1982-12-07-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 81 Nr.81 VABA EESTLANE teisipäeval, 7. detsembril 1982 - Tuesday, December 7, 1982 lentaarid isja väldanud Grey meenutab mulle üh-lü päeva täpselt 32 kui mä Rootsist liim Totontos juukselõi-jä see minult küsis, fvaii tänavusest Grey jist ja kes selle võiks la juukselõikajale vasv sellest asjast midagi Grey Cuplst midagi siis vaatas ta mulle *a otsa, nagu oleksin biselt planeedilt või na- Imu ajud ja aru täieli- Imuidugi tean, et Grey on Kanada iga-aasta- [aks sündmuseks, mis tti konstitutsiooni Ingr ituumise, Terry Foxi ja dramaatilise iile- |iu ja Stanley eup'i jäa- Grey Cup'i finaalis Inada ida- ja läänepiir-imad meeskonnad, kes [st-kätte kurgikujulist liivad üksteise jalust (ga takistada palli vastaspoole selja taga [väljaku piirijoone. Se-imetataksemillegipä-is, kuna päris tõelise- I on antud nimetus soc-tnus Grey Cup'i finaal skonna Argonauts'i ja leeskonna Eskimos väil saabus Kanada läätse tuhandeid jalgpalli bmä meeskonna mo-ijaid. Sündmus puhuti j et kõik ajalahed pü-lele kümneid lehekül- Bi, vaatlusi ja analüü-f onto hotellidel oli millest saabunud Grey külalistega kurbi kö-loristati hotellide üld- |ik paremad ja kalli- [semed ja paigutati )rra säilitamiseks ra-eripolitseinikku ja [ele ranged abinõud lürgeldajäte arretee-neile ,,prii väijama-laldamiseks. nendele ettevaatus-li pudelite ja klaaside laialt, mitte ainult id ka füiaalmängude 1. Politsevõimud arre^ ^dikut ja mürgeldajat, tülikaks isegi cup'i Ihaaratud kõrravalvu- ^tele pilkudele, fmaali ajal ülespiit-istust peavad mõned fcga oluliseks Kanadat Lniriks, millel olevat lanada ida ia lääne-iähendamisele, ^ kuna fad sellele vastu^ ar- V et Quebeci provint-key. Cup'i spektaakli |ähe huvi, rääkimata itsidest, kus ei ole E!id jalgpallimeeskon-ei ulatu Grey Cup'i ^giy paljudes iriimes- JjrofessHonaalsed jalg- |ad rahvuslikku vai- 50 protsenti nende koosseisudest on saabunud elukutse-on igal rahval oma üldsust haaravad suursündmused, mis Inuka külmaks pealt-mida tuleb austada, võtta ka Grey Cup'i isena tuleb sellest bru saada, kuid seal- [mski mööda minna sündmus on kaugelt mtud ning sellele pü-falikkuses ja massilt rohkem tähelepa-ära on teeninud. iinsest mandrist nii-sealsed valitsuste ärata siin erilist tä-lord on uue peami-valitsuse ametisse jski põhjust terava-luna uus peaminister )spne ei jää Jaapani jäniseerimisel üks-raatajaks, vaid peab Jaapani sõjaväe ja levdamist, millel on [ga olulised ta^ajär-ia Vaikse ookeani lievasele poliitilisele [maailmasõja lõppe- Iduijjad juba peaaegu jjaapan seni kmdlalt neile päraist sõda .1' VALVEARST NÄDALALÕPUL 11. |a 12. dets. dr. R. Paliapilll, teD. 921-7777 18. ja 19. dets. dr.R. Pahapill, tk. 921-7777 y 5^,- käis Buflalos Üleskuts© eesti sõjameestele ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse peakoosoleku otsusega 27. mail, 1978. a. olen koostamas „Tei^e maailmasõja Eesti väeosade ajalugu". Enamus sellest tööst on tehtud, i kuid puudub siiski veel palju materjali Eesti Politseipatäljonide ja Piirikaitserügementide kohta. Samuti on puudulik materjal eriüksuste kohta." Et teha raamat riieie sõjameestele rohkem südamelähedaseks, soovin äratuua niipaljii kui võunalik, ka üksikvõitlejate mälestusi, milleks igal mehel tulek kirja panna vähemalt üks meeldejäänum niä-lestus omast sõjakäigust. Käesolevaga kutsun üles kõiki kaasvõitlejaid, endisi Eesti vabadusvõitlejaid, saatma ülalnimetatud andmeid minule, kas kirjutatuna või heliiindiga, nagu on mehel võir malik ja parem. Kõik andmed tulevad avaldamisele, kas õige nimega, varjunimega või nimetult, nagu seda soovitakse. ' - Kõigile peaks olema selge, et kauem me sellise teosega enam ei või viivitada, sest peale.meid seda enam keegi ei tee, meie read aga hõrenevad iga aastaga. Kõik materjal saata aadressil: 29 Burke Avenue, Brantford, Ontario^ N3S 6V5, Ganäda. ' : A. Ms • fÕDRAJAHT efRALDTOM Toronto Eesti Segakoor on juba viimase 15-e aasta jooksu] küks» tanud Buffalo eestlaskonda. Möödunud nädalalõpul tehti järjekordne külaskäik sealse eesti koguduse kutsel ja vastuvõtul. See oli väga sõbralik |a meeldiv kohiUunine sealsete eestlastega ning jättis parimad! .muljed. . ' , 27. novembril sõideti kahe bus- kildudega, kuna nad olid juba Saksiga, kokku 80 inimesega, kellest samaal kohtunud P.P. Lüdiguga. 70 olid lauljad, naaberriigi eestlasi Lõpuks lauldi tema isa Mihkel LÜ-külastama. Sinna jõudes perenai- digu laul „Naabrikülas". ' sed Olga Kotka, Aino Zima ja He- Päras kava tänas lauljaid Buffa-lene Varik juba ootasid vahnisteh- lo koguduse esmiees ja kiitis väga tud toiduga. Vastuvõtjate hulgas koori, esinemist. Eriti meeldiv oli oli ka koguduse nimel kutse andja G. Soansi solistina esinemine, mi- Endla Lüdig. Söögilauas tervitas da hinnati kohalik^^ eestlaste poolt, külalisi Buffalo kogudjiise esimees Koori kutsuti jälle tagasi oma kau- Edgar Zirna, kellele vastas T.E.*ni lauluga. Segakoori esimees S,Preem, öeldes Koori poolt vastasid vastuvõtja-et nüüd ta alles mõistab, miks To-le U. Kook ja S. Preem, tänades ronto segakoor alati Buffalosse ki- väga meeldiva vastuvõtu eest pub, kuna siin on nii lahke vastu- Süs oldi Buffalo rahvaga veel Pärast vastuvõttu toimusid kiri- ^^^^ lahkuda ja kus lauluharjutused. bussid jõudsid õhtul keUa 9 pai- Jumalateenistusel, kus jutlustas 5™ jälle Torontosse tagaisi, pastor J. Teras, laulis koor Uno oldi rõõmsad õnnestunud esinemi-ke a-Ontario tsivilisatsiooni äärejopnel, põKsmetsade ja Järvede keskel asub sõbraHk GeraldtoM Kooki juhatusel K. Türnpu „Pü- seüle. , B lühikese suve jooksul pole kalameetel raske päevast püüginormitäl^ja. Teine lugu on aga põdrajahiga, ha", K. A. Hermanni „Troosti Buffalo eestlaskond ei ole enam Põhja-Ameerika põder (moose) on jäänud väheseks, peamiselt metsa raiumise tagajärjel ja söödamaa puu- laulu", L. Beethoveni „Kõik tae-dusel. Samuti on põder muutunud K^^ vad laulvad", viimasel aastal on lubatud lasta üks põder kahe jahimehe kohta. Tulevikus on ettenähtud kontrollitud Jahipidamine, milleks uued määrused 01 väljatöötamisel. > Pildil motoriseeritud jahimehed oma kolmerattalistega. Vasakult Geralötoni põüselanikud L$idä õnnis ja flerbertKalsoE. Edasi edukad jahimehed Max Lilleberg, Ed Loo ja H. Liileberg, kel õnnestus jaM-hisaagiks saada suur rasvane põder. Ees truu jahiseltsiline Toby. TommyTõmšoni pilt ja sõna ^list G. Soans laulis F. Händeli. „Largo", F. Schuberti „Ave Maria" ja lõpupalves „Meie Isa" palve, orelil isaatis meisterlikult P. P. Lüdig. Lõpuks laulis koor veel J. Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit".. suur. Ka polnud Ühen^ikides oleva lõikustänupüha tõttu kõigil või» malik sündmusest osa võtta. Kuid ligemale 100 inimest olid Buffa-lost, Rochesterist, Rockportist ja teistest ümbruskonna keskustestj kus eestlasi leidub. ' ® Karin Saarsen, kes Rootsis toopärast jumalateenistust Järgnes tab ajakirjanikuna ja kes kuulus sõit bussidega miili kaugusel ole- varemalt Radio Liberty eestikeel-vässe Internatsionaalsesse Instituu- sete saadete toimetusse, jätkab ti. Seal ootas ees uus grupp pere- kaasatöötamist Stokholmist.Tal läks naisi kaetud laudadega. Vaike l i . aprillil saatesse 500 esmemine. Möödunud nädalal külastati üht eestlaste suurimat ettevõtet ArtiStic Woödwork kompamid. 50 liiget orga- Itwlj^^fJ!^; . . . . \ , nisatsiooui 804iikmest k ü l a ^ osakonda, jäädes P^e |S^ia i^JtS rikka- ^^n^ands Mmngen'' to^ hMviküUast ringkäikiB veell^^ ^ ^^J. . ^ ^ ^ ^ ^ . l ^ ^ " • . nekuljelise kirjutuse Svmhultis ela- . Soogi ajal oh võimalus Toronto va kooliõpetaja Robert Nugini 70. Ringkäigu eel Eesti Majandus- olnud sõdureid, kes juhuslikult sat- Inglismaal ja Skandinaavia rüki- Ja buffalo inimestel^ ^öprusside- sünnipäeva puhul. Saavutanud Tar- Eesti^ajandusMubr^r^ Eesti Majandusklubi Kanadas üheks tegevusharuks on eestlaste majanduslike ettevõtete külastamme. esimees Rohkem tellijaid parem aj VABA EESTLAST oma sõpradele! • Hugo Later tervitas tusid pildiraami-ideele, kuigi keegi des, Austraalias jä Uus-Meremaal, ^^^^ 1^"^- Sellele järgnes koori tus kooliõpetaja kutse, töötas ta lühidalt koosolijaid ja tutvustas ei teadnud sellest alast midagi. Lõuoa-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, esinemine, lauldes seekord ilmalik- õpetajana, töö kõrval jätkates õpin» tööstuse juhatajaid Üb Sipsakat, Puudus raha, kuid tähe oli hea. Aasia riikidest Jaapanis ja Hon- laule. 1 ^ gmd usuteaduse alal ülikoolis. Võt- KoorijuM U. Kook alustas nais- nud osa II maaümasõjast pääses lauljatega, esitades E. Oja „Su- ta hüjem Rootsi, kus õppis vabri-veööl", järgnesid segakoorilt A. kutöö kõryal ja saavutas algkooli- Pruuli «Kodumaine kevad", W. õpetaja kutse, hüjem veel aineõpe- Peterson-Bergeri ,,Männikus^* ja taja õiguse. Ta tegutses agaralt J. Kappeli „01eksiii laululind". ühiskonnas/Eriti silmapaistev ol- Johannes Vihmat ja mänedzheri Ta meenutas esimest töökohta kongis. Riki Lilleorgu. Selle järele jagunes all-linnas, kus oli 300 ruutjalase osayõtjaskond paariks väiksemaks põrandapinnaga ruum eshneseks RASKE STOEIGMEG ---—la ja alustas ringkäiku. töökohaks. lesid et Vihma ja Sipsaka on ru- J- Vihma meenutab ka rasket MOODSÄIMATE- , • maiad mehed, sest kes peaks sün ^^^-P^^^^^ .^^^^^^^^^^^^ To- MASINATEGA TÖÖSTUS maal püdiraami tahtma. Kuid visa- Iga laulu eel koorijuht andis kom- nud ta selgitustöö ohikordade kohta JK^oorrdak-Koorrrraalitt lläabbiittii mpuiidduul ^iaoonruinu - ^"^^^^ ^^^^ ^^^^^^ Äs neid mälestus- N. Liidus. ICommentacind 0.9 D (Brg lk. 3) . (Algus lk 2) pealesurutud poliitikast. Kimfelt rakendati Jaapanis 1946. aastal maa okupeerinud ühendriikide survel uus konstitutsioon, mille põhjal Jaapan loobub ,,igaveseks" sõdadest ning ei ehita üles relvastust, mis võimaldaks sõjalist tegevust arendada. Jaapanile lubati ainult asutada „endakaitse jõudusid*f, mis praegu hõlmavad kolme relva-liigi kohta kokku 240.000 meest, kelledel ei ole lubatud aga selliseid relvi kasutada, mis arvesta-ifcakse ofensiivsete relvade liiki. Ajad on nüüd aga põhjalikult muutunud ning ameeriklased bn Juba ammu aru saanud, et nad tegid jaapanlastelt relvade äravõtmisega suure v€a. Washington vajab Kaug-Idas sõjaliselt tugevat Jaapanit N. Lüdu võimutsemise pidurdamiseks ning ühendriigid hakkasid Juba aastaid tagasi näitama jaapanlastele rohelist tuld relvas-tüse suurendamiseks. Jaapanlased on Jäänud seni relvastumise suhtes võrdlemisi Jahedaiks Ja on kulutanud vähem kui 1 protsent oma rahvuslikust sissetulekust sõjaväele, samal ajal kui ameeriklaste välja-n^ mekud relvastamiseie ulatuvad S protsendile rahvuslikust tulust. Uus peaminister Nakasone mainis, et Jaapani senised relvastamise programmid ei ole riigikaitselisest seisukohast lähtudes küllaldased ning Jaapan vajab sellist tugevat sõjaväge, mis võimaldab tal oma jõududega ise oma piire kaitsta. Seni on Jaapani riigikaitse eest lubanud hoolitseda ühendriigid, kuid lõpuks on hakanud Washingtonis selguma, et ameeriklased ei suuda siiski oma Jõududega kogu maailma soojaks kütta. Arvestades Jaapani praegust kit- •sast majanduslikku olukorda, ei peeta võimalikuks, et Tokio kuulutaks välja laiaulatusliku relvastamise programmi, vaid ta piirdub ainult oma sõjaväe samm-sammu-lise suurendamisega. Kuid algus ori tehtud Ja tõenäoliselt Juba mõne aasta pärast tuleb Kaug-Idas Ja Vaikses ookeanis Jaapaniga arvestada, kui sõjaliselt tegeva Ja mõjuvõimsa teguriga. ' V / : oli võimalik näha, kuidas elektrooniline saag lõikas välja okšakohad. Lõigatud latitükid aga läksid automaatsesse „fingerjoining" masinaš-kus nende oksavaba liistumaterjali, mil on veel see eelis, et osadest kokkupandud puit ei kisu ega kaai^u. Saksamaalt toodud masin on üks moodsamaid täisautomaate, mis mõned aastad tagasi maksis juba üle paarisaja tuhande dollari.. x^v^xsx xwxxcvxc x - » ^ x n i^i^ivii* iawiuw- kui nii ai vahptpvflhpl Vflhtliid ot Otsimas. ssMigi oma loüiisi ou mid, peamiselt kasutatakse vaid 6 streikima, toodi mõnedel pärnapuud. Vaatajate sumade aü g n ^ a S l e Ä ^ J hommikutel kuni 500 kooiiõpüast tegi vastu seistud, kas te nüüd hak- Ja vasakpoolset tunniks ajaks pike-kate kartma Ja värisema. teerima; nende hulgas oli Toronto Nü mindi suuremasse tööruumi. Poliitikameestest John Sewell ja , . . ^ 1 - v sealt jälle suuremasse, kuni Jõuti P^^^^^ se kus nende otsad loiguti, hmi ^3 D^nslev aven^^^ ^n ^^^1^1 oli York ülikooli õpetajaks, vahele pandi ja tugeva: surve all 1^^^^ kokku^ pressiti. SelUselt s a a d a k s e ^ ^ ^ ^ 150 poUtseinikku. Tänavu tä- Woodwork kompanii valdusse. ^^^^^^ Artistic Woodwork kompa- Nüüd on haruosakonnad Clevelan- aastapäeva ulatusliku püdi-dis, Calgarys, Vancouveris, Mont- raamimise seminari puhul, realiskogupõrandapinnaga 200.000 Eesti Majandusklubi ringkäigust ruutjalga. Toodang aastas 20 niil- osavõtjate arv oli suurim, mis kü-jonit jalga pildi raamilüstUjlisaiks nähti kuivõrd suureks see ettevõte \ ^ a S S a ^^därrh^ müük, on olnud. Kohne tumii jooksiil masinaüe, on,tööstushooned imes- ^'"g!^^. materjale ja^etsi- Itöhti kuivõrd suureks see ettevõte tamapanevalt tolmuvabad. aalasju Toohsi on praegu 500 nn- on paisunud, mis kord väikses tei- . , . 1 . . , ^ gis. Pilduraame turustatakse peagu se korruse ruumis omale eluõigust Automaatseks masmal tehta, ülemaaihna, Euroopas Saks4aal, otsis - ja seUe ka on leidmidf - vaks on viimaseil aastail saanud j ovi^i-iva uu n^iuuu raamiliistu kuUalehega katmine Ja .,- -\ . • . . -' .';., ;.' .. - . . : . . . mitmed muud tööetapid. Kõiges on hea organiseerimise ja korrastuse ihne. ,; • Nüüd kuuluvad Artistic Wood- , ^ ^ » work kompaniile, kohn kõrvutiseis- üös rciamclt ifcinadci generatsitoöBiid© seeiTi^s yat tööstushoonet, neljas otse üle , ..^ , , ^, , „ . tänava, viies mõn;saja meetri kau- "I^ V ^ ^ McCldland & Stewart.Ltd. kirjastusel misel a kuue^ mõne kilomeetri ^^^^^^ Canadian Stories" seerias N.F. Viimasest ongi käsil ümberkolimi- '^f^^ Canadian. Experienee". ne, kuna üksteisele lähemale^ asu- Sel puhul Kanada mitmekultuuri nist, mis on andnud Kanadale misega välditakse tülikaid ja kulu- minister Jim Fleming tähistas väga mitmekülgse iihiskonna. kaid transpordira-skusi alati liikhis- raamatu ümumist kanada ja etni- Ta soovitas, et antagu kõigile meie tihedas Keele tänavas. Ilsele meediale ja kirjastustegela- lastele teadmine selle maa rikkusile korraldatud vastuvõtul. Eestla- sist. PUIDUST PILDIRAAMIKS f sist vübisid kohal ajalehtede esin- Puudutades: sündmust, ta ütles, T HK; fönofnch^^^ofn ,,0^ ^^^^^ iiigHskeelse et Kanada etniliste generatsioonide Labi tööstushoonete minne^ vai. eesüag^^ ^ohta kirjutamisel oleva seerias on seni ümmuid 7 raama-mA vaatajate^lmade^ee^ pahelisteks pildiraam^^^ ^^^^ j^^laüsi. ..;. maturi porüigali, poola, shoti, kree-abi pakkuni^asina ^ on ^ vahnis Miniter J . Fleming selgitas lü- k^, araabia laiakiüemaihna^sa^^^^ osa töödeldakse kohapeal raami- koosneb immigratsio deks ; võrdsusest kanada ühiskonnas Viimases, St. Regis tänaval asu- nmg kultuurUisest intergratsioo-vas hoones tutvustas H. Later kü- VABA EESTLANE kaks korda Maksab Kanadas: $48.— Foölaoštar $26.— Veerandaastas $14.— Väljaspool Kanadel; $58.— $31.— $16.p« UPOSTIGA + SAATEKULU Kanadas; Väljaspool] Kanadafe $52.— $28.— + $19.50 $15.— + $9.2S VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: poolaastas veerandaastas $22.— $11.— LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— Ja veerandaastas; $15.— + SAATEKULU — aastas $33.—ja veeramdaastas $16.5© Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi lastajaile kompanii abipresidenti Ron Fairhohni, kes on alles lühemat aega olnud kompanii juures. Fairholm tervitas omalt poolt kompanii juhtide Ü. Sipsaka ja J. Vihma nimel ning märkis, et tal tuleb nüüd eestlaste kompaniis alustada ka eesti keele õppimisega ja ütles, et ühe sõna oli juba õppinud. ' Ettevõtte sekretär-laekur J. Vihina andis lühema ülevaate kompanii arengust. Ta viis kuulajad tagasi kompanii algaastaisse, mil tuldi alles Kanadasse ega teatud mil-alustada. Oli grupp Soomes Kolimiiie •: PEREKONNA SAUN • 464 Sunset Beach Rd., P.O. Box Oak Ridge, Ontario LOG m ja norra rahvaste ajaloos. Teoksü on veel 12 raamatut. Ta iseloomustas olukorda ja ütles, et pole kerge saada teateid etnilistest rahvastest ja nende ühiskondadest, - - kuid selles seerias ilmuvad raamatud räägivad nende rahvaste poolt jutustatud loo, ilma et va- •itsuse poolt oleks eeskirju antuid ia-vahele segatud..; • v Uuem neist on ungari ühiskonnast kii'jutatud raamat, kes pärast 1956. aastat on andnud suure panuse Kanadale igal selle elualal. Kirjastuse poolt, koos N.F. Dreis- , zigeriga anti uuest raamatust üks eksemplar üle mmister Flemingu-, • le. Kanada aadressidele palmne märkida „POSTAL CODE" ja USA aadressidele ,,ZIPCODE" , Fangatshekk või rahakaart kirjutada Free Estonian Pnbliishers niinele. TeHimffie saata: VABA EESTLANi 1955te^lieSt.;DonMi^ Ont;M3B2M3 • • • "" •' Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks./ veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ...... ........... 19......... Tellimise katteks lisan $............ sünjuurea rahas / tshekiga 7 rahakaardiga. (Maha saata akuiit Attkujas). . Nimi Aadress
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 7, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-12-07 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e821207 |
Description
Title | 1982-12-07-03 |
OCR text | Nr. 81 Nr.81 VABA EESTLANE teisipäeval, 7. detsembril 1982 - Tuesday, December 7, 1982 lentaarid isja väldanud Grey meenutab mulle üh-lü päeva täpselt 32 kui mä Rootsist liim Totontos juukselõi-jä see minult küsis, fvaii tänavusest Grey jist ja kes selle võiks la juukselõikajale vasv sellest asjast midagi Grey Cuplst midagi siis vaatas ta mulle *a otsa, nagu oleksin biselt planeedilt või na- Imu ajud ja aru täieli- Imuidugi tean, et Grey on Kanada iga-aasta- [aks sündmuseks, mis tti konstitutsiooni Ingr ituumise, Terry Foxi ja dramaatilise iile- |iu ja Stanley eup'i jäa- Grey Cup'i finaalis Inada ida- ja läänepiir-imad meeskonnad, kes [st-kätte kurgikujulist liivad üksteise jalust (ga takistada palli vastaspoole selja taga [väljaku piirijoone. Se-imetataksemillegipä-is, kuna päris tõelise- I on antud nimetus soc-tnus Grey Cup'i finaal skonna Argonauts'i ja leeskonna Eskimos väil saabus Kanada läätse tuhandeid jalgpalli bmä meeskonna mo-ijaid. Sündmus puhuti j et kõik ajalahed pü-lele kümneid lehekül- Bi, vaatlusi ja analüü-f onto hotellidel oli millest saabunud Grey külalistega kurbi kö-loristati hotellide üld- |ik paremad ja kalli- [semed ja paigutati )rra säilitamiseks ra-eripolitseinikku ja [ele ranged abinõud lürgeldajäte arretee-neile ,,prii väijama-laldamiseks. nendele ettevaatus-li pudelite ja klaaside laialt, mitte ainult id ka füiaalmängude 1. Politsevõimud arre^ ^dikut ja mürgeldajat, tülikaks isegi cup'i Ihaaratud kõrravalvu- ^tele pilkudele, fmaali ajal ülespiit-istust peavad mõned fcga oluliseks Kanadat Lniriks, millel olevat lanada ida ia lääne-iähendamisele, ^ kuna fad sellele vastu^ ar- V et Quebeci provint-key. Cup'i spektaakli |ähe huvi, rääkimata itsidest, kus ei ole E!id jalgpallimeeskon-ei ulatu Grey Cup'i ^giy paljudes iriimes- JjrofessHonaalsed jalg- |ad rahvuslikku vai- 50 protsenti nende koosseisudest on saabunud elukutse-on igal rahval oma üldsust haaravad suursündmused, mis Inuka külmaks pealt-mida tuleb austada, võtta ka Grey Cup'i isena tuleb sellest bru saada, kuid seal- [mski mööda minna sündmus on kaugelt mtud ning sellele pü-falikkuses ja massilt rohkem tähelepa-ära on teeninud. iinsest mandrist nii-sealsed valitsuste ärata siin erilist tä-lord on uue peami-valitsuse ametisse jski põhjust terava-luna uus peaminister )spne ei jää Jaapani jäniseerimisel üks-raatajaks, vaid peab Jaapani sõjaväe ja levdamist, millel on [ga olulised ta^ajär-ia Vaikse ookeani lievasele poliitilisele [maailmasõja lõppe- Iduijjad juba peaaegu jjaapan seni kmdlalt neile päraist sõda .1' VALVEARST NÄDALALÕPUL 11. |a 12. dets. dr. R. Paliapilll, teD. 921-7777 18. ja 19. dets. dr.R. Pahapill, tk. 921-7777 y 5^,- käis Buflalos Üleskuts© eesti sõjameestele ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse peakoosoleku otsusega 27. mail, 1978. a. olen koostamas „Tei^e maailmasõja Eesti väeosade ajalugu". Enamus sellest tööst on tehtud, i kuid puudub siiski veel palju materjali Eesti Politseipatäljonide ja Piirikaitserügementide kohta. Samuti on puudulik materjal eriüksuste kohta." Et teha raamat riieie sõjameestele rohkem südamelähedaseks, soovin äratuua niipaljii kui võunalik, ka üksikvõitlejate mälestusi, milleks igal mehel tulek kirja panna vähemalt üks meeldejäänum niä-lestus omast sõjakäigust. Käesolevaga kutsun üles kõiki kaasvõitlejaid, endisi Eesti vabadusvõitlejaid, saatma ülalnimetatud andmeid minule, kas kirjutatuna või heliiindiga, nagu on mehel võir malik ja parem. Kõik andmed tulevad avaldamisele, kas õige nimega, varjunimega või nimetult, nagu seda soovitakse. ' - Kõigile peaks olema selge, et kauem me sellise teosega enam ei või viivitada, sest peale.meid seda enam keegi ei tee, meie read aga hõrenevad iga aastaga. Kõik materjal saata aadressil: 29 Burke Avenue, Brantford, Ontario^ N3S 6V5, Ganäda. ' : A. Ms • fÕDRAJAHT efRALDTOM Toronto Eesti Segakoor on juba viimase 15-e aasta jooksu] küks» tanud Buffalo eestlaskonda. Möödunud nädalalõpul tehti järjekordne külaskäik sealse eesti koguduse kutsel ja vastuvõtul. See oli väga sõbralik |a meeldiv kohiUunine sealsete eestlastega ning jättis parimad! .muljed. . ' , 27. novembril sõideti kahe bus- kildudega, kuna nad olid juba Saksiga, kokku 80 inimesega, kellest samaal kohtunud P.P. Lüdiguga. 70 olid lauljad, naaberriigi eestlasi Lõpuks lauldi tema isa Mihkel LÜ-külastama. Sinna jõudes perenai- digu laul „Naabrikülas". ' sed Olga Kotka, Aino Zima ja He- Päras kava tänas lauljaid Buffa-lene Varik juba ootasid vahnisteh- lo koguduse esmiees ja kiitis väga tud toiduga. Vastuvõtjate hulgas koori, esinemist. Eriti meeldiv oli oli ka koguduse nimel kutse andja G. Soansi solistina esinemine, mi- Endla Lüdig. Söögilauas tervitas da hinnati kohalik^^ eestlaste poolt, külalisi Buffalo kogudjiise esimees Koori kutsuti jälle tagasi oma kau- Edgar Zirna, kellele vastas T.E.*ni lauluga. Segakoori esimees S,Preem, öeldes Koori poolt vastasid vastuvõtja-et nüüd ta alles mõistab, miks To-le U. Kook ja S. Preem, tänades ronto segakoor alati Buffalosse ki- väga meeldiva vastuvõtu eest pub, kuna siin on nii lahke vastu- Süs oldi Buffalo rahvaga veel Pärast vastuvõttu toimusid kiri- ^^^^ lahkuda ja kus lauluharjutused. bussid jõudsid õhtul keUa 9 pai- Jumalateenistusel, kus jutlustas 5™ jälle Torontosse tagaisi, pastor J. Teras, laulis koor Uno oldi rõõmsad õnnestunud esinemi-ke a-Ontario tsivilisatsiooni äärejopnel, põKsmetsade ja Järvede keskel asub sõbraHk GeraldtoM Kooki juhatusel K. Türnpu „Pü- seüle. , B lühikese suve jooksul pole kalameetel raske päevast püüginormitäl^ja. Teine lugu on aga põdrajahiga, ha", K. A. Hermanni „Troosti Buffalo eestlaskond ei ole enam Põhja-Ameerika põder (moose) on jäänud väheseks, peamiselt metsa raiumise tagajärjel ja söödamaa puu- laulu", L. Beethoveni „Kõik tae-dusel. Samuti on põder muutunud K^^ vad laulvad", viimasel aastal on lubatud lasta üks põder kahe jahimehe kohta. Tulevikus on ettenähtud kontrollitud Jahipidamine, milleks uued määrused 01 väljatöötamisel. > Pildil motoriseeritud jahimehed oma kolmerattalistega. Vasakult Geralötoni põüselanikud L$idä õnnis ja flerbertKalsoE. Edasi edukad jahimehed Max Lilleberg, Ed Loo ja H. Liileberg, kel õnnestus jaM-hisaagiks saada suur rasvane põder. Ees truu jahiseltsiline Toby. TommyTõmšoni pilt ja sõna ^list G. Soans laulis F. Händeli. „Largo", F. Schuberti „Ave Maria" ja lõpupalves „Meie Isa" palve, orelil isaatis meisterlikult P. P. Lüdig. Lõpuks laulis koor veel J. Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit".. suur. Ka polnud Ühen^ikides oleva lõikustänupüha tõttu kõigil või» malik sündmusest osa võtta. Kuid ligemale 100 inimest olid Buffa-lost, Rochesterist, Rockportist ja teistest ümbruskonna keskustestj kus eestlasi leidub. ' ® Karin Saarsen, kes Rootsis toopärast jumalateenistust Järgnes tab ajakirjanikuna ja kes kuulus sõit bussidega miili kaugusel ole- varemalt Radio Liberty eestikeel-vässe Internatsionaalsesse Instituu- sete saadete toimetusse, jätkab ti. Seal ootas ees uus grupp pere- kaasatöötamist Stokholmist.Tal läks naisi kaetud laudadega. Vaike l i . aprillil saatesse 500 esmemine. Möödunud nädalal külastati üht eestlaste suurimat ettevõtet ArtiStic Woödwork kompamid. 50 liiget orga- Itwlj^^fJ!^; . . . . \ , nisatsiooui 804iikmest k ü l a ^ osakonda, jäädes P^e |S^ia i^JtS rikka- ^^n^ands Mmngen'' to^ hMviküUast ringkäikiB veell^^ ^ ^^J. . ^ ^ ^ ^ ^ . l ^ ^ " • . nekuljelise kirjutuse Svmhultis ela- . Soogi ajal oh võimalus Toronto va kooliõpetaja Robert Nugini 70. Ringkäigu eel Eesti Majandus- olnud sõdureid, kes juhuslikult sat- Inglismaal ja Skandinaavia rüki- Ja buffalo inimestel^ ^öprusside- sünnipäeva puhul. Saavutanud Tar- Eesti^ajandusMubr^r^ Eesti Majandusklubi Kanadas üheks tegevusharuks on eestlaste majanduslike ettevõtete külastamme. esimees Rohkem tellijaid parem aj VABA EESTLAST oma sõpradele! • Hugo Later tervitas tusid pildiraami-ideele, kuigi keegi des, Austraalias jä Uus-Meremaal, ^^^^ 1^"^- Sellele järgnes koori tus kooliõpetaja kutse, töötas ta lühidalt koosolijaid ja tutvustas ei teadnud sellest alast midagi. Lõuoa-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, esinemine, lauldes seekord ilmalik- õpetajana, töö kõrval jätkates õpin» tööstuse juhatajaid Üb Sipsakat, Puudus raha, kuid tähe oli hea. Aasia riikidest Jaapanis ja Hon- laule. 1 ^ gmd usuteaduse alal ülikoolis. Võt- KoorijuM U. Kook alustas nais- nud osa II maaümasõjast pääses lauljatega, esitades E. Oja „Su- ta hüjem Rootsi, kus õppis vabri-veööl", järgnesid segakoorilt A. kutöö kõryal ja saavutas algkooli- Pruuli «Kodumaine kevad", W. õpetaja kutse, hüjem veel aineõpe- Peterson-Bergeri ,,Männikus^* ja taja õiguse. Ta tegutses agaralt J. Kappeli „01eksiii laululind". ühiskonnas/Eriti silmapaistev ol- Johannes Vihmat ja mänedzheri Ta meenutas esimest töökohta kongis. Riki Lilleorgu. Selle järele jagunes all-linnas, kus oli 300 ruutjalase osayõtjaskond paariks väiksemaks põrandapinnaga ruum eshneseks RASKE STOEIGMEG ---—la ja alustas ringkäiku. töökohaks. lesid et Vihma ja Sipsaka on ru- J- Vihma meenutab ka rasket MOODSÄIMATE- , • maiad mehed, sest kes peaks sün ^^^-P^^^^^ .^^^^^^^^^^^^ To- MASINATEGA TÖÖSTUS maal püdiraami tahtma. Kuid visa- Iga laulu eel koorijuht andis kom- nud ta selgitustöö ohikordade kohta JK^oorrdak-Koorrrraalitt lläabbiittii mpuiidduul ^iaoonruinu - ^"^^^^ ^^^^ ^^^^^^ Äs neid mälestus- N. Liidus. ICommentacind 0.9 D (Brg lk. 3) . (Algus lk 2) pealesurutud poliitikast. Kimfelt rakendati Jaapanis 1946. aastal maa okupeerinud ühendriikide survel uus konstitutsioon, mille põhjal Jaapan loobub ,,igaveseks" sõdadest ning ei ehita üles relvastust, mis võimaldaks sõjalist tegevust arendada. Jaapanile lubati ainult asutada „endakaitse jõudusid*f, mis praegu hõlmavad kolme relva-liigi kohta kokku 240.000 meest, kelledel ei ole lubatud aga selliseid relvi kasutada, mis arvesta-ifcakse ofensiivsete relvade liiki. Ajad on nüüd aga põhjalikult muutunud ning ameeriklased bn Juba ammu aru saanud, et nad tegid jaapanlastelt relvade äravõtmisega suure v€a. Washington vajab Kaug-Idas sõjaliselt tugevat Jaapanit N. Lüdu võimutsemise pidurdamiseks ning ühendriigid hakkasid Juba aastaid tagasi näitama jaapanlastele rohelist tuld relvas-tüse suurendamiseks. Jaapanlased on Jäänud seni relvastumise suhtes võrdlemisi Jahedaiks Ja on kulutanud vähem kui 1 protsent oma rahvuslikust sissetulekust sõjaväele, samal ajal kui ameeriklaste välja-n^ mekud relvastamiseie ulatuvad S protsendile rahvuslikust tulust. Uus peaminister Nakasone mainis, et Jaapani senised relvastamise programmid ei ole riigikaitselisest seisukohast lähtudes küllaldased ning Jaapan vajab sellist tugevat sõjaväge, mis võimaldab tal oma jõududega ise oma piire kaitsta. Seni on Jaapani riigikaitse eest lubanud hoolitseda ühendriigid, kuid lõpuks on hakanud Washingtonis selguma, et ameeriklased ei suuda siiski oma Jõududega kogu maailma soojaks kütta. Arvestades Jaapani praegust kit- •sast majanduslikku olukorda, ei peeta võimalikuks, et Tokio kuulutaks välja laiaulatusliku relvastamise programmi, vaid ta piirdub ainult oma sõjaväe samm-sammu-lise suurendamisega. Kuid algus ori tehtud Ja tõenäoliselt Juba mõne aasta pärast tuleb Kaug-Idas Ja Vaikses ookeanis Jaapaniga arvestada, kui sõjaliselt tegeva Ja mõjuvõimsa teguriga. ' V / : oli võimalik näha, kuidas elektrooniline saag lõikas välja okšakohad. Lõigatud latitükid aga läksid automaatsesse „fingerjoining" masinaš-kus nende oksavaba liistumaterjali, mil on veel see eelis, et osadest kokkupandud puit ei kisu ega kaai^u. Saksamaalt toodud masin on üks moodsamaid täisautomaate, mis mõned aastad tagasi maksis juba üle paarisaja tuhande dollari.. x^v^xsx xwxxcvxc x - » ^ x n i^i^ivii* iawiuw- kui nii ai vahptpvflhpl Vflhtliid ot Otsimas. ssMigi oma loüiisi ou mid, peamiselt kasutatakse vaid 6 streikima, toodi mõnedel pärnapuud. Vaatajate sumade aü g n ^ a S l e Ä ^ J hommikutel kuni 500 kooiiõpüast tegi vastu seistud, kas te nüüd hak- Ja vasakpoolset tunniks ajaks pike-kate kartma Ja värisema. teerima; nende hulgas oli Toronto Nü mindi suuremasse tööruumi. Poliitikameestest John Sewell ja , . . ^ 1 - v sealt jälle suuremasse, kuni Jõuti P^^^^^ se kus nende otsad loiguti, hmi ^3 D^nslev aven^^^ ^n ^^^1^1 oli York ülikooli õpetajaks, vahele pandi ja tugeva: surve all 1^^^^ kokku^ pressiti. SelUselt s a a d a k s e ^ ^ ^ ^ 150 poUtseinikku. Tänavu tä- Woodwork kompanii valdusse. ^^^^^^ Artistic Woodwork kompa- Nüüd on haruosakonnad Clevelan- aastapäeva ulatusliku püdi-dis, Calgarys, Vancouveris, Mont- raamimise seminari puhul, realiskogupõrandapinnaga 200.000 Eesti Majandusklubi ringkäigust ruutjalga. Toodang aastas 20 niil- osavõtjate arv oli suurim, mis kü-jonit jalga pildi raamilüstUjlisaiks nähti kuivõrd suureks see ettevõte \ ^ a S S a ^^därrh^ müük, on olnud. Kohne tumii jooksiil masinaüe, on,tööstushooned imes- ^'"g!^^. materjale ja^etsi- Itöhti kuivõrd suureks see ettevõte tamapanevalt tolmuvabad. aalasju Toohsi on praegu 500 nn- on paisunud, mis kord väikses tei- . , . 1 . . , ^ gis. Pilduraame turustatakse peagu se korruse ruumis omale eluõigust Automaatseks masmal tehta, ülemaaihna, Euroopas Saks4aal, otsis - ja seUe ka on leidmidf - vaks on viimaseil aastail saanud j ovi^i-iva uu n^iuuu raamiliistu kuUalehega katmine Ja .,- -\ . • . . -' .';., ;.' .. - . . : . . . mitmed muud tööetapid. Kõiges on hea organiseerimise ja korrastuse ihne. ,; • Nüüd kuuluvad Artistic Wood- , ^ ^ » work kompaniile, kohn kõrvutiseis- üös rciamclt ifcinadci generatsitoöBiid© seeiTi^s yat tööstushoonet, neljas otse üle , ..^ , , ^, , „ . tänava, viies mõn;saja meetri kau- "I^ V ^ ^ McCldland & Stewart.Ltd. kirjastusel misel a kuue^ mõne kilomeetri ^^^^^^ Canadian Stories" seerias N.F. Viimasest ongi käsil ümberkolimi- '^f^^ Canadian. Experienee". ne, kuna üksteisele lähemale^ asu- Sel puhul Kanada mitmekultuuri nist, mis on andnud Kanadale misega välditakse tülikaid ja kulu- minister Jim Fleming tähistas väga mitmekülgse iihiskonna. kaid transpordira-skusi alati liikhis- raamatu ümumist kanada ja etni- Ta soovitas, et antagu kõigile meie tihedas Keele tänavas. Ilsele meediale ja kirjastustegela- lastele teadmine selle maa rikkusile korraldatud vastuvõtul. Eestla- sist. PUIDUST PILDIRAAMIKS f sist vübisid kohal ajalehtede esin- Puudutades: sündmust, ta ütles, T HK; fönofnch^^^ofn ,,0^ ^^^^^ iiigHskeelse et Kanada etniliste generatsioonide Labi tööstushoonete minne^ vai. eesüag^^ ^ohta kirjutamisel oleva seerias on seni ümmuid 7 raama-mA vaatajate^lmade^ee^ pahelisteks pildiraam^^^ ^^^^ j^^laüsi. ..;. maturi porüigali, poola, shoti, kree-abi pakkuni^asina ^ on ^ vahnis Miniter J . Fleming selgitas lü- k^, araabia laiakiüemaihna^sa^^^^ osa töödeldakse kohapeal raami- koosneb immigratsio deks ; võrdsusest kanada ühiskonnas Viimases, St. Regis tänaval asu- nmg kultuurUisest intergratsioo-vas hoones tutvustas H. Later kü- VABA EESTLANE kaks korda Maksab Kanadas: $48.— Foölaoštar $26.— Veerandaastas $14.— Väljaspool Kanadel; $58.— $31.— $16.p« UPOSTIGA + SAATEKULU Kanadas; Väljaspool] Kanadafe $52.— $28.— + $19.50 $15.— + $9.2S VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: poolaastas veerandaastas $22.— $11.— LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— Ja veerandaastas; $15.— + SAATEKULU — aastas $33.—ja veeramdaastas $16.5© Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi lastajaile kompanii abipresidenti Ron Fairhohni, kes on alles lühemat aega olnud kompanii juures. Fairholm tervitas omalt poolt kompanii juhtide Ü. Sipsaka ja J. Vihma nimel ning märkis, et tal tuleb nüüd eestlaste kompaniis alustada ka eesti keele õppimisega ja ütles, et ühe sõna oli juba õppinud. ' Ettevõtte sekretär-laekur J. Vihina andis lühema ülevaate kompanii arengust. Ta viis kuulajad tagasi kompanii algaastaisse, mil tuldi alles Kanadasse ega teatud mil-alustada. Oli grupp Soomes Kolimiiie •: PEREKONNA SAUN • 464 Sunset Beach Rd., P.O. Box Oak Ridge, Ontario LOG m ja norra rahvaste ajaloos. Teoksü on veel 12 raamatut. Ta iseloomustas olukorda ja ütles, et pole kerge saada teateid etnilistest rahvastest ja nende ühiskondadest, - - kuid selles seerias ilmuvad raamatud räägivad nende rahvaste poolt jutustatud loo, ilma et va- •itsuse poolt oleks eeskirju antuid ia-vahele segatud..; • v Uuem neist on ungari ühiskonnast kii'jutatud raamat, kes pärast 1956. aastat on andnud suure panuse Kanadale igal selle elualal. Kirjastuse poolt, koos N.F. Dreis- , zigeriga anti uuest raamatust üks eksemplar üle mmister Flemingu-, • le. Kanada aadressidele palmne märkida „POSTAL CODE" ja USA aadressidele ,,ZIPCODE" , Fangatshekk või rahakaart kirjutada Free Estonian Pnbliishers niinele. TeHimffie saata: VABA EESTLANi 1955te^lieSt.;DonMi^ Ont;M3B2M3 • • • "" •' Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks./ veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ...... ........... 19......... Tellimise katteks lisan $............ sünjuurea rahas / tshekiga 7 rahakaardiga. (Maha saata akuiit Attkujas). . Nimi Aadress |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-07-03