Vaba eestlane , December 7, 1982

              Nr. 81
Nr.81
VABA EESTLANE teisipäeval, 7. detsembril 1982 - Tuesday, December 7, 1982
lentaarid
isja väldanud Grey
meenutab mulle üh-lü
päeva täpselt 32
kui mä Rootsist
liim Totontos juukselõi-jä
see minult küsis,
fvaii tänavusest Grey
jist ja kes selle võiks
la juukselõikajale vasv
sellest asjast midagi
Grey Cuplst midagi
siis vaatas ta mulle
*a otsa, nagu oleksin
biselt planeedilt või na-
Imu ajud ja aru täieli-
Imuidugi tean, et Grey
on Kanada iga-aasta-
[aks sündmuseks, mis
tti konstitutsiooni Ingr
ituumise, Terry Foxi
ja dramaatilise iile-
|iu ja Stanley eup'i jäa-
Grey Cup'i finaalis
Inada ida- ja läänepiir-imad
meeskonnad, kes
[st-kätte kurgikujulist
liivad üksteise jalust
(ga takistada palli va­staspoole
selja taga
[väljaku piirijoone. Se-imetataksemillegipä-is,
kuna päris tõelise-
I on antud nimetus soc-tnus
Grey Cup'i finaal
skonna Argonauts'i ja
leeskonna Eskimos vä­il
saabus Kanada lää­tse
tuhandeid jalgpalli
bmä meeskonna mo-ijaid.
Sündmus puhuti
j et kõik ajalahed pü-lele
kümneid lehekül-
Bi, vaatlusi ja analüü-f
onto hotellidel oli mi­llest
saabunud Grey
külalistega kurbi kö-loristati
hotellide üld-
|ik paremad ja kalli-
[semed ja paigutati
)rra säilitamiseks ra-eripolitseinikku
ja
[ele ranged abinõud
lürgeldajäte arretee-neile
,,prii väijama-laldamiseks.
nendele ettevaatus-li
pudelite ja klaaside
laialt, mitte ainult
id ka füiaalmängude
1. Politsevõimud arre^
^dikut ja mürgeldajat,
tülikaks isegi cup'i
Ihaaratud kõrravalvu-
^tele pilkudele,
fmaali ajal ülespiit-istust
peavad mõned
fcga oluliseks Kanadat
Lniriks, millel olevat
lanada ida ia lääne-iähendamisele,
^ kuna
fad sellele vastu^ ar-
V et Quebeci provint-key.
Cup'i spektaakli
|ähe huvi, rääkimata
itsidest, kus ei ole
E!id jalgpallimeeskon-ei
ulatu Grey Cup'i
^giy paljudes iriimes-
JjrofessHonaalsed jalg-
|ad rahvuslikku vai-
50 protsenti nende
koosseisudest on
saabunud elukutse-on
igal rahval oma
üldsust haaravad
suursündmused, mis
Inuka külmaks pealt-mida
tuleb austada,
võtta ka Grey Cup'i
isena tuleb sellest
bru saada, kuid seal-
[mski mööda minna
sündmus on kaugelt
mtud ning sellele pü-falikkuses
ja massi­lt
rohkem tähelepa-ära
on teeninud.
iinsest mandrist nii-sealsed
valitsuste
ärata siin erilist tä-lord
on uue peami-valitsuse
ametisse
jski põhjust terava-luna
uus peaminister
)spne ei jää Jaapani
jäniseerimisel üks-raatajaks,
vaid peab
Jaapani sõjaväe ja
levdamist, millel on
[ga olulised ta^ajär-ia
Vaikse ookeani
lievasele poliitilisele
[maailmasõja lõppe-
Iduijjad juba peaaegu
jjaapan seni kmdlalt
neile päraist sõda
.1'
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
11. |a 12. dets.
dr. R. Paliapilll, teD. 921-7777
18. ja 19. dets.
dr.R. Pahapill, tk. 921-7777
y 5^,- käis Buflalos
Üleskuts© eesti
sõjameestele
ülemaailmse Eesti Vabadusvõit­lejate
Keskuse peakoosoleku otsu­sega
27. mail, 1978. a. olen koos­tamas
„Tei^e maailmasõja Eesti
väeosade ajalugu".
Enamus sellest tööst on tehtud,
i kuid puudub siiski veel palju ma­terjali
Eesti Politseipatäljonide ja
Piirikaitserügementide kohta. Sa­muti
on puudulik materjal eriük­suste
kohta."
Et teha raamat riieie sõjameeste­le
rohkem südamelähedaseks, soo­vin
äratuua niipaljii kui võunalik,
ka üksikvõitlejate mälestusi, mil­leks
igal mehel tulek kirja panna
vähemalt üks meeldejäänum niä-lestus
omast sõjakäigust.
Käesolevaga kutsun üles kõiki
kaasvõitlejaid, endisi Eesti vaba­dusvõitlejaid,
saatma ülalnimetatud
andmeid minule, kas kirjutatuna
või heliiindiga, nagu on mehel võir
malik ja parem. Kõik andmed tu­levad
avaldamisele, kas õige nime­ga,
varjunimega või nimetult, nagu
seda soovitakse. ' -
Kõigile peaks olema selge, et
kauem me sellise teosega enam ei
või viivitada, sest peale.meid seda
enam keegi ei tee, meie read aga
hõrenevad iga aastaga.
Kõik materjal saata aadressil: 29
Burke Avenue, Brantford, Ontario^
N3S 6V5, Ganäda. '
: A. Ms •
fÕDRAJAHT efRALDTOM
Toronto Eesti Segakoor on juba viimase 15-e aasta jooksu] küks»
tanud Buffalo eestlaskonda. Möödunud nädalalõpul tehti järjekordne
külaskäik sealse eesti koguduse kutsel ja vastuvõtul. See oli väga sõb­ralik
|a meeldiv kohiUunine sealsete eestlastega ning jättis parimad!
.muljed. . '
, 27. novembril sõideti kahe bus- kildudega, kuna nad olid juba Sak­siga,
kokku 80 inimesega, kellest samaal kohtunud P.P. Lüdiguga.
70 olid lauljad, naaberriigi eestlasi Lõpuks lauldi tema isa Mihkel LÜ-külastama.
Sinna jõudes perenai- digu laul „Naabrikülas". '
sed Olga Kotka, Aino Zima ja He- Päras kava tänas lauljaid Buffa-lene
Varik juba ootasid vahnisteh- lo koguduse esmiees ja kiitis väga
tud toiduga. Vastuvõtjate hulgas koori, esinemist. Eriti meeldiv oli
oli ka koguduse nimel kutse andja G. Soansi solistina esinemine, mi-
Endla Lüdig. Söögilauas tervitas da hinnati kohalik^^ eestlaste poolt,
külalisi Buffalo kogudjiise esimees Koori kutsuti jälle tagasi oma kau-
Edgar Zirna, kellele vastas T.E.*ni lauluga.
Segakoori esimees S,Preem, öeldes Koori poolt vastasid vastuvõtja-et
nüüd ta alles mõistab, miks To-le U. Kook ja S. Preem, tänades
ronto segakoor alati Buffalosse ki- väga meeldiva vastuvõtu eest
pub, kuna siin on nii lahke vastu-
Süs oldi Buffalo rahvaga veel
Pärast vastuvõttu toimusid kiri- ^^^^ lahkuda ja
kus lauluharjutused. bussid jõudsid õhtul keUa 9 pai-
Jumalateenistusel, kus jutlustas 5™ jälle Torontosse tagaisi,
pastor J. Teras, laulis koor Uno oldi rõõmsad õnnestunud esinemi-ke
a-Ontario tsivilisatsiooni äärejopnel, põKsmetsade ja Järvede keskel asub sõbraHk GeraldtoM Kooki juhatusel K. Türnpu „Pü- seüle. ,
B lühikese suve jooksul pole kalameetel raske päevast püüginormitäl^ja. Teine lugu on aga põdrajahiga, ha", K. A. Hermanni „Troosti Buffalo eestlaskond ei ole enam
Põhja-Ameerika põder (moose) on jäänud väheseks, peamiselt metsa raiumise tagajärjel ja söödamaa puu- laulu", L. Beethoveni „Kõik tae-dusel.
Samuti on põder muutunud K^^ vad laulvad",
viimasel aastal on lubatud lasta üks põder kahe jahimehe kohta. Tulevikus on ettenähtud kontrollitud Jahi­pidamine,
milleks uued määrused 01 väljatöötamisel. >
Pildil motoriseeritud jahimehed oma kolmerattalistega. Vasakult Geralötoni põüselanikud L$idä õn­nis
ja flerbertKalsoE. Edasi edukad jahimehed Max Lilleberg, Ed Loo ja H. Liileberg, kel õnnestus jaM-hisaagiks
saada suur rasvane põder. Ees truu jahiseltsiline Toby. TommyTõmšoni pilt ja sõna
^list G. Soans laulis F. Händeli.
„Largo", F. Schuberti „Ave Ma­ria"
ja lõpupalves „Meie Isa"
palve, orelil isaatis meisterlikult
P. P. Lüdig.
Lõpuks laulis koor veel J. Aaviku
„Hoia, Jumal, Eestit"..
suur. Ka polnud Ühen^ikides ole­va
lõikustänupüha tõttu kõigil või»
malik sündmusest osa võtta. Kuid
ligemale 100 inimest olid Buffa-lost,
Rochesterist, Rockportist ja
teistest ümbruskonna keskustestj
kus eestlasi leidub.
' ® Karin Saarsen, kes Rootsis too­pärast
jumalateenistust Järgnes tab ajakirjanikuna ja kes kuulus
sõit bussidega miili kaugusel ole- varemalt Radio Liberty eestikeel-vässe
Internatsionaalsesse Instituu- sete saadete toimetusse, jätkab
ti. Seal ootas ees uus grupp pere- kaasatöötamist Stokholmist.Tal läks
naisi kaetud laudadega. Vaike l i . aprillil saatesse 500 esmemine.
Möödunud nädalal külastati üht eestlaste suurimat ettevõtet ArtiStic Woödwork kompamid. 50 liiget orga- Itwlj^^fJ!^; . . . . \ ,
nisatsiooui 804iikmest k ü l a ^ osakonda, jäädes P^e |S^ia i^JtS rikka- ^^n^ands Mmngen'' to^
hMviküUast ringkäikiB veell^^ ^ ^^J. . ^ ^ ^ ^ ^ . l ^ ^ " • . nekuljelise kirjutuse Svmhultis ela-
. Soogi ajal oh võimalus Toronto va kooliõpetaja Robert Nugini 70.
Ringkäigu eel Eesti Majandus- olnud sõdureid, kes juhuslikult sat- Inglismaal ja Skandinaavia rüki- Ja buffalo inimestel^ ^öprusside- sünnipäeva puhul. Saavutanud Tar-
Eesti^ajandusMubr^r^
Eesti Majandusklubi Kanadas üheks tegevusharuks on eestlaste majanduslike ettevõtete külastamme.
esimees
Rohkem tellijaid parem aj
VABA EESTLAST
oma sõpradele!
• Hugo Later tervitas tusid pildiraami-ideele, kuigi keegi des, Austraalias jä Uus-Meremaal, ^^^^ 1^"^- Sellele järgnes koori tus kooliõpetaja kutse, töötas ta
lühidalt koosolijaid ja tutvustas ei teadnud sellest alast midagi. Lõuoa-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, esinemine, lauldes seekord ilmalik- õpetajana, töö kõrval jätkates õpin»
tööstuse juhatajaid Üb Sipsakat, Puudus raha, kuid tähe oli hea. Aasia riikidest Jaapanis ja Hon- laule. 1 ^ gmd usuteaduse alal ülikoolis. Võt-
KoorijuM U. Kook alustas nais- nud osa II maaümasõjast pääses
lauljatega, esitades E. Oja „Su- ta hüjem Rootsi, kus õppis vabri-veööl",
järgnesid segakoorilt A. kutöö kõryal ja saavutas algkooli-
Pruuli «Kodumaine kevad", W. õpetaja kutse, hüjem veel aineõpe-
Peterson-Bergeri ,,Männikus^* ja taja õiguse. Ta tegutses agaralt
J. Kappeli „01eksiii laululind". ühiskonnas/Eriti silmapaistev ol-
Johannes Vihmat ja mänedzheri Ta meenutas esimest töökohta kongis.
Riki Lilleorgu. Selle järele jagunes all-linnas, kus oli 300 ruutjalase
osayõtjaskond paariks väiksemaks põrandapinnaga ruum eshneseks RASKE STOEIGMEG
---—la ja alustas ringkäiku. töökohaks.
lesid et Vihma ja Sipsaka on ru- J- Vihma meenutab ka rasket
MOODSÄIMATE- , • maiad mehed, sest kes peaks sün ^^^-P^^^^^ .^^^^^^^^^^^^ To-
MASINATEGA TÖÖSTUS maal püdiraami tahtma. Kuid visa- Iga laulu eel koorijuht andis kom- nud ta selgitustöö ohikordade kohta
JK^oorrdak-Koorrrraalitt lläabbiittii mpuiidduul ^iaoonruinu - ^"^^^^ ^^^^ ^^^^^^ Äs neid mälestus- N. Liidus.
ICommentacind 0.9 D
(Brg lk. 3)
. (Algus lk 2)
pealesurutud poliitikast. Kimfelt ra­kendati
Jaapanis 1946. aastal maa
okupeerinud ühendriikide survel
uus konstitutsioon, mille põhjal
Jaapan loobub ,,igaveseks" sõda­dest
ning ei ehita üles relvastust,
mis võimaldaks sõjalist tegevust
arendada. Jaapanile lubati ainult
asutada „endakaitse jõudusid*f,
mis praegu hõlmavad kolme relva-liigi
kohta kokku 240.000 meest,
kelledel ei ole lubatud aga selli­seid
relvi kasutada, mis arvesta-ifcakse
ofensiivsete relvade liiki.
Ajad on nüüd aga põhjalikult
muutunud ning ameeriklased bn
Juba ammu aru saanud, et nad te­gid
jaapanlastelt relvade äravõtmi­sega
suure v€a. Washington vajab
Kaug-Idas sõjaliselt tugevat Jaa­panit
N. Lüdu võimutsemise pidur­damiseks
ning ühendriigid hakka­sid
Juba aastaid tagasi näitama
jaapanlastele rohelist tuld relvas-tüse
suurendamiseks. Jaapanlased
on Jäänud seni relvastumise suhtes
võrdlemisi Jahedaiks Ja on kuluta­nud
vähem kui 1 protsent oma rah­vuslikust
sissetulekust sõjaväele,
samal ajal kui ameeriklaste välja-n^
mekud relvastamiseie ulatuvad
S protsendile rahvuslikust tulust.
Uus peaminister Nakasone mai­nis,
et Jaapani senised relvastami­se
programmid ei ole riigikaitseli­sest
seisukohast lähtudes küllalda­sed
ning Jaapan vajab sellist tuge­vat
sõjaväge, mis võimaldab tal
oma jõududega ise oma piire kaits­ta.
Seni on Jaapani riigikaitse eest
lubanud hoolitseda ühendriigid,
kuid lõpuks on hakanud Washing­tonis
selguma, et ameeriklased ei
suuda siiski oma Jõududega kogu
maailma soojaks kütta.
Arvestades Jaapani praegust kit-
•sast majanduslikku olukorda, ei
peeta võimalikuks, et Tokio kuulu­taks
välja laiaulatusliku relvasta­mise
programmi, vaid ta piirdub
ainult oma sõjaväe samm-sammu-lise
suurendamisega. Kuid algus ori
tehtud Ja tõenäoliselt Juba mõne
aasta pärast tuleb Kaug-Idas Ja
Vaikses ookeanis Jaapaniga arves­tada,
kui sõjaliselt tegeva Ja mõju­võimsa
teguriga. ' V / :
oli võimalik näha, kuidas elektroo­niline
saag lõikas välja okšakohad.
Lõigatud latitükid aga läksid auto­maatsesse
„fingerjoining" masinaš-kus
nende
oksavaba liistumaterjali, mil on
veel see eelis, et osadest kokku­pandud
puit ei kisu ega kaai^u.
Saksamaalt toodud masin on üks
moodsamaid täisautomaate, mis
mõned aastad tagasi maksis juba
üle paarisaja tuhande dollari..
x^v^xsx xwxxcvxc x - » ^ x n i^i^ivii* iawiuw- kui nii ai vahptpvflhpl Vflhtliid ot Otsimas. ssMigi oma loüiisi ou
mid, peamiselt kasutatakse vaid 6 streikima, toodi mõnedel
pärnapuud. Vaatajate sumade aü g n ^ a S l e Ä ^ J hommikutel kuni 500 kooiiõpüast
tegi vastu seistud, kas te nüüd hak- Ja vasakpoolset tunniks ajaks pike-kate
kartma Ja värisema. teerima; nende hulgas oli Toronto
Nü mindi suuremasse tööruumi. Poliitikameestest John Sewell ja
, . . ^ 1 - v sealt jälle suuremasse, kuni Jõuti P^^^^^
se kus nende otsad loiguti, hmi ^3 D^nslev aven^^^ ^n ^^^1^1 oli York ülikooli õpetajaks,
vahele pandi ja tugeva: surve all 1^^^^
kokku^ pressiti. SelUselt s a a d a k s e ^ ^ ^ ^ 150 poUtseinikku. Tänavu tä-
Woodwork kompanii valdusse. ^^^^^^ Artistic Woodwork kompa-
Nüüd on haruosakonnad Clevelan- aastapäeva ulatusliku püdi-dis,
Calgarys, Vancouveris, Mont- raamimise seminari puhul,
realiskogupõrandapinnaga 200.000 Eesti Majandusklubi ringkäigust
ruutjalga. Toodang aastas 20 niil- osavõtjate arv oli suurim, mis kü-jonit
jalga pildi raamilüstUjlisaiks nähti kuivõrd suureks see ettevõte
\ ^ a S S a ^^därrh^ müük, on olnud. Kohne tumii jooksiil
masinaüe, on,tööstushooned imes- ^'"g!^^. materjale ja^etsi- Itöhti kuivõrd suureks see ettevõte
tamapanevalt tolmuvabad. aalasju Toohsi on praegu 500 nn- on paisunud, mis kord väikses tei-
. , . 1 . . , ^ gis. Pilduraame turustatakse peagu se korruse ruumis omale eluõigust
Automaatseks masmal tehta, ülemaaihna, Euroopas Saks4aal, otsis - ja seUe ka on leidmidf -
vaks on viimaseil aastail saanud j ovi^i-iva uu n^iuuu
raamiliistu kuUalehega katmine Ja .,- -\ . • . . -' .';., ;.' .. - . . : . . .
mitmed muud tööetapid. Kõiges on
hea organiseerimise ja korrastuse
ihne. ,; •
Nüüd kuuluvad Artistic Wood- , ^ ^ »
work kompaniile, kohn kõrvutiseis- üös rciamclt ifcinadci generatsitoöBiid© seeiTi^s
yat tööstushoonet, neljas otse üle , ..^ , , ^, , „ .
tänava, viies mõn;saja meetri kau- "I^ V ^ ^ McCldland & Stewart.Ltd. kirjastusel
misel a kuue^ mõne kilomeetri ^^^^^^ Canadian Stories" seerias N.F.
Viimasest ongi käsil ümberkolimi- '^f^^ Canadian. Experienee".
ne, kuna üksteisele lähemale^ asu- Sel puhul Kanada mitmekultuuri nist, mis on andnud Kanadale
misega välditakse tülikaid ja kulu- minister Jim Fleming tähistas väga mitmekülgse iihiskonna.
kaid transpordira-skusi alati liikhis- raamatu ümumist kanada ja etni- Ta soovitas, et antagu kõigile meie
tihedas Keele tänavas. Ilsele meediale ja kirjastustegela- lastele teadmine selle maa rikku­sile
korraldatud vastuvõtul. Eestla- sist.
PUIDUST PILDIRAAMIKS f sist vübisid kohal ajalehtede esin- Puudutades: sündmust, ta ütles,
T HK; fönofnch^^^ofn ,,0^ ^^^^^ iiigHskeelse et Kanada etniliste generatsioonide
Labi tööstushoonete minne^ vai. eesüag^^ ^ohta kirjutamisel oleva seerias on seni ümmuid 7 raama-mA
vaatajate^lmade^ee^
pahelisteks pildiraam^^^ ^^^^ j^^laüsi. ..;. maturi porüigali, poola, shoti, kree-abi
pakkuni^asina ^ on ^ vahnis Miniter J . Fleming selgitas lü- k^, araabia
laiakiüemaihna^sa^^^^
osa töödeldakse kohapeal raami- koosneb immigratsio
deks
; võrdsusest kanada ühiskonnas
Viimases, St. Regis tänaval asu- nmg kultuurUisest intergratsioo-vas
hoones tutvustas H. Later kü-
VABA EESTLANE
kaks korda
Maksab Kanadas:
$48.—
Foölaoštar $26.—
Veerandaastas $14.—
Väljaspool Kanadel;
$58.—
$31.—
$16.p«
UPOSTIGA + SAATEKULU
Kanadas; Väljaspool]
Kanadafe
$52.—
$28.— + $19.50
$15.— + $9.2S
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
poolaastas
veerandaastas
$22.—
$11.—
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— Ja veerand­aastas;
$15.— + SAATEKULU — aastas
$33.—ja veeramdaastas $16.5©
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
lastajaile kompanii abipresidenti
Ron Fairhohni, kes on alles lühe­mat
aega olnud kompanii juures.
Fairholm tervitas omalt poolt kom­panii
juhtide Ü. Sipsaka ja J. Vih­ma
nimel ning märkis, et tal tuleb
nüüd eestlaste kompaniis alustada
ka eesti keele õppimisega ja ütles,
et ühe sõna oli juba õppinud.
' Ettevõtte sekretär-laekur J. Vih­ina
andis lühema ülevaate kompa­nii
arengust. Ta viis kuulajad ta­gasi
kompanii algaastaisse, mil tul­di
alles Kanadasse ega teatud mil-alustada.
Oli grupp Soomes
Kolimiiie
•: PEREKONNA SAUN •
464 Sunset Beach Rd., P.O. Box
Oak Ridge, Ontario LOG m
ja norra rahvaste
ajaloos. Teoksü on
veel 12 raamatut.
Ta iseloomustas olukorda ja üt­les,
et pole kerge saada teateid et­nilistest
rahvastest ja nende ühis­kondadest,
- -
kuid selles seerias ilmuvad raa­matud
räägivad nende rahvaste
poolt jutustatud loo, ilma et va-
•itsuse poolt oleks eeskirju antuid
ia-vahele segatud..; • v
Uuem neist on ungari ühiskonnast
kii'jutatud raamat, kes pärast 1956.
aastat on andnud suure panuse Ka­nadale
igal selle elualal.
Kirjastuse poolt, koos N.F. Dreis-
, zigeriga anti uuest raamatust üks
eksemplar üle mmister Flemingu-,
• le.
Kanada aadressidele palmne märkida „POSTAL CODE" ja
USA aadressidele ,,ZIPCODE" ,
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnbliishers niinele.
TeHimffie saata:
VABA EESTLANi
1955te^lieSt.;DonMi^ Ont;M3B2M3
• • • "" •'
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks./
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
...... ........... 19......... Tellimise katteks lisan $............ sünjuurea
rahas / tshekiga 7 rahakaardiga. (Maha saata akuiit Attkujas).
. Nimi
Aadress