | 1977-08-11-02 |
OCR text | Lk. ä VABA EESTLANE nöijaptoal, u. augustil 1077 Thixrsday, August 11, VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecümseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOBIETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7 TEIJSFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 , TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas |16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga- aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaastas $11— ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga USA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas $31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 t w ; . <-<^^ok . v < * ^ . : Publishedby Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsetb St., Toronto3,Ont. M6J2H2 Nr. 59 See sütitav pioneerivaim, energia ja algatusvõime, mis on iseloomustanud vähemalt paarikümne aasta jooksul Toronto eestlasi riing on kujundanud Kanada suurema linna mõnede asjatundjate arvates vabade eestlaste pealinnaks, ei ole veel kadunud. Seda kinnitab i kõige kujukamalt paljudele Toronto eestlastele äsja saabunud Eesti Kunstide Keskuse presidendi Stel-la Kersoni ringkiri/milles küsitakse rahalist toetust Torontosse Eesti Kunstimuuseumi hoone ostmiseks; Ringkirjas mainitakse, et Toronto eeslinnas on leitud kunstimuuseumile sobiv 17-ruumiline hoone, mis asub kahe aakiilisel krundil. Maja hinnaks on 600.000 dollarit liing Kunstide Keskuse majanduskomisjon loodab, et ühe kolmandiku vajalikust ostukapitalist (200.000 dollarit) panevad kokku eestlased, kelledest igaüks annaks 300O dollari suuruse panuse, teine koimandik ostukapitalist loodetakse saada Ontario valitsuse Winta-rio loteriilt Ja viimane kolmandik Kanada föderaalvalitsuse vastavatest fondidest. Ringkirjas mainitakse ühtlasi, et muuseumi majandamiskulud on 10.000 dollarit aastas ning palutakse kiireiseloomuli-se hoone müügi tõttu ringkirja saajatelt kiiresti vastust oma võimaliku annetuse kohta. Kavatsus on muidugi ilus ja õi^ jlis ja meie võime juba ettekuju-tada kui uhked ja suurelised meie võiksime olla tulevikus kui meil on oma 17 niumiliue kunstihoone, mille ülevalpidamise kulud lähenevad tõenäoliselt rohkem 20.000 dollarile kui Kunstide Keskuse poolt kalkuleeritud 10.000 dollarile aastas. Ning meie kogume kokku ja viime sinna kõik oma kunsti ja meie rikast rahvuskultuuri tutvustavad esemed, milledest praegu piisab võibolla paari ruumi jaoks kiud suurte idealistidena ei ela meie mitte ainult olevikule vaid ka tulevikule ning ükskord; löövad ,,KaIevipoja" sõnade järele piirud kahest otsast lõkendama ning selle 600.000 dollariline hoone kÕik 17 tuba on täidetud tihedalt meie kui tuurivaradega. Ilusate plaanide tegemisega on palju häid asju korda saadetud, Mga meie oleme näinud seda oma isikliku ja ühiskondliku elu organiseerimisel paguluses, Kuid need plaanid peavad olema siiski realistlikud ja ühiskonnalt toetuse taotlemisel peab see üritus vastama meie iihiskonna kandejõule ja tegelikkudele vajadustele. Nüüd, kus eesti ühiskond on oma eluavaldustes jõudnud laiendamise faasist kokkutõmbamise ja koordineerimise faasi, ei ole praktiliselt . mõeldav, et eestlaskond laiemas ulatuses annaks sellisele paraadiüritusele oma täieliku toetuse, seda enäni, et lähemas tulevikus tekib suuri probleeme olemasolevate ühiskondlike hoonete majandamisega ning nende käigus hoidmisega. Toronto Eesti Maja oh teatavasti paljude aastate jooksu] olnud meie rahvuslike jä noorte organisatsioonide ning täienduskoolide tõeliseks koduks ja meie esmajärguliseks ülesandeks oleks mõelda Eesti Majale ja selle käigus hoidmisele, mis võib kujuneda tulevikus väga suureks probleemiks. Eesti Maja juhatuse ringkondadest mainitakse, et suuies hoones seisavad eriti suvel tuhanded ruUtjalad ruumi kasutamata ning olukord vÕib muutuda veelgi keerulisemaks kui organisatsioonide tegevuspinge väheneb. Ja äsja võisid lugejad meie lehe veergudelt lugeda, et Jõekääru laste suvekodus on lähemas tulevikus vaja püstitada lastele uued moodsamad eluhooned seniste ajast ja arust sõjaväebarakkide asemele. Need on meie nooruse eestlusele säilitamiseks hädavajalikud esemed ja nende püstitamine maksab raha. Need küsimused on meie rahvuslikust seisukohast palju pakilisemad kui 600.000 dollariline kuns tihoone, mille ülevalpidamisega seoses olevatest kuludest langeb isegi optimistlikkude kalkulatsioonide juures suur osa eesti ühiskonnale. Meie kunst ja meie rahvuskultuur vajavad kahtlemata koondamist ja säilitamist, ja nende ülesannete täitmisel tuleb Kunstide Keskuse tööd tõsiselt binnata, kuid jääme sel puhul kahe jalaga maa külge. Isegi suur ukraina rah-vusgrupp Torontos lepib oma kunstivarade säilitamiseks palju väiksema majaga, mille kinkis talle üks jõukas abielupaar. Kunstide Keskuse juhatus talitaks meie arvates palju praktilisemalt kui ta järgneks ukrainlaste eeskujule Ja astuks Õhulosside iluaedadest Toronto eestlaste igapäevase elu keskele. Moskva ja Pekingi vahekordadest annabülevaate hiljuti „Pravdas" ilmunuid Igor Äiesandrovi tis „Peking ähvardab maailma". Sellele on võetud mottoks 1959. a. Hiina kommunistliku partei keskkomitee koosolekul Mao Tse-tungi poolt öeldud väljendus: „Me peame vallutama maailma. Meie eesmärk on kogu maailm, kus me tahame luua suurvõimu." Hiina sõjalised kulutused pärast Mao surma on pidevalt tõusnud, kirjutab , ,Pravda''. Praegu on fiende väljaminekute osatähtsus 40°/o riigi eelarvest. Olles sellest teadlikud, on sõjatööstuste juhid Ameerika ühendriikides,- Lääne- Saksamaal, Jaapanis ja mitmel muul kapitalistlikul maal teinud aktiivselt plaane Hiina relvadega ja teiste sõjamaterjalidegä varustamiseks. Sõjatööstuste esindajad, avaldavad survet oma valitsus-, ringkondadele õhutades neid alla kirjutama sõjailise koostöö kokkuleppeid Hiinaga: Võiksime küsida neilt juhtidelt, kes on rahul Pekingi Nõukogude Liidu vastaste seisukohtadega: kelle vastu on suunatud Pekingi juhtide plaanid ja keda nad ähvardavad? Cliou En-lai, avades üht kinnist partei-aktiivi koosolekut 1973 a. andis piirjooned Hiina USA poliitika ümberorienteerimiseks Mao Tse-tungi taktika kohaselt, kus oli ettenähtud „piii-rustada vaenlased ükshaaval" ja „hoiduda võitlemisest kahel rindel". Pekingi võiniuotsijad, kes on lakanud Ameerika imperialismi ja Japaani militarismi ründamast, on kaugel sellest, et pidada USA-d ja Jaapani oma sõpradeks. Neid saab nüüd kasutada N. Liidu vastaseks võitluseks; aga tulevikus antakse ka nendele maadele. Endine esimees Mao ise litles,' Nad ütlesid ,,ei" Kesk-^Ida kriisi et Ameerika ühendriikide vastu puhul selle rahulikule lahendami- „on vaja võitluse jatkaniist, kuni sele, täielikule aatomrelvade pro-üks positsioon teise järele valluta- dütseerimise ja kasutamise kee-taltse". • lustamisde, uut tüi^fi massiK^ See oleks kasulik teada neile rii- hävitusega relvade hükkamõistmi-gijuhtidele läänes, kes julgustavad sele ning aatomrelvadegä varusta- Tõeline Pekingi flirdi mõte Washingtoniga on ilmsiks tulnud King Piao kõnes Hiina diplomaatliku akadeemia lõpuaktusel. Ta ütles: Praeguses olukorras vajame USA kaitset N. Liidu revisionismi mõjude vastu. Kui me leiame, et sobiv aeg on tühiud, siis ütleme Onu Samile: Nüüd paki oma aš-jad!" :.Ä. „Vaba Eestlases" no. 55 iiks lapsevanem tõstis üles küsimuse, miks eesti skautUkud noored ei olnud esindatud ülalnimetatud jam-boreej.; Gaidid võib kohe sellest küsimusest vaja jätta, kuna minu teada sellest laagrist võisid osa võtta ainult skaudid. Edasi minnes võib väita, et eesti skautlike noorte tegevus sel suvel on olnud väga ti- ^ he. Spordipäev Jõekäärul, rühma-juhtide kooli laager Kotkajärvel, etniliste noorte laager Kotkajärvel, suurlaager „Kotkajärve '77" ja veel mõned üksuste omad laagrid. Selline tegevus nõuab palju eeltööd ja planeerimist, mis pealtvaatajatele ei paista sihna. Näiteks suurlaagri eeltööd algasid juba peolteist aastat tagasi. Sellise tiheda tegevuse kõrval, olöks meil raske ohiud üht hasti-ettevalmis-tätud esmdusüksust saata kanada jamboreele. Võib küsitleda, kes otsustab ja millal otsustatakse mÜlisest laagrist võetakse osa ja millisest mitte. Tähtsamad programmi punktid tulevad arutamisele ja otsustamisele aasta VÕI kaks ette ^ igal sügisel gaid- ja skautjuhtide aastakoosolekutel. Möödunud suurlaagri korraldamine otsustati ÄK-1 1975. Sus oli meie esindusüksus äsja naasnud üleniaaihnselt jam-boreelt Norrast ja skaudijuhtidel ei olnud soovi hakata kohe uut esindusüksust organiseerima kanada jamboreele. Jamboreedest^ osavõtt on ka seotud suurte kuludega. P.E.jamboree osavõtu maks oli rohkem kui $200.00 igalt skau- On vaevalt usutav, et järgmisel .aastal korraldatakse jälle üle^ka-nadaline jamboree, kuna sellise suurürituse korraldamiseks vajatakse mitu aastat. 1979. aastal toimub Ontarios skautide jamboree ja loodetavasti saame sinna saata ühe esindusüksuse. P.E. jamboreel ei pnudunud siisk i eesti skautide esindaja. Laagrist võtsid osa skm. Carl Aarlaht Ha-mUtonist koos pojaga. Kõik gaid- ja skautjuhid soovivad, et lapsevanemad pöörduksid oma küsimustega otse nende poole ja ei kasutaks informatsiooni saamiseks lehe veerge, kuna see tekitab väga formaalse olukorra ja skautlus on üks suur sõprusring kuhu kuuluvad ka lastevanemad. SILVER KASK, skm. maoiste nende militaristlikes ette-vaknistusis, ise naiivselt uskudes, et Hiina militarismi mõõk neid ei puuduta ja neil tuleks mõelda nende küüniliste Pekingi deklaratsioonide üle. Keegi ei saa unustada, et Hima õn ainus riik praegu maailmas, kelle ametlikes ringkondades toetatakse avalikult maailmale veresauna korraldamist ilma, et seda isegi katsutaks varjata. Veelgi enam, üks osa sõjaettevalmistu-sest on pandud must-valgel nende põhiseadusse. Faktildselt see dokument on teatud liU^i militarismi väljenduse manifest. •. Need • kes on 'võlutud Pekingi nõukogude vastasest manamisest, peaksid vormima veidi tõsisema ettekujutuse sellest poliitikast, mis tegelikult puudutab kõigi riikide huvisid ja ohustab maaUma rahu. Peking neab väsimatult detente-poliitikat ja kasutab kõiki Vahendeid, mis tal on kasutada, sellele vastulöökide andmiseks. Hiina juhtkond õhutab läänemaailma rii-: kide parempoolseid juhte ägedale detente-vastasele aktsiooniidele. Hiljutisel Lääne-Saksamaa tegelaste külaskäigu puhul Hiinasse, katsusid Pekingi juhid neid mõjutada, et „detente on oopium rahvastele". Võttes vastu Briti konservatiivide partei juhi Mrs. That-cheri't, ütles Hiina abipresident L i Hsien-nien 7. apr., et „detente pole üldse maaihnas pärast Helsingi konverentsi eksisteerinud". / Selle juures kommenteerib t. Alexandrov, et detente tähendab tahet erinevusi lahendada ja dis-: kuteerida mitte jõuga, mitte ka ähvardustega ja mõõgatärinaga, vaid rahulikul teel konverentsilauas. Ilmselt see on täpselt see, mis ei sobi maqistidele. Hiina juhtkond hoidub jonnakalt detentest poliitilisel ja sõjalisel alal, sellevastu teeb kõik võimalilgi normaalse arengu takistamiseks. aa-tomjõudu omavate riikide suhetes ja katsub tekitada territoriaalseid vahejuhtumeid riikide vahel. tud maaibnäruumirakettide, merepõhja jt. relvade arengu keelustamisele. Pekingi esindajad olid vastu L i i tunud Rahvaste Organisatsiooni julgeoleku nõukogus riikide sõjalise eelarvete vähendamisele 10% võrra, millist summat ölöks kasutatud mahajäänud, maade abistamiseks. Nad surusid naaha igal vü-sil diskussiooni kokkuleppe saavutamiseks aatomrelvade katsetamise keehistamiseks; ; : Hiina pole kirjutanud alla ülie-legi internatsionaalsele kokkuleppele relvastuse püramiseks jä aatomrelvadegä katsetamise lõpetamiseks. Hüna valitsuse positsioon kõigis põhilistes küsimustes tänapäeva iMtematsionaalseis suhetes on üldiselt negatiivne Ja alaliselt provokatiivne. Pärast 1971. a. kui Hiina Rahvavabariik liikmeõigused Liitunud Rahvaste Organisatsioonis kätte sai, pole nende delegatsioon suutnud esitada ainsatki lihtsaimat konstruktüvšet ettepanekut või kasutanud positiivset initsiatiivi universaalse rahu tugevndamiseks. Tõuseb küsimus: kas fakt, et Peking Nõukogude Liidu vastasuse katte all on vastu detentele ja relvastuse vähendamisele, puudutab ainult N. Liitu? Kas rahu säilitamine ja internatsionaalne koostöö arendamine annaks N. Liidule suuremat kasu kui teistele maadele kaasaarvatud need, kes nii kiivalt katsuvad kasutada nõukogude vastast meeleolu Pekingis? . ' Iga eelarvamisteta isik, on juba "kaua olnud teadlik, et jutt Nõukogude hegemooniast on selleks, et tõmmata maailma tähelepanu Pe-, kingi ettevalmistusilt • oma vallu-tusplaanide tegemisel, kõigepealt Vaikse ookeani ja Kiagu-Aasia riikides. „Vaikne ookean pole mitte nii vaikne täna'', ütles Mao juba 1958. a. juunis. „Tulevikus kui me saame selle oma kontrolli alla, süs on seal tõesti- rahulik. Me. peame võtma Kagu-Aasia, kaasaarvatud Vietnam, Tai, Burma, Maiaia ja, Singäpore.^' Aatomlaenguga varustatud rakettide valmistamine, mida Hiina: Ameerika ühendriikide ja Lääne- Saksamaa sõjalise tööstuse toetusel ja teatud määral Pfantsusmaa-gä, Jaapaniga ja Inglismaaga koostöös on teinud, on selleks, et avaldada ähvardust mitte ainult N. Liidu vastu. Kas aatomkatsetel vabanev radioaktiivne kiirgus Hiinas ei puuduta Jaapani, ühendriike ja Kagu-Aasia riike? ^feUeasemel et võtta tõsist seisukohta faktide suhtes, näivad teatud ringkonnad läänes loovat illusiooni, et nad on võimelised kasutama Pekingi hävitamistungi oma kasuks ja juhtima seda teise poole vastu.. • Nad unustavad õppetuimi hiljutises ajaloos, kus agressorile meeldida tahtmine andis tulemu seks hirmuäratava katastroofi neile meeldida tähtjaüe eneste ja kogu maailmale. Eestlased on püüdnud Kanadas kõigest väest endUe majanduslüiu vundamendi loomist Ja sünses ühiskonnas paremate positsioonide kättevõtmist. Kahtlemata pleme nendel aladel saavutanud märkimisväärseid tagajärgi, kuna oleme jsuutnud endi majandusliku eksistentsi kindlustada ning suur ülikooli lõpetajate ja suhteliselt suur eesti päritoluga ülikoolide õppejõudude arv kinnitab, et eesti mehed ja naised on kangest ja andekast soost ning moodustavad Kanada paljudest rahvustest koosneva mosaiigi paremiku. Mõned noorema generatsiooni esindajad ei lepi nähtavasti selle eesti /rahva tagasihoidlilm j a soliidse positsiooniga ning viimasel ajal on esinenud vahejuhtumeid, kus hakatakse eestlastele teist sort i nime tegema. Nü näiteks arreteeriti Nova Scotia ja New Bmns-wicki vahelisel parvel üks eesti noormees, kes kuuludes Toronto mootorratturite klubi „Vagabundi-de" liikmeskonda, teri*oriseeris koos oma kaaslastega reisijaid. „Vagapundid" varastasid laeva baarist alkohoolseid jooke ja Jooksid alasti ringi, kusjuures ka eesti noorukil oU ümselt tähtis osa täita, kuna ta kuulus nende mürgel- ^dajate hulka, kes jäeti pärast arreteerimist vahi alla. Ning meessoost ei taha maha jääda ka naissoo esinda ja^ kuna Toronto kurikuulsal Yorige'i tänaval prostitut-arreteeriti kä üks (Järg lk. 7) siooni eestlanna, kes tegutses kahtlases masseerimise asutuses. Eesti noored on üldiselt tuntud oma tublidusega ja edasipüüdlikkusega järgnedes sellega vanemale generatsioonile. Kuid ilmselt mõjutab ka siinne minnalaskmise elustiil üksikuid eesti noori, kes ei tee sellega halba mitte ainult endile vaid ka oma perekondadele ja kogu eesti rahvusgrupile. Kõik, mis Kanadas hiilgab, ei ole kuld. Seda kinnitasid terve r i da eksperte, kes valgustasid Kanada praegust majanduslikku ja poliitilist olukorda Ontarios Geneva ParkMs toimunud 46. eouchichingi konverenisil. Sellele konverentsile kutsutakse alati . Kanada kõige nimekamaid eksperte paljudelt elualadelt ning seekord olid nende arialüüsid Kanada tuleviku suhtes võrdlemisi pessimistlikud. Eriti tumedates värvides kirjeldas Kanada tulevikku Quebeci pro-vmtsi suurettevõtte Power Corp. abiesimees Louis Desmärais, kes kinnitas, et 15 või 20 aasta pärast kuulub Kanada maailma uende maade hulka, kellel enam midagi ei ole. „Meie kõik jälgime liiindu-nult seda kuidas peaminister Tru-^ deau ja peaminister Levesque mängivad pokerit meie poliitilise tulevikuga, kuid samal ajal übi-seb meie maa mitmel rindel allamäge, ütles kõneleja. Louis Desmärais, kes on ühtlasi Kanada Übtuse Nõukogu esimees, väitis, ::;^ V.(Järg..lk.3),^. 13. Ja \\ dr. V. K£ Idar] tee St Ignats) liieelea^ iniimiõi kokikut kuse koosneb I ga noort kavait sioon maiusi ei paiku Sama kc teisel landis jj med ani del giist, et daoihi Belgi£ püüdis mi nriitee 1< 25. äasitfflt viHkomiJ mub nõudnud l i M t siis lasi diis 145 Teem Riiil valits j kasva) omifv^ dusclij kaasal . Saü paljiu ning J märg^ seks he K i i se kö| kogu lUklij senti I ähv^i :vad . gust.j kuid? hädal mud paraj ledl, dfisil Cadej mk da. da kõrf res et |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-11-02